by YU Magazine | märts 14, 2017 | Kultuur
15. märtsil kl 17 avatakse Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos näitus “Kes loob linna?”, mis toob vaatajateni linna kujundamise sedakorda tegijate endi pilgu läbi – sõna saavad arendajad, linnavõim ja linnakodanikud.
Tartu näitel uuritakse, kes loovad linna ja millised on nende eesmärgid? Kuidas seda koos paremini teha?
2016. aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud arhitektuurinäitus “Kes loob linna?” on pühendatud Tartu linnavõimu, arendajate ja kodanikuaktivistide tegevuse ja ruumiliste väljundite tutvustamisele.
Samuti esitletakse kaasaegset visuaal- ja tekstikunsti, mis joonistab välja Tartu märkimisväärsed kohad ja voolib linna nägu. Linna vaadeldakse erinevate huvigruppide vaatevinklist. Linnakeskkonna mõtestatud areng sõltub nende gruppide võimest visiooni omada, dialoogi pidada ja koostööd teha. Kui me teame, millised võimalused ja vahendid on linnaruumi arengu suunamisel linnavalitsusel, kinnisvaraarendajal või linnakodanikul, siis oskame paremini koos linna luua.
Mitmekülgse väljapanekuna üles ehitatud näitusel näeb Tartu sündmusruumi kaarti, olulisemaid avaliku ruumi planeeringuid, hästi konteksti sobituvaid arhitektuuriobjekte, aga vilksamisi ka Tartu salapäraseid äärealasid, mis varjatud moel Tartu atmosfääri kujundavad. Näitust täiendavad intervjuud erinevate huvirühmade esindajatega, kelle hulgas on nii linnaplaneerimisega tegelevaid arhitekte ja ametnikke, kinnisvaraarendajaid kui linnaaktiviste.
Näituse kuraatoriteks on kunstiteadlane Pille Epner ja arhitekt Kaja Pae, kelle sõnul keskenduti näitust kokku pannes olulistele linna kujundavatele protsessidele ja initsiatiividele: “Viimastel aastatel tekkinud, kohati üsna tuline diskussioon, mis kriitiliselt küsib kvaliteetse ja Tartule omase linnakeskkonna järele, on märk üheltpoolt läbimõelduma planeerimise vajalikkusest ja teisalt soovist selle suunas liikuda.” Näitusega kaasneb ruumigurmaani kaart, mis tutvustab Tartu nüüdisarhitektuuri ja tartulikke kõrvalradu.
Näitus jääb soolalaos avatuks 23. aprillini.
Näituse raames toimub laupäeval, 1. aprillil kl 15 vestlusring Tallinna mereääre uutest visioonidest.
Kuraator: Pille Epner, Kaja Pae
Näituse kujundaja ja fotograaf: Paco Ulman
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule
Illustraator: Eleonora Kolycheva
by YU Magazine | märts 10, 2017 | Avalehele
Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengite korraldatav Mood-Performance-Tants otsib etendusse “MANA” isikupäraseid modelle.
Mood-Performance-Tants jõuab tänavu vaatajate ette juba 19. korda. Kavandikonkursi tulemusel valiti välja kaheksa Eesti disainerit ja külalisdisainerid, kelle loomingut saab 22. aprillil Tartus lavalaudadel näha. Müstiline toimumiskoht avaldatakse peagi.
Alanud on modellide casting, mis kestab 6.-20. märtsini.
Sel aastal on etendus peamiselt keskendunud tavapärasest erinevatele modellidele: eriti on kandideerima oodatud kulturistid, fitnessmodellid, tätoveeritud inimesed, vanemad prouad, vanemad mehed ja kaksikud.
Kui naudid esinemist ning soovid olla üks neist inimestest, kes näitab väge täis moodi pika ajalooga moeetendusel, mine aadressile www.moodperformancetants.ee, lae alla modelliankeet ning saada see täidetul kujul meiliaadressile: casting@moodperformancetants.ee.
