Milline reklaam meeldib noortele?

UUE PÕLVKONNA TURUNDUSSÕNUMID

 

Milline reklaam meeldib noortele?

Viisime läbi uuringu YU lugejate hulgas, kokku osales uuringus veidi üle 300 noore. Eriti põnev oli lugeda vastuseid küsimusele, kus palusime noortelt vastata vabas vormis, milline on nende arvates hea reklaam.

Milline on noorte arvates hea reklaam?

Vastused on Sinu ees:

 

“Täpne, informatiivne, humoorikas.”

 

“Reklaam, mis sisaldab teistsuguseid reklaamlauseid ehk erinevad teistest. Kus on näidatud reaalset toodet ja kui on tegemist Eesti tootega siis ka eestlasi.”

 

“Informatiivne, hea, mõtlemapaneva idee ja teostusega ning kvaliteetne.”

 

“Hea ja kasulik reklaam on reklaam milles inimesed näevad, mida reklaamitakse, miks reklaamitakse ja kuidas reklaamitakse.”

 

“Reaalselt aus. Nagu sõber räägiks sulle.”

 

“Aus, humoorikas, tekitab äratundmist.”

 

“Aus, aga mitte liiga kuiva tekstiga. Alati võiks olla sees selline väikene kiiks. Praegu ühed lemmikud reklaamid, mida postkasti saan ja mida päriselt viitsin enamasti lugeda on näiteks Joogivabrik Nudist, La Muu ja Boost. Mõnusa vahetu suhtluse mulje jätavad, teevad toredasti oma asja ja see meeldib. Isegi kui untsu läheb, siis nad ausad selles osas – see on päris värskendav.”

 

“Hästi tehtud, trendikas, kaasahaarav – tihtipeale on sellised YouTube’i ja instagrami reklaamid, seepärast ma ei blokigi neid.”

 

“Kui reklaamitav asi on kasulik ja vajalik ning põhjendatakse ära, miks see hea on. Öelda võiks ka hinna ja kust seda osta saab.”

 

“Mulle meeldib kui blogija või youtuber reklaamib. Kui see on tõesti kasulik. Kui reklaamis räägitakse põhjalikult milleks seda vaja on.”

 

“Reklaam, mis tutvustab lühidalt ja ausalt toodet ning ei ole “liiga reklaam”. Selline reklaam ei tüüta ostjat ning jätab hea mulje.”

 

“Reklaam, mis on nutikas, paneb mõtlema, tõstatab mingi (ühiskondliku) kitsaskoha, pakub lahendusi ja pole pealetükkiv.”

 

“Reklaamis on toodud välja kõik vajalik, üleliigset infot on vähe, reklaam paistab silma, reklaam on aus.”

 

“Minu meelest on kõige parem reklaam selline, kus on tsipakene huumorit, mis on teistest huvitavam, mis on samas lihtne ja selge ja mis on ka tõsi.”

 

“Aus, hästi teostatud ja üheti mõistetav.”

 

“Peab köitma tähelepanu, samal ajal olema piisavalt lühike ja tabav. Disaini pool peaks ka olema selline, et Vau! Kuidas see küll tehtud?”

 

“Aus tootearvustus koos asjatundja arvamusega.”

 

“See, mis on teostatud viisakas vormis ja on üdini aus! Vahet pole, kas see toode siis töötab kõige paremini, peamine on see, et on antud aus hinnang.”

 

“See mis reklaamib lühidalt ja otse. Ei tee mingeid pettusi, vaid reklaam on aus, mis tekitab inimesele kindla tunde et see pole pettus.”

 

“Minu meelest hea ja kasulik reklaam on tõene, neutraalne ja mitte teisi halvustav. Ning just võiks reklaamida seda, millega mingi leht seotud on, sest siis on suurem tõenäosus, et inimest huvitab see reklaam. Nt kui lehekülje peamine teema on toit, siis väga ei reklaamiks nt meigi asju, sest see ei ole sellega seotud ja võib vaatajaskonda häirida.”

