Teen Vogue, NYC ja MoeKunstiKino ehk miks noored üldse moodi jälgivad?

Teen Vogue, NYC ja MoeKunstiKino ehk miks noored üldse moodi jälgivad?

by Lislotte Minejev | nov. 1, 2017 | Ilu & Mood

Olles ise üks moefanaatikutest, siis moeteemaliste raamatute lugemine, filmide vaatamine või moeajakirjade sirvimine on väga tihedalt seotud minu igapäevaeluga. Minu jaoks on üleüldse väga raske välja valida lemmikut. Näiteks pidin hiljuti välja valima lemmikpildi plakatile koos kooli moe-show korraldustiimiga, aga seda oli raske teha, sest meil kõigil oli erinev arvamus iga pildi osas. Ühele meeldis pilt, kus kõik istusid, teisel kus seisti trepil, kolmandal kuidas kõik üksteise kõrval olid. Mõni uudistab selleks, et iidoliga samastuda. Mõni sellepärast, et tunda ennast teadliku ja targemana.

Kui ÕS välja võtta, tähendab sõna “inspiratsioon” sisendust, loomingulist innustust, kas see ka päriselt nii on? Tänu moekultuurile ja ajakirjadele oleme justkui üks osa sellest hiilgavas ja glamuurest maailmast. Loomulikult ei kao ära ka meelelahutus ning tungiv soov näha ja uurida, mis kellegi elus toimub, sest inimene on ju uudishimulik ja eriti noore jaoks on kellegi teise elu alati põnevam kui enda oma.

Armastan moodi ja eelkõige show’sid ning kõik raamatud, mis sellega seotud on, loeksin ise isiklikult läbi. Sellepärast ostsin ka paar kuud tagasi endale Megan Hessi „New York Through a Fashion Eye“. Mu lemmiklinn on New York ja olen hullupööra huvitatud moest, siis raamat, kus on mõlema kombinatsioon, sobis suurepäraselt. Teemade seas on autor ise, tema lemmiksöögikohad, poed, hotellid ja lõbutsemiskohad. Juures on ka illustreerivad pildid ja mitte eriti suurtele jutusõpradele ka vähe teksti. Kauniks teeb selle raamatu ka kuldselt ääristatud kaaned.

Lemmikajakiri on kahtlemata Vogue, mida loen peamiselt internetis. Ajakirja Teen Vogue olen ka koju tellinud.  Kahjuks ei mõistnud ma siis nii hästi inglise keelt, et see tuli mulle kasuks alles aastaid hiljem. Ajakirja Teen Vogue juures meeldib mulle see, et kaasatakse hästi palju noori endaga koostööd tegema nii brändide kui ka ajakirja endaga. Minu isiklik lemmik oli 2014. aasta aprillikuu väljaanne, kui kaane peal oli Shailene Woodley ja just oli Eestis populaarseks saanud film “Süü on tähtedel”. Väljaanne keskendus küll rohkem filmile “Divergent”, kus Woodley samuti peaosas oli. Ajakirja kaane tekst on juba erksates ning vaikselt suvistes toonides ning Shailene armsa näoga. Mäletan, et see ajakiri käis kõige rohkem minu sõbrannade käes ringi, sest kõik tahtsid teada, mis filmis toimub.

Lemmikfilmi mul kahjuks ei ole, aga väga meeldib mulle igal aasta käia MoeKunstiKinos. Sel aastal käisin vaatamas filmi „Haute Couture’i uued valitsejannad“, mis ei olnud siiski nii põnev, kui olin lootnud. Väga oleks veel tahtnud minna vaatama midagi, kuid kiire elutempo juures polnud see kahjuks võimalik. Kuulsin tuttavate käest, et „Z-moemaja“ olevat olnud väga hea.

Reserved tutvustab kevad-suvist kollektsiooni

Reserved tutvustab kevad-suvist kollektsiooni

by | märts 21, 2017 | Ilu & Mood

Moebränd Reserved tervitab saabuvat kevadet rabava reklaamikampaaniaga, mille taga seisab New Yorgis töötav poolakast staarfotograaf Maciek Kobielski.

Kobielski pildistatud 2017. aasta kevadsuvise kollektsiooni fotod on üheaegselt nii avangardlikud kui ka argised, rõhudes kõike seda, mis on juba aastaid olnud Reserved kaubamärgi moefilosoofiaks, kuid tehes seda veelgi originaalsemal ja omamoodi ekstsentrilisel moel.

