YU sisuloome – nõuanded

YU sisuloome – nõuanded

REEGEL NR 1 Väärtus on väärtuslik

Artikkel peaks lugeja jaoks väärtust sisaldama, kas nõuannete või lausa mind-blowing tugeva motivatsioonilaksu näol. Kas sina viitsiksid lugeda lugu, kus tundmatu inimene räägib sellest, miks talle nii väga laulda meeldib ja kelleks ta saada tahab? Või millestki, mis sul juba samal õhtul meelest läheb?

REEGEL NR 2 Kui intervjueerid, siis soovitatavalt valdkonna spetsialiste

Kui soovid näiteks tervislikust toitumisest kirjutada ning seda just intervjuu formaadis, oleks hea, kui intervjueeritav on keegi autoriteetne, näiteks mõni sportlane või toitumisnõustaja. Intervjueeritavad stilistid, disainerid, ehtekunstnikud võivad ka noored olla, kuid küsimustega tasub siiski artikli peateema juurde jääda, mitte liialt persoonilooks kalduda (kui kirjutadki persooniloo rubriigis, on loomulikult teine tera).

REEGEL NR 3 Mõtle läbi, mis on peamine, mida tahad artikliga öelda

Seetõttu soovitan enda jaoks selgeks mõelda, mida sinu artikkel lugejale öelda tahab. Mis on põhiline, millele keskendud. Sissejuhatus ja kokkuvõte on vajalikud, kuid kogu sisulõikude (või enamik intervjuu küsimusi) peaks tiirlema su valitud põhifookuse ümber. Nii ei kaota sa sihti ning artikkel ei valgu laiali.

REEGEL NR 4 Küsi nõu

Kui tunned, et soovid kindluse mõttes oma töö sisu läbi arutada ning visiooni paika panna, võid alati nõu küsida. Kirjuta kadri@yu.ee, kuid palun ära tee seda viimasel hetkel, kui su töö on juba vamis. Mitu pead on ikka mitu pead ja meie kõigi huvides on, et püsiksime innukad, inspireeritud, rõõmsad ja rõõsad! 🙂

REEGEL NR 4 Varu aega

Et jõuaksid kõik kenasti läbi mõelda ja oma artiklit kavandada, soovitan kondikavaga alustada piisavalt vara, nt 5-7 päeva enne tähtaega. Me ei eeldagi, et nädala jooksul on sul iga päev hea mitu tundi aega kirjutamiseks ning nõnda toimides jõuab su mõte laagerduda ka siis, kui sul paaril järgmisel päeval veel võimalust kirjutama asuda pole. Kui sul on häästi-hässsti kiire, jõuad selle visandamiseks vajalikud 15-20 minutit võtta kasvõi hommikusöögilauas või enne magama heitmist. Kirjutamisprotsessiks jäta endale kindlasti 2-3 päeva. Mõnikord valmib kirjutis tõesti ühe hooga, kuid enamasti saavutatakse terviklikkus peale pausi uuesti läbi lugedes ning täiendades-muutes.

REEGEL NR 5 More IS more

Sisuka artikli mõõdu annab enamasti 1,5-2 lk pikk kirjutis. Kui sinu postitus ongi foto või video formaadis, siis ka lühem (nt “kaltsukaleiud”, “tänavamood” jmt), kuid hea oleks fotode, videote, gifide juurde ka veidi kirjeldust lisada. Ka arvustus võiks minimaalselt olla 1 lk pikkune.

REEGEL NR 6 Ülesehitus loob terviku

Tähelepanu tasub pöörata ka sisulisele ülesehitusele ehk teemade/mõtete/küsimuste järjestusele, sest see teeb loost ladusa terviku. Intervjuu küsimused võiksid kulgeda loogilises järjestudes, järgmine johtub tihti kõneleja eelmisest vastusest (kui ka intervjuu käigus see nõnda ei kujune, saad paberil oma lõplikule versioonile otsa vaadates veel järjestust muuta — siin tuleb sulle appi piisav ajavaru, mille endale kirjutamiseks jätsid! 😉 Ka muus vormis artikkel mõjub sujuvamalt, kui sisulõigud on järjestatud loogiliselt ning saavad ladusad, põhjendatud üleminekud. Nii sissejuhatuseks kui ka kokkuvõtteks on hea kirjutada üks lõik, mitte rohkem. Needki võiksid mahult laias laastus sarnased olla (mitte rangelt, lihtsalt jälgida, et poleks 15 lauset sissejuhuatust ja 2 lauset kokkuvõtet).

