Soovid luua oma rõivabrändi? Moegurmaan jagab eeskuju

Soovid luua oma rõivabrändi? Moegurmaan jagab eeskuju

 

Ionic2 on tootemark, mille sünni taga seisavad noor moegurmaan Iris Peil ja tema ema Tuuliki Peil. Esimeste ehete ning taaskasutatud materjalidest riiete loomisega alustas Iris muide juba 12aastaselt. Paar aastat hiljem kutsuti neiu Pärnus toimuvale moesõule. Irise valmistatud ehted ja mõned lihtsama disainiga võrkkleidid jõudsid müügile lausa Tallinna vanalinna riidebutiiki. Sel hetkel sai Tuuliki aru, et tütar on piisavalt võimekas koostööks tootemargi loomisel. Ja ega muud polnudki! Sündis Ionic2.

„Väikesest kollektsioonist sai midagi suuremat,“ lausus Iris naerulsui.
Tänaseks on perekond Peilide disain tootemargina turul olnud 9 kuud. Möödunud aasta aprillis sai klientide jaoks loodud veebileht. Kusjuures, firma oli tegelikult registreeritud juba varem, ent kulus aega, et leida õiged kontaktid ja tehased, kellega koostööd teha. Iris räägib, et kontaktide leidmine ei olnud nende jaoks väga keerukas, kuna nad on taaskasutusmaailmas päris pikalt sees olnud. Sestap tuli vaid õigeid niite tõmmata, et saada võimalikult odava hinna eest materjale, millest enda tooteid disainima hakata. Kuna materjale on aga järjepidevalt vaja, nendib Iris, et kontaktide hoidmise ja otsimisega tuleb tegeleda pea iga päev.

Kes on Ionic2 sihtgrupp?
Sihtgrupp on nooruslik ja mitmekesine. Idee on luua riideid inimestele, kes hindavad minimalismi, kuid tahavad ning ei karda teistest erineda.

Milline on tootemargi käekiri?
Praegu on läbivaks teemaks trükised, selget käekirja on aga raske välja tuua, kuna nii vähe tooteid on hetkel väljas ja oleme alles enda täieliku brändi loomise teel.

Kuidas näeb välja tavapärane Ionic2 uue disaini loomine?
Kõigepealt tuleb alati kavand ja lõiked, alles siis selle järgi kangad, kuna iial ei tea, milliseid materjale meile pakutakse. Lõiked konstrueerime mõnel juhul ise, kuid meie ümber on tekkinud ka õmblejate võrgustik, kes on töö juures väga suureks abiks. Rääkides aga toonidest, on meie disain hoidnud praegu pigem tuhmi joont. Sügisel keskendusime aga paljuski autori kollektsioonidele ning tekstuuride omavahelisele mängule.

Kui palju põhinete toodete loomisel taaskasutusele?
Ikka väga suures osas. Meil on eraldi ka Just One’i tootegrupp, mille eripäraks on see, et kõike on vaid üks ja midagi pole võimalik duubeldada. Riided on 80-90% taaskasutatud, vaid trukid ja lukud on sellised, mida meil alati ei ole võimalik leida. Just One’i poolele on tulemas lisaks ehteid, kotte, vöid ja teisi aksessuaare. Usume, et selline grupp on väga vajalik. Millal sa ikka leiad kaks samasugust kleiti, mida sarnaselt ümber disainida!

Milliste mustrite ja kangastega katsetamisest ise kõige enam unistate?
Kunagi tahaks ära proovida etnojoone. See võiks täiesti müügiartikkel olla, vähemalt minu arvamusel on erinevate kultuuride rahvusriided igati inspireerivad ja kütkestavad. Mida slaavi poole, seda kirkamaks ja lahedamaks! Muidugi Muhu mustrid ka. Kuid lemmikvärv on mul hetkel must ja sellel maal sõuan ma ilmselt veel kaua.

Kes on teie tooteid tänaseks ostnud?
Eks ostjaid on olnud igast vanuserühmast, aga kõige vanemad vist sinna 45 aasta kanti. Ostjate seas on nii meie tuttavaid kui ka täiesti võõraid inimesi, mis on väga positiivne aspekt.