Kevadsuvise kollektsiooni stilistika on inspireeritud kaasaegsest Normcore trendist ehk unisex moesuunast. Naiste kollektsioonis on omavahel maitsekalt kombineeritud sportlik joon ja buduaarilik õhkkond ning meeste kollektsioonis kohtuvad sportlik mugavus ning militaarstiilil. Kogu kollektsiooni julget nägemust annavad edasi ka tavapärasest erinev modellivalik ning ilustamata pilditöötlus, mis rõhutab tänapäeva ühiskonnas levivat trendi, millega väärtustakse sotsiaalmeedias postitatud piltilusate ja ületöödeldud fotode kõrval hoopis loomulikkust ja ehedust.

Kevadsuvise kollektsiooni rõivadisain peegeldab hooaja kõige mõjukamaid moesuundasid. Naiste kollektsioonis mängivad kandvat rolli trendikad pidžaamadest inspireeritud ülikonnad, liibuvad kleidikesed ja vabaajarõivad. Samas ei puudu kollektsioonist ka juba tuttavad triibulised kangad, retrostiilis kevadised mantlid, klassikaline õrn pits ja silmapaistvad siluetid.

Sarnast moehullust õhkub ka meeste kollektsioonist. Inspiratsiooni on ammutatud peavoolutrendidega vastanduvast tänavastiilist, militaarmaailmast ja rõhutatult argisest stiilist. Kulutatud teksajakkide ning käristatud pükste kõrval figureerib kollektsioonis ka ajatu ja trendikas sinine särk. Kogu meeste kollektsioon kannab endas edasi vabadust, individualismi ja head enesetunnet.

Reservedi kevadsuvise hooaja kollektsiooni valmimisel otsiti stiilivihjeid kõige ebatõenäolisematest kohtadest – väikelinnade tänavatelt, kortermajade hoovidest ning isegi vanavanemate rikkalikust aardekirstust, mis peidab endas tõelisi leide. Kollektsiooni loojate sõnul on saabuv kevadsuvine hooaeg just julgete ja enesekindlate isiksuste hiilgeaeg – eraldusribad maskulliinsuse ja feminiinsuse ning hea ja halva maitse vahel on täielikult tasandunud ning maad on võtnud moeautentsus ning piiritu individualism.

Eestlanna New Yorgis maailmakuulsas Alexander Wangi moemajas

Eestlanna New Yorgis maailmakuulsas Alexander Wangi moemajas

by | veebr. 27, 2017 | Avalehele

Umbes kell kümme hommikul peatub Hiiumaalt pärit Gerli Pesor Manhattanil ühe päevi näinud kuuekorruselise hoone ees. Süda lööb ootusärevusest valjemini kui vaibaklopits. Eesti kunstiakadeemia nahadisaini eriala lõpetanud eesti tüdruk on teinud läbi suure kadalipu ning osutunud sadade soovijate seast üheks õnnelikuks, kes pääses Balti-Ameerika vabaduse fondi programmis väljavalituks ja saadeti nüüd New Yorki tippdisainer Alexander Wangi moemajja.

Tavaliselt antakse praktikantidele selline võimalus paariks-kolmeks kuuks, ent lahke saatus pakkus eesti tüdrukule sellise privileegi suisa terveks aastaks. End pisut kogunud, vajutab Gerli lõpuks linki ning astub moemaja uksest sisse.

Esimene emotsioon

Õhus heljub eriline aura. Kohe on selge, et loomingule ja töötegemisele on siin rohkem rõhku pandud kui sisustusele. Ujudes läbi bürokraatiamere, visatakse Gerli ilma igasuguse eelmänguta mustades-valgetes toonides kontorisse. Ei ole siin aega esimesel päeval kohvinurgas vaikselt sisse elada ja uue keskkonnaga harjuda, vaid tuleb kohe hakata kotivisanditele värvilahendusi välja pakkuma. Suures avatud kuubikus töötab kõige rohkem viis inimest. Leping keelab lilled, fotod ning akvaariumikalad. Samuti on reguleeritud, milliseid pastapliiatseid ning märkmepabereid moemajas kasutada võib. Isegi riietumisstiil on paberil must-valgelt kirjas just nagu kogu ülejäänud moemaja värvigammagi. Kõige selle eesmärk pole aga mitte niisama reeglite väljamõtlemiseks, vaid tootemargi imago hoidmiseks, et moemaja külastaja saaks samasuguse emotsiooni, mis neil esindus- või internetipoodi külastades tekib.

