by Marika Juusu | nov. 26, 2016 | Kultuur
Metsakutsul ilmus kolmas album “Kuhu Koer On Maetud” plaadifirmalt Universal Music Baltics.
Plaadile on kaasatud lisaks hiljuti avaldatud singlil „Pole Piiri“ kaasa teinud Koit Toomele ka Cool D, Bad Art, Johanna Eenma (I Wear* Experiment), Anett Kulbin jpt. Terve albumi on salvestanud, miksinud ja produtseerinud DJ Critikal, biite on lisaks loonud Paul Oja, Shromik ja produtsendid Prantsusmaalt, Ukrainist, Soomest ja Belgiast.
„Kuhu Koer On Maetud“ õnnistati sisse tänahommikuse ergutava üllatuskontserdiga Metsakutsu enda koolimajas – Pelgulinna Gümnaasiumi võimlas. Kogu aktsioon oli õpilastele täielik üllatus ning andis avapaugu plaadi ilmumispäevale.
„Pelgulinn on alati olnud minu muusika alus. Pelgulinna Gümnaasiumis on kool, kus mu vanaema oli kunstiõpetaja ja, kus õppisin ka ise 12 aastat ja mille ümbruses räpiga tegelema hakkasin. Ainuõige koht, kus teha oma 3. albumi esmaesitlus. Vanaema nutaks praegu õnnest ilmselt krokodillipisaraid. Supermegahüper kiidusõnad kooli juhtkonnale, et hullu ideega kaasa tulite ja aitäh kooliõpilastele loomulikult, et vastu pidasite,“ jagab hommikusi muljeid Metsakutsu.
Metsakutsu on varasemalt välja andnud kaks albumit. Neist esimene, 2010. aastal ilmunud duubeldebüütalbum ”Testament”, seejärel 2013. aasta ”Kelmiküla Unistus”. Metsakutsu singel ”Ära mine närvi“ on kogunud Youtubes üle 430 000 vaatamise ning üle 80 000 Spotify striimi.
„K.K.O.M. on keskmisest süngem ja tõsisem. Saund on natuke isegi ootamatult tume ja põhiliselt annavad sellele värvi välismaa produtsentide biidid. Kõige ägedam oli koostöö Helsingist pärit Kaspergiga ehk Kasper Granrothiga, kes teeb igapäevaselt asju ka Tallinn Music Weekil mitu korda üles astunud Soome artisti Noah Kiniga. Minu jaoks otsib mu kolmas album vastuseid igasugustele küsimustele nii tekstiliselt kui kõlaliselt ja kogu selle otsimise koondangi pealkirja ”Kuhu Koer On Maetud” alla. Eks iga kuulaja leiab sealt oma koera. Või ei leia.“
Plaat on tänasest saadaval poodides üle Eesti nagu Apollo, Lasering, Terminal, Rahva Raamat ning enamikes digikanalites.
Kuula Metsakutsu uut albumit ”Kuhu Koer On Maetud” siit.
Vaata galeriid tänahommikusest plaadi ilmumispäeva üllatuskontserdist Pelgulinna Gümnaasiumis siit. Fotod: Hooligan Hamlet
Albumi esitluskontsert toimub 10. detsembril Von Krahlis. Metsakutsuga liituvad lavale erikülalised ning üles astub ka Ingmar Gailit, plaadimuusikat mängivad DJd TBOY ja Madis Nestor. Ürituse leiad Facebookist.
by Marika Juusu | nov. 22, 2016 | Ilu & Mood
Kaanestaari konkurss on YU ajakirja puhul kujunenud üheks edukaimaks tegevuseks, mis toob kohale sadu ja tuhandeid lugejaid, nii meie online keskkonda kui ka kaasab paljusid ajakirja trükivalgust ootama.
