Sel nädalavahetusel toimub Tartu Kaubamaja keskuses traditsiooniline uue hooaja algust tähistav üritus Moekuulutaja, mille erilisemaiks sündmuseks on Eesti disainerite loodud pulmakleitide esitlus.
“Juba aastaid on Moekuulutaja Tartus ka kui kevadekuulutaja – publik saab uudistada algava hooaja värskemaid moetrende ning nautida lemmikmuusikute esinemisi,” kinnitab keskuse turundusjuht Piret Kull. “Sel korral valivad lavale moodsaimaid trende stilistid Ženja Fokin, Johanna Eenma, Karis Kuusk ja Piret Vapajeva ning muusikaelamusi pakuvad Tanja-Mihhailova-Saar ning Mikk Saar, Sandra ja Jalmar Vabarna ning ansambel Beyond Beyond.”
Laupäeva muudab eriliseks lummav pruutkleitide etendus, kus esitletakse kodumaiste disainerite Pohjanheimo, Hanna Korsari, Liina Steini, Oksana Tanditi, Piret Ilvese ja Pits by Triin Isaku loomingut.
Pühapäev on keskus laste päralt. Laval on väikesed modellid, kes esitlevad Kaubamaja laste kevadrõivaid ning erinevate Eesti lastemoe disainerite värskeid kollektsioone. II korrusel on avatud kodumaise ja Skandinaavia disaini pop-up poed, kust leiab tooteid nii kodu kaunistamiseks kui ka selga panemiseks.
AJAKAVA REEDE
16.30 Esinevad Tanja Mihhailova-Saar ja Mikk Saar
17.00 Kaubamaja kevadmoeetendus – stilist Johanna Eenma
17.30 Esinevad Tanja Mihhailova-Saar ja Mikk Saar
LAUPÄEV
12.00 Tartu Kaubamaja moeetendus – stilist Ženja Fokin
12.30 Esinevad Jalmar ja Sandra Vabarna
13.00 Kaubamaja kevadmoeetendus – stilist Johanna Eenma
13.30 Esinevad Jalmar ja Sandra Vabarna
14.00 Pulma erietendus – stilist Piret Vapajeva
14.30 Esinevad Jalmar ja Sandra Vabarna
15.00 Tartu Kaubamaja moeetendus – stilist Ženja Fokin
PÜHAPÄEV
12.00 Kaubamaja laste ja noorte moeetendus – stilist Karis Kuusk
12.30 Esineb Beyond Beyond
13.00 Eesti disainerite etendus – stiil Sand in Your Shorts blogi
13.30 Esineb Beyond Beyond
14.00 Kaubamaja laste ja noorte moeetendus – stilist Karis Kuusk
13.30 Esineb Beyond Beyond
Moekuulutaja päevajuhtideks on Inga Lunge ja Andres Torm.
Kui midagi väga soovid ja selle nimel kõvasti pingutad, siis saavutad suurepäraseid tulemusi. See vanarahvatarkus käib just kurdi kergejõustiklase Kairit Olenko kohta, kes hakkas isa jälgedes spordiga tegelema ning on tänaseks mitu meistritiitlit saavutanud.
Kuidas avastasid endas spordikire?
Mina isa Vladimir Olenko on tuntud mitmekülgse spordimehena, kellelt olen ilmselt spordigeenid saanud. Juba maast madalast olen spordiga kokku puutunud, mu võrkpallihuviline isa võttis mind võistlustele kaasa. Sellepärast on ka võrkpall jäänud tänaseni minu üheks suureks armastuseks. Erinevate spordialadega hakkasin tegelema juba 1992. aastal Porkuni koolis õppides, kergejõustikuga alustasin natukene hiljem. 1997. aastal asusin õppima Tallinna kurtide kooli (praegusesse Heleni kooli – toim), kust algas minu spordikarjäär.
Miks just kergejõustik ja mitte näiteks võrkpall?
Jätsin Porkuni kooli pooleli ja asusin õppima Tallinna kurtide kooli. Just seal alustasin Sergei Matvijenko juhendamisel tõsisemalt kergejõustikutrennidega. Siis sai selgeks, et mulle sobib rohkem individuaalsport, sest mul on kindel eesmärk silme ees ja saan sealjuures olla kindel ainult iseendale, et annan maksimumi.