Lõuna-Eesti suurima moeetenduse Mood-Performance-Tants eesmärgiks on anda noortele disaineritele suurepärane võimalus esitleda loomingut omanäolisel moeplatvormil ning tuua vaatajateni erakordne kultuurisündmus Tartus.
Moeetenduse algatajateks on Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid ning korraldustiimi kuuluvad erinevate õppeasutuste õpilased, tudengid ja professionaalid.
Küsimused ja kontakt: info@moodperformancetants.ee
by YU Magazine | märts 10, 2017 | Ilu & Mood
Moe- ja disainiekspertidest koosnev Kuldnõela žürii on Eesti disainerite seast välja valinud nominendid, kes kandideerivad sel aastal Kuldnõela ja Hõbenõela auhindadele.
Eesti ainsate moedisaini auhindade võitjad selguvad sügisese Tallinn Fashion Weeki raames toimuval Kuldnõela galal.
Eesti moedisaini auhinnaga Kuldnõel tunnustatakse silmapaistva moelooja järjepidevat tööd vähemalt viie viimase aasta vaates. Silmas peetakse kollektsioonide kvaliteeti ja funktsionaalsust, ajakohasust ja ilu, samuti pööratakse tähelepanu müügiedule ning ekspordivõimekusele.
Kuldnõela kõrval antakse välja ka Hõbenõel, millega pärjatakse julge pealehakkamise, erakordse ettevõtlikkuse, särava idee ja energilise teostuse eest moelooja, kaubamärk või kollektsioon, mis on olnud viimase aasta kõige silmapaistvamaks komeediks meie moetaevas.
Kuldnõela žürii koosseisus Kristi Pärn-Valdoja (ajakirja Säde peatoimetaja), Piret Puppart (EKA moedisaini osakonna juhataja), Kristina Herodes (Postimehe moeajakirjanik), Urmas Väljaots (moeekspert), Britta Ratas (Kaubamaja turundusjuht), Filippo Caroti (moefotograaf) ja Aljona Eesmaa (moetoimetaja ja -blogija) on valinud nominentideks järgnevad moekunstnikud ja kaubamärgid:
Hõbenõela nominendid
Mari-Liis Saretok, kaubamärgiga Kokomo Collection
Mari-Liis Saretok – Kokomo Collection. Foto: Krõõt Tarkmeel
Kolm aastat tagasi värviliste tie-dye vitamiinidressidega välja tulnud eksperimentaalbrändist, mis sai enda nime ülemaailmsest samanimelisest retrohitist, on kasvanud kodumaisel moemaastikul arvestatav rõivamärk, mille naiselik ja mänguline stiil on äratanud palju tähelepanu. Kokomo rõõmus ja värviderohke maailm pakub nii vaba aja kui pidulikke rõivaid ning püüab silmapaistvate mustrite, litrite ja retromõjutustega kangaste abil pilke. Kokomo disainer Mari-Liis Saretok usub, et enda stiili ei tohiks liiga karmilt piiritleda, ning on seega oma eesmärgiks seadnud selle, et julgustada inimesi kandma rohkem värve ja just selliseid rõivaid, mis neile päriselt meeldib.
Žüriiliige Kristina Herodes kommenteerib Mari-Liis Saretoki loomingut järgnevalt: “Kokomo väärib tunnustust oskuse poolest ühendada efektsus ja lihtsus, emotsioon ja kantavus. Omamoodi võiks Maril-Liis Saretoki ristida siinsele moestseenile positiivsuse külvajaks. See pole üldse kerge valik – diibilt tõsine ja tabamatult sügavamõtteline olla näib enamasti palju coolim. Aga selle päikeselise talendi asjad on ehedalt lustakad ja muretult pilkupüüdvad. Populaarsus kandjate hulgas levib kulutulena, milleski on see noor moelooja ilmselgelt naelapea pihta tabanud!”
