Endla Vaher (24) on fitnessisportlane ja odaviskaja, kes vaatamata oma noorele eale on noppinud juba mitu poodiumikohta Euroopa ja maailmameistrivõistlustelt. Treeningute vahele jääb noorsportlasel muuhulgas veel aegagi treeneritööga tegeleda.
Kuidas jõudsid fitnessini? Mis Sind sealjuures enim köitis?
Juba 16aastasena rääkis isa Vello, et ma peaks sellise alaga tegelema hakkama. Ta kustus mind mitu korda kulturismivõistlusi vaatama, aga ma kunagi ei läinud. Pärast seda, kui olin rühmvõimlemisega lõpparve teinud ja kergejõustikuga tegelema hakanud, sattusin Sportlandi üritusele esinema ning tutvusin selle ala tegijatega. Ka nemad ütlesid, et ma peaks hakkama fitnessiga tegelema. Siis tekkis mul selle vastu väike huvi ja lõpuks ma otsustasingi proovida. Kuna fitnessis on selline kategooria, kus saab lisaks keha näitamisele ka akrobaatilist vabakava teha, siis sain aru, et see võib mulle isegi sobida.
Tegeled sealjuures ka odaviskega. Miks just see ala? Kuidas neid kahte väga erinevat ala omavahel kokku sobitad? Kumba rohkem eelistad?
Odaviske juurde jõudsin tänu kergejõustiklasest õele Lembile. Pärast võimlemist oli mul vaja teha midagi uut, kus saaksin ennast proovile panna, just spordi mõttes. Odavise hakkas mulle kõige rohkem meeldima ja nüüd ma siis ka natuke viskan. Rekordiks on mul hetkel 43.27.
Enamik trenne on kombineeritud, mõned on spetsiifilisemad. Ütleme nii, et rutiini ei teki. Mulle meeldivad mõlemad alad, lihtsalt erineval moel.
Mõnel sportlasel on ühe alagagi tükk tegemist. Kuidas jõuad kahega tegeleda ja sealjuures nii häid tulemusi saavutada? Mis on Su edu saladus?
Ma ei tee asju nii nagu arvatakse õige olevat. Öeldakse ju, et igaühele oma. Tuleb teha kõike seda, mis sulle meeldib. Kui tegeled nende asjadega, mida armastad, siis edu on lihtne tulema.
Spordivõhik võiks väita, et oled välja valinud mehisemad spordialad, samas näed nii särav ja naiselik välja. Mida Sa sellele stereotüüpsele avamusele vastuseks võiksid öelda?
Ma arvan, et neid mehiseid spordialasid on tegelikult väga vähe. Sport on mõeldud siiski kõigile ja loomulikult nii trennis kui ka võistlustel tuleb kõigil sportlastel mingisugune tugevam mehisem jõud esile, aga naised on pärast sellist pingutust ikkagi naised.
Milline näeb välja Sinu tavaline päev? Aga nädal? Kujutan ette, et Sul trennivälist aega väga ei olegi.
Minu päevad on väga erinevad. Kaks päeva nädalas ehk on samasugused, aga muidu peab ikka palju kombineerima. Oma trennid on küll kõige tähtsamad, aga sellele lisaks on veel palju esinemisi ja ka treenerikohustused. Pole eriti vahet, kas on argipäev või nädalavahetus, sest ka pühapäeva hommik võib kujuneda töiseks. Vaba aega leian ikka ka, siis olen pere ja sõpadega või käin jalutamas.
Kui kindel või range on Su trenni- ja söögigraafik?
Oleneb hooajast. Võistlusvälisel hooajal on mu söögigraafik väga-väga vaba. Toitun nagu tavaline sportlane, kes sööb tervislikku toitu, et kõik vajalikud toitained kätte saada, samas söön ka kõike head-paremat. Kui võistlushooaeg läheneb ning tuleb dieeti pidada, siis loomulikult läheb asi keerulisemaks, see tähendab, et pean kindlasti kontrollima, mida suhu pistan. Treeningud hooajaliselt väga palju ei muutu, kui välja arvata treeningute sisu. Üks päev nädalas on mul puhkepäev, muidu on päevas üks või vahel ka kaks trenni.
Kas trenn(id) rutiinseks või igavaks ei ole muutunud?
Ma armastan treeningprotsessi ja kuna ma tegelen erinevate asjadega, siis sellega mul muret ei ole. Pigem on puhkepäev igav, aga nagu öeldakse, siis tark sportlane oskab ka puhata!
Oled lisaks sporditegemisele õppinud ka Tallinna ülikoolis. Kuidas trennide kõrvalt veel aega õppimiseks leidsid?
Õppisin keelt ja olen ülikoolis hingekirjas, aga pole veel lõpetanud. Väga vähe jäi pärast kolmandat aastat teha, aga nüüd enam ei ole selleks jõudu leidnud. Ilmselt polnud see mulle lihtsalt päris sobilik. Samas usun, et õppida jõuab terve elu, aga sportlase tippaeg kestab lühikest aega.
Selgita palun neile, kes fitnessiga kursis pole, mida see ala endast täpsemalt kujutab. Kuidas selleks treenid ja end vormis hoiad?