REEGEL NR 7 Visuaalne on hea

Kuna meie lugejad on noored, keda teadupärast köidavad fotod, videod, gifid, peaksime iga kirjatöö juurde leidma seesuguseid ilmestavad meediafaile. Näiteks sisekujunduse kohta leiab materjali ka internetist, mõne teema juures saab kasutada vabalt saadaval fotosid (nt www.pexels.com, pixabay.com, unsplash.com jt), söögikohtade, stuudiote, ateljeede fotod saab ehk nende kodukalt (kontrolli enne, kui ise sündmuspaigalt lahkud, kas ikka saab!), kuid enamasti (eriti persoonilugude jaoks) on hädavajalik ise teha või intervjueeritavalt küsida fotosid temast endast ning stuudiost või töökeskkonnast, toodetest, teenustest, mida ta pakub. 1-1,5 lk pika kirjutise puhul piisab 2-3 (pigem 3 🙂 ) meediafailist, pikema puhul kindlasti 3-5. Kui sa ise fotokaamera taha astuda pigem ei sooviks, vaata meie Facebook’i grupis Kadri vastavat postitust, kus meediahuvilised end välja on hõiganud! Fotod oleks tarvis saata e-mailiga või lisada oma loo Google’i dokumenti lingina, kust faili alla saab laadida! Igal fotol on AUTOR! ning autorile või allikale viitamata rikume autorikaitse seadust. Palun lisage fotofaili pealkirja ka autor või saatke link, kui leidsite foto internetist.

REEGEL NR 8 GOOGLE avitab

Palun esita oma töö Google’i dokumendina, mille jagamissätted lubavad lingi omajatel dokumendis muudatusi teha.
1. docs.google.com is The Place.
2. Loo uus dokument
3. Kopeeri sinna kogu oma artikli sisu.
4. Muuda jagamissätteid, et toimetajad saaksid toimetama hakata:
Easy as 1-2 …                                                                 … 3-4-5!
5. Oledki valmis! Link on kopeeritud, üle jääb vaid seda Kadriga jagada!

REEGEL NR 9 Pea kinni tähtajast

Tähtaegadest kinni pidamine on iseenesestmõistetav — ka vabatahtlik töö on töö ehk kohustus, mille oled endale teadlikult võtnud. Juba päevane hilinemine võib tingida olukorra, kus minu päev on juba seotud teiste artiklite õigeaegse ilmumisega ning eelmine päev, mis oli sinu artikliks planeeritud, seisis tühjana. Lisaks ei pruugi toimetaja lühikese tähtaja tõttu tööd toimetada jõuda ning avaldamise graafik paiskub segi — kuid järgmisse nädalasse on antud kirjutist keeruline lükata, sest seal võib oma järge oodata sinu kolleegi töö, mille ta esitas samuti vaeva nähes, nagu sinagi, kokku lepitud ajaks. Me hindame sinu tööd väga ning pakume sulle vastutasuks tuge ja nõu, anname tagasisidet valminud töö kohta ning YU kaudu saad kogemust ja kõlapinda, sul on võimalus luua oma tööde portfoolio.

REEGEL NR 10 Ära võta toimetaja parandusi vastu

Seda teeb peatoimetaja ning parimal juhul jäävad tal tehtud muudatused lihtsalt nägemata ja analüüsimata, halvimal juhul vaatab, et artikkel on veel toimetamata (sest parandusi pole näha … ) ning saadab uuesti toimetajatele.

INSPIRATSIOONI!

Vastandvärvide värskendav mõju sisekujunduses

Vastandvärvide värskendav mõju sisekujunduses

Sinise ja oranži kooslus interjööris.