Mare Kelpman, kaubamärgiga Kelpman Textile
Mare Kelpman. Foto: Maiken Staak
Mare Kelpman on disainer, kelle tekstiilistuudio eesmärk on teha elutervet loomingut, mis rõõmustaks kasutajat terve elu. Kelpman Textile kaubamärk kasutab 100% naturaalseid tekstiile, mis on Mare Kelpmani kavandatud ning mis toodetakse lähiregioonides ja valmistatakse Euroopas toodetud materjalidest. Disainer Mare Kelpman kontrollib kogu tootmisprotsessi, kus kangaste viimistlemine toimub ilma keemilisi vahendeid kasutamata ja esemete tootmine vastavalt tarbimisele, tänu millele on kaubamärgi ökoloogiline jalajälg minimaalne. Kangastele uusi kasutusvõimalusi otsides jõudis disainer aksessuaaridest sujuvalt ka rõivasteni ning tema sooviks on luua põhjamaise kliima jaoks sobilikke rõivaid. Kelpman Textile loob tooteid persoonile, kes hindab vabadust, loomingulisust ja naturaalse materjali võlu ning kes julgeb massist eristuda.
Žüriiliige Urmas Väljaots kommenteerib Mare Kelpmani loomingut järgnevalt: “Mare Kelpman oskab kangad elama panna sellise energiaga, et moeline vigurdamine oleks juba liig. Terava värvisilma ja täpse proportsioonitajuga meisterlik tekstiilikunstnik eelistab moes pehmust, mugavust, puhta villa puudutust. Mare käekiri on väga modernne ja tänapäevane, kuid paikneb trendituultest puutumatus ajatute disainiväärtuste liigas.”
Xenia Joost
Xenia Joost. Foto: Hudson Ton
Xenia Joosti nimi ei vaja Eesti moepublikule tutvustamist – kahtlemata on tegemist ühe silmapaistvaima ning töökaima noore moeloojaga. Pärast õpinguid Tartu Ülikoolis ning Eesti Kunstiakadeemias täiendas Xenia end maailmakuulsa moedisaineri Vivienne Westwoodi juures ning töötas seejärel aastaid kodumaise jaekaubanduse lipulaeva Baltika alla kuuluvate brändide Montoni ja Ivo Nikkolo disainerina. Ligi 10 aastat tagasi alguse saanud omanimelise brändi all loob Xenia minimalistlikke rõivaid, mille muudavad unikaalseks erilised lõiked, läbimõeldud värvi- ja materjalivalik ning Xeniale omane slaavilik detailitunnetus. Hetkel peamiselt Vietnamis tegutsev Joost on oma loomingut esitlenud lisaks endisele ning praegusele kodumaale ka Venemaal, Hiinas, Jaapanis ja New Yorgis ning loob kollektsioone ka kahele rahvusvahelisele moebrändile.
Žüriiliige Kristina Herodes kommenteerib Xenia Joosti loomingut järgnevalt: “Xenia Joost tõusis oma julgete siluettide ja disainikeelega esile juba Eestis tegutsedes ning tema ulja vormiga rõivaid, kus ühinevad ida filosoofia ja lääne praktiline meel, saab siin tänaseni osta. Vietnamis on Eesti talent aga leidnud oma tõelise mina. Xenia kasutab rahu ja mässu, rebitud detaile ja litreid, enneolematuid lõikeid ja väga vaoshoitud vorme nii, nagu mitte keegi teine ei Eesti ega kogu maailma moeareenil. Tähelepanu väärivad tema traditsioonilisest ninnu-nännust vabad kollektsioonid julgetele pisikestele isiksustele ja eriti punkidele põnnidele.”