 

“Reklaam mis tutvustab piisavalt toodet, aga pole üle kiidetud ja ebasiiras.”

 

“Reklaam peaks olema tehtud täiesti tavalise inimese poolt. Aus ja head argumendid, miks just see toode on parim ja mis teeb selle eriliseks.”

 

“Ise olen võrdlemisi suur meedia tarbija. Kõige suurem kaaluga minu puhul on mitte sponsoreeritud YouTube’i videod. Blogijad/vlogijad, kes jagavad siirast entusiasimi toote kohta. Kindlasti mängib siin kohal rolli ka see, et olen nende pikaaegne jälgija ja usaldan nö nende maitset või teadlikust vastavad valdkonnas.”

 

“Hea ja kasulik reklaam on informatiivne. Endale isiklikult meeldivad sellised reklaamid, mis toovad inimesed nö maa peale tagasi. Ehk siis reklaamid, kus näidatakse näiteks liiklusõnnetusi, mis on seotud kõrvaliste tegevustega autoroolis vms. Tänapäeval on see ju suur probleem tegelikult.”

 

“Aus, minu arvates ei saa ükski toode olla 100% perfektne, ideaalne jms. kuigi reklaam peab toodet näitama just kõige paremas valguses ei tohi see olla ülepaisutatud. Ehk aus, kuid sutsu värvi lisatud, sest that’s how it actually works.”

 

“Aus ja kvaliteetne.”

 

“Reklaam, mis paneb inimesi mõtlema keskkonnale enda ümber ja tegutsema teisiti. Piisavalt lühike, omapärane ja kindla sõnumiga.”

 

“Näiteks näohooldustoodete puhul reaalsed pildid, nii enne kui ka pärast.”

 

“Reklaam, kus inimene ütleb ausalt antud toote positiivsed ja negatiivsed küljed.”

 

“Hea ja kasulik reklaam on see, kus läbi nalja või millegi tehakse ka inimesele selgeks, et see on ka talle kasulik. Mitte et osta see ja saad selle ka veel. Reklaam peab olema huvitav, siis tekib ka huvi toote vastu.”

 

“Informatiivne, võimalikult reaalne ja aus. Visuaalselt ja sõnaliselt selge ja haarav.”

 

“Informatiive ja aus.”

 

“Selline, mis ei ütle ainult, et tule osta ja saad poole hinnaga, vaid on aus. “

 

“Elame ajastul, kus üha rohkem ja rohkem inimesi pööravad tähelepanu kvaliteedile ning eelistavad asju, mis on looduslikumad ja langevad nende moraalide ning väärtustega kokku. Minu arvates on hea ja kasulik reklaam selline, mis on visuaalselt esteetiline (maitsekas, kvaliteetne, peamiselt minimalistlik) või humoorikas. Leian, et kuulsad reklaamnäod tõmbavad tähelepanu, kuid suurim pluss on see, kui reklaami klõpsates on lisateave võimalikult läbipaistev ja lihtsalt arusaadav.”

 

“Reklaam, mis ei sisalda üleliigset informatsiooni ega solvamist, aga on vajalik informatsioon olemas ja oleks toodud välja tõsielulised näiteid ning oleks priima, kui oleks huumorit juures. Kõige tähtsam on aus jutt!”

 

“See peab olema kindlasti lühidalt inimesele arusaadav, mis asi see on, kuna keegi ei viitsi pikka teksti lugeda. Ja hea reklaam on siis, kui see asi on reaalselt ka kasulik. Vabandust nüüd väljenduse eest aga, s*tta pole vaja ka reklaamida (mida ise väga ka ei ostaks).”

 

“Mulle meenub Eesti 100 sünnipäevaks valminud Kalevi reklaam, mis oli tohutult hea teostusega ja seda reklaami ma tõsiselt ootasin reklaamipauside ajal. Aga üldiselt pakub mulle huvi üllatus – viimasel ajal märkan üha enam eestlaste poolt tehtud häid reklaame, paranenud on kvaliteet ning teostusvõimalused. Väga palju loeb minu jaoks just video pool- kui see on suudetud teha minu jaoks paeluvaks ehk videos olev tegevus köidab, siis ma vaatan reklaami meeleldi.”