Sinu puhul kehtib vist ütlus “kiirelt kaugele ja kõrgele” nii tulemuste kui ka alade poolest (tegeled teõkkejooksu, kaugusjüppe ja odaviskega). Miks selline valik ja uidas neid omavahel balansseerid?
Tegelesin varem mitmevõislusega, aga lõpetasin selle, kuna polnud piisavalt motivatsiooni ning Soomes elava treeneri Timo Tõnismaga lõppes koostöö. Otsustasingi siis valida üksikalad ning põhialaks tõkkejooksu. Kõrvalaladeks said kaugushüpe ja odavise. Need on minu lemmikud, kuna tunnen end nendes kindlalt ja need tulevad ka üsna hästi välja.
Milline neist aladest nõuab enim pingutust ja mis tuleb kergemini välja?
Ei saa öelda, et mingi ala tuleb kergemini välja. Kõik nõuavad ikka võrdselt pingutust. Konkurents on kuuljate hulgas tunduvalt pingelisem ning nendega võisteldes saan õige võistlustunde kätte. Samas pean siis rohkem pingutama, end tagant sundima, eesmärgid on suuremad ja motivatsiooni rohkem.
Kui oluliseks pead enda treeningvahendeid? Aga eelsoojendust ning trennijärgset taastust? Mis on su rutiiniks kujunenud?
Treeningvahendid on väga olulised. Ka eelsoojendus ja venitused on tähtsad. Need kõik tulevad juba iseenesest. Tavaliselt teengi enne trenni soojendust ja pärast venitust olenevalt trennist ja tujust.
Kas oled kunagi tundnud mingisuguseid takistusi või erisusi, kuna oled professionaalne sportlane kurdina?
Otseselt mingeid takistusi pole ette tulnud. Samas kui võistlen kuuljatege näiteks tõkkejooksus, siis stardipauku ma paraku ei kuule ning pean jälgima, millal seda vajutatakse. Sellega võin aga stardis sekundeid kaotada.
Kuist leiad sportimiseks inspiratsiooni?
Sünnist peale olen olnud tugev, lapsena meeldis mulle kõikjal turnida ja joosta. Võib öelda, et sain sportimiseks inspiratsiooni loodusest. Praegu mulle lihtsalt meeldib seda teha ja see on mul veres.
Spordis on tavaline, et tuleb ette ka vigastusi, tagasilööke ja muud. Kuidas sellesse suhtud ja sellest võitu saad?
Kui tunnen vigastust, siis võtan kohe rahulikult – jätan trenni või võistluse vahele. Suure vigastuse saamisel pöördun arsti poole. Treeningule või võistlusele võtan alati kaasa külmapihuse ja massaažipalli. Eks vigastustega on raske leppida, aga olen saanud hakkama positiivse suhtumisega.
Oled juba üsna noores eas spordis edu saavutanud – võitnud nii kurtide olümpial kui ka tulnud Euroopa ja maailmameistriks. Millele oma edu võlgned? Mida võid tagantjärele vaadates nende võitude kohta öelda?
2008. aastal saavutasin Türgis Izmiris kolm tiitlit, mis tähendas ka MM edukaima sportlase nimetust. Püstitasin MMil seitsmevõisluses 5062 punktiga uue maailmarekordi, ületades seejuures oma isikliku rekordi koguni 272 pinktiga. Siiani olen mitmevõistluses kurtide maailmarekordiomanik. 2009. aastal võitsin Taipei kurtide olümpial kolm kulda. See oli minu eesmärk ja unistus, mille ka täitsin. Ootasin selle täitumist kuus aastat. Edu võlgnen suurele pingutusele ja tahtejõule, nägin treenides suurt vaeva ja valasin palju higi ja pisaraid. Võidud ei ole tulnud kergelt, selle taga on väga suur töö.
Sinu blogil on tunnuslause “Sport teeb imet!. Miks selline arvamus? Kas ja millist imet sport sinuga teinud on?
Sain esimese olümpiamedali juba 15aastaselt (2001. aastal) Roomas toimunud kurtide olümpial. Kokku olen osalenud olümpial neljal korral, 2013. aastal võitsin sealt kümme medalit. See on minu jaoks ime, sellepärast selline lause.
Sportida on tegelikult üsna kulukas, kuidas sellega toime tuled?