Septembri lõpus korraldasime konkurssi, et leida YU talvenumbrile särav kaanestaar. Osalema ootasime tüdrukuid ja poisse alates 14. eluaastast. Casting toimus 30. septembril Tallinnas, avaras ja ülimalt hea auraga fotostuudios Stuudio 35. Neljaliikmelise žürii moodustasid ajakirja peatoimetaja Marlen Mais, kaanestaari konkursi üks fotograafidest Georg-Sander Männik, jumestustiimi juht Egle Ainumäe ning ajakirja moetoimetaja Reila Saarmäe. Otsingu tulemusena valiti võistlustulle 10 finalisti, kes kõik ihkasid YU talvenumbri kaanestaari tiitlit.
Avalik konkurss toimus rahvahääletuse põhimõttel. Finalistide eesmärk oli järgmisesse vooru edasipääsemiseks oma fotole võimalikult palju hääli koguda. Hääletada sai iga 24 tunni tagant. Põnevust lisas asjaolu, et iga hääletusvooru ajal oli finalistidele antud häältearv peidetud. See selgus alles iga hääletusperioodi lõpus. Kokku toimus ligi kahe kuu jooksul 8 fotosessiooni, mis leidsid aset erinevates lokatsioonides. Modellid said kanda Anna Verschik´i pehmeid kudumeid, esitleda Pärnu keskuse kaupluste brände, näha end Tantsustuudio Flex peotantsijate rollis, astuda raamidest välja koos The Body Shop toodetega ning sukelduda Coloraija.com värvide maailma.
Kogu konkursi ajal hääletati ühtekokku 39 045 korral. Finaali jõudnud Anette Tammik, Brandon Bogatšov ning Lota-Ann Haga kogusid oma toetajatelt aga ulmelised 8314 häält. The Body Shop premeeris kõiki kolme finalisti ahvatleva kinkekotiga. Anna Verschik valis oma lemmikuks Brandoni, kes sai kingituseks mõnusalt sooja salli. Anette osutus aga Coloraija.com lemmikuks ning tema pilt särab imagofotona värvide konsultatsiooniteemalisel veebilehel. Konkursi võitis Tartu tüdruk Lota-Ann, kes kogus oma poolehoidjatelt ühtekokku 3895 häält. Pärnu keskus valis Lota ka oma imago-girl´iks.
Konkursil osalemine andis noortele juurde palju uusi kogemusi ja hulgaliselt enesekindlust, mis lisaks kaanestaari leidmisele on ka ajakirja eesmärk.
Kuigi YU ajakiri räägib moest ning kaasaegsetest trendidest, ulatume siiski ka sügavamale tasandile. Väärtustame noori ning soovime tõsta ja toetada nende enesehinnangut ning ambitsioone. Ajakirja artiklid annavad lugejale suurema pildi maailmast ning on kergesti loetavad. Seetõttu on lugemismaterjal ideaalne neile, kes on harjunud olema maailmaga ühenduses televisiooni-, sotsiaalmeedia- või tekstisõnumite kaudu. Ajakirja lugemine aitab noortel arendada sõnavara, sest noored, kes loevad on tõenäolisemalt edukamad nii koolis kui ka tööl. Peale selle on ajakirja artiklid heaks pinnaseks alustamaks vestlust noorte ja nende vanemate vahel ning loomulikult loob ka kaanestaari konkursil osalemine võimaluse tähenduslikuks keskusteluks pereringis.
YU ajakirja talvenumber ilmub 16. detsembril. Sisu tiiser ja tellimisinfo on kättesaadav SIIN.
Täname Donna Design´i hinge puudutavate sõnumitega kalendrite eest, mis leidsid koha iga osaleja kingikotis. Aitäh CH Stuudio, Max Factor ja L´Oréal Professionnel kaunite soengute ja jumestuste eest. Täname fotograaf Katri Korbunit ja Stuudio 35, osalejaid, nende vanemaid ning loomulikult kõiki hääletajaid ja konkursile kaasaelajaid. Olete fantastilised!