 

“Hea ja kasulik reklaam on reklaam, millega on nähtud vaeva ning, milles ei kasutata ainult sõna “osta”.

 

“Hea reklaam on ka reklaam, kus toote kvaliteeti või olemust tutvustakse 100% ausalt, tuuakse välja tema parimad ja ka halvimad küljed ( näiteks blogijad).”

 

“Kus räägitakse mõistlikku juttu ja ei reostata loodust ja liha reklaamid on täiesti kohutavad.”

 

Loodan, et vastused andsid hea ülevaate, mida noored reklaamis hindavad. On selge, et nad ihkavad autentsust üle kõige. Noored on väga teadlikud, kuidas asjad tegelikult käivad ning ilusate sõnadega liialdades, kaotame nad kiiresti.

Tundub, et noortele meeldib pigem selline otsekohene ja isegi veidi brutaalne lähenemine. Oma lemmikutest on nad toonud välja näiteks Mihkel Raua, kes sisuloojana on lugejaga aus ja otsekohene. Ja muidugi vürtsitab ta tekste enda isiklike kogemuslugudega, mida on ka alati nii põnev lugeda.

Kuidas teha siis sellist ausat ja vahetut reklaami, mis mõjub siiralt ja nagu inimeselt inimesele? Oleme testimas YU meedias platvormi, kus reklaami teevad edaspidi tarbijad ise.

YU kommuunis on ligi 50 noort, kes on valmis looma ettevõtetele sisuturundusmaterjali.

Kuidas asi töötab? Ettevõtte poolt saame sisendi, noored pakuvad välja turunduslahendused ning esitame parimad ideed ettevõttele. Ettevõte valib oma lemmiku ja noor, koostöös YU turundaja ja toimetajaga, asuvad lahendust ellu viima. Usume, et selline viis toob värskeid mõtteid nii ettevõtetele, kui ka kokkuvõttes rikastab veelgi enam Eesti reklaamimaastikku.

Soovid rohkem infot?

 

<div class="ml-form-embed"<!-- [et_pb_line_break_holder] --> data-account="558525:p1m3x0x0s7"<!-- [et_pb_line_break_holder] --> data-form="982274:w4o2l7"><!-- [et_pb_line_break_holder] --></div>
<div class="ml-form-embed"<!-- [et_pb_line_break_holder] --> data-account="558525:p1m3x0x0s7"<!-- [et_pb_line_break_holder] --> data-form="982274:w4o2l7"><!-- [et_pb_line_break_holder] --></div>

Millist reklaami noored tahavad?

Millist reklaami noored tahavad?

UUE PÕLVKONNA TURUNDUSSÕNUMID

 

Kuidas turundada noortele?

Uuringus osales ligi 300 YU lugejat, kellest enamik olid noored neiud (88% vastanutest), kes jaotuvad vanusegrupiti järgmiselt:

alla 14 aastased – 9%

14–16 aastaseid –  28,1%

17–19 aastased – 31,1%

20–24 aastaseid 18,2%

25 – 30 aastaseid – 7,8 %

31 – 40 aastaseid 5,7 %

Millises sotsiaalmeediakanalis noored kõige enam oma aega veedavad?

Palusime valida vaid ühe kanali. Vastus ei üllata ehk selgus, et rohkem kui pooled (52,3%) valisid oma lemmikkanaliks Instagrami. Facebooki valisid 20,4%, Snapchati 12,9% ja YouTube 11,5% vastanutest.

Ülejäänud valisid kas Pinterest, Twitter, LinkedIn või Reddit.

Kui palju kasutavad noored reklaamiblokeerijat?

Enamus kasutab vahepeal või ei kasuta üldse. Mõned selgitasid ka oma valikut nii, et kasutavad vaid arvutis, mitte mobiilis. Peamiselt need, kes kasutasid olid vanemad noored ehk siis üle kahekümne eluaasta. Kas põhjuseks võibolla see, et nooremad on reklaami suhtes nii immuunseks muutunud, et see enam neid ei häirigi?