Lisaks käekotitiimile, kuhu ka Gerli kuulus, asusid samal korrusel veel kinga- ja produktsioonitiim, tarbegraafika-, tootedisaini-, transpordi- ning logistikaosakond ja tehnoloogid. Ülemisel korrusel asetsesid meeste- ja naisterõivaste meeskonnad. Lisaks müügitiim, showroom’i meeskond ning õmblejad. Hoolimata suurtootmisest õmmeldi kohapeal ka näidiseid. „Tegemist on tootmisettevõttega, kus käsitööd tehakse vaid eritööna – eriprojektid kuulsuste jaoks. Minu sealviibimise ajal valmisid lavariided näiteks bändile The Weeknd,“ räägib Gerli, kuid lisab, et Wangi rõivaid on kandnud teiste seas ka Rihanna, Beyonce, Kanye West, Madonna, Kylie Jenner.

Alexander Wangi kontor oli iseenesestmõistetavalt aknaga ning asetses hoone kõige kõrgemal korrusel.

Tööülesanded

Kuna Eestis ei saa omandada kogemusi kahesajapealises moemajas, siis polnud Gerlil aimugi, kuidas New Yorgis suures ettevõttes töö päriselt käib. „Ma olin alguses ikka väga roheline, aga nad teadsid ja arvestasid sellega ning õpetasid igal sammul ning olid mulle toeks,“ räägib Gerli ning lisab, et üksi ei peagi seal esialgu hakkama saama. Igale praktikandile antakse oma isiklik juhendaja, kellega koos pannakse paika mitme lehekülje pikkune plaan, kus on üles märgitud kohustused ja ülesanded ning isiklik arengukava ettevõttes viibimise ajal. Gerli juhendajaks sai käekotitiimi nooremdisainer Simona Caruso, kes tegeles põhiliselt väikeste aksessuaaride ja furnituuridega. Otseloomulikult sai nendest tegevustest ka Gerli peamised töökohustused. Kui aga vähegi võimalik, siis abistas ta ka produktsioonitiimi, kellega tihedalt koostööd tehti. Gerli on realist ega loonud muinasjutu keskele sattudes endale mingeid illusioone. „Nautisin kõike ning igat tööd, mis mulle anti, tegin suure rõõmuga,“ meenutab Gerli.

Kohtumine Alexander Wangiga

Iga päev toimusid moemajas koosolekud, kuhu praktikante reeglina ei lubatud. Kuna Gerli oli sinna saadetud aga terveks aastaks, siis lubas juhendaja tal vaikselt nurgas kuulata. „Koosolekul kohtusingi esimest korda Alexander Wangiga. Ta on ääretult konkreetne ja distsiplineeritud inimene. Kuna ta viibis samal ajal tihti Pariisis, olles Balenciaga kunstiline juht, sattus ta New Yorki vaid iga paari nädala tagant. Seetõttu olid koosolekud üsnagi intensiivsed,“ meenutab Gerli. Wangi fenomeniks peab eestlanna seda, et kuna kuulus moelooja on ka ise noor, siis ta teab täpselt, mida noored tahavad. Alexander Wangi peamine liin on streetwear, millega ta ka oma karjääri alustas. „Võite arvata, et ta rõivastab end iga päev uhketesse kostüümidesse, aga tegelikult kannab ta lihtsat musta T-särki ja musta värvi teksaseid,“ räägib Gerli.

Tavaline tööpäev Alexander Wangi moemajas

Peamiselt töötas Gerli käekotivisanditega. Tema ampluaaks olid värvi- ja materjalilahenduste välja pakkumine. Samuti valdas ta arhiive, tegeles prototüüpidega, pildistas tooteid ning töötles neid arvutis. Viimane oli Gerli jaoks esialgu võõras. Ta oli kunstiakadeemialikult harjunud kõike käsitsi tegema, kuid tehases nii käekotte ei valmistata. Seetõttu õppis Gerli kiiresti ära kõik kujundusprogrammid. Samuti pidi ta iga päev nahaagentidega suhtlema ja neid külastama. „Pidin tihti mööda linna ringi jooksma ning näidiseid koguma. Aga see meeldis mulle väga. Nägin lähedalt valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid, tööd materjali vahendamisega ning sain palju häid kontakte. Tunnen New Yorki nüüd nagu oma peopesa,“ räägib Gerli.