Fotod: Andra Hamburg
by Marika Juusu | nov. 16, 2016 | Kultuur
Paljud inimesed ei suudaks uskuda, et muusikaprojekti NOËP taga olev Andres Kõpper, kelle debüütsingel “Move” on Youtube´is kogunud üle 100 000 vaatamise, on pidanud end loomu poolest laulmise osas üsna andetuks. Lapsena ei tahetud teda muusikakooli vastu võtta, sest ta ei pidanud mitte mingil määral viisi. “Mu vanemad ning ka vanaisa olid tol ajal pühendunud koorimuusikud, ema on siiani. Ükskord põhikooli lõpus märkas isa, et tinistasin kodus venna kitarri ja krooksusin laulda. Sel hetkel otsustas ta rääkida oma koori hääleseadjaga, sest nägi, kui väga ma tahan. Ta uuris Leelo Talviku käest, kas saab ehk minuga midagi ette võtta. Sai. Hakkasin enamvähem regulaarselt Leelo juures käima ja arenema,” räägib Andres.
Laulmisega hakkas Andres tegelema alles gümnaasiumi ajal. Mõne aja pärast sai loodud ansambel Tenfold Rabbit, mis viljeles indie-rock muusikat. Võeti osa konkursist Eesti Laul 2012, kus saavutati kolmas koht. Käidi ka kontsettuuril Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis ja Saksamaal. Eesti Muusikaauhindae jagamisel 2013. aastal kuulutati album Travel The World parimaks alternatiivmuusikaalbumiks.
“Kuidagi läks aga nii, et muusika liikus juba mõnda aega elektroonilisemas suunas. Tekkis tunne, et Tenfold Rabbiti kuvand ja uus muusika enam omavahel ei mätšinud,” lahkab Andres kodumaise armastatud menuansambli lahkumineku põhjust. Loodus aga tühja kohta ei salli ning Andres tuli välja uue muusikaprojetiga NOËP.
Foto: Anette Palmik
Muusik ise peab debüütsingel “Move” edu põhjuseks asjaolu, et see on sündinud eheda emotsiooni pealt. “Kui ma kindlat vastust teaksin, siis teeksin ju neid järjest. Mõnes loos jääb lihtsalt sisse see X-faktor. “Move” on siiani esimene ja ainukene lugu, millega 100% rahul olen. Võin seda julgelt kuulata nii, et mul ei teki mingit kripeldust,” arutleb Andres hittloo edukuse üle. “Selle lindistamisega oli ka tore lugu. Tegin vokaaliga umbes 50-60 duublit, kuni sain kõik häälenüansid ja emotsioonid kätte. Siis tundsin järsku sisimas, et lugu peaks pisut aeglasem olema. Hakkasin uuesti lindistama. Uputasin arvuti oma vokaaliträkkidega üle. Peale 60-70 duublit panin loo kõrvale ega kuulanud enam. Mitu kuud võttis aega enne, kui “Move” päris valmis sai.
Kui uurin Andreselt, kas tal on muusikapalade lõpliku versiooni jaoks tarvis sõprade toetavat kinnitust või usaldab noormees pigem oma seisetuunet, vastab ta, et vajab mõlemat. “Mul on välja kujunenud seltskond inimesi, kaasa arvatud mu vend, kellele oma lugusid ette mängin. Tihti vajan tõestust, sest mõnikord olen laiskusest jätnud mõne nüansi loo juures muutmata, kuid siis on hea saada tagasisidet, et see või teine varjund ei sobi. Mõne momendiga nõustun, mõnega vastandun. Ometi aitab sõprade kriitika mul endas tõhusamalt selgusele jõuda,” räägib Andres.
Kõlapildilist inspiratsiooni ammutab Andres peamiselt teistest lugudest. “Vahel istun kohvikus, kus taustaks mängib mõni vaikne lugu. Hakkan ise aga kuulma meloodiat, mida seal loos konkreetselt pole. Ümisen viisijupi diktofoni ning töötan sellega hiljem edasi. Eks ma otsin enda muusikamaitsele sarnaseid kõlavärve,” räägib Andres, kuid lisab, et lugude tüpaažid on tal sisuliselt erinevad. “Mõni lugu valmib puhtalt hetke emotsiooni põhjal. Näiteks Tenfold Rabbiti esimese plaadi lood sündisid konkreetsete mälestuste uhal. Mõne loo tekkimist võib õhutada arutlev, kritiseeriv või unistav mõte. “Move” helipilt sündis kahest erinevast loost. Vähemalt 2-3 kuud ümisesin erinevaid variante. Lugu “Early September” valmis aga kõigest kolme tunniga. Viisijupp mis pähe tuli, sai koheselt salvstatud ja ära produtseeritud. Mõne loo valmimisele võib kuluda aga suisa mitu aastat,” räägib Andres.