Millest sõltub toodete hind?
Peamiselt materjalikulust, kuid tootmine ja disain võtavad loomulikult oma osa. Püüame hoida pigem kallimat joont selleks, et meie tooted jõuaksid nende inimesteni, kes neid tõesti soovivad.

Kas ja millise disaineri loominguid enda loometöös jälgite? Kas silmapiiril on ka konkurente?
Väga ei jälgigi kellegi oma. Eestis on ju kõik peamiselt autoriloome, nii et eeskujuks brände kui selliseid võtta ei ole. Varem kuulus konkurentide hulka kindlasti SWÄRK, aga neist ei ole viimasel ajal midagi kuulda ega märgata olnud. Aldo Järvsoo loome on ka kihvt.

Milline on teie tootemargi tööjaotus? Kes millega tegeleb?
Mina ja Tuuliki tegeleme ikka selle disainiga. Tooted õmblevad valmis tavaliselt õmblejad, aga kui midagi on vaja kiiresti teha, saame ka ise hakkama. Ise tegelen veel turunduse ja pildistamisega, kõik fotod ja veebidisain on minu tehtud. Tegelikult on abiks ka mõni väga hea sõber, kes näiteks kaamerat laenab, kui vaja on. Kõigil pildistamistel on samuti olnud hulgaliselt abikäsi, näiteks Anna-Liisa Himma, kes aitas meigi osas, või Aurelia Minev, kes on mulle algusest peale kõigega suureks abiks olnud. Kõiki, kes mind Ionic2ga edasi on aidanud ei jõua nimetadagi, neid on meeletult.

Mida arvate praegusest tänavamoest? Kas jälgite mõnda disainerit või moeblogijat?
Tänavamood võiks olla põnevam. Mulle tundub, et inimesed on liialt mugavuse peal väljas ja ei proovi uusi huvitavaid asju. Muidugi, kui see mugav stiil välja kantakse, on seegi kena. Kedagi erilist ma ei jälgi. Tundub lihtsalt, et Eesti tänavad ei ole nii kirkad, et leida seda inimest, kelle stiil mind jälgimiseks piisavalt inspireeriks. Ka moeblogijate seas ei ole selliseid tegijaid, kes astuks täiesti karbist välja ja üllataks millegi täiesti uuega. Kuna ma pole suur tänavamoeaustaja, ostan enda riideid kaltsukatest, harva mõne toote firmalt, keda tõesti usaldan. Üldiselt tunnen end paremini, kui enda ökoloogilist jalajälge selles valdkonnas väiksena hoian!

Kui saaksid valida moeajastu, kuhu tagasi minna, siis mis see oleks?
Olen mõned moeajalooraamatud läbi lugenud. Lemmikajastu jääb ilmselt sinna kuuekümnendate–seistsmekümnendate vahepeale. Tundub minu enda disaini lähtekohast küll huvitav kontrast, aga tegemist on nii põneva ajastuga, kuna selles oli nii glamuuri kui ka vabameelsust.

Mis sind inspireerib?
Elu. Abstraktne mull. Mõnes päevas tekib mõni tunne ja siis tekib kavand. Kui on loominguvaene päev, püüan loometööd vältida – nii lihtne see ongi. Kuid ka sõber Vogue aitab sageli hädast välja.

Mida tahaksid teistele moehuvilistele öelda?
Ärge kartke erineda! Ma olin väga noorena täiesti hulljulge, panin moealaselt palju pange. Alles hiljuti jõudsin järelduseni, et vähem on rohkem.

Intervjuu ilmus YU Sügis 2016

Tekst: Mari-Liis Koemets

Fotod: Kristiin Visuals

Modell: Merilin Ruus

 

6 eriti lahedat kalendrit, mis aitavad sul 2017 aastal olla õnnelikum ja organiseeritum

6 eriti lahedat kalendrit, mis aitavad sul 2017 aastal olla õnnelikum ja organiseeritum

Oled sa kunagi mõelnud, milline oleks elu ilma kalendrita? Kujuta ette, kui tervest maailmast kaoksid äkitselt kõik kalendrid ära. Me oleksime abitud ja teadmatuses, sest oleme kalendritega ju nii harjunud. Tsivilisatsiooni algusest saati oleme me seda tähtraamatut abistava tööriistana kasutanud. Kuigi põhivajadusena kasutame kalendrit ikka selleks, et pidada konkreetset järge aja üle, milles elame ja eksisteerime, on veel muid erinevaid põhjuseid miks me kalendrit kasutame:

  • kalender aitab planeerida päevategevusi
  • aitab olla kursis erinevate sündmustega
  • aitab olla organiseeritud ning parendada produktiivsust
  • aitab kinni pidada tähtaegadest
  • aitab pidada meeles sünnipäevi ning kohustusi
  • juhib päevakava
  • aitab mäletada tähtsaid üritusi
  • leevendab ärevust ja stressi
  • annab teada tähtsatest pidupäevadest

Alljärgnevalt oleme leidnud 6 lahedat kalendrit, mis aitavad sul saabunud uuel aastal olla õnnelikum, organiseeritum ning mängulisem!

1. Hinge puudutavate sõnumitega kalender. Kui soovid alanud uuel aastal olla positiivsem ja õnnelikum, siis on see kalender just sinu jaoks! Don´t worry, be happy!!!

www.donnadisain.ee

 

2. Üliarmas kalendermärkmik, mille esikaane saad oma nime või tekstiga personaalseks muuta. Tütarlapselikult roosa ja märkmiku nurkadel on kuldse tooniga kaitsed. Awww  kui nunnu 🙂    www.simplynotebooks.eu 

 

3. Eriti mänguline disainiobjekt, mis koosneb kahest kristallikujulisest osast. Siiditrükk lisab peegeldava paberi peal kalendrile uusi dimensioone. Sinu ajajuhtimine muutub nüüd eriliselt inspireerivaks ja loovaks 🙂

www.typetomorrow.com

 

4. Kalender, mis muudab sind rõõmsamaks ja heatahtlikumaks!  Kalendri igale päevale on lisatud üks väike heategu, millega saad üllatada oma lähedasi ja sõpru. Lahe, et inspireeriva kalendri saab ühendada oma nutitelefoniga!

www.tegudekalender.ee

 

5. Kalender, mis rahustab! Värvi ise salapärased mandalad vastavalt külmade värvidega (helesinise, sinise, lillaga), kui tahad lõõgastuda. Ning soojade värvidega (punase, oranži, kollasega), kui soovid tunda jõu- ja energiatulva.

http://felistella.eu/ee/kalendrid

 

6.  Dear diary…  Siia saad kirjutada kõik oma tõelised uue aasta lubadused! Kolmes erinevas toonis märkmik on saadaval Tiger kauplustes.

 

Särav Getter Jaani teeb kaasa uues animatsioonifilmis

Särav Getter Jaani teeb kaasa uues animatsioonifilmis

Järgmisel aastal linastuva rahvusvahelise animatsiooni ”Muumi jõulud” eesti keelse tunnusloo ”Tulgu Jõulud! – Bring The Snow!” laulis sisse Getter Jaani.

“Bring the Snow”on Jori Sjöroosi (Magenta Skycode, Rooxx) ja Paula Vesala poolt kirjutatud tunnuslugu armastatud soome kirjaniku Tove Janssoni raamatu järgi tehtavale rahvusvahelisele täispikale, 2017. aastal linastuvale animatsioonile “Muumi jõulud”. Lugu esitab Praha Filarmooniline Orkester.

“Bring the Snow” ilmus samaaegselt kahekümne kolmes erinevas keeles: araabia, taani, inglise, eesti, soome, prantsuse, saksa, heebrea, hindi, itaalia, jaapani, korea, läti, leedu, mandariini, norra, poola, portugali, vene, saami, hispaania, rootsi ja türgi. Iga rahvusvahelise versiooni laulis sisse kohalik tunnustatud staar.

Eestis on filmi tunnusloo ”Tulgu lund! – Bring the Snow!” lauljaks armastatud lauljanna Getter Jaani.

“Jõuluaeg on imeline! Mõelda vaid milline võim sellel on ja milliseid häid tundeid, see meis kõigis tekitab! Ta justkui pühib kõik mured hetkega ja toob automaatselt naeratuse näole. See on rõõm ja au, et sain anda enda hääle loole, mis iseloomustab seda kõike!” rääkis Getter Jaani.