Ametlikult kestsid tööpäevad kella seitsmeni õhtul, kuid tihti tuli teha ületunde. Eriti šõueelsetel perioodidel. Lõunapausid venisid see-eest aga tihti paaritunnisteks. Gerli lemmikkohvikute ja -restoranide hulka kuulusid Baked, La Colombe ning Five Leaves. Viimane on varalahkunud Heath Ledgeri loodud restoran, kus Gerli sõnul pakutakse maailma kõige paremaid burgereid. „Meil oli tore pere, mis koosnes mõnusatest sõbralikest, lahketest ning avatud inimestest. Veetsime palju aega koos ka tööväliselt. Käisime väljas ning üksteisel külas,“ kirjeldab Gerli oma töökaaslaseid hea sõnaga. Praktika lõpuks usaldati talle juba piisavalt palju disainiülesandeid. „Olin lõpuks disaineri assistent ning mu tööülesanded olid väga vastutusrikkad. Ma ei tundnud ennast enam praktikandina. Olin Alexander Wangi moemajas töötavate disainerite kolleeg,“ meenutab Gerli.

Elukoht

Kui Tallinnas on raske korterit saada, siis New Yorgis on omaette väljakutse endale tuba leida. Gerlil õnnestus esialgu saada elamine Brooklynis Crown Heightsis. See on endine geto, kus ühel pool elavad hassiidi juudid ja teisel pool jamaicalased. 20 aastat tagasi oli juutide ja jamaicalaste vahel tulistamine, mis New Yorgi eliiti siiani kohutab. „Mu töökaaslased ahhetasid, kui kuulsid, et Crown Heightsis elan, ja soovitasid mul sealt kiiresti ära kolida. Aga mina nautisin sealset elu, sest minu meelest on jamaicalased lahedad, kuulavad oma reggae-muusikat ja juudid samal ajal tegelevad oma asjadega – kõik oli okei. Inimesed teretasid mind hommikuti, uurisid, kuidas läheb, ja soovisid head päeva. Üks naine jooksis mulle ühel vihmasel hommikul isegi vihmavarjuga järele ja muretses, et ma märjaks ei saaks. Inimesed olid hästi sõbralikud ja vastutulelikud,“ meenutab Gerli Brooklyni elu. Hiljem pakuti tüdrukule aga paremat tuba ning ta kolis Queensi Forest Hillsi, mis oli Brooklyni täielik vastand. Äärelinna elu oli vaikne ning see oli igav rajoon, kus oli palju eramaju ning lastega peresid.

New Yorgis elavad üksinda vaid hea palgaga kõrgetel kohtadel töötavad inimesed. Alexander Wangi moemajas said sellist luksust lubada endale vaid peadisainerid. „Tihti jagavad isegi abieluinimesed korterit kaaslastega. Meie vanemdisainer, kes oli rase, sai oma elukaaslasega eraldi elamise alles vahetult enne sünnitust,“ räägib Gerli ning ütleb, et keeruline on üksi elada, sest hinnad Suures Õunas on tohutult kõrged.

Praktikandid on hoitud

Igas kvartalis planeerib moemaja praktikantidele näitusi ja muuseumikülastusi. Kord kuus toimub ka ühine inspireeriv lõunasöök, kus osaleb ettevõttest mõni disainer, kes jagab noortega oma kogemusi ja läbielamisi. See näitab, et praktikante ei rakendata tuimalt tööd tegema, vaid hoolitsetakse nende arengu eest.

Ettevalmistused suurteks moesõudeks

Gerli sai New Yorgis viibimise ajal kaasa lüüa kahel moenädalal, olles backstage’i assistent. Kuigi tagaruumides pole glamuuri, vaid tohutu soengute tegemine ja jumestamine, riiete ning aksessuaaride parandamine ning proovikõndimised, pühenduvad kõik asjaosalised siiski palju. Sõule eelneb alati tohutu ettevalmistus ja töö. Alexander Wang põhimõtteliselt elab sõuruumis, et panna paika etenduse pisimadki detailid. Ta on oma modellidega parim sõber. Tal on omad muusad ja lemmikud, nende seas muide ka kaks eesti modelli: Harleth Kuusik ja Kätlin Aas. Vahetult enne Gerli Tallinnasse naasmist toimus Alexander Wangi suurejooneline 10. tegevusaasta sõu. Pärast etendust avanesid lava külgedel uksed, kutsudes rahvast järelpeole. Tavaliselt praktikante nendele ei lubata, kuid õnnesärgis sündinud Gerli sai ka sinna prii pääsme. Seal esinesid muu hulgas Lil Wayne, Tinashe ja Ludacris.