Juba aastasadu tagasi märgati, et olemuselt täiesti erinevad värvid muudavad üksteist erksamaks. Kui koostati esimesed värviringid, sai kõik selgeks — need värvitoonid paiknevad üksteise vastas. Eriti lihtne on vastandvärve aga kindlaks teha neid üksteise kõrvale paigutades — kahe kõrvuti asetseva vastandvärvi vahele tundub justkui peen must joon tekkivat. Samuti võib näiteks pärast kolmekümmet sekundit punase värvi vaatamist pilku valgele seinale suunates näha rohelist laiku. Otse loomulikult kasutati seda teadmist varemgi — mõelgem kasvõi Jan Vermeerile. Just impressionistid olid aga need, kes tõid vastandvärvide võlu massidesse, sest neil oli ligipääs suurele hulgale küllaltki odavatele ja erksatele masstoodangu värvidele. Kui varem oli tulnud maksta kallist hinda, et osta veidigi kehva kvaliteediga erksat pigmenti, siis järsku oli kunstnike käsutuses tohutu kogus värve. Kuigi impressionistide peamine leivanumber oli objektide kujutamine nii, nagu need tunduvad, mitte nii, nagu need tegelikkuses eksisteerivad, siis kasutasid nad ka vastandvärve rohkem kui keegi teine iial varem. Tähtis oli luua muljeid, seetõttu on impressioniste nimetatud ka muljemaalijateks.

 

Vastandvärvid asuvad värvirattal üksteise vastas.

Kollane ja violetne. Oranž ja sinine. Punane ja roheline. Need kombinatsioonid tunduvad alguses sobimatud, ent tegelikult täiendavad üksteist suurepäraselt. Ei pea palju vaeva nägema, et leida näiteid vastandvärvide kasutamisest sisekujunduses. Mõjukatest sisekujundajatest on neid oma töös kasutanud Dorothy Draper¹. Talle oli omane luua tugevaid kontraste nii värvigammas kui ka mööblivalikus: mõisalikult baroksed või renessanslikud esemed käisid käsikäes kaasaegsetega. Tema julgetest värvivalikutest šnitti võttes on võimalik luua ruume, mis panevad lausa aukartust ja imetlust tundma. Samas aga leidub ka uusi tulijaid, kellele need toonid inspiratsiooni on pakkunud. Näiteks India Mahdavi disainib enamasti lahendusi², milles peamist rolli mängivad kaks primaarvärvi või murtud tooni, ning kombinatsioon mõjub mahendatult, ent mängib kujunduses olulist rolli.

Kuidas aga vastandvärvid enda jaoks sisekujunduses ja muudes eluvaldkondades tööle panna? Selleks on mitmeid viise. Kui panna tuppa punased seinad ja roheline diivan, võib see visuaalselt eriline ja kaunis välja näha, sobides ideaalselt mõnda muuseumisse või villasse pilku püüdvaks ruumiks. Just seetõttu armastavadki professionaalsed sisekujundajad vastandvärve — need tekitavad emotsioone. Kujutage või ette päikselist kollast tuba, mille akendel ilutsevad violetsed kanniksed või siis müstiliselt tumelillat ruumi, milles püüab pilku üksik kuldne sohva! Sõltuvalt värvide kogustest ja suhetest võivad emotsioonid varieeruda müstilisusest kodususeni.

 

Ruumi püsivalt paigutatud lillat võivad täiendada kasvõi kollased lillekimbud.


Samas aga ei pruugi vastandvärve täis ruumid oma tugeva kontrastsuse tõttu elamiseks sobida. Näiteks jätavad punased seinad ruumist tegelikkusest väiksema ja valgusvaesema mulje ning mõjutavad meid, pannes meid kergemini ärrituma. Punane koos rohelisega võib tekitada see-tuba-on-nii-intensiivne-et-ma-ei-suuda-siin-üle-viie-minuti-olla tunde. Seega tuleb eluruume kujundades teha kompromisse. Muidu neutraalsetes toonides toale vaid oranžide patjade või aktsentseina lisamine võib jätta viimistlemata mulje, ent killuke sinist mõne sisekujunduselemendi näol tasakaalustab oranži. Sel viisil jäävad rahulikud toonid põhiliseks, ent vastandvärvid toovad ruumi elevust.

 

Et vältida liiga intensiivset punase ja rohelise kooslust, tasub neid kasutada aktsendina.

Ent vastandvärvid ei pea alati olema intensiivsed või pilkupüüdvad. Üks kergemaid viise luua unikaalne, kuid meeldiv tuba, on kasutada vastandvärvide murtud ja pastelseid toone. Näiteks heleroheline ning -roosa on tuttavad juba rokokooajastust ning tibukollase ja lavendlilillaga ehitud ruum võib mõjuda korraga maheda ja uuenduslikuna.