Milline reklaam mõjutab kõige enam ostuotsuseid?

Kokku vastasid sellele küsimusele 282 inimest, kõigil oli võimalus valida mitu varianti. Pingerida on alljärgnev:

  1. Soovitus sõbralt/tuttavalt (193 inimest)
  2. Sotsiaalmeedias jälgitava (blogija, vlogija) soovitus (115 inimest)
  3. Informatiivne reklaam (100 inimest)
  4. Toote või teenuse arvustus foorumis või sotsiaalmeedias (92 inimest)
  5. Humoorikas reklaam (88 inimest)
  6. Eksperdi soovitus (63 inimest)
  7. Kui näen, et tuntud inimene (laulja, näitleja vms) kasutab ka seda toodet (51 inimest)
  8. Blogija või vlogija sponsoreeritud postitus instagramis (60 inimest)
  9. Facebookis nähtud reklaam (16 inimest)

Millised reklaamid on kõige tüütumad?

Pole ehk üllatav, et enamik märkis kõige häirivamaks pop-up bännerid. Teise koha Tüütute Reklaamide Top’is pälvis staatiline reklaambänner ning kolmanda koha omanikuks sai reklaam sotsiaalmeedia uudisvoos.

Milline reklaam kõige vähem tüütab?

Selles kategoorias tuli esimeseks hea väärtusega lugu, mis sisaldab muuhulgas ka  linki tootele. Samuti ei häirinud noori blogijate sponsitud postitused ning toodet kirjeldavad reklaamartiklid.

Millist reklaami noored kindlasti sotsiaalmeedias ei jaga?

Vastusevariante andsime neli. Kõige enam kinnitasid noored, et nad ei jaga reklaami, mis ei lähe kokku nende väärtustega; kas sõnum on rassistlik või saastab reklaamitav toode loodust. Järgmisena märkisid noored, et nad ei jaga reklaami, millel puudub väärtus (kas olulise informatsiooni või näiteks humoorikuse näol). Kolmandana oli pingereas liiga plakatliku või pealetükkiva tekstiga reklaam (klišeed nagu “Osta kohe!” või “Pakkumine kehtib ainult täna!”. Kõige viimasena valiti mittejagatavaks reklaamiks igav reklaam.

Järgmine küsimus oli suhteliselt samast kategooriast, aga natuke teise lähenemisega. Andsime noortele ette valikuvõimalused, mille hulgast said nad valida mitu varianti.

Millist reklaami nad kõige enam sotsiaalmeedias jagaksid?

Pingerida on järgmine:

  1. Kasulikku ja informatiivset (179 inimest)
  2. Hästi naljakat (152 inimest)
  3. Professionaalselt, maitsekalt ja kvaliteetselt teostatud(150 inimest)
  4. Ausat tootearvustust, mis ei kõla üldse reklaamilikult (141 inimest)
  5. Reklaam, mille pealt teenid ise boonust, raha või kingitusi (113 inimest)
  6. Maailmaparandajaliku sõnumiga (101 inimest)
  7. Nunnude loomade ja beebidega (86 inimest)
  8. Emotsionaalset (73 inimest)
  9. Lemmikblogija sponsoreeritud postitust (56 inimest)

Palusime uuringus osalejatel meenutada, mis mõjutas nende viimast ostuotsust kõige enam.

Andsime ka seal vastusevariandid ette. Kõige enam märgiti ostuotsuse mõjutamise põhjuseks soodne hind, järgmisena valiti vastuseks pragmaatiline põhjus, et oli väga vaja ning kolmanda koha sai tuntud ja usaldusväärne kaubamärk.

Kas noored teevad ostud pigem e-poest või reaalselt eksisteerivast kauplusest?

Enamik vastas, et oleneb asjast. Kommenteeriti veel juurde, et kui tegemist on kallimat sorti tootega, siis uurivad internetist, aga ostu sooritavad kauplusest kohapealt. Alla 20% vastanutest väitis kohe, et nad uurivad enne internetist ja seejärel teevad ostu kauplusest.