Soovitus ja plaanid

Moemajas kogemust hankides tegi Gerli järelduse, et oluline on teiste valdkondade inimestega rohkem koostööd teha. Üksi ei jõua nii palju ja hästi. „Kui üks disainer võtab enda kanda üheksa ametit, siis see kurnab ja põletab läbi. Edu alus on hea tiimitöö. Teisi inimesi võib usaldada. „Edu saab tulla ainult tänu meeskonnale, mille kõik liikmed töötavad suure kirega ühise eesmärgi nimel,“ kinnitab Gerli.

Lähitulevikus on Gerli huvitatud eelkõige aksessuaaride tootmisest. Ideaalis püüdleb ta sinnapoole, et Eestisse võiks tekkida üks uus ja vinge moemaja. Selleks on tarvis aga head tiimi, mis tegeleks majandusliku poolega, brändingu ning imagoga. Seetõttu on Gerli avatud igasugustele koostööpakkumistele ja tutvub hea meelega nendega, kes on huvitatud massproduktsioonist ning näevad üldpilti natukene laiemalt.

RAHVUSVAHELINE TÖÖKOGEMUS USAs KOOS EKSKLUSIIVSE KUNI 30 000EUROSE STIPENDIUMIGA!

Balti-Ameerika vabaduse fond (BAFF) tegutseb Baltimaades alates 2010. aasta sügisest. Fondi missioon on tugevdada sidet USA ning Eesti, Läti ja Leedu vahel, korraldades majanduskasvule ja demokraatlike protsesside arengule suunatud hariduslikke vahetusprogramme. Fond investeerib Baltimaade inimvarasse, pakkudes perspektiivikatele tudengitele ja teadlastele kolme stipendiumiprogrammi, mis võimaldavad saada raha praktikaks, õpinguteks ja uurimistööks Ameerika Ühendriikides.

BAFFi erialapraktika stipendium

Üliõpilastel ja äsja kõrgkooli lõpetanutel, kes soovivad saada rahvusvahelist töökogemust ning on valmis kiireks isiklikuks ja ametialaseks arenguks, on võimalus taotleda BAFFi eksklusiivset stipendiumit (Professional Internship Program). Parimad kandidaadid saavad võimaluse oma erialale vastavat praktikat teha USA-s neile otsitud ettevõttes või organisatsioonis. Stipendium, kuni 30 000 dollarit aastas, katab kõik kulud: lennupiletid, tervisekindlustuse ning võimaldab ka ära elada (majutus, toitlustus ja muu).

Balti-Ameerika vabaduse fond tagab programmi sissesaanutele kuus kuni 12 kuud kestva praktika (praktika pikkus sõltub kandidaadi enda soovidest) mõnes USA ettevõttes või organisatsioonis vastavalt konkreetse inimese erialale. Fondi abil on praktikal käinud pea 80 eestlast, kes on olnud väga erineva haridusliku taustaga: avalik haldus ja avalikud suhted, ajakirjandus, ettevõtlus, infotehnoloogia, geneetika, kunst, filmindus, heategevus, haridus, energeetika, ehitus, turism, põllumajandus ja teised. Tuntuimad organisatsioonid, kus praktikal on käidud, on Skanska, ABB, Techstars, Alexander Wangi moemaja, JBANC, Independent Diplomat, Aon.

Järgmine kandideerimistähtaeg on 02.04.2017.

Kandideerimiseks vajalikud dokumendid (vt ka: http://www.balticamericanfreedomfoundation.org/internship/apply.aspx):

  • kandideerimisavaldus
  • motivatsioonikiri
  • foto
  • elulookirjeldus
  • tõend õppetulemuste kohta ja/või diplom
  • inglise keele oskust tõendav dokument (keeletesti tõend või näiteks ülikoolist või õppejõult, juhendajalt saadud keeleoskust kinnitav tõend)
  • akadeemiline soovituskiri (õppejõult, juhendajalt või mõnelt teiselt)
  • professionaalne soovituskiri

Dokumendid võib otse saata Eva Kaubale, kes on BAFFi esindaja Eestis.
E-posti aadress: ekauba@ciee.org.

GALERII JA VIDEO! Kristina Viirpalu New Yorki moenädalal

GALERII JA VIDEO! Kristina Viirpalu New Yorki moenädalal

by | veebr. 21, 2017 | Ilu & Mood

Foto: Preseley Ann

11. veebruaril esitles esimese eestlasena New Yorki moenädalal oma uut kollekstiooni moekunstnik Kristina Viirpalu.