Rääkides uuendustest — kui plaanite oma tube ümber kujundama hakata, pidage meeles, et alati tasub alustada suuremast mööblist, jätkata detailidega ning alles siis valida seina toon. Kuigi vastandvärvid on väga efektsed, on nende mõju siiski nii tugev, et enne seinte värvimist tuleks visandada disain ning koju tuua hulk värvikarte. Siinkohal pidage meeles, et värvitoon pisikesel näidiskaardil mõjub alati heledamana kui sama toon seinapinnale kantuna. Alustuseks tasuks katsetada väiksemate pindade ja seintega, et mitte sattuda juba eelnevalt kirjeldatud ruumi, milles viibimine on intensiivsuse tõttu rõhuv. Samuti võiks olla ettevaatlik punase ja rohelise vahekorra ning heleduse-tumedusega, sest muidu võib tuba ruttu muutuda aastaringseks jõulumaaks.

Tänapäeval on meie käsutuses sadu ja sadu värvitoone ning lõputult võimalusi, kus neid kasutada: tekstiil, värvisegud, keraamika, rõivad, interjöör ja eksterjöör ning kaamerad, mis kõik need toonid tõetruult fotole püüavad. Igal momendil ümbritseb meid rohkem värve kui iial varem. Olgem siis julgemad värve kasutama, sest nendega maitsekalt interjööri vürtsitades jätavad nad kustumatu mulje.

 

¹ Dorothy Draperi disanitud ruumid: https://www.dorothydraper.com/commercial/

² India Mahdavi disainilahendused: http://www.india-mahdavi.com/32/projects/bars-restaurants/germain.html;  http://www.india-mahdavi.com/1056/projects/exhibitions/ralph-pucci-new-york.html

Autor Liisa Ady Oks
Toimetaja Triinu Mölder

 

Andrian Niinemets: ‘’Kasutan alati enda aega maksimaalselt ära.’’

Andrian Niinemets: ‘’Kasutan alati enda aega maksimaalselt ära.’’

Olen Andrianiga kokku puutunud juba mõnda aega tagasi. Imetlen tema osavust, kuidas justkui võluväel ja äratuntavalt inimesed tema käe all paberile jõuavad. Tema ideed on kordumatult ainulaadsed.  Loodan, et see mida loed ja näed inspireerib unistama ja tegutsema julgemalt.

 

Alustame algusest. Sinu nimi, vanus ja millega tegeled?

Minu nimi on Andrian Niinemets ning olen 21-aastane. Hetkel kuulun Selliti meeskonda, mis on esimene müügiagentuur.

 

Millega enda vaba aega sisustad? On seda piisavalt?

Ma püüan olla võimalikult aktiivne, mistõttu on vaba aega pigem vähe ning suure osa sellest suunan ma kunstile. Jätan igapäevaselt aega ka raamatute lugemiseks ning kergeks spordiks, et end vormis hoida. Hea füüsiline vorm võimaldab mul olla efektiivsem ning päevas rohkem ära teha. Kasutan alati enda aega maksimaalselt ära.

 

Kas oled kunsti õppinud või on anne kaasasündinud?

Olen kunstiga tegelenud väga väikesest peale. Nii palju kui ma ennast mäletan, nii palju on ka kunst minu elus olnud. Kunstikoolis ma käinud ei ole, küll aga põhikooli ajal käisin mõnda aega kunstiringis. Üldiselt, kõik mis ma oskan, olen omakäel ise õppinud. Ma pigem ei arva, et mul oleks kaasasündinud anne. Võib-olla olen loomupoolest loominguline inimene ning praegune osavus on saavutatud pikaajalise harjutamise tulemusena.

 

Mis stiilis kunsti Sulle meeldib kõige enam teha ja mida pigem vähem?

Ma arvan, et olen väga mitmekülgne kunstnik. Suures osas ma alles avastan enda stiili ja omapära, kuid kui minu töid vaadata, siis kindlasti jäävad silma pigem realistlikud teosed. Suurema osa oma elust olen joonistanud hariliku pliiatsiga, kuid hiljuti avastasin enda jaoks maalimise ning skulptuuride tegemise. Mulle meeldivad teosed, kus peale vaadates näeb ka kõige tavalisem inimene, et sellise teose tegemiseks on vaja tõelist osavust.

 

Kust ammutad inspiratsiooni uute tööde tegemiseks?

Põhiline inspiratsiooniallikas on Instagram. Jälgin erinevaid kunstnikke üle maailma, kes postitavad väga inspireerivaid töid. Samuti inspireerivad mind erinevad edukad ja huvitavad inimesed nii kunstimaailmast kui ka mujalt.