Getter Jaani. Foto - Jake Farra

Loo üks autoritest Paula Vesala on Muumide raamatu autori Tove Janssoni tööd hinnanud ammu ja väidab, et tõelise Muumide filosoofiaga saab tuttavaks raamatut lugedes: “Teismelisena saatsin Tovele pika ja kurva kirja ning Tove vastas sellega lohutavalt – saatis mulle Muumidest pilte ja marke ja soovis, et ma leiaksin õnne. Nüüd, töötades Muumide filmi juures, tundub see kõik isegi kuidagi kohatu, kuna olin ise nii suur fänn.”

Animatsioon linastub 2017. aastal, mitmekeelsed tunnuslood said avaldatud selle aasta jõulude eel. Animatsiooni režisööriks on Jakub Wronski, keda inspireeris kirjutama lapsepõlvemälestus muumidest:
”Nautisin Muumide teleseriaali vaatamist väikesena väga. Erilise mälestuse on jätnud see erakordne tunne, mis vaadates tekkis ja siiani alles on – seriaali olustik täis maagiat ja müsteeriumi. Ergas ja abstraktsete karakteritega lugu paneb mind tänaseni Muumidele mõtlema,” sõnas Wronski.

Muumidest: Muumid kaubamärgina on üle kuuekümne viie aasta vanune frantsiis ning neid on litsenseeritud toidu-, joogi- kirjatarbe- ja riidekaupade, mängude, mänguasjade ning näiteks aksessuaaridena. Muumide temaatikal on valminud mitmeid raadioteatreid ja isegi ooper.

Kuula animatsiooni ”Muumi jõulud” eestikeelset tunnuslugu ”Tulgu lund! – Bring The Snow” Getter Jaani esituses siit.

Rohkem infot leiad siit.

Põika magusamaailma! Oivaline Tervislik Tort üllatab uudse ideega!

Põika magusamaailma! Oivaline Tervislik Tort üllatab uudse ideega!

Hallist ja sombusest detsembri ilmast põgenedes avan ukse mõnusasse Marta kohvikusse, et tutvuda Oivalise Tervliku Tordi (OTT) uute põnevate tegemistega. Hubase ja mõnusa olekuga söögikohta sisenedes leian kohe Karl-Ott Juhansoni, OTTi looja, kes plaanib investoritele oma ettevõttest põhjaliku ülevaate teha ja loomulikult ka oivalist torti pakkuda.

Lubadused tordi tervislikusest ja oivalisest maitsest ei osutugi vaid ilusaks ettekujutluseks. Saan sellest kohe aru, kui esimest torti proovin. See lausa sulab suus, konsistents on väga kerge ja mahe ning pärast nelja erineva tordi söömist pean nentima, et kõht on mõnusalt täis, puudub rammestus ning magusasõbrana võtaksin pärast mõningast pausi kindlasti juurdegi. Muuseas osutusid minu eriliseks lemmikuks osutusid iiriselikööri-kohvi tort ja astelpaju-vaarika toortort.

Esiplaanil iiriselikööri-kohvi OTT, taga banoffee OTT. Foto: Andra Hamburg

Esitluse lõpuks tundub tõesti, et tegu on 21. sajandi maiustusega, mis ärilisest aspektist ja oma sisult on vägagi tõenäoline maailmavallutaja.

OTTi missioon pürgida kiiremini kõrgemale ja kaugemale on tänapäeva kondiitriäris vägagi tervitatav. Teengi lähemalt Karl-Otiga juttu, et uurida OTTi suurtest äri-, turundusplaanidest ning muust aktuaalsest ja põnevast.

Miks on OTT 21. sajandi maiustus?

See kõlab lihtsalt juba nii hästi. Tavaliselt on nii, et pärast soolast sööki võid ju tüki torti süüa, aga oivalise tervisliku tordiga saad oma söögikorda alustada. Sellest saab ka kõhu täis ega ole rammestust ega toidukoomat. Maiustus ei pea olema õhtusöögi lõpunoot, vaid ta võib ka pearoog olla.

Kas teie lahjem ja dieedisõbralikum tort ei tähenda maitsetumat ja igavam torti?

Ei, meie retseptid on väga läbi mõeldud, lausa grammi pealt. Nagu nimigi ütleb, on ta tervislik, aga samas oivaline. Toode võib olla ju nii tervislik kui tahes, aga kui ta ei maitse hästi, siis ta ei sobi meie mõttega kokku. Tervislik toit peab olema maitsev ja selle söömist peab nautima.

