Digimatusetalitaja

Inimesed võivad ju surra aga andmed mitte. Kogudes kokku ja toimetades seda tohutud digitaalset pärandust, mis inimesest alles jääb, ei ole lihtne ülesanne. Digimatusetalitaja töötab koos lähedastega, et koostada lahkunust identiteet, mis elaks edasi.

Rada, mida mööda me igapäevaelus käime, ei avalda online ´is selle inimese palet, kes ta tegelikult on või mida ta päriselt soovib, et temast mäletatakse. See piinlik selfi mis sa tegid või nipsakad kommentaarid tšätis, elavad igavesti. Nagu öeldakse, võtab 20 aastat aega et luua reputatsiooni ja ainult üks hetk et see kaotada.

Digimatusetalitaja lõikab eelnimetatud mittesoovitud momendid lahkunu virtuaalsest pärandist välja. Digimatusetalitaja töötab läbi kogu andmebaasi, sealhulgas kodulehe, tšätid, e-postid, sõnumid ja sotsiaalmeedia postitused eesmärgiga luua auväärne ja asjakohane portree lahkunust, et pilt temast elaks edasi.

Digimatusetalitaja eesmärk ei ole mitte kustutada ära kogu tõendusmaterjali inimese piinlikest hetkedest, vaid pigem anda inimlik kontekst, mis toob mahajäänud andmed elu taha. Matusetalitaja peab olema suuteline tekitama empaatiat, kaastunnet ja tähelepanu.

Robotite nõustaja

Kui sa leiad, et robotid on ühiskonnale abiks ja vajalikud, oskad neid seadistada ja tunned nende mehhanismi, siis oled just õige inimene sellele ametikohale. Aastal 2030 mängivad robotid meie eludes suurt rolli, osutades abi kodutöödes ja pakkudes erinevaid teenuseid. Nad maksavad endiselt kõrget hinda, mõned tõeliselt tasemel mudelid võivad maksta sama palju, kui hea auto. Seepärast on robotiomanikel tarvis nõuandjat, kes aitaks neil roboti, kui koduabilise valiku osas langetada tark otsus. Robottehnoloogia on muutnud inimese igapäevaelu. Mõned robotid on nagu inimesed, oskavad autot juhtida ja süüa teha. Teised on seadistatud rohkem rutiinsete ülesannete täitmiseks, nagu näiteks kuivatama ja pühkima, tolmuimejat kasutama või lemmiklooma eest hoolitsema. Igal juhul on kodurobotite näol tegemist koduabiliste või hoolepakkujatega. Robotid tuuakse koju ka sel põhjusel, et nad hoolitseksid eakate pereliikmete eest. Robotnõustaja ülesanne on aidata perekonnal valida, mis tüüpi robotit neil tarvis on, ning vaadelda, kuidas nad vastastikku teineteisega hakkama saavad.  Kui robot ei sobi perekonda, siis aitab robotnõustaja leida olukorrale parima lahenduse.

Prügidisainer

Keskkonda ohustavad jäätmejaamad on muutnud toodete korduvkasutuse juba tänapäeval igati normaalseks. Sellegipoolest tugineb korduvkasutus ideel, et asjad mida me toodame, muutuvad paratamatult prügiks. Uus korduvkasutuse normatiiv, mis 2030-ndal aastal populaarseks saab, on uuskasutamine. See tähendab, et kasutamiskõlbmatutest toodetest valmistatakse uusi parema kvaliteedilisi produkte. Vanadest hambaharjadest saadakse näiteks breketid, ajakirjadest valmistatakse uued rõivamaterjalid, potid-pannid leiavad uue elu taimerestidena.

Prügidisainerite eesmärk on välja töötada raiskamisvaba tootmine ning erinevate käsitööprotsesside kaudu kindlustada edukas uuskasutus. Nad leiavad erinevaid loomingulisi võimalusi, muutes vana täiesti uueks kõrgekvaliteetseks tooteks.

Mänguasju, rõivaid ja mööblit valmistavad ettevõtted palkavad prügidisainereid selleks, et ümber mõelda materjalide kasutus. Ümber disaintakse näiteks plastikkotid, kaupadele märgitud hinnasildid, paberile trükitud infojuhendid jne, jne. Tuleviku majanduses, mis on üles ehitatud keskkonnasõbralikkusele, mängib prügidisaineri amet üliolulist rolli.