Jazz is in the air

Jazz is in the air

Kaanestaari konkurssi 3. hooaeg ja  5. nädal.

Jazzirütmide saatel.

Kaanestaari konkurssi 3. hooaeg ja  5. nädal.

Seekordne fotosessioon toimus jazzirütmide saatel. Koostöös Jazzkaare ja Eesti Jazzliiduga korraldasime kaanestaari konkursi viienda vooru pildistamise ülivinges Philly Joe´s jazziklubis.

Sandri fotopartneriks osustus Mihkel Mälgand, kes on nõutud ja hinnatud kontrabassi ja basskitarri mängija nii jazz kui ka popkoosseisudes. Sügisjazzi raames astus ta üles erikoosseisus Neli Kontrabassi, mis tõi fookusesse neli väga talendikat bassimängijat. Tallinn Music Weeki jazzi laval esineb ta uues duos koos Kadri Voorandiga.

Dorise fotopartneriks oli saksofonimängija Mairo Marjamaa, kes on silma paistnud juba varasest noorusest ning koos pianistist venna Holger Marjamaaga vallutasid nad juba siis Eesti jazziklubisid. Sel aastal aktiivselt alustanud Mairo Marjamaa Kvartett võeti Eesti Jazzliidu kontserdil väga hästi vastu ning sellega astutakse üles ka kevadisel Jazzkaarel.

Pianist Joel Remmel on pärit muusikute perest, tema isa Taavo ning vend Heikko on mõlemad suurepärased kontrabassimängijad. 2011. aastal pälvis Joel Noore Jazzitalendi auhinna ning omanimelise trioga on välja antud ka mitu albumit ja planeerimisel on uus looming. Joel teeb koostööd ka Eesti ühe nõutud naisartisti Maarjaga. Fotole jäädvustasime ta modell Anete Li´ga.

Modell Elina fotopartneriks oli väsimatu trummar ning Philly Joe´s jazziklubi üks asutaja Reigo Ahven. Reigo mängib arvukates jazzansamblites, popkoosseisudes, sealhulgas Lenna bändis ning viib läbi ka trummitöötubasid lastele. Muusikute ja muusikafännide poolt tuliselt armastatud Philly Joe’s jazziklubi pälvis 2016. aastal ka Jazziedendaja tiitli.

Fotosessioonil osalesid: modellid Doris, Anete Li, Elina ja Sander, Yes Right Models modellide mänedžer Alex Castaldi, Yes Right Models Balti- ning Skandinaaviamaade esindaja Polina Rubtsova, Yes Right Models noorfotograafid Anna Kuriljonok ja Diana Olesjuk ning videograaf Giamoco Brenna. Jumestajate tiimi moodustasid Egle Ainumäe, Zoja Nova, Triinu Halliste ning Max Factor. Seongumeistriteks olid Risto Pillaroo, Raimo Suviste, RandRilu salong ning Kevin Murphy.

Rõivabrändidest olid esindatud Vero Moda, Jack & JonesEsprit ning Kopli Vintaaž. Teemakohase stilistika eest hoolitsesid EKA moestilistika eriala esimese kursuse tudengid Kadri Vahar ja Margrit Malva.

Kaanestaari konkursi suur idee on anda võimalus noortele projektis ise käed külge panna. Modellide näol on tegemist new face´idega, kes pole täna veel seotud ühegi modelliagentuuriga, kuid kelle suur soov on valdkonnas end proovile panna. Kaamera taga toimetavad kirglikud algajad fotohuvilised, kes on valmis parima tulemuse nimel kasvõi öösel töötama. Jumestajad moodustavad aga andekad noored, kes soovivad oma portfooliot täiendada. Kõiki neid noori juhendavad oma ala professionaalid, eesmärgiga aidata teha enesekindlaid valikuid edukama tuleviku suunas.

Revolutsioon hariduses

Revolutsioon hariduses

Kas tänane haridus toetab tuleviku töökohti?

Kohustuslikult masendav kirjandusklassika ja ulmelised diferentsiaalvõrrandid. Meetod, mis hindab tuupimise võimekust ja paneb loomingulise andekuse konkureerima faktide meeldejätmisega.

Oleme kokku puutunud noortega, kes kurdavad, et nad ei leia tänasel haridusel seost oma tulevikuga. Seepärast ka see ilmselge demotiveeritus osaleda aktiivselt õppetöös.

CV Online ja Ajakiri YU tekitasid tuleviku tööpakkumised, mis annab meile kõigile mõtteainet. Kas see mida praegu koolides õpetatakse on 15. aasta pärast rakendatav? Või on koolis käimine üsna mahavisatud aeg? Mida Sina arvad?

Kas Revailderi nimetust kandev amet võiks olla tuleviku töökoht? Oletame, et hoolid keskkonnast ja tahad aidata taastada inimeste poolt hävitatud piirkondi, kas tunned siis, et saad täna piisavalt infot ning oskusi kuidas seda teha? Või huvitab Sind hoopis disain ning uuskasutus, robootika ja suured liitideed? Kas kool jagab täna piisalvalt teadmisi, mida juba lähitulevikus kasutada saaks?

Soome haridussüsteem, mille eesmärgiks on aidata õpilastel kaotada ära küsimus: “Miks mul seda kõike õppida vaja on?” ning radikaalsed muutused, nagu õppeainete kaotamine ning õpetaja monoloogi asemel grupitöö, on ilmselge vastus tänapäeva haridusele.

Millal see Eestis juhtub?

 

 

Tuleviku tööpakkumised

Pane end proovile ja kandideeri sellele tuleviku-ametikohale läbi CV-Online’i kiirkandideerimise – nii on Sul võimalik juba märtsis võita tulevikutöökoha esimene kuupalk, milleks on Eesti keskmine kuupalk 899 eurot (neto).

 

YU NOORED küsisid koolis küsimuse:

Kas tänapäeva haridus toetab tuleviku töökohti?

Kuula ja vaata, mida noored rääkisid.

Nostalgist

Nostalgist

NOSTALGIST

Nostalgist taaselustab pensioniealiste inimeste mälestusi. Selle asemel, et leppida tüüpilise pensionipõlvega ning veeta aega puhkekülas, kus kõik apartemendid näevad ühesugused välja, kasutavad jõukad eakad 2030-ndal aastal luksust elada ruumis, mis on inspireeritud nende lemmikajastust. Nostalgist taasloob eelistatud aja ja ruumi, mida vanurid soovivad uuesti läbi elada.

Eakad ei vaja suuri muutusi. Neil on kontroll oma elu üle ja kogemused, et otsustada, millisel eluperioodil nad kõige õnnelikumad olid. Nostalgist aitabki neil luua positiivseid efekte möödunud perioodist!

Olen kümme aastat sisekujundajana töötanud ja paraku sisekujunduse lähtekoht ei ole ainult soov, et meenutada vanu häid aegu. Pigem on soov siis tellida lihtsalt klassikalises stiili kodu, mis on ehe ja ajatu stiil ning mis ajas ei muutu . 2030 on juba nii lähedal, et ma ei kujuta ette, et oluliselt midagi sellise teenuse mudelis muutub.

Kadi Jair

Sisekujundaja, Sisekujundaja Kadi Jair OÜ

Suurandmetöötleja

Suurandmetöötleja

Suurandmetöötleja

Iga kord, kui inimene sooritab ostu internetis, logib end sisse sotsiaalmeedia kanalisse või avab külmkapiukse, et valada endale klaas piima, jätab ta endast maha käitumismustri. Tema eelistuste ja eelkõige identideedi kohta moodustuva info põhjal tekib võimas andmebaas. Suurandmetöötleja ülesanne ongi koguda, välja arvutada ja interpreteerida infot inimeste kohta ning muuta see ettevõtte jaoks väärtuseks.

Kui sulle meeldib teha suured liitideed lihtsaks ja arusaadavaks, siis on see positsioon just sinu jaoks.

See on väga kiiresti ja suurelt muutuv valdkond. Kui praegu on selline andmetöötlus, mis põhineb andmete digitaliseerimises ehk siis ankeedid, lepingud, ostuarved, viiakse alles digikujule. Tõenäoliselt 2030 on enamus andmed juba digitaalsed ning enamus andmetöötlust teevad juba robotid.

Millist haridust täna on vaja, et tulevikus olla suurandmetöötleja? Oleneb millist etappi ta tegema läheb. Andmetuvastajana võibolla seal ei olegi väga spetsiifilist haridust tarvis, kiirus ja täpsus on oluline. Kui aga juba analüütikat tarvis, siis tuleb kasuks tõenäoliselt programmeerimisoskus. Kes teab, mis võimalused 2030ndal aastal tehnoloogiliselt olemas on.

Allen Matt

Juhatuse liige, Nordis OÜ

Revailder

Revailder

Revailder

Talud on oma väärtuse kaotanud. Uued tehnoloogiad nagu akvapoonika (veeloomade kasvatamine veemahutites) ja hüdropoonika (taimede kasvatamine mullata) muudavad elu traditsioonilise põllumehe jaoks väga keeruliseks. Kogu maailm valutab südant keskkonna saastatuse pärast ning seetõttu on revailderi ametikoht lausa hädavajalik. Revailderi ülesanne on taastada maa-alad, mis inimeste poolt põhjustatud keskkonna kahjustuste tõttu on hävinenud. Revailder eemaldab tarad ja taastab lindude lennuvõimalused, kisub üles maanteed ja asendab need metsadega.

Kas sulle meeldib töötada kätega? Sind huvitab aiandus, keskkond ja loomakaitse? Siis on revailderi elukutse just sinu jaoks. Kõik traditsioonilised nõudmised talupidamisest on selle ametikoha juures vajalikud. Samas on ka metsiku looduse haldamine ülivajalik oskus. Revailderi töötasu ei määra mitte see, kui viljakas tema saak on, vaid see, kui terve ja mitmekesine tema maalapp on. Kuna revailder muretseb eelkõige ökosüsteemi tervise pärast, siis on sellel ametil töötajad edukad nii kõrbetes, kui ka metsades.

 

Mida aeg edasi, seda suurem nõudlus sellise ametikoha järele tekib. Loodusressurss ei ole piiritu ja kui vaadata viimaste aastate tententsi siis kasutatakse seda aina ebasäästlikumalt. Kuidas elada oma elu nii, et ka keskkonnal oleks võimalikult vähem valus. Kasvavale põlvkonnale on seda väärtust kergem külge haakida, kui hakata neid harjumusi muutma täiskasvanul. Vaadates kui kiiresti on viimastel aastatel arendatud keskkonnasäästlike mootorite tehnoloogiat autonduses siis loodan, et kõik läheb paremuse suunas,

Alati võib aga tekkida huvigruppe, kes vastupidiselt käituvad, On erinevad koolkonnad ja liikumised ning oleneb, kes kõige kõvemat häält parasjagu teeb, nii ka teised järgi tulevad. Eesti näitel, Rail Baltic on justkui hea asi, aga kas ta ikka on vajalik? Mis saab siis, kui viiekümne aasta pärast liiklus käib läbi õhu, tunneli ja magnettorude. Suur keskkonna kahju tehtud aga tagantjärgi suurt muuta enam ei saa. Loodus on pekkis. Ilmselt on tarvis suuremat visiooni ja hinnangut.

Puhast ja säästvat loodust väga piiramatus koguses enam ei ole. See kahaneb hirmuäratava kiirusega. Kui midagi nüüd kohe ei muuda, siis on tulevastel põlvedel väga nukker elu.

Valdo Jahilo