Karl-Ott investoritega. Foto: Andra Hamburg

Miks otsustasite investorid kampa võtta? Mis teie eesmärk on?

Selle kampaania ja turundusega soovime pälvida rohkem tähelepanu. Lisaks inimesed, kes meie ettevõttesse tulevad, toovad uusi tutvusi, ideid ja oma visiooni. Ka neid on meie tegevus puudutanud, juu siis neil on ka soovitusi ja ideid kuidas seda asja kiiremini kõrgemale ja kaugemale viia.

Miks te investoritega kohtumisi korraldate? Kas seda on vaja teha, et teie ettevõtmisse rohkem investeeritaks?

Teeme seda pigem selle jaoks, et nad saaksid meid näha, torti proovida ja kõigest positiivsema emotsiooni. See teeb neile ka otsustamise lihtsamaks ja loob reaalsema pildi. Internetis on kõik küll ilus, aga reaalset toodet ja inimesi näha on hoopis teine teema.

Kui palju teil veel eesmärkidest puudu on?

Hetkel on 22% eesmärgist täidetud, peaaegu kuu on aega veel seda täita, seega 78% veel. Hästi palju tuttavaid ja püsikliente on veel tulemata, kes on suusõnaliselt lubanud tulla.

Mis te nendele ja ka teistele ütlete, et miks tasub teie ettevõttesse investeerida?

Esiteks on püsiklientidel rahaline võit ja kui sa näed, et asjal on tulevikku ja meeskond selle taga on ambitsioonikas, siis tasub investeerima. Lisaks kui sa nagunii investeerid juba kuhugi, nt Bondorasse, siis miks mitte investeerida hoopis inimesse, kelle missiooni ja visiooniga juba tuttav oled. Usun, et inimene on võimeline kasvatama su raha palju kiiremini kui nt kinnisvara. Just kui ta sulle juba tuttav on. Selleks teeme ka kohtumisi, et investorid saaksid minu ja meeskonnaga tutvuda ning usaldusväärsust kasvatada. Internetis promomine ja toote üleandmine on hoopis teine tera.

Juhanson oivalise tervisliku tordiga. Foto: Andra Hamburg

Teie kampaania slogan on „investeeri tervisesse ja figuuri“. Kas see tordisöömisega vastuolus pole?

Tahamegi seda arvamust muuta. Sealt ka see 21. sajandi maiustuse mõiste tuli. Tervislik toitumine ei ole see, et üks toiduaine on halb ja teine hea, üks tervislik ja teine ebatervislik. Mõnele, kes ei saa väga tihti süüa, võib ka burger väga tervislik olla, sest ta saab lõpuks süüa. Samas inimesele, kes sööb 10 burgerit päevas, on see juba ebatervislik.

Mis plaan teil veel laienemisega on?

Plaan on ka Soome kohvikutesse ja jaekettidesse laieneda. Kui on võimalik ja vajalik, siis ka seal köök-pood püsti panna. Samuti soovime e-poe sinna teha, et kõik üle Soome saaksid torti tellida. Mida rohkemate inimesteni jõuame, seda parem.

Soome just seetõttu, et see on lähendal ja turg on suur. Rootsi oleks nt palju raskem minna. Samuti ei näe, et teistes Balti riikides hetkel sellele perpektiivi oleks. Nt Lätis on pea samad kulud mis Soomes, aga turg on kordades väiksem ja vähem maksujõulisem.

Kuidas toote kvaliteeti ja kättesaadavust plaanite parendada?

Plaanime teha nii, et saaks rohkem tüki kaupa köök-poes müüa ning jaekettidesse laieneda, et oleks rohkem paindlikkust. Siis saaksime sama ajaga rohkem teha, ahju võimalused oleksid ka paremad jne.

Vasakul astelpaju-maasika toortort, paremal chia-vaarika toortort. Foto: Andra Hamburg

Kust te tavaliselt toorainet varute?

Kõik on Eestist. Hetkel ikkagi 50% jaekettidest, seda puhtalt kättesaadavuse pärast.

Kui palju teil praegu tellimusi on?

Eelmised jõulud olid tunduvalt vaiksemad. Sel aastal on see hooaeg aga üsna hull. Kui nüüd tellimist kinni poleks pannud ja võtaks kõik vastu, siis tuleks detsembris umbes 140 torti kokku valmistada.