Eesti Kurtide Spordiliit on ikka püüdnud nõu ja jõuga abiks olla, kuigi muidugi alati ei saa nii palju materiaalset toetust, kui parasjagu vaja oleks. Kõik on tegelikult rahas kinni, liidul alati selliseid võimalusi pole. Kurtidel sportlastel ole ka nii palju sponsoreid kui kuuljatel. Mind õnneks sponsib selline firma nagu Ekamant Eesti OÜ.
Tundub, et oled juba kõik kirkamad auhinnad üles noppinud. Kas sul on spordis veel eesmärke, mida saavutada püüad?
Mu eesmärk on järgmisel aastal kurtide olümpiamängudel Samsumis Türgis võita medaleid ja saada kirja head tulemused.
Oled muuhulgas õppinud ka infotehnoloogiat. Miks just seda ning kas oled neid oskusi ka rakendama pidanud?
Jah, olen seda IT kolledžis õppinud, see oli huvitav. Valisin selle, kuna IT sobib kurdile hästi ning mul oli suur huvi arvutite ja muu sellise vastu. Õpitud osksi olen saanud kasutada ka oma töös (Kairit töötab Ekamandis laohoidjana – toim).
Näib, et võistlusgraafik on sul üsna tihe. Kuidas tavaliselt seda paika paned ja sellega toime tuled?
Talve- või suvehooajal kirjutan tavaliselt ette kuupäeva, mil sooviksin võistelda, siis arutleme treeneriga nende võistluste sobivuse üle ning paneme graafiku paika. Kindlasti on ka võistluseid, millest täies mahus osa võtan – näiteks kurtide MM ja OM. Varakevadel treenin tavaliselt soojal maal ja kui siis ka võistlusi on, võtan neist üldiselt osa.
Mida soovitad algajale spordihuvilisele? Kuidas soovitud tulemusini jõuda ja endas see pühendumus leida?
Soovitaksin proovida võimalikult erinevaid spordialasid, et tekiks see äratundmisrõõm, mis on just sinu jaoks see kõige õigem ja parem. Kui oled südames selle õige ala leidnud, siis tekib ka motivatsioon trenni teha ja see toob häid tulemusi.
Kolmapäeval, 22. veebruaril kell 18.00, toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos viies vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Külaliseks on sel korral Andrus Kõresaar, loovjuht ja innovaator, kes veab koos arhitekt Raivo Kotoviga Eesti üht edukamat arhitektuuribürood KOKO arhitektid.
Vestlusõhtu juhatab sisse Andrus Kõresaare lühiloeng, mis aruteb teemadel: kas arhitektuur on üle piiri eksporditav? Kas looming ja äri saavad eksisteerida koos? Kui suurt rolli omavad arhitektuurivõistlused kvaliteetse keskkonna loomisel? Sõnavõtule järgneb vestlus, mida suunab arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige.
Andrus Kõresaar (1975) on arhitektuuribüroo KOKO arhitektid asutaja ja kaasomanik. Büroole pani ta koos arhitekt Raivo Kotoviga aluse 2000. aastal, mil nende kavandi järgi rajati Hannoveri EXPO 2000 Eesti paviljon. Edaspidi on nad koos KOKO arhitektidega tuntust kogunud eelkõige keerukate hoonete rekonstrueerimise (Fahle maja, Rotermanni kvartali laudsepatöökoda) ning muuseumide rajamisega (Lennusadam, NUKU muuseum, Suurgildi hoone, Eesti Tervishoiu Muuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum). KOKOs töötab Andrus loovjuhina, lisaks on ta EKA kuratooriumi liige, Eesti Digikeskuse üks asutajatest ja MOTOR loovjuht.
Eesti arhitektid on Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuuri päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Mis on Eesti ruumikultuuri eripära? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Sarjas on seni üles astunud arhitektid Andres Alver, Kalle Komissarov, Veljo Kaasik ja Johan Tali. Loengute salvestused on järelvaadatavat Eesti Arhitektuurimuuseumi Youtube’i kanalil.
Esitlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige. Sissepääs muuseumipiletiga. Sarja toetab Eesti Kultuurkapital.
11. veebruaril esitles esimese eestlasena New Yorki moenädalal oma uut kollekstiooni moekunstnik Kristina Viirpalu.
Kristina Viirpalu KV Couture´i kollektsioon “VIIVI” jõudis paarisaja pealtvaataja ette Oxford Fashion Studio korraldatud ja hoolikalt valitud osalejatega šõul Studio 450 ruumides Manhattani kesklinnas.