 

Kes on Sinu suurim iidol? Miks just tema?

Mul ei ole otseselt iidolit. Olen viimasel ajal igapäevaselt jälginud tuntud saadet „Impact Theory“, mille juhiks on Tom Bilyeu. Tema ja tema saated on äärmiselt inspireerivad ja motiveerivad. Need on andnud mulle palju julgust, et teha seda, mis mulle meeldib ning arendada oma oskusi võimalikult palju, et ühel päeval kaugemale jõuda, kui lihtsalt sahtlisse joonistamine.

 

Mis on olnud suurim tellimustöö siiani?

Olen teinud väga palju erinevaid töid tätoveeringute kavanditest seinamaalinguteni. Kõige mahukamateks ja aeganõudvamateks tellimustöödeks on olnud mandala stiilis seinamaaling lõvist ning õlimaal tuntud seriaalist „Breaking bad“. Mõlemad teosed on üleval ka minu Instagrami kontol.

 

Sinu lähema kahe-kolme aasta plaanid?

Kunstivaldkonnas pean oluliseks pidevat enesearengut. Lihvin enda oskuseid igapäevaselt ja õpin tuntud kunstnikke jälgides uusi tehnikaid ja viise, kuidas enda teoseid kvaliteetsemaks muuta. Usun, et edaspidi keskendun rohkem maalimisele. Hetkel mõtlen ning töötan välja viise, kuidas oma teoseid suuremale hulgale inimestele tutvustada.

 

Milline oli Sinu lapsepōlve unistus?

Olin lapsena suur spordisõber ning minu lemmikalaks oli korvpall, mida põhikooli ajal harrastasin isegi rohkem kui kunsti. Seega oli minu suureks sooviks saada professionaalseks korvpalluriks. Õnneks olen suur spordisõber siiani, kuid hetkel on minu suurimaks kireks siiski kunst.

 

Kui saaksid võimaluse reisida maailmas kuhu iganes, siis milline oleks unistuste sihtkoht? Miks?

Ma ei ole oma elu jooksul kuigi palju reisinud, mistõttu ei ole minus veel reisipisikut. Kuna tegin eelmise aasta suvel Ameerikas müügitööd, siis kohtusin väga paljude erinevate huvitavate ja andekate inimestega. Seetõttu sooviksin kindlasti lähiajal jälle Ameerikat külastada. Jälgin ka Instagramis paljusid Ameerikast pärit kunstnikke, mis suurendab veelgi mu soovi sinna tagasi minna.

 

Kas on midagi, mida soovitaksid tänapäeva noortel kindlasti teha?

Soovitan noortel kindlasti raamatuid lugeda. Loen ise eneseabiraamatuid, mis on väga palju avardanud minu silmaringi, suurendanud soovi teha rohkem ning olla parem versioon iseendast. Raamatud mida olen ise lugenud ja mis mulle väga meeldisid ning mis on olnud suureks abiks.

Minu erilised lemmikud ja mida soovitan kõigil lugeda on:  “Born to win” (Zig Ziglar),  “How to Win Friends and Influence people” (Dale Garnegie),   “How to Stop Worrying and Start Living” (Dale Garnegie).

 

Kas Ameerikas saadud müügitöö kogemus aitab ka Sul enda loomingut paremini müüa? Mida soovitad noortele kunstnikele?

Ameerikast saadud müügitulemus tuleb kindlasti kasuks. Arendasin seal eelkõige suhtlemisoskust ning sain ka palju enesekindlust juurde, mis on Eestis olles kindlasti palju kasuks tulnud ning ka kunstis palju kaasa aidanud. Hetkel ma kunsti müügiga väga tegelenud ei olegi. Pigem panen rõhku praegu oma oskuste arendamisele ja püüan ennast tutvustada aina rohkematele inimestele. Lähitulevikus, kui prortfoolios rohkem töid ning ka fänne kogunenud, siis saab rohkem keskenduda ka müügile.

Noortele kunstnikele võib olla soovitakski esialgu näha vaeva oma oskusega. Seda pidevalt arendada ja täiustada. Kui oled piisavalt hea, et inimesed ei saa sinu töödest lihtsalt mööda vaadata, küll siis tulevad ka fännid, kes sinu töid osta sooviksid.