Kuldnõela nominendid
Kristina Viirpalu, kaubamärgiga KV Couture
Kristina Viirpalu. Foto: Sandra Palm
Moekunstnik Kristina Viirpalu hindab vanade käsitöötehnikate ilu ja filigraansust ning ammutab inspiratsiooni just neist. Tema moeateljee KV Couture on Tallinna vanalinnas juba 10 aastat hääbuvaid käsitööoskuseid au sees hoidnud ning tänapäeva kiire elutempo kiuste aeglase käsitööna valmivat kõrgmoodi loonud. Ainsana Eestis kasutatakse Kristina ateljees iga toote tegemisel aeganõudvat käsitsi kudumist ja tikkimist – piste piste haaval, pärl pärli järel, üks õieleht ja pitsdetail korraga. Iga toode on eriline ja ainulaadne, algusest lõpuni käsitöö, samuti lisab disainile aktsenti tikkija eripärane ja unikaalne käekiri ning kandja temperament. Kristina on inspiratsiooni saanud Eesti traditsioonilistest käsitöövõtetest ja mustritest, võttes üle parimad tehnikad ja kauneimad jooned ning tuues need tänapäevasesse couture-maailma. Disaineri ühe lemmiktehnikana kasutatakse Eesti käsitöö tõelist pärli ehk imepeenena kootud Haapsalu salli, mis on pärit 19. sajandist. Võttes
inspiratsiooniks tolleaegse romantismivaimu ja vanad tikandite motiivid ning mustrid, muundab Kristina selle traditsioonilise tehnika võtted äratuntavalt isikupäraseks ja kordumatuks moeloominguks, kus ühe kleidi valmimiseks võib kuluda mitu kuud.
Žüriiliige Kristina Herodes kommenteerib Kristina Viirpalu loomingut järgnevalt: “Kristina Viirpalu oleks justkui vaba manitsustest, kammitsatest ja reeglitest, mis siin kandis üldisemalt on omased. Tema käekiri on pigem pulbitsev, kirglik ja lõunaeuroopalikult lopsakas kui põhjamaiselt jahe. Tema loodud luksusmoes on palju sümboli staatusse tõusnud ideid, Haapsalu salli haldjakleitidest kuni tikitud bodideni välja, milles saavad kokku tants, draama, iidsed rahvusmotiivid ja kaasaja kirgede torm. Kristina Viirpalu tuntus ei lõpe Eestimaa piiridega – tema loomingu kandjaid on nii Läänemere taga kui ka kaugemal ning just viimasel hooajal tuleb õiglaselt esile tõsta tema saavutused rahvusvahelisel moeareenil.”
Marit Ilison
Marit Ilison. Foto: Maiken Staak.
Marit Ilison on kunstnik, disainer, ettevõtja ja Kristjan Raua kunstipreemia laureaat, kelle ainulaadne, “sosistavaks luksuseks” nimetatud moelooming, mis põimib disaineri kultuurilise tausta ja isiklikud tunded, keskkonnasäästliku disaini ja kontseptuaalse kunstilise lähenemise, on püüdnud pilke nii kodu- kui välismaal. 2016. aasta suvel lansseeris moemaailma kultusbutiik 10 Corso Como Ilisoni kollektsiooni “Longing For Sleep” Milano moenädalal ning Marit Ilison on esimene Eesti moelooja, kes on Prantsuse Kõrgmoe Föderatsiooni poolt valitud ja kutsutud osalema Pariisi moenädala ametlikus programmis. 2014. aastal tiitliga Vogue Talent pärjatut Maritit kajastati 2016. aastal Vogue Italias kui Vogue’i edulugu, samuti on tema loomingut avaldanud The New York Times, Vogue Paris, Vogue Italy, Women’s Wear Daily ning mitmed teised rahvusvahelised väljaanded.
Žüriiliige Urmas Väljaots kommenteerib Marit Ilisoni loomingut järgnevalt: “Marit Ilison paistab silma sügava kontseptuaalse tunnetusega – ta oskab nappide vahenditega jutustada suuri lugusid ja see teeb tema minimalistliku loomingu kordumatuks. Üks müstilisemaid moeloojaid siinmail, keda ei saada silpigi kõmu ega meediakaadreid, kuid kelle riided äratavad moemaastikel tähelepanu ka Eestist kaugemal.”