Uuring läks eriti huvitavaks viimase küsimuse juures, kus palusime noortel ise kirjeldada, milline on nende meelest hea reklaam. Vastuseid saime 284, koondame need juba lähipäevil ning teeme põneva kokkuvõtte.

Soovid saada ülevaadet? Sisesta oma e-posti aadress ja saadame Sulle info otse meilboksi.

<div class="ml-form-embed"<!-- [et_pb_line_break_holder] --> data-account="558525:p1m3x0x0s7"<!-- [et_pb_line_break_holder] --> data-form="982274:w4o2l7"><!-- [et_pb_line_break_holder] --></div>
<div class="ml-form-embed"<!-- [et_pb_line_break_holder] --> data-account="558525:p1m3x0x0s7"<!-- [et_pb_line_break_holder] --> data-form="982274:w4o2l7"><!-- [et_pb_line_break_holder] --></div>

Eesti rõivabrändi Feelwear uus kollektsioon keskendub jätkusuutlikule disainile

Eesti rõivabrändi Feelwear uus kollektsioon keskendub jätkusuutlikule disainile

Riidebränd Feelwear on välja tulnud uue “Zero Waste” põhimõtteid jälgiva kollektsiooniga. Üksnes meriinovillast riietusele keskendunud brändi eesmärk on tuua ihusõbralik ja luksuslik meriinovill eestlaste igapäeva-riietusse. Uue kollektsiooni keskmes on eetliliselt toodetud meriinovillast valmistatud t-särgid meestele ja naistele.

Riin Veidenberg, Feelweari kaasasutaja: “Nägime, et särkide valmistamisel tekib kangajääke ja ei tahtnud neil lasta raisku minna. Otsisime võimalust, kuidas allesjäänud riiet ära kasutada ja tulemuseks on omanäolise disaini ja jätkusuutlikkuse kombinatsioon. Seega võib öelda, et iga särk on unikaalne ja tänu oma minimalistlikule disainile kergesti kombineeritav teiste riideesemetega.”

Jätkusuutlikkus on moes tõusev trend, mida näitab ka see, et mitmed tuntud brändid on tulnud välja oma jätkusuutlike kollektsioonidega. Eestis on suureks teerajajaks olnud Reet Aus ja tema loodud kollektsioonid.

“Juba algusest peale oleme lähtunud aeglase moe ja eetilise tootmise põhimõtetest. Teeme koostööd vaid sertifitseeritud materjalitootjatega ja farmidega, kus lambaid koheldakse hästi ning villa saadakse neid vigastamata,” rääkis Veidenberg.

“Väga oluline on ka kodumaine tootmine. Kõik meie tooted õmmeldakse väikeses Tartu õmblusateljees käsitööna ja ühe „Zero Waste“ t-särgi valmistamine võtab kuni 2 tundi. Kvaliteetne looduslik materjal ja käsitöö on ka põhjused, miks meie riided kestavad kauem kui vaid üks hooaeg ja on hea investeering kvaliteetsesse garderoobi,” lisas ta.

2016. aastal loodud Eesti riidebränd Feelwear ühendab maailma parima loodusliku materjali ja põhjamaise minimalistliku disaini. Hoolikalt valitud meriinovilla kangast riided on loodud kiire elustiiliga linna inimesele, kes hindab oma riietuses mugavust, lihtsaid lõikeid ja kvaliteeti. Feelwear kasutab Austraaliast ja Uus-Meremaalt pärit eetilselt toodetud preemiumkvaliteediga meriinovilla kangast. Kõik Feelweari riided on disainitud ja õmmeldud Eestis. Brändi tooteid müüakse e-poes www.feelwear.eu.

Tänavamood!

Tänavamood!

Käisin kaameraga tänavail moejahil ja leidsin nii mõndagi! Jagan sinuga inspiratsiooni!