Kristina Viirpalu KV Couture´i kollektsioon “VIIVI” jõudis paarisaja pealtvaataja ette Oxford Fashion Studio korraldatud ja hoolikalt valitud osalejatega šõul Studio 450 ruumides Manhattani kesklinnas.

 

Kristina Viirpalu uus kollektsioon “VIIVI” põhineb imelistel vanadel tikandi- ja kudumistehnikatel mida valdasid ajalooliselt tugevad ja iseseisvad naised Eesti mereäärsetes kalastuskülades.

Kollektsioon on inspireetitud külmadest põhjamaa talvedest ja sajanditepikkustest käsitöö traditsioonidest. Peened ja keerukad tikandimustrid, uhke tunnusmärk püsima jäämisest ja ilu armastusest ka rasketel aegadel, on saanud modernseks kõrgmoeks.

Üks disaineri lemmikuid on Eesti käsitöö kroonijuveel – traditsiooniline Haapsalu sall. Nii peene tekstuuriga, et seda saab tõmmata läbi sõrmuse, on see inspireerinud looma peeneid, õrna vormiga pruutkleite ja käsitsi valmistatud õhtukleite ning bodisid.
VIIVI on enesekindel, seisab kindlalt tugevatel traditsioonidel ja on
täis joie de vivre´d (elurõõmu – toim).

Hiiumaa tüdruk maailmakuulsas moemajas

Hiiumaa tüdruk maailmakuulsas moemajas

by Marika Juusu | dets. 20, 2016 | Persoon

Umbes kell kümme hommikul peatub Hiiumaalt pärit Gerli Pesor Manhattanil ühe päevi näinud kuuekorruselise hoone ees. Süda lööb ootusärevusest valjemini kui vaibaklopits. Eesti kunstiakadeemia nahadisaini eriala lõpetanud eesti tüdruk on teinud läbi suure kadalipu ning osutunud sadade soovijate seast üheks õnnelikuks, kes pääses Balti-Ameerika vabaduse fondi programmis väljavalituks ja saadeti nüüd New Yorki tippdisainer Alexander Wangi moemajja. Tavaliselt antakse praktikantidele selline võimalus paariks-kolmeks kuuks, ent lahke saatus pakkus eesti tüdrukule sellise privileegi suisa terveks aastaks. End pisut kogunud, vajutab Gerli lõpuks linki ning astub moemaja uksest sisse.

Esimene emotsioon
Õhus heljub eriline aura. Kohe on selge, et loomingule ja töötegemisele on siin rohkem rõhku pandud kui sisustusele. Ujudes läbi bürokraatiamere, visatakse Gerli ilma igasuguse eelmänguta mustades-valgetes toonides kontorisse. Ei ole siin aega esimesel päeval kohvinurgas vaikselt sisse elada ja uue keskkonnaga harjuda, vaid tuleb kohe hakata kotivisanditele värvilahendusi välja pakkuma.

Suures avatud kuubikus töötab kõige rohkem viis inimest. Leping keelab lilled, fotod ning akvaariumikalad. Samuti on reguleeritud, milliseid pastapliiatseid ning märkmepabereid moemajas kasutada võib. Isegi riietumisstiil on paberil must-valgelt kirjas just nagu kogu ülejäänud moemaja värvigammagi. Kõige selle eesmärk pole aga mitte niisama reeglite väljamõtlemiseks, vaid tootemargi imago hoidmiseks, et moemaja külastaja saaks samasuguse emotsiooni, mis neil esindus- või internetipoodi külastades tekib.

Lisaks käekotitiimile, kuhu ka Gerli kuulus, asusid samal korrusel veel kinga- ja produktsioonitiim, tarbegraafika-, tootedisaini-, transpordi- ning logistikaosakond ja tehnoloogid. Ülemisel korrusel asetsesid meeste- ja naisterõivaste meeskonnad. Lisaks müügitiim, showroom’i meeskond ning õmblejad. Hoolimata suurtootmisest õmmeldi kohapeal ka näidiseid. „Tegemist on tootmisettevõttega, kus käsitööd tehakse vaid eritööna – eriprojektid kuulsuste jaoks. Minu sealviibimise ajal valmisid lavariided näiteks bändile The Weeknd,“ räägib Gerli, kuid lisab, et Wangi rõivaid on kandnud teiste seas ka Rihanna, Beyonce, Kanye West, Madonna, Kylie Jenner.
Alexander Wangi kontor oli iseenesestmõistetavalt aknaga ning asetses hoone kõige kõrgemal korrusel.