Fitness on ala, kus on kaks vooru. Esimeses voorus sooritatakse akrobaatiline kava ja teises näidatakse vormis keha. Usun, et kõigil on vormis püsimiseks ja keha treenimiseks oma süsteem, mis tuleb aja ja kogemusega. Sealjuures pole aga kindlat kava, mille järgi peaks treenima. Tuleb lihtsalt alustada!
Milline näeb välja Su võistluskava? Mida võistlustel täpsemalt hinnatakse ja mille järgi kõrgemaid punkte jagatakse?
Fitnessikavaga on selline naljakas lugu, et mina ka täpselt ei tea, mida seal hinnatakse. Muidugi on seal nõutud jõu-, ilu-, tantsu- ja painduvuselemendid, aga kuna see on väga subjektiivne ala, siis kindlaid reegleid kava koostamiseks pole. Tuleb usaldada oma maitset ja nautida seda, mida teed. Iga aasta on mul erinev kava ja selleks aastakski on juba mõned head ideed olemas.
Kui tihe on Su võistlusgraafik?
Fitnessivõistlusi väga palju ühel hooajal teha ei jaksa, kuna võistluseelne dieet on kurnav. Keskmiselt osalen nii kevadel kui ka sügisel kolmel-neljal võistlusel. Suvel viskan oda viiel-kuuel võistlusel.
Kui palju Sul tänaseks juba auhindu riiulisse kogunenud on?
Nii palju, et selle aasta alguses hakkasin vähem tähtsamaid kasti peitu panema. Ilusamad jätan muidugi välja.
Kas võib öelda, et Eestis Sinu vanuseklassis konkurentsi napib? Milliseks pead Euroopa ja maailma võistlustaset fitnessis?
Eestis tegeletakse jah rohem bikiinifitnessiga, tavafitnessiga tegelejaid on vähe. Üldiselt on fitness selline ala, mida saavad teha vaid need, kellel on mingisugused erilised oskused lapsepõlves juba omandatud. Maailmatase on päris hea, aga võiks veel parem olla.
Juhendad koos õe Lembiga Tsirkusekoolis noorte ja täiskasvanute žongleerimise, akrobaatika ning õhuakrobaatika treeninguid. Kuidas treenimisega läheb?
Me Lembiga anname kolm korda nädalas lastele trenne. Meil on väga kihvtid lapsed, aga eks tuleb palju tööd teha enne, kui kellegi neist lavale saame saata. Selleks oleks vaja nii lapse kui ka vanema suurt pühendumist.
Kas võib õelda et sitke spordivaim ja andekus on geenidega kaasa tulnud?
Kindlasti mängib suurt rolli see, et mind juba sünnitusmajast alates treenima hakati. Mu isa on selles osas väga head tööd teinud ning seda on näha ka väga paljude teiste laste pealt, kelle vanemad on nendega treenimas käinud. Kui hakata juba varases eas lapsega mänguliselt treenima, siis see süstib temasse trenni- ja võistlusvaimu. Samas andekus on minu jaoks suhteline mõiste. Tavaliselt jõutakse tahtejõuga sinna, kuhu teised ei jõua.
Kui suurt rolli mängib Su elus perekonna toetus? Kas ema, isa, vend ja õed on Su treeningutel või üldse tegemistes suureks toeks ja seljataguseks?
Perekonna toetus on mulle väga vajalik. Kuna mul on suur pere, siis loomulikult on nende toetus suurem ja ka vajalikum. Hoiame väga kokku, aga kuna käisime Itaalia tsirkuses mitu korda tööl ja elasime kuus kuni kaheksa kuud järjest kuuekesi väikses karavanis, siis vahel on neist ka hea puhata. Üldiselt on nad olemas siis, kui neid vajan.
Mis Sind hetkel enim motiveerib tegema seda, mida teed? Kas Sul on ka mõni eeskuju?
Ma motiveerin ennast iseendaga. Ma armastan kõike, mida ma olen otsustanud teha ja teen seda nii kaua, kuni see mind enam ei köida.
Mida pead oma hetke kõige suurimaks võiduks või saavutuseks?
Ma tooks siin esile Pirueti/Janika võimlemisklubi koosseisus 2011. aastal võidetud MMi pronksmedali rühmvõimlemises. See oli kümne aasta töö ning minu jaoks ka üks kallemaid võite. Just seetõttu olen saavutanud edu fitnessis, aga loomulikult võlgnen tänu ka oma tsirkusesugemetele. Olen kahekordne juunioride Euroopa meister ja kahekordne juunioride MMi hõbemedali omanik, aga 2015. aasta Euroopa meistritiitel täiskasvanute vanuseklassis on hetkel muidugi kõige tähtsam medal minu elus.
Mis on Su tulevikuplaanid?
Ma väga palju ette ei mõtle, aga loomulikult jätkan oma sportlaseteed. Olen alati soovinud tulla maailmameistriks.
Fotod: erakogu
Toimetaja: Andra Stražev
andra@yu.ee
YU Magazine on ajakiri inimestest, kes inspireerivad ning suunatud lugejaskonnale, kes soovib olla inspireeritud. Väljaannet saab osta nii müügipunktidest üle Eesti, tellida postiga (üksiknumbri hind 6,50 €) või lugeda hoopis digiversioonis (üksiknumber hinnaga 1,99 €). Nüüdsest müügil ka YU suvenumber.