Foto: Anete Palmik
Kui Tenfold Rabbiti koosseisu kuulus vanade olijatega kokku 7 liiget, siis NOËP projekti veab Andres üksinda. Mitmekesi bändi tegemisel on noormehe sõnul omad plussid ja miinused. “Tenfoldi ajal oli tore see, et teinekord, kui ideed otsa said, oli tihti mõnel bändikaaslasel ettepanekuid, mille toel sai jälle edasi liikuda. Teisalt on omamoodi mõnus ka omaette nokitseda. Üksinda musitseerides jäävad aga siiani mõned palad kõrvale, millega pole osanud mingil hetkel edasi minna,” räägib Andres.
Huvitava kirjapildiga NOËP kujunes sõnast nööp. “Saatsin Eesti Laul 2015-le ühe loo, mis küll edasi ei saanud, ent artistina oli mul kiiresti nime tarvis. Olin tol hetkel Restardi võttel, kus koos kaasrežissöör Aruni ja operaator Heikoga nuputasime. Keegi meist pakkus selle nime välja, kuid lihtne kirjapilt mulle ei meeldinud. Hakkasime leiutama, kuni jõudsime valikuni, milleks oli täppidega E. Mitmed tuttavad pidasid nime liialt hardcore hipsterlikuks, kuid sellegipoolest jätsin NOËP´i justnimelt erilise kirjapildi tõttu alles.”
Kui muusikategemist võtab Andres pigem hobina, siis film on noormehe jaoks töö. Väljakujunenud käekirjaga noor ja andekas režissöör loob ekraaniteoseid koos kaasrežissöör Arun Tammega. Poisid teavad üksteist esimesest klassist saati. Juba kooliajal tegid nad pisut teatrit ning täitsid vahel ka õhtujuhi rolle. Veidi aega sa käidud ka muusikateatris “Peegel”. Esimesed filmikatsetused leidsid aset kooliajal seitsmendas klassis, kui Andres ema kaamerale näpud taha sai. “Filmisime põhiliselt actionit. Kuigi tagantjärele vaadates tegime totaalset jama, rõhutas sisetunne tol ajal vastupidist,” naerab Andres filmikarjääri algusaegade üle.
Pärast gümnaasiumi lõpetamist ei osanud Andres teha muud, kui minna Balti Filmi- ja Meediakooli. Õppetöö käigus oli tarvis tuntud stsenarist ja režissöör Hagi Šeinile teha dokumentaal- või lühifilm. “Esialgne eesmärk oli kogu grupiga teha dokumentaalfilm teemal “topless laulukoor”. Grupp vajus aga laiali. Selle tulemusena otsustasin hoopis lühifilmi kasuks, mis valmis mõne kursakaaslase ja Aruniga. Edu on minu puhul vist pigem joppamise asi, sest järgmisel hetkel saime kõne Šveitsist. Helistajaks oli Andres Poom, kes on ühtlasi ka Vasaku jala reede produtsent ning ütles, et nägi meie videot Youtube´is ning pakub koostööd,” meenutab Andres aega, mil võimalusteuks tema ja Aruni ees lahti lükati. Poisid kutsuti lavastama Eesti kriminaalkomöödiat, mida 2012. aasta jooksul käis kinodes vaatamas ühtekokku 32 990 inimest. “Vasaku jala reede” oli esialgse stsenaariumi järgi tõsiselt võetav draama. Me Aruniga töötasime materjali kallal üsna julgelt ning muutsime ta komöödiaks, mis tagant järele vaadates tundub ainuõige otsus” räägib Andres.