Tööülesanded
Kuna Eestis ei saa omandada kogemusi kahesajapealises moemajas, siis polnud Gerlil aimugi, kuidas New Yorgis suures ettevõttes töö päriselt käib. „Ma olin alguses ikka väga roheline, aga nad teadsid ja arvestasid sellega ning õpetasid igal sammul ning olid mulle toeks,“ räägib Gerli ning lisab, et üksi ei peagi seal esialgu hakkama saama.

Igale praktikandile antakse oma isiklik juhendaja, kellega koos pannakse paika mitme lehekülje pikkune plaan, kus on üles märgitud kohustused ja ülesanded ning isiklik arengukava ettevõttes viibimise ajal. Gerli juhendajaks sai käekotitiimi nooremdisainer Simona Caruso, kes tegeles põhiliselt väikeste aksessuaaride ja furnituuridega. Otseloomulikult sai nendest tegevustest ka Gerli peamised töökohustused. Kui aga vähegi võimalik, siis abistas ta ka produktsioonitiimi, kellega tihedalt koostööd tehti. Gerli on realist ega loonud muinasjutu keskele sattudes endale mingeid illusioone. „Nautisin kõike ning igat tööd, mis mulle anti, tegin suure rõõmuga,“ meenutab Gerli.

Kohtumine Alexander Wangiga
Iga päev toimusid moemajas koosolekud, kuhu praktikante reeglina ei lubatud. Kuna Gerli oli sinna saadetud aga terveks aastaks, siis lubas juhendaja tal vaikselt nurgas kuulata. „Koosolekul kohtusingi esimest korda Alexander Wangiga. Ta on ääretult konkreetne ja distsiplineeritud inimene. Kuna ta viibis samal ajal tihti Pariisis, olles Balenciaga kunstiline juht, sattus ta New Yorki vaid iga paari nädala tagant. Seetõttu olid koosolekud üsnagi intensiivsed,“ meenutab Gerli.

Wangi fenomeniks peab eestlanna seda, et kuna kuulus moelooja on ka ise noor, siis ta teab täpselt, mida noored tahavad. Alexander Wangi peamine liin on streetwear, millega ta ka oma karjääri alustas. „Võite arvata, et ta rõivastab end iga päev uhketesse kostüümidesse, aga tegelikult kannab ta lihtsat musta T-särki ja musta värvi teksaseid,“ räägib Gerli.

Tavaline tööpäev Alexander Wangi moemajas
Peamiselt töötas Gerli käekotivisanditega. Tema ampluaaks olid värvi- ja materjalilahenduste välja pakkumine. Samuti valdas ta arhiive, tegeles prototüüpidega, pildistas tooteid ning töötles neid arvutis. Viimane oli Gerli jaoks esialgu võõras. Ta oli kunstiakadeemialikult harjunud kõike käsitsi tegema, kuid tehases nii käekotte ei valmistata. Seetõttu õppis Gerli kiiresti ära kõik kujundusprogrammid. Samuti pidi ta iga päev nahaagentidega suhtlema ja neid külastama. „Pidin tihti mööda linna ringi jooksma ning näidiseid koguma. Aga see meeldis mulle väga. Nägin lähedalt valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid, tööd materjali vahendamisega ning sain palju häid kontakte. Tunnen New Yorki nüüd nagu oma peopesa,“ räägib Gerli.

Ametlikult kestsid tööpäevad kella seitsmeni õhtul, kuid tihti tuli teha ületunde. Eriti šõueelsetel perioodidel. Lõunapausid venisid see-eest aga tihti paaritunnisteks. Gerli lemmikkohvikute ja -restoranide hulka kuulusid Baked, La Colombe ning Five Leaves. Viimane on varalahkunud Heath Ledgeri loodud restoran, kus Gerli sõnul pakutakse maailma kõige paremaid burgereid.

„Meil oli tore pere, mis koosnes mõnusatest sõbralikest, lahketest ning avatud inimestest. Veetsime palju aega koos ka tööväliselt. Käisime väljas ning üksteisel külas,“ kirjeldab Gerli oma töökaaslaseid hea sõnaga. Praktika lõpuks usaldati talle juba piisavalt palju disainiülesandeid. „Olin lõpuks disaineri assistent ning mu tööülesanded olid väga vastutusrikkad. Ma ei tundnud ennast enam praktikandina. Olin Alexander Wangi moemajas töötavate disainerite kolleeg,“ meenutab Gerli.