Kristina Viirpalu uus kollektsioon “VIIVI” põhineb imelistel vanadel tikandi- ja kudumistehnikatel mida valdasid ajalooliselt tugevad ja iseseisvad naised Eesti mereäärsetes kalastuskülades.
Kollektsioon on inspireetitud külmadest põhjamaa talvedest ja sajanditepikkustest käsitöö traditsioonidest. Peened ja keerukad tikandimustrid, uhke tunnusmärk püsima jäämisest ja ilu armastusest ka rasketel aegadel, on saanud modernseks kõrgmoeks.
Üks disaineri lemmikuid on Eesti käsitöö kroonijuveel – traditsiooniline Haapsalu sall. Nii peene tekstuuriga, et seda saab tõmmata läbi sõrmuse, on see inspireerinud looma peeneid, õrna vormiga pruutkleite ja käsitsi valmistatud õhtukleite ning bodisid.
VIIVI on enesekindel, seisab kindlalt tugevatel traditsioonidel ja on
täis joie de vivre´d (elurõõmu – toim).
Eesti suurim moesündmus Tallinn Fashion Week naaseb märtsikuus ning leiab seejuures aset juba kaheteistkümnendat korda.
Ühes kevadise Tallinn Fashion Weekiga annavad moekevadele avalöögi 14 disainerit ja brändi, kes esitlevad ürituse raames oma kõige värskemaid kollektsioone.
Juba teist aastat järjest toimub Tallinn Fashion Week kaks korda aastas ning esitleb kodumaisete moedisainerite uusimat loomingut nii sügisel kui ka kevadel. Sel kevadel tervitab Tallinn Fashion Week moesõpru 15.-17. märtsil ning moenädala ametlikuks toimumispaigaks on Hilton Tallinn Park hotelli konverentsikeskus.
“Meil on ääretult hea meel, et huvi kodumaise moeloomingu vastu on niivõrd suur ja üha kasvav. Tänu sellele saamegi kohaliku moeparemiku kaks korda aastas lavale tuua ning üheskoos siinsele disainile kaasa elada,” kommenteerib ürituse peakorraldaja Anu Kikas seekordset Tallinn Fashion Weeki. “Sel kevadel leiab Tallinn Fashion Week aga aset Hilton Tallinn Park hotellis, mis on uusim ja mugavaim asukoht nii disaineritele kui ka moepublikule,” lisab ta.
Kaheteistkümnendal Tallinn Fashion Weekil astub üles 14 disainerit ja brändi, tuues moenädalale kokku Eesti moedisaini vaieldamatu paremiku. Moenädalale annab 15. märtsil avalöögi kunsti ja moodi ühendav rõivabränd Wear-Arts ning sellele järgnevad 16. ja 17. märtsil Kaidi Kuur, Mammu Couture, Year by Raivo Holm, Diana Denissova, Iris Janvier, Monton, Diana Arno, Triinu Pungits ja Embassy of Fashion ühes oma võrratute disaineritega. Lisaks eelnevalt nimetatud moeloojatele ning brändidele astub TFW raames üles ka juveelipood Goldtime, kes toob moepublikuni värsked ja kaunid nopped Eesti ehtedisaini maailmast.
Sel aastal on aga esmakordselt võimalik mitmete moedisainerite loomingut ka n-ö otse lavalt osta, sest Tallinn Fashion Week teeb koostööd peagi avatava veebimüügi keskkonnaga Pre-o-Porter, mis võimaldab tellida disainerite kõige uuemaid rõivaid enne nende ametlikku tootmist. Pre-o-Porteri platvorm annab moesõpradele võimaluse rääkida kaasa trendide arengus, suunata poodide tootevalikut ning soetada Eesti moedisainerite tipploomingut enne, kui see kauplustesse müügile jõuab. Pre-o-Porter paiskab disainerite tooteid müügile tavapärasest soodsama hinnaga ning ostja saab enda tellitud eseme kätte ühe kuu jooksul. Lisaks aitab antud ettetellimise süsteem vältida liigset tootmist, sest nii ei lähe valmistamisele tooted, mis tulevikus seisma jääksid.
Tallinn Fashion Weeki piletid jõuavad müügile 1. märtsil ning on saadaval nii Piletilevis kui ka üritusel kohapeal. Kevadise moenädala toimumisele aitavad kaasa Peugeot, Oriflame, Embassy of Champagne, Goldtime, RGB, Kevin.Murphy, Magnum ja World Class.