Brita saab enda stiili jaoks inspiratsiooni muusikast ja biker’ite kultuurist. Kannab palju nahka ja sõrmuseid: mida jõulisem, seda parem!

 

Konstantiniga kohtusin kaubanduskeskuse ees. Nägin, kui mees uksest väljus, stiil paistis hästi teiste seast välja. Jooksin talle järele ning selgus, et välismaalane. Küsisin luba, et temast pilti teha: huvitav ja silmapaistev riietus! Ta rääkis, et selline teise ringi poodide riietest kombineeritud stiil talle meeldib ning ühtlasi saab odavalt läbi.

 

Joosepi riidekapi põhiklauslid on mugavus ja funkstisonaalsus. Riideid valides on suur roll ka kvaliteedil. Ta eelistab riideid kaltsukatest soetada. Rastapatsid tulid kuidagi ise temani.

 

Johannale meeldib teistest erineda. Poes olles juhtub kuidagi iseenessest, et käsi millegi silmapaistva järele haarab. Suure osa tema seltskonnast moodustavad omanäolised isiksused ning ilmselt on ka Johannale tulnud sealt julgust juurde olla just selline, nagu talle meeldib.

 

Autor Merite Pärn
Toimetaja Kadri Toomsalu

 

Wilhelmi solistina tuntud Anett andis koostöös NOËPi ja Jonas Kaarnametsaga välja singli “Don’t Pretend”

Wilhelmi solistina tuntud Anett andis koostöös NOËPi ja Jonas Kaarnametsaga välja singli “Don’t Pretend”

Loo autorid on Anett (Kulbin), NOËP ja Jonas Kaarnamets (Frankie Animal, Erki Pärnoja bänd). Produtseeris NOËP, kelle eristuvat vokaali saab ka Aneti kandvale häälele lisaks antud loos ära tunda.

Soov koos lugu kirjutada tekkis Anetil ja NOËPil juba mõni aasta tagasi. Kui eelmise aasta oktoobris antud looga tegelema hakati, saadi aru, et kolmas ja maru-andekas muusik oli justkui puudu ning nii jõuti Jonas Kaarnametsani. Lugu keskendub argielu inimlikkusele ja on valminud erinevate muusikute iseloomulikke tunnetusi kokku sidudes, mis oli ka üheks koostööd kannustavaks jõuks. Toreda faktina olgu ka mainitud, kuidas salvestamisel kasutati biidielemendina näiteks tühja smuutipudelit.

“Sõnade kirjutamisel sai alguseks jämmi käigus kõlama jäänud fraas “Dont pretend” ja sellest lähtus kogu temaatika. Tahtsime kirjutada millestki, millega me kõik suhestume – tihti tuleb suhtes ette hetki, kus inimestel on keeruline üksteise jaoks aega leida ja sellest tulenevalt saavad mõned asjad välja öeldud, mida me võib-olla tõsiselt ei mõtle ja mis on tegelikult üsna läbinähtavad. Samas pole sellised olukorrad kunagi ühepoolsed ja loo sõnum ongi pigem see, et oleme selles koos ja üks ei ole rohkem süüdi kui teine. Kergemal noodil rääkides – salvestamisel kasutas NOËP kusjuures mingeid imelikke asju, nagu näiteks smuutipudelit, mida ühe biidi elemendina trummipulgaga tagus!” avab loo sisu Anett.

“Don’t Pretend” on Aneti teine soolosingel ja märgib laulja-laulukirjutaja jaoks stiililiselt uusi katsetusi. Nii jätkab ta muusika loomist, olles inspireeritud jazzi- ja soulivokaalidest, aga ka alternatiivsemast muusikast, seotuna R&B’ga.

Anett on tegutsenud nii bändi Wilhelm solistina kui sooloartistina. 2014. aastal jõudis Wilhelm Eesti Laulu finaali looga “Resignal” ja 2015. aastal poolfinaali looga “Light up your mind”. Seejärel jätkas Anett sooloartistina, andes välja esimese singli “Strong”, mis jõudis Eesti Laul 2016 poolfinaali