Elukoht
Kui Tallinnas on raske korterit saada, siis New Yorgis on omaette väljakutse endale tuba leida. Gerlil õnnestus esialgu saada elamine Brooklynis Crown Heightsis. See on endine geto, kus ühel pool elavad hassiidi juudid ja teisel pool jamaicalased. 20 aastat tagasi toimus juutide ja jamaicalaste vahel tulistamine, mis New Yorgi eliiti siiani kohutab. „Mu töökaaslased ahhetasid, kui kuulsid, et Crown Heightsis elan, ja soovitasid mul sealt kiiresti ära kolida. Aga mina nautisin sealset elu, sest minu meelest on jamaicalased lahedad, kuulavad oma reggae-muusikat ja juudid samal ajal tegelevad oma asjadega – kõik oli okei. Inimesed teretasid mind hommikuti, uurisid, kuidas läheb, ja soovisid head päeva. Üks naine jooksis mulle ühel vihmasel hommikul isegi vihmavarjuga järele ja muretses, et ma märjaks ei saaks. Inimesed olid hästi sõbralikud ja vastutulelikud,“ meenutab Gerli Brooklyni elu. Hiljem pakuti tüdrukule aga paremat tuba ning ta kolis Queensi Forest Hillsi, mis oli Brooklyni täielik vastand. Äärelinna elu oli vaikne ning see oli igav rajoon, kus oli palju eramaju ning lastega peresid.
“New Yorgis elavad üksinda vaid hea palgaga kõrgetel kohtadel töötavad inimesed. Alexander Wangi moemajas said sellist luksust lubada endale vaid peadisainerid. Tihti jagavad isegi abieluinimesed korterit kaaslastega. Meie vanemdisainer, kes oli rase, sai oma elukaaslasega eraldi elamise alles vahetult enne sünnitust,“ räägib Gerli ning ütleb, et keeruline on üksi elada, sest hinnad Suures Õunas on tohutult kõrged.

Praktikandid on hoitud
Igas kvartalis planeerib moemaja praktikantidele näitusi ja muuseumikülastusi. Kord kuus toimub ka ühine inspireeriv lõunasöök, kus osaleb ettevõttest mõni disainer, kes jagab noortega oma kogemusi ja läbielamisi. See näitab, et praktikante ei rakendata tuimalt tööd tegema, vaid hoolitsetakse nende arengu eest.

Ettevalmistused suurteks moesõudeks
Gerli sai New Yorgis viibimise ajal kaasa lüüa kahel moenädalal, olles backstage’i assistent. Tagaruumides pole glamuuri, on vaid tohutu soengute tegemine ja jumestamine, riiete ning aksessuaaride parandamine, proovikõndimised, ja pühendunud asjaosalised.  Sõule eelneb alati meeletu ettevalmistus ja töö. Alexander Wang põhimõtteliselt elab sõuruumis, et panna paika etenduse pisimadki detailid. Ta on oma modellidega parim sõber. Tal on omad muusad ja lemmikud, nende seas muide ka kaks eesti modelli: Harleth Kuusik ja Kätlin Aas.

Vahetult enne Gerli Tallinnasse naasmist toimus Alexander Wangi suurejooneline 10. tegevusaasta šõu. Pärast etendust avanesid lava külgedel uksed, kutsudes rahvast järelpeole. Tavaliselt praktikante nendele ei lubata, kuid õnnesärgis sündinud Gerli sai ka sinna prii pääsme. Seal esinesid muu hulgas Lil Wayne, Tinashe ja Ludacris.

Soovitus ja plaanid
Moemajas kogemust hankides tegi Gerli järelduse, et oluline on teiste valdkondade inimestega rohkem koostööd teha. Üksi ei jõua nii palju ja hästi. „Kui üks disainer võtab enda kanda üheksa ametit, siis see kurnab ja põletab läbi. Edu alus on hea tiimitöö. Teisi inimesi võib usaldada. Edu saab tulla ainult tänu meeskonnale, mille kõik liikmed töötavad suure kirega ühise eesmärgi nimel,“ kinnitab Gerli.
Lähitulevikus on Gerli huvitatud eelkõige aksessuaaride tootmisest. Ideaalis püüdleb ta sinnapoole, et Eestisse võiks tekkida üks uus ja vinge moemaja. Selleks on tarvis aga head tiimi, mis tegeleks majandusliku poolega, brändingu ning imagoga. Seetõttu on Gerli avatud igasugustele koostööpakkumistele ja tutvub hea meelega nendega, kes on huvitatud massproduktsioonist ning näevad üldpilti natukene laiemalt.

Portreefoto: Sander Antoniak