Mida arvate valitsuse plaanitavat suhkrumaksu kehtestamist, kas see oleks hea otsus?

Meie ettevõtmist see ei mõjutaks, aga samas pole sellega üldse nõus. See on lihtsalt inimeste nöörimine. Valitsus paneb küll 500 eurot miinimumpalgaks, aga teisalt võtab selle raha ära. Nagunii on Eestis peaaegu kõige kõrgem maksukoormus Euroopas ja just need kaudsed maksud, mis on seotud aktsiisi, tarbimise jms, on üüratult kõrged. Ma saaks aru, kui see maksuraha süstitaks reaalselt rahva tervisesse oleks sellest ehk kasu. Hetkel tundub, et tehakse lihtsalt nii, et oleks tabel tasakaalus ja mõeldi kehtestada üks populaarne ja päevakajaline maks. Inimesed on ülekaalulised pigem just seetõttu, et neil on liiga palju vaba aega. Kui aega ei oleks, siis ei söödaks ka nii palju. Seega inimestel ei ole piisavalt tegevusi või missiooni. Magusamaks sealjuures ei muuda midagi.

OTTi looja. Foto: Andra HamburgMiks leiate, et tervislik eluviis ja magusa armastamine peaks käima käsikäes?

Tavaliselt mõeldakse, et tervislik eluviis on vaimule väga koormav. Räägitakse, et ei jaksa või ei oska tervislikult toituda. Tehakse see endale liiga raskeks. Samas peab aga mõistma, mis on probleem ja selle lahendus. Kui oled ülekaalus, siis probleem ongi ülekaalus ja lahendus selles, et pead vähem sööma, mitte hullult tervislikku toitu sisse ajama. Ka porgandist võib end paksuks süüa, mis on küll väga-väga raske, aga võimalik. Loomulikult on toite, mis on kehakaalule paremad, mis täidavad paremini kõhtu, sisaldavad rohkem vitamiini ja mineraale. Samas on mõni nii-öelda mõttetum toit ehk hästi kaloririkas ega täida üldse kõhtu. Meie tort seejuures kuulub sinna esimesse kategooriasse.

OTTi saad toetada siin.

Fotod: Andra Hamburg

toimetaja: Andra Hamburg

andra@yu.ee

Anna Verschik õpetab kuduma

Anna Verschik õpetab kuduma

Kudumine arendab ruumilist mõtlemist, lubab luua isikupäraseid asju ja aitab jõuda omaenda stiilist arusaamiseni.

Anna Verschik sai kudumise põhivõtted oma emalt. Lapsepõlves proovis ta küll kududa, see meeldis talle, aga siis tulid muud tegemised peale. Kui Anna tütar koolis kudumistunni jaoks lõnga vajas, mindi poodi ning naine avastas üllatusega, milline on kontrast võrreldes nõukogude ajaga. Tõsisemalt hakkas ta kudumisega tegelema 2008. aastal ning kohe tekkis ka soov teha enda moodi, mitte järgida teiste õpetusi. Nii mõtleski Anna, et võib kududa õmblusteta, mitte osade kaupa. Ta katsetas variante ning esitles oma tööde tulemust kudumisfoorumis, mispeale hakkasid inimesed talle kirjutama ning õpetusi soovima. Juba 2010. aastal avaldas ta oma disaini ajakirjas Käsitöö. Anna kudumisõpetusi on avaldanud ka Soome ja Leedu ajakirjad. Ta on välja andnud raamatu „Õmblusteta kudumid. Seamless knitting“ ning õpetab oma konstrueerimismetoodikat regulaarselt nii Tallinna rahvaülikoolis, lõngakauplustes kui ka välismaal.

Miks tahtsid teha just õmblusteta kudumeid, mitte osade kaupa?
Huvitav on teada, et ajalooliselt on õmblusteta kudum vanem kui õmblustega. Traditsioonilised Kihnu troid, inglise ja iiri kalameeste sviitrid on õmblusteta. Kui leiutati kudumismasinad ja tekkis vastav tööstus, siis ei saanud kududa ringis. Nüüd on kindlasti uuemaid tööstusmasinaid ja saab, aga ma ei oska selle kohta rohkem öelda, sest see pole minu ala. Siis tekkis kahemõõtmeline filosoofia: kõigepealt koome kangatükid (kahemõõtmelised detailid), seejärel paneme kudumi kokku. Aga käsitsi kudumine võimaldab kohe kolmemõõtmelisust. Milleks teha kahemõõtmeliselt, kui saab kohe kolmemõõtmeliselt? Pealegi saab siis kudumise käigus vahetult selga proovida. See on mulle oluline, sest koon alati peast, alguses on olemas üldine idee ja strateegia, aga korrigeerin töö käigus. Õmblusteta kudumine on paindlikum ja annab rohkem konstrueerimisvabadust. Minu kui disaineri jaoks on see oluline.