 

Lõpetuseks küsin, kus Sinu tegemistel silma peal saab hoida?

Hetkel on mind ja minu tegemisi võimalik jälgida minu Instagrami kontol, mida näed SIIT

Uusboheemlased – vahest mitte nii vähe levinud inimgrupp, kui võiks arvata

Uusboheemlased – vahest mitte nii vähe levinud inimgrupp, kui võiks arvata

Uusboheemlanna. Foto autor Bruce Mars.

Lihtsustatult öeldes tähendab subkultuur inimrühma, mille liikmeid ühendavad sarnane arusaam elust, ühised väärtushinnangud, stiil ja tegevus. Paraku on paljudel inimestel kujunenud teatud arvamus, milliste hoiakute ja välimusega inimest ette kujutada, kui neile mainida sõnu „punkar“ või „hipster“. Tõsi, iga subkultuur on omanäoline, kuid olgu öeldud, et meie ei lahterda neid eelarvamustele tuginedes, vaid eesmärgiga üht subkultuuri teisest eristada, et saaksime nende olemust vaadelda. Kahtlemata on põnev luubi alla võtta üsna värske skeene uusboheemlased, kelle iseloomulikud jooned ilmnevad tänapäevases ühiskonnapildis väga tihti.

Uusboheemlaste all peetakse silmas inimesi, kes vastandavad end niinimetatud mainstream’ile ehk levinud kultuurilistele hoiakutele ja ühiskonnanormidele, ent kes ometi on tänapäevases ühiskonnas väärikatel positsioonidel. Ingliskeelses meedias võib kohata uusboheemlaste iseloomustamiseks sõnapaari „bohemian bourgeoisies“, lühendatult ka „bobo’d“. Tõlkida võiks seda väljendit kui „väikekodanlikud boheemlased“. Sellised uut tüüpi boheemlased väärtustavad vabal ajal küll kunsti ja loomingulist vaimu, kuid nende jaoks on sama tähtis ka edukas karjäär, seega nad otseselt ei vastanda end ühiskonna väärtushinnangutele. Eelmise sajandi boheemlased seevastu elasid rangelt väljaspool kaasaegse ühiskonna aktsepteeritud norme.¹

Laiemalt vaadates on uusboheemlus postmodernistliku käsitlusega subkultuur. Postmodernismi kohaselt võib kõike kõigega segada ja puuduvad ühtsed normid ning stiil. Miks mitte segada ühiskonnas kehtivaid karjäärile suunatud norme paindliku mõtlemise ja iseenda huvidega?

Uusboheemlased on näiteks loomingulised individualistid, butiikide omanikud, blogijad, ettevõtjad ja kunstnikud. Nimekirja võiks veel jätkata. Uusboheemlased väärtustavad paindlikkust, vabameelsust, raamidest välja mõtlemist ja reeglite vähesust ning neid omadusi laiendavad nad enda jaoks prioriteetsetele eluvaldkondadele. Uusboheemlased on töö ja hobi tihti ühendanud või on töö hobiga väga lähedalt seotud. Uusboheemlase kodu võib tihti ühekorraga olla nii kontor, kunstigalerii kui ka restoran — või vähemalt jätta sellise mulje.²

Uusboheemlased ei hülga enda ega ka ühiskonna väärtushinnanguid. Foto autor Artem Bali.

Tänapäeval levib noorte seas aina enam uskumus, et elatusallikas ei pea olema teada-tuntud kellast kellani töö, vaid elustiil ja hobid võivadki tuua vajaliku tulu. Kuigi uusboheemlased ei pruugi olla oma hobist elatusallikat kujundanud, siis mitmedki uusboheemlased ja neile sarnaste hoiakutega inimesed on seda teinud. Näiteks võib tuua vabakutselised kunstnikud ja blogijad, kes kirjutavad ja toodavad sisu teemadel, mis on neile südamelähedased. Ühtlasi teenivad edukad kunstnikud ja blogijad selle tegevusega märkimisväärseid summasid. Tegu on kaks-kärbest-ühe-hoobiga olukorraga selle väljendi parimas tähenduses. Uusboheemlastele omased hoiakud tunduvad aina populaarsemaks muutuvat, mistõttu tulevikus ehk ei saa liigitada uusboheemlust enam subkultuuriks või veidi nihkes normaalsuseks, vaid trendiks või isegi normiks. Palju sõltub siin inimestest — kui suur hulk inimesi soovib ja suudab oma hobi(de)st elatusallika teha. Samuti ei ole tänapäeval veel väga laialt levinud hoiak, et tööl võib olla küll edukas karjerist, aga töövälisel ajal näiteks kunstilembene vaba hing. Ajad on siiski muutumas ja tulevikus muutub ilmselt tavaliseks, et ühel inimesel või nähtusel võib mitu tahku olla.

¹ Allaste, A-A, 2005. Uusboheemlus kui elustiil. Postimees. [https://www.postimees.ee/1502583/uusboheemlus-kui-elustiil]
² Blankeney, J. The New Bohemians. [http://www.justinablakeney.com/the-new-bohemians/]

Autor Helena Karu
Toimetaja Triinu Mölder

 

Reniita Jugomäe: ,,Tantsimine on mul veres!”

Reniita Jugomäe: ,,Tantsimine on mul veres!”

Reniita Jugomäe on 16-aastane Viljandist pärit neiu, keda tabas tantsuhullus juba 7 aastat tagasi, kui ta liitus FACE Moe- ja Tantsukooliga.
(Foto: Valdo Ots)

 

Kuidas tutvustaksid end ühe lausega?

Ma olen seiklushimuline ning suure tantsuarmastusega neiu.

 

Kuidas leidsid leidsid enda jaoks tantsimise?

Tantsimine on mul veres, sellest ilmselt ka nii suur kirg tantsu vastu. Samuti meeldis mulle juba väga varakult igasugu tantse vaadata.

 

Kust tuli idee minna tantsutrenni?

Aeg-ajalt puutusin tantsimisega kokku juba lasteaias, sest mu ema oli kantritantsu õpetaja.

Selge huvi tantsu vastu tekkis 1. klassis. Otsisin Youtube’ist tantsuvideoid ning üritasin järele tantsida. Mu ema nägi seda ning 3. klassis suunaski ta mind FACE Moe- ja Tantsukooli. Varem tantsisin kodus, lasteringis ja kooli tantsutundides.

 

Missugused olid hirmud ja rõõmud esimest korda treeningutel osaledes ning esinedes?

Trennis käies kartsin ma alguses hirmsasti, mida teised minust arvavad, kui mul mõni samm sassi läheb või kui jalg piisavalt kõrgele ei tõuse. Nüüd aga tean, et trennis tegelevad kõik oma asjadega ning kellelgi pole aega teisi jälgida. Esinemistel tundsin alati vahetult enne lavale minekut sellist mõnusat võbinat südames ja kõhus ning kui lavale sain, siis nautisin seda ikka kogu südamest.

 

Mida soovitaksid paari aasta tagusele ning äsja tantsumaailma astunud iseendale?

Ma ütleksin iseendale, et pole vaja nii palju põdeda ning isegi kui kukudki laval, siis tea, et homme ei mäleta seda enam keegi!

 

Kes on olnud sinu iidol ning motiveerija sel teekonnal?

Minu väga suur motiveerija on siiani minu treener, kes tegi oma hobist töö. Ta tõesti teeb seda südamega.

 

Räägi kõige huvitavamast projektist, milles oled seoses tantsimisega osalenud.

Projekte on nii palju olnud, aga kõige soojema tunde on mulle jätnud 2016. aastal Koolitantsu festivalil esinemine. Me esinesime tantsuga „Ronk” ning pääsesime ka finaali. See tants on mul siiani südames ja selle vaatamine tekitab minus alati ülevaid tundeid.

 

Mis on sinu jaoks tantsimise pahupool?

Pikemat aega tantsuga tegeledes on vigastused kerged tulema. Näiteks on mu põlved hakanud väga ära väsima. Sageli tunnen õhtuti pärast korraliku trenni põlvedes valu.

 

Kui saaksid oma eluloos vaid üht asja muuta, siis mis see oleks ning miks?

Hetkel ma ei tahagi midagi muuta, sest olen õppinud, et elada tuleks hetkes ning mitte midagi kahetseda. Mis tehtud, see tehtud.

 

Milles seisneb sinu õnne valem?

Tuleb armastada ja hoolida ning see kõik tuleb ringiga tagasi. Ühesõnaga — tähtis on heasüdamlikkus.

 

Autor Sandra Rätsepso
Toimetaja Marit Mets
Fotod Valdo Ots ja Festival Koolitants