Järgmiseks Kõpperi filmiprojektiks said Nurjatud tüdrukud, mis oli kodumaine sari ning tõi vaatajateni elu raskestikasvatavate tüdrukute õppeasutuse – Vaigistu erikoolis, ning pisut süngema alatooniga ent suurepärase näitlejate valikuga seriaal Restart. Uurin, kuidas sünnivad filmid, mis Kõpperi ja Tamme puhul nii selgelt eristuvad ülejäänud kodumasest ekraniseeringust ning saan vastuseks, et stsenaariumi lugedes tekib mõlemal tihti sarnane visioon ning näitlejate näol hopsavad pähe analoogsed tegelased. Sisuga toimub pikem protsess. Seda peavad poisid kõigepealt seedima. Alles seejärel jõuavad nad omavahel arutledes välja teatud punktini kus on tarvis mingisugust muutust. “See on üsna orgaaniline areng. Stsenaarium on ju algselt kirjaniku beebi ning kui keegi teine seda beebit kasvatama hakkab võib see stsenaristi emotsionaalselt rabada. Loodan siiralt, et nad liialt pahased pole, et me Aruniga nende materjalide osas sedavõrd pikantseid muudatusi oleme teinud,” räägib Andres ning lisab, et mingil määral muudavad algteksti siiski kõik režissöörid.
Stsenaariumite kallal töötamise puhul kimbutab režissööri tihti ajapuudus. “Eriti panin seda tähele “Nurjatute tüdrukute” puhul. Enne võtteperioodi oli valmis 6 episoodi. Ülejäänud said küpseks siis, kui olime juba võtteplatsil. Päris hektiline oli, kui pärast 12-tunnist võttepäeva tuli võtta lahti järgmise päeva stsenaarium ja seda veel muutma hakata,” räägib Andres.
“Restarti” puhul kandis noore lavastaja sõnul esialgne versioon nime “Lahutaja”. Käisime projekti Kanal 2-le esitlemas, kuid tol hetkel ei võetud seda töösse. “Lahutaja” stsenaariumiga olid seotud mitmed teisedki režissöörid, kes lõpuks ühel või teisel põhjusel ära vajusid. Poolteist aastat hiljem pakuti meile seda lugu lavastamiseks uuesti,” kirjeldab Andres teles jooksnud kodumaise põnevus-draamasarja sünnilugu. Kuigi sarja lõppedes jäid loos mitmed otsad lahtiseks, siiski teist hooaega Andrese sõnul “Restardile” ei tule. “See oli küll kirjutatud nii, et sellele peaks järgnema teine hooaeg ent ilmselt jäi sarjale publikust puudu. “Restart” on ju üsna sünge alatooniga lugu ja see narratiiv kestis läbi terve hooaja. Võib olla, et nii mõnigi vaataja jäi vahepeal rongist maha ega saanud süžeele enam pihta. “Pilvede all” ning “Kättemaksukontor” on kindlasti lihtsamini seeditavad,” räägib Andres.
Siiani on stsenaristid või produtsendid Kõpperi ja Tamme ise üles otsinud ning poistele lugusid lavastamiseks pakkunud. “Kui kellelgi on häid stsenaariume tagataskust võtta, siis võib meiega julgelt ühendust võtta!” julgustab Andres andekaid suleseppasid temaga kontakti otsima.
Enne “Restarti” käis Andres ühe aasta muusikaakadeemias. Õppis helirežiid. Tänu sarja võtetele jäi kool aga pooleli. “Võib olla sel aastal jätkan. Ma olen tegelikult kõikides ülikoolides käinud ainult ühe aasta. Tavaliselt on esimene aasta kõige ägedam,” lausub Andres ning lisab täienedavalt, et pigem tahab ta osa võtta filmiga seotud erinevatest koolitustest. “Tahaksin arendada stsenaariumi kirjutamist kusagil välismaal.”