Kui kaua kulub ühe kampsuni kudumisele keskmiselt aega?
Oleneb muidugi suurusest, mustri keerukusest ja muudest asjaoludest. Kui läheb libedalt, siis nädal (naistele suurusele S-M). Mõnikord on nii, et on peaaegu valmis, aga miski häirib, siis harutan. On ette tulnud, et harutan peaaegu valmis sviitrit või jakki kaks või kolm korda. Sellisel juhul läheb muidugi rohkem aega.

Mis on kudumise juures kõige tähtsam?
Oleneb, mis otsast vaadata. Kui keegi koob õpetuse (ka minu õpetuse) järgi, siis on oluline, et mudel sobiks. Lisaks on tähtis korrigeerimise ja modifitseerimise võimalus, sest ükski disainer ei suuda kõiki figuure oma õpetuses ette näha ja kehakujud on üpris erinevad. Kui rääkida disainist, siis muidugi on tähtis idee (konstruktsioon ja muster), aga ka disaini, kaasa arvatud mustri ja lõnga kooskõla. Mõni lõng on kapriisne, tahab ainult teatud mustreid, mõni ei lase midagi peale labase koe üldse midagi teha. Lõng dikteerib. Siis on veel oluline proportsioon, näiteks kui avar ja sügav on kaelus antud kehatüübile, kui palju istumisvabadust lubada (mulle ei sobi stilistilistel kaalutlustel oversized kampsunid, olen tuvastanud, et mulle läheb istumisvabadust kõige rohkem kümme sentimeetrit) ja nii edasi.

Sa koostad ka kudumisõpetusi. Kust leiab sinu koostatud juhendeid?
Alates 2010. aastast olen pidevalt avaldanud neid ajakirjas Käsitöö, mida tõlgitakse ka soome keelde. Samuti tegutsen rahvusvahelises kudumisfoorumis Ravelry (www.ravelry.com), seal on enamasti ingliskeelsed õpetused. Olen avaldanud ka soome ajakirjas Moda ja leedu ajakirjas Rankdarbių kraitelė (meil ilmus see Minu Käsitööd nime all), kahjuks on viimane pankrotis. Kui mõni õpetus huvitab, võib ka mulle otse kirjutada.

Sa õpetad ka konstrueerimismetoodikat. Kus loengud toimuvad ja keda loengutele ootad?
Juba kolmandat aastat õpetan Tallinna rahvaülikoolis. Seal on mul lühikursus õmblusteta kudumitest. Olen õpetanud ka Tallinna poes nimega Domus Linum, kus oli loengusari. Samas kohas olen õpetanud ka üksikuid teemasid näiteks soomlastele, sest teatavasti õitseb meil lõnga- ja käsitööturism ning soomlased on agarad lõngaostjad ja kudujad. Vilniuses teen suviti ühe tunni ühes armsas lõngapoes, kus käib koos meeldiv kudujate seltskond ja kus perenaine ise talviti mitut koolitust korraldab. Veel on olemas selline žanr nagu käsitöökruiis. Ajakirja Burda Soome toimetus korraldab näiteks juba hulk aega Helsingi-Stockholmi käsitöökruiise, laevas on mitu töötuba. Sel aastal õpetasin rätikute konstrueerimist ja sain kutse ka järgmiseks aastaks.

Kuidas saab sinu kudumeid osta või tellida?
Mu põhitegevus on pigem disain, aga olen teinud ka tellimistöid tingimusel, et minu stiil ja lähenemine tellijale meeldib. Minu töid saab vaadata minu blogist, Facebookist  või kudumisfoorumist Ravelry (registreerumine on tasuta, minu kasutajanimi seal on Kuduja) ning mulle võib kirjutada.