Kadri Kruus
Kadri Kruus. Foto: Stina Kase
Aksessuaaridisainer Kadri Kruusi loob tooteid, mille juured peituvad traditsioonides, ent millele on lähenetud kaasaegse tunnetusega. Aksessuaaride loomisel kasutab Kadri töövõtteid ja tehnikaid, mis on enamasti käsitöönduslikud ning nahatöös juba aastakümneid esindatud olnud – just seepärast ongi tema töökojas vaid üks õmblusmasin, sest üldjuhul tehakse kõik tööd käsitsi. Viimase viie aktiivse tegutsemisaasta jooksul on Kadri täiustanud oma baasmudeleid ning töötanud välja töövõtted, mis ühendavad vana uuega. Tema loomingu eesmärgiks on siduda traditsioonid tänapäeva kiire elutempoga, pannes klassika, kvaliteedi ja meisterliku käsitöö omavahel toimima nii, et sellest sünnib uus, julge ja innovatiivne vorm. Kadri Kruusi aksessuaarid muudavad glamuuri funktsionaalseks ja funktsionaalse multifunktsionaalseks.
Žüriiliige Kristina Herodes kommenteerib Kadri Kruusi loomingut järgnevalt: “Kadri Kruus väljendab ennast nahakunstis nappi joont, valitud värve ja praktilisi vorme eelistades. Tulemus on meisterlik ja veenev ning tema looming leidis kiiresti üles disainisõpradest kandjad. Kadri teeb unikaalseid asju, mis on jõudnud stilisatsiooniastmelt kõrgele. Kantav kunst ei pea olema koormatud looja ambitsioonide ega eneseotsingutega, vaid meisterlik, küps ja selge oma näoga.”
Kuldnõela ja Hõbenõela kollektsioonid jõuavad lavale sügisese Tallinn Fashion Weeki raames, 12. oktoobril Vaba Laval toimuval Kuldnõela galal. Kuldnõela esitleb Kaubamaja ja Tallinn Fashion Weeki Absolut, lisaks aitavad toetajatena üritusele kaasa J.P.Chenet, Oriflame ja Kevin.Murphy.
by YU Magazine | märts 8, 2017 | Avalehele
Kas Sina oled see inimene, kelle hing muutub ärevaks ja süda tilgub verd, kui jutuks tulevad Rail Baltic ja loodust ning sealseid loomi hävitavad tagajärjed? Vähe sellest, inimesed kaotavad oma kodud ja mõni lausa põlvkondi edasi pärandatud, hoole ja armastusega hooldatud maalapid „tänu“ sellele kavandatavale monstrumile.
Foto: Laura Evisalu
Kui nii, siis revailderile vajalikud tunnusjooned on Sinus täiesti olemas. Selleks, et liigutada mägesid, ei pea olema professionaalne revailder – saab ka teisiti! Sa saad anda panuse kuskil, kuhu sinu võim ja oskused ulatuvad ning loomulikult kaasata ka abiväge.
Selle ilmekaks näiteks on lugu TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia III kursuse kultuurikorralduse tudengist. Tema nimi on Ade ja ta missioon on alustada maailma muutmist oma kodulinnast. Tema hinges kripeldas juba ammu, et tühjana ja nukralt seisvale Tapa raudteejaamale on vaja tingimata rakendust.
Selleks andsid tõuke Harri Allandi raamatust „140 aastat Tapa raudteejaama sõnas ja pildis“ loetud tähenduslikud read: “Aasta 2002. Varsti pole siin enam kedagi ega midagi tappa! Kaader on koondatud ja hoone laguneb igast kandist ning väljapääsu ei näe keegi pakkuvat. Ajalugu käsitleb kui Tapa sümbolit. Siit järeldus – kas tõesti tuleb sümbol tappa? Läbivad rongid on Tallinna, Narva kui Tartu suunast Tapale toonud ja siit viinud nii inimesi kui kaupu, nii vaenlasi kui sõpru. Nende hulgas vedanud kuulsusi ja lihtsaid tööinimesi, raskeid sõjamasinaid ja sadu tuhandeid tsisterne kütusega. Ärgem tapkem linna ajalugu vaid talletagem seda nii sõnades kui tegudes!”
See sai Adele inspiratsiooniks äratada Tapa linna sõelpunktiks olev hoone taas ellu. Ta jagas oma mõtet ka teistega, kes andsid mõttele jõudu juurde – see tuleb ära teha! Tapa rongijaam vajab hoolt ja kohalikud on kahe käega poolt.
Idee seisneb selles, et Tapa rongijaam rändab 2017. aastal 11. augustil tagasi 80ndatesse. Kogukonna koostööl korrastatakse räämas, kola täis ja tolmused ruumid ning erilist nostalgiahõngu hakkavad looma ajastutruud näitlejad tolleaegsete töötajatena ja kes teab, võibolla ka külastajatena. Esmakordselt saavad külastajad põigata 2. korruse kontoriruumidesse, millest on taastatud punatuba, kus punalippude taustal peeti tähtsaid nõupidamisi ja miilitsaruum, kus hoiti kinni raudteel kõndivaid alkoholijoobes inimesi. Alumise korrusel avatakse Tapa Muuseumiga koostöös näitus, kus on kindlasti esindatud Tapa rongijaama rekvisiidid ja samuti üldiselt rongidega seonduvaid esemeid. Tapa linna elanikud üheskoos avavad rongijaamas kohviku, kus saab nautida toite, mida pakuti rongijaamas ajal, kui seal käis veel vilgas seltsielu. Samuti viiakse läbi mitu ekskursiooni, kus huvilised saavad rongijaamaga tutvuda põhjalikumalt. Dekoreeritud söökla miljöö muutub hetkega tõeliselt ajastutruuks, kui üles astub pidulik puhkpilliorkester ja kõlavad vene romansid. Õhtu muutub veelgi nostalgiahõngulisemaks, kui kirsiks tordil kõlab õhtu lõpus ansambel “In Mood” ning lõpetuseks toimub Riho Luhteri vinüülplaadi disko. Tapal saad kogeda tõelist ajarännakut!
Foto: Laura Evisalu
Sündmus on kogukonna projekt, kus korraldusmeeskonda kaasatakse Tapa Valla Noortekogu, Tapalt pärit tudengeid ning Tapa Gümnaasiumi ja Vene Kooli noori, et anda neile kogemusi ja suurepärase võimaluse teha ajalugu kõigile südamelähedases Tapa rongijaamas. Samuti on eesmärk üles kutsuda ka teisi, et elu hammasrataste vahele jäänud objektid, millel on ajalooline või lihtsalt südamelähedane väärtus, saaksid ellu äratatud.
“Tapa rongijaama elluärkamine” on projektipõhine sündmus, mille edukaks toimumiseks on juba omajagu ära tehtud, aga kui Sa tunned, et saaksid samuti abikäe ulatada, teeksid palju rõõmu! Igasugune toetus on väga tänuväärne! Kui tunned, et tahad ja saad, siis võta palun ühendust ning teeme koos selle ägeda projekti teoks!
Ade Piht
projektijuht
adepiht@gmail.com
5373 7136
Teksti koostas
Kaari Aupaju
kaariaupaju@gmail.com
5688 5900
Fotode autor: Laura Evisalu
by YU Magazine | märts 7, 2017 | Ilu & Mood
Suvi ei ole enam kaugel ning just selle aastaaja on paljud valinud pulmade pidamiseks, seega on abiellujatel nüüd viimane aeg hakata mõtlema selle olulise päeva rõivaste peale.
Üha enam otsustatakse elu oluliseim kleit tellida kodumaise disaineri käest, kes läheneb igale pruudile individuaalselt ning leiab sobivaima lahenduse. Uurisime moeloojatelt, milliseid pulmakleite sel hooajal enim tellitakse ning millised on trendid?
Oksana Tanditi kollektsioon.
Oksana Tandit: “Minu käest tellitakse nö ‘transformer’-kleite – väga praktiline valik – näiteks valge põlveni pliiatskleit – alumine seelik samast materjalist, aga maani, juurde pitsist bolero. Kuna materjaliks on enamasti kvaliteetne villakrepp, siis ilma alusseelikuta ja jakita saab kleiti edaspidi muudel üritustel kanda. Üheks trendiks on ka valge kombinesoon koos pits-boleroga. Kõige julgemad tellivad smokingu Bianca Jaggeri stiilis, pidulikkuse rõhutamiseks teen sellele juurde tüllist seeliku. Peamisteks märksõnadeks on lakoonilisus, stiilipuhtus, selge vorm ja siluett, praktilisus ja kvaliteetsus.”
Disainer Hanna Korsar. Foto: Annika Metsla
Hanna Korsar: “Eestis on pulmad jätkuvalt väga traditsiooniline sündmus, et väga sellega eksperimenteerida ei soovita. Ma pigem ütleks, et kõige rohke mõjutab aeg ja koht. Destination wedding on muutnud palju pruutide soove ja võimalusi. Elades ja töötades külmas kliimas, siis ilm on seni ikkagi teatavad piirangud seadnud ka loomingule. Kuna Eestis on kiriklikke laulatusi vähem ja ilmalikke vabas õhus registreerimisi rohkem, siis see aga annab võimaluse loobuda rangemast etiketist ja pruutkleidi stiil võib-olla rohkem vabam. Tellimustööde puhul me hooajatrendidest end mõjutada ei lase, see on ikkagi individuaalne lähenemine igale kliendile eraldi.
Liina Steini pulmakleit. Foto: Triin Mangusson
Liina Stein: “Minu pulmakleitide kollektsioon on väga mitmekesine – sädelevate käsitööpitside ning kohevate tüllseelikute kõrval leidub ka klassikalisemaid ning tagasihoidlikumaid mudeleid. Et säilitada kleitide unikaalsus, kasutame samasugust pitsi minimaalselt ning otsime pidevalt uusi ning põnevaid kangaid. Abiellujad hindavad üha enam valmiva kleidi unikaalsust ja personaalset teenindust ning saavad perfektselt istuva kleidiga kaasa ka meie stilistide nõuanded soengu, meigi, kingade ning ka pruutneitsite ja peigmehe rõivastuse osas.“
Piret Ilvese kollektsioon. Foto: Erlend Štaub
Piret Ilves: “Pulmamood on jõudnud nüüdseks samasse rütmi üldise moega, mis tähendab, et ka pulmakleitide puhul võidutseb minimalism. Lihtsus, rõhk kaunil siluetil, kanga naturaalsus – need on tegurid, mida hetkel enim hinnatakse. Vähenenud on pitsi kasutamise soov ning näiteks korsetid on juba mitu-mitu aastat möödanik olnud. Pulmamoemaailmas on ka palju väikseid trende, nagu pihaosas väljalõigetega kleidid, cropitud topi ja seeliku kooslused, suured kellukese varrukad jne, kuid need on sellised trendid, millega jooksevad kaasa vaid kõige moodsamad pruudid. Trendide puhul tuleb alati arvestada, kas need lahendused ka 5 ja enam aasta pärast ilusad tunduvad.”
Triin Isaki pulmakleit. Foto: Gabriela Liivamägi
Triin Isak: “Mina olen suur praktilise pulmakleidi fänn, ehk siis soovitan siiralt kaheosalist pruutkleiti, mis tavaliselt koosneb seelikust ja kaunist ülaosast. Seda saab lihtsasti ilmestada erinevate põnevate aksessuaaridega nagu alusseelik, loor, peaehe, pruudivöö, vajadusel ka keep paljaste õlgade katteks. Praktiliseks teeb sellise valiku võimalus hiljem tavariietega kombineeritult kanda ka argipäevasemates olukordades.”
Eesti moeloojate poolt valmistatud pulmakleite saab uudistada järgmisel nädalavahetusel Tartu Kaubamaja keskuses toimuval Moekuulutaja üritusel. Laupäeval, 11. märtsil kell 14 toimub pruutkleitide etendus, kus esitletakse Pohjanheimo, Hanna Korsari, Liina Steini, Oksana Tanditi, Piret Ilvese ja Triin Isak by Pits loomingut.
Vaata lisainfot www.tartukaubamaja.ee ja Facebookist.