Filmimaailmas tegutsemise tulevikuplaanidest rääkides teatab Andres, et Eestis on küll tore filmi teha, aga ka võõrkeelsete näitlejatega projekt kusagil Skandinaavias oleks põnev. Hetkel arendavadki Kõpper ja Tamm ise täispika filmi stsenaariumit, millega loodetakse jõuda rahvusvahelisele areenile. Peaosatäitja rolli osas ei ole poisid Eesti näitlejate seast siiani sobivat tüpaaži leidnud. See sunnib vägisi heitma pilku piiri taha. “Meie salasooviks on olnud film enda stsenaariumi järgi teha. Siis pole lõpptulemuse osas kellelgi midagi ette heita. Saame ise võtta täisvastutuse, olgugi et see tähendab suuremat pinget,” räägib Andres.
Kes teab, võib olla on siit tulemas Eestile teine Oscar!
Toimetas: Marlen Mais
Artikkel ilmus YU esmanumbris (Sügis 2015)
Soovid olla kursis Eesti muusikamaastikul toimetavate andekate musategijatega? Uus muusikalugu uue persooniga juba YU Talvenumbris. Telli soodushinnaga 2,95 € täna SIIN
by Marika Juusu | nov. 8, 2016 | Ilu & Mood
Yes Right Models on YRM EUROOPA VÕRGUSTIKU kaubamärk. Selle 2013. aastal rajatud uue ja areneva võrgustiku peakorter asub Londonis ning modellide otsimisega tegelevad harukontorid asuvad Tallinnas, Belgradis, Zadaris ja Podgoricas. Peagi avatakse kontorid ka teistes linnades nagu Miami ja Kiiev.
Yes Right Models’i eesmärk on luua erinevat tüüpi modellidest kõige mitmekesisem kataloog ning panustada nende talentide ja oskuste arendamisse esmalt kodumaal enne nende välismaale tööle asumist, et neil oleks enim võimalusi edukaks karjääriks kogu maailma moeturgudel.
YRM on spetsialiseerunud noorte talentide otsimisele, kes võivad olla isegi 12-aastased, ning võrgustiku Eesti haru (YES RIGHT Tallinna stuudio) eesotsas Polina Rubtsovaga (Baltimaade agent) on avamas uut LASTE kataloogi alla 12-aastastest poistest ja tüdrukutest, kellele hakatakse tasuta õpetama kaamera ees poseerimist, et neil oleks ligipääs reklaamimodellide kataloogi Baltimaades ja Skandinaavias.
„Poisid ja tüdrukud võtavad sageli meiega ühendust Facebookis ja Instagramis või avaldavad soovi saada modelliks meie veebilehekülje kaudu. Modellide otsimise üleskutsed, mida me edastame tavaliselt sotsiaalvõrgustikes, on suunatud igale modelliks saamisest tõsiselt huvitatud noorele, sest meie meeskond oskab ära tunda kõige varjatumaid talente ka mitmeid aastaid enne nende professionaalse karjääri algust. Välja valitud uued näod saavad endale isikliku „modellijuhendaja“, kes treenib ja toetab neid kogu karjääri jooksul just nii, nagu seda tehakse spordimaailmas,“ räägib Polina.
YRM kataloogi modell Victoria on hea näide noorest uuest näost, kes leiti koolipingist, kui ta oli alles 12-aastane. Teda õpetati ja arendati ühe aasta jooksul Tallinnas, ning juba sel kuul läheb ta (koos emaga ja kooli loal) kolmeks kuuks Jaapanisse modelliks kohalikku tippagentuuri, mis teeb Yes Right Models’iga koostööd.
Yes Right Tallinna stuudio arendab ning toetab ka mitmeid noori fotograafe, meigikunstnikke ja stiliste, kes tahavad töötada moe ja portreefotograafia valdkonnas. Hea näide on fotograaf Anna Kuriljonok, kes alustas agentuuri juures kaks aastat tagasi ja kellel on juba väga häid töötulemusi.
Foto ja stiil: Anna Kuriljonok
MUAH: Viktoria Ossipova
Modell: Victoria (Yes Right Models)
