by YU Magazine | sept. 22, 2017 | Ilu & Mood
Tänapäeva elutempo juures pole midagi imestada kui hommikul tõustes avastad, et ühele päevale on planeeritud tähtis koosolek, sõbranna sünnipäev ja klubiõhtu kallimaga. Seega pikk ja väsitav päev, kus pole mahti vahepeal ei ilusalongi külastada ega koju lipata. Nii siis viskad kotti kaks erinevat kleiti, kolmanda paned hommikul selga. Meigi osas võtad kaasa erinevad huulepulgad ja silmapliiatsi, et õhtul klubis silmaringi laiendada. Aga juuksed – siin on väike skeem, kuidas lihtsa vaevaga ühte soengut läbi päeva vastavalt olukorrale muuta. Kaasa võta kaks kuni neli väikest patsikummi, mõned juuksenõelad ja minisirgendaja, mis mahub kenasti ka käekotti. Ridiküli suurune juukselakk on seal juba nii ehk naa 😊
1. Pese juuksed volüümi šampooniga ja lisa kerge palsam, et juukseid mitte liigselt raskeks muuta. Pihusta rätikukuivadesse juustesse kuumakaitse/struktuuri spreid ja kuivata juuksed fööniga.
2. Jaota juuksed pealae kõige kõrgemast kohast natuke allapoole kaheks.
3. Tee alumisest osast tugev hobusesaba ja kammi siis pealmised samasse patsi ning kinnita uuesti kummiga. Juuksekummi saad peita kui keerutad selle ümber juuksesalgu.
Ja oledki valmis koosolekule lippama. Juuksed korrektselt patsis ja hea tugev soengupõhi valmis.
4. Punu samast patsist 2-4 tavalist punupatsi ja kuumuta need sirgendajaga vajutades läbi. Lase patsidel jahtuda. Haruta need lahti ja viimistle juukselakiga. Ja ongi mõnusalt sasine look valmis. Enam pole pats nii korrektne ega soliidne. Ja võid rahus sammud sõbranna sünnipäevale seada.
5. Jaota see sama lokkis hobusesaba uuesti kaheks kuni neljaks osaks ja keeruta neist spiraalsed patsid.
6. Kinnita otstest läbipaistvate väikeste juuksekummidega.
7. Nüüd sikuta saadud spiraalid laiaks ja kohevaks ning sea juuksenõeltega krunni.
Tulemuseks on superstiilne sasine krunn, mis on ühtlasi elegantne pea igas olukorras.
Mõnusat õhtut!
by YU Magazine | sept. 21, 2017 | Ilu & Mood
Zac Posen
5.-11. oktoobrini toimub kinos Sõprus taas Tallinna moefilmide festival MoeKunstiKino, mis pakub vaatamiseks mitmekülgse valiku värskeid moedokumentaale.
Festivali juhi Helen Saluveeri sõnul on huvi moefilmide vastu suur. “Olen kodumaisele publikule moefilme valinud juba 11 aastat ning külastajate arv on aina suuremaks muutunud,” kinnitab Saluveer. “Eriti teeb rõõmu see, et vaatama ei tulda ainult maailmakuulsate moeloojate lugusid, aga ka näiteks rõivatööstusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest rääkivaid filme.”
Käesoleva aasta festivalil linastuvate filmide peategelasteks on teiste hulgas tuntud disainerid Yves Saint Laurent, Dries Van Noten, Manolo Blahnik, Zac Posen, Iris Van Herpen ja Martin Margiela, samuti andekad tänavafotograafid. Väga olulise filmi “RiverBlue” teemaks on aga rõivatööstuse probleemid ja võimalikud lahendused.
Filme juhatavad sisse kohalikud moeeksperdid nagu Piret Ilves, Britt Samoson, Anu Samarüütel, Xenia Joost ja teised.
by YU Magazine | sept. 21, 2017 | Ilu & Mood
Sageli võib kõrvaltvaatajale jääda mulje, et moemaailmas valitseb vaid glamuur ja pillerkaar – kõikjal kaunid kleidid, naeratavad näod ja ojadena voolav šampanja. Tegelikkuses leidub siin tõepoolest ka kõike seda, aga argipäev on siiski sootuks teine. Igav igatahes ei hakka ja naljakaid ning veidraid juhtumisi leidub omajagu. Mis on siis need kentsakad juhtumised, millega tuleb moedisaineril rinda pista?
Jookseme ümber modelli
Assistendi ülesanne pildistamistel on jälgida, et riided hoiaksid seljas kogu aja kenasti. Sageli olen ma muidugi ka ise assistendi rollis. Eriti kui tegemist on välitingimustes pildistamisega ja autos ei pruugi enam olla ruumi assistendi jaoks. Õues pildistamisel tuleb alati rinda pista loodusjõududega ja tihti võib puhuda üsna kõva tuul. Siis tuleb pidevalt joosta kaamera ette, kiirelt kleit sirgeks tõmmata ja kaamera eest taas pageda. Järgmisel hetkel on tuul teinud taas oma töö ja nii võib see kesta tundide viisi.
Kilekotid pähe ja püksi
Riided peavad ka peale showsid ja pildistamisi olema nagu uued ning müügikõlbulikud. Et vältida riiete määrdumist meigiga, tuleb modellidel sageli riiete vahetuse ajal kanda peas kilekotti. Kilekotte kasutame pildistamistel ka veelgi veidramaks otstarbeks. Tihti ei ole pildistatav riideese modellile sobivas suurusnumbris. Nii tuleb riided pildistamise ajaks selja tagant klambritega kokku tõmmata, et pildil paistaks kõik perfektne. Seda ei saa aga teha näiteks liiga suurte pükste puhul. Sel juhul pannakse modellile selja taha pükstesse kilekotte, et püksisääred paistaksid eest vaadates kenasti liibuvad ja parajad.
Vahetame riideid hüppetornis ja suitsuruumis
Showde ajal on tulnud riideid vahetada kõige kummalisemates paikades. Üheks veidramaks kohast oli sel suvel toimunud etendus Tõrva järve ääres, kus hüppetorni ette riputati kangad ja riiete vahetus toimus otse tornis. See oli päris vahva rannaüritus.
Üks ebameeldivamaid kogemusi on olnud tibatilluke ruum, kus asus jäämasin, mis küttis ruumi päris kuumaks. Lisaks sellele asus selle ruumi ees töötajate suitsuruum, mille ust ei suudetud kuidagi kinni hoida. Ja kui sellest veel väheks jäi, siis ka töötajate suitsuruumist läbi minnes sattusime ikkagi baari ruumi, kus tervel korrusel oli suitsetamine lubatud.
Uputus lava taga ja lava peal
Ükskord osalesin ühel suuremal moeshowl, mis toimus välitingimustes. Nii oli ka meie lavataguseks väikestest telkidest kokku pandud varjualune. Terve päeva sai kergelt muretsetud, et kas ilm ikka püsib õhtuni ilus. Ei püsinud. Vihma hakkas ladistama ja väikeste telkide vahelt jooksis vesi ladinal varju alla. Kuna ka etendus toimus lageda taeva all, siis sai modellid saadetud lavale vihmavarjudega ning elamus oli erakordne.
Paljalt lavale
Showdel valitseb riiete vahetuse ajal lava taga tavaliselt korralik kaos. Modellide riideid on kõikjal ning kiirustades võivad ka asjad kaduma minna. Sageli võib jääda kinnitamata mõni lukk või vahele sattuda mõni avatud nööp. Nii unustas ükskord modell mantli alla seeliku sootuks panna. Midagi hirmsat siiski ei juhtunud, sai vaid veidi aluspükse mantli alt välgutatud.
Kaotatud ja leitud asjad
Showdele ja pildistamistele unustatakse maha tihti vägagi veidraid asju. Hiljuti leidsime näiteks salongi kapist täiesti uue mikrofoni. Kellelgi pole aimu kust see pärit on või kui kaua seal seisnud. Ükskord aga saime tasuta paari tuttuusi kingi. Enamasti kui laenutame moeshowdele kingi, siis tuleb pigem pärast üritust mõni paar välja osta, kuna on saanud kuidagi kahjustada. Aga ükskord keelduti ühte paari tagasi võtmast. Kõik kauplused väitsid, et oleme neile kingad tagastanud ja nii me selle paari saimegi. Kõige veidram leid oli aga peale üht Tartus toimunud showd, kus modell unustas maha oma püksid. Kuidas ta ilma püksata koju läks on siiani teadmata.
Londoni seiklused
2014. aasta kevadel osalesin London Fashion Weeki raames toimunud showl. Juba alusest peale olin mures riiete transpordi pärast. Kuigi kõige soodsam oleks olnud riided võtta endaga koos samasse lennukisse lisapagasina, ei julgenud ma seda sammu siiski teha. Selle asemel sai valitud transpordiks pakifirma. Kohale toimetamine toimus kenasti ja etendus möödus suuremate viperusteta. Olime plaaninud jääda veel üheks ööks Londonisse ja nautida väikest ühepäevast puhkust peale väsitavat üritust. Kuna pakid olid väga suured, kaasas oli mitu uhket pika slepiga kleiti, mille alla käisid võimsad tüllseelikud, siis palusime luba jätta pakid veel mõneks ajaks ürituse toimumiskohta. Saime loa kuni järgmise hommikuni. Kui siis aga riietele järele läksime ei tahetud neid meile kuidagi tagastada. Vaja oli helistada kellelegi korraldajatest. Paraku oli aga kõigil korraldajatel selja taga korralik tähistamine, mistõttu ei vastanud keegi telefonile. Nii sai seal oodatud üsna pikka aega kuni lõpuks pakid kätte saime ning nendega tagasi hotelli läksime. Teavitasime pakifirmat asukoha muutusest. Meile kinnitati, et kõik on korras ja pakkidele tullakse järele. Seda paraku ei juhtunud. Meil aga oli varahommikul lennuk lahkumas tagasi Eestisse. Peale kõike läbielatut tundus kleitide hotelli jätmine liiga riskantne. Õnneks meenus mulle kunagine lapsepõlvetuttav, kes elas Londonis. Helistasime talle keset ööd ja ta oligi lahkesti nõus aitama. Nii sai pakid ööpimeduses taaskord hotellist ära viidud. Meie läksime lennukile ja kuna Eestis olid parasjagu pühad, siis tuli koju jõudes veel mitu päeva muretseda enne kui riided õnnelikult minuni jõudsid.
Käib töö ja vile koos
Pole mingi saladus, et viimased riided õmmeldakse tihti valmis ööl vastu üleandmise tähtaega. Üks kõige veidramaid kogemusi oli, kui meie salongi lähedal asuvas ettevõttes toimus meeleolukas pidu, mis venis hiliste öötundideni. Järgmiseks päevaks oli aga kokku lepitud kliendiga kohtumine, kes soovis riideid kindla ürituse jaoks kätte saada. Nii saigi meil koos õmblejaga käidud kordamööda tantsimas ja siis jälle õmblemas. Hommikuks olid riided valmis ja õnnelik klient võis tellimusele järele tulla.
Ma sooviksin teilt mitte midagi
Klientidel on sageli kummalisi soove. Püüan neid alati nii hästi täita kui võimalik. Aga ükskord sain eriti veidra telefonikõne. Tütarlaps soovis esialgu lõpukleiti. Vastasin talle, et jah muidugi, meelsasti teeme aga seepeale teatas ta, et tegelikult on tal ka juba tegumood, kangas ja lõige olemas ning ta võiks selle üldse ise valmis õmmelda. Mida ta minult soovis, ei saanudki ma teada.
Millised on Sinu tööga seotud kentsakad juhtumised?
by YU Magazine | sept. 21, 2017 | Disain, Elustiil
Praegusel ajal on väga populaarne kõik, mis on seotud poolvääriskividega. Võimalusi nende kasutamiseks on palju: ehete valmistamiseks, kogumiseks, ravimiseks või lihtsalt kaunistamiseks. Osades müügikohtades ja eriti internetis on päris palju liikvel „naturaalset türkiisi“. Minu üllatus oli suur, kui avastasin, et koguni kuni 90% nendest kividest pole tegelikult looduslikud.
Türkiisi leidub võrdlemisi vähestes piirkondades üle maailma. Aktiivsemad kaevandajad on USA, Mehhiko, Iraan ja Hiina. Viimastel aastatel on mõned suured tegijad, nagu Sleeping Beauty kaevandus, oma uksed sulgenud, mis on kivi hinda oluliselt tõstnud. Enamikul turul olevast töödeldud türkiisist puuduvad need omadused nagu „Kristallide piiblis“ on välja toodud. Loomulikult ei peagi kõikides ehetes ainult naturaalset türkiisi kasutama, aga siis ei saa ka vastavaid mõjusid sinna juurde kirjutada. Hea on teada, mida ostad.
Kuidas võltstürkiisi ära tunda?
Kindlasti tuleb jälgida mitmeid tegureid, mis võivad anda aimu, et tegu pole naturaalse kiviga. Kõige enam tuleb pöörata tähelepanu nendele kolmele faktorile:
1. Värv
2. Maatriks (võrgustik)
3. Struktuur, formatsioon
Kõigepealt vaatame kuidas on türkiis moodustunud. See on mineraal, mida leidub piirkonnas, kus on eelkõige vaske ning lisaks alumiiniumi, fosfori ja vett. Tihti on kivi vasekaevanduse kõrvalprodukt. Selle värvus ja kõvadus sõltub suuresti sellest, millises vahekorras neid „koostisosi“ just selles piirkonnas leidub. Suur osa türkiisist on suhteliselt pehme ja see ei sobi ehete tegemiseks. Türkiisi värvus varieerub rohelisest siniseni ning teinekord on see otseselt seotud mõne kaevandusega. Näiteks Sleeping Beauty türkiis on kõrgema kvaliteediga ning taevasinine, millel on valge võrgustik. Bisbee türkiisi tunneb ära pinnal oleva pruunika metalse, kohati läikiva mustri järgi. Imitatsioonikivid on lihtsalt ühtlast sinist tooni, millele on näiteks musta värviga joonistatud võrgustiku imitatsioon. Imitatsioonikividel pole sellist „sügavust“ nagu originaal türkiisil.
Foto: www.pexels.com. Mida arvad, kas see on naturaalne türkiis või imitatsioonikivi?
Aga miks on üldse türkiisil selline võrgustik või maatriks?
Need on mineraali jäänused, millel türkiis algselt miljonite aastate vältel ilmastiku tingimuste ja oksüdeerimise tagajajärjel formeerus. Peent ämblikuvõrgusarnast mustrit, nagu omapärast värvigi, ei saa tootmisprotsessides täpselt järele teha. Naturaalse kivi võrgustiku värv võib olla must, kollane ja pruun, sõltuvalt, mis mineraalid olid tekkeprotsessis esindatud. Värvitud ja plastikkividel on ühtlased mustad triibud paksemad ja kohmakamad.
Töödeldud türkiisist
Plastikust türkiis on seest tühi värvitud plastik. See on väga kerge ja küünega koputades kõbiseb. Nõelaga kraapides tuleb värv maha.
Rekonstrueeritud türkiisi valmistatakse kriiditaolisest pulbrist, mis segatakse vaigu ja plastidega ning pressitakse kokku. Peale kuivamist lõigatakse see tavaliselt plokkideks. Kui olete valmis katsetama ja oma „kivi“ ära rikkuma, siis seda saab testida näiteks kuuma nõela abil, kuna plastik sulab.
Stabiliseeritud türkiisi näol on tegemist pehme türkiisiga, mis on läbinud stabiliseerimise protsessi, et muuta selle kõvadust ning värvi. Kivi pannakse tugeva rõhu alla, mistõttu imenduvad plastikust või vaigust täiteained. Selle tulemusel saadakse kõvem kivi, mida saab kasutada ehetes. Üldiselt ongi türkiis suhteliselt pehme kivi ja ainult kõrgema kraadiga kividest saab ehteid valmistada, ülejäänud türkiisi peab töötlema.
Foto: Küllike Pihlap. Stabiliseeritud türkiisi helmed näevad samuti efektsed välja ja miks mitte neid ehete valmistamisel kasutada. Peab alati uurima edasimüüjalt millega tegu.
Muud kivid, mida võidakse türkiisina esitleda on näiteks värvitud magnesiit, värvitud hauliit ja imperial jaspis. Värvitud kivi saab testida vatitiku abil, mis on atsetooni kastetud ning vaadata, kas selle külge jääb värvi. Muidugi on see pigem äärmuslik meetod.
Ka sünteetilisest türkiisist saab huvitavaid ehtedisaine teha, mis on palju taskukohasemate hindadega, aga kindlasti ei tohiks neid müüa naturaalse türkiisi pähe.
Kui ikkagi tahaks ainult naturaalset türkiisi
Kõige kindlam on uurida selle kohta mineraalide kaevandustest, aga peab arvestama, et naturaalsel kivil on ka „krõbedam“ hind. Võiks arvestada, et türkiisist kaelakee hind jääb umbes 700 dollari piiresse. Populaarsete kivihelmeste nelja tüki hind jääb aga 40 USA dollari kanti. See peaks aimu andma, mis hinnaklassi naturaalne türkiis võiks kuuluda. Hiljuti oli väike skandaal Hiinast tellitavate türkiisikamakate ümber, mille hind oli küll kõrge, aga kahjuks polnud tegu ikkagi naturaalse türkiisiga. Olge lihtsalt ettevaatlikud ja kui suuremaid summasid hakkate türkiisile kulutama, siis on kindlam eelnevalt mõne kaevanduse poole pöörduda.
by YU Magazine | sept. 20, 2017 | Ilu & Mood
Foto: Jasmin Isabel Kaunismäe
Oma Moodi huvikooli lahtiste uste päeval tervitasime huvilisi koti valmistamise töötoaga. Kiili noortekeskus, kus huvikooli stuudio tegutseb, korraldas meeleoluka avamispäeva. Meie ettevõttele sobis selline plaan suurepäraselt, sest alati on mõistlik sättida oma promo-tegevus sihtgrupile mugavale ajale. Samasugune hea plaan oli ka tantsustuudiol ja teistel põnevatel huvitegevuse pakkujatel. Valikute küllust arvesse võttes tegime tagasihoidliku osavõtu prognoosi ja valmistasime ette lihtsa kuid kaasahaarava töötoa.
Oleme võtnud endale missiooniks mõtestada noorte tarbimiskäitumisi ja läbi huvikooli huvitavate tegevuste avardada moe maailma tähendust. Meile meeldib vaadata moevaldkonda läbi nn. slow fashion põhimõtte. Katrin Kuldmaa on Eesti disainer, kes on väärtustab Slow Fashion suunda. Disainer sõnastab seda liikumist järgmiselt: Slow fashion on paralleelina slow food mõistele, mis on alguse saanud Põhja-Itaalia Piemonte piirkonnast. See on sarnaselt „aeglasele toidule” pühendunud eelkõige tooraine ja teostuse kvaliteedile. Anonüümse kiirmasstootmise vastandina on slow fashion personaalne. Tootmine on loodust säästev ja inimesi väärtustav. Slow fashion tähendab põhjalikkust igal tasandil, väga tähtsal kohal on inimestevaheline usaldus ja koostöö, austus ja lugupidamine ümbritseva keskkonna vastu. Väärtuslikud materjalid, oskuslik töö ja läbimõeldud disain on aeganõudev kombinatsioon, mis annab tulemuseks kvaliteetsed ja stiilsed garderoobipärlid pikkadeks aastateks.
Foto: Jasmin Isabel Kaunismäe
Noorte kontekstis võib selline lähenemine esmapilgul tunduda liialt sügav, keeruline ja aeganõudev. Huvikooli missioon on oma põhimõtetele ja vaadetele kindlaks jääda, kuid käsitleda neid noorte kontekstis ja arvestada nende nägemusega ja tuginedes oma õpilaste kogemusele. Oma tegevusega pakume laiemat vaatenurka ja lisavõimalusi noore maailmavaatele. Keskendume pigem protsessidele ja isikupärasele loomingule. Trendid ja moesuunad sünnivad iseseisvalt ning looming on iga õpilase “nägu“. Moe- ja käsitöö teemalistes õppetegevustes toetume väärtuste loomisele ja isikupärale. Mood pole üksnes kiirmoe brändide võidujooks hooajast hooaega. Läbi oma huvikooli õppetegevuste soovime näidata moemaailma, mis tegutseb sõltumatult kiirmoest.
Töötuba planeerides olime pigem pessimistlikud. Valmistusime ennast igati tõestama ja näitama. Reaalsus, mis meid laupäeval noortekas ees ootas oli aga üllatav. Koti valmistamine meie huvikooli töötoas osutus menukaks. Aega jäi puudu ka kõik soovijad ei pääsenud löögile. Lubasime soovijatel uuel nädalal stuudiosse tulla ja oma kott siiski valmis teha. Väga tore oli tõdeda, et saime noorte silmad särama ja näpud tööle. Siit on mõnus edasi liikuda teades, et oled ettevõtnud õige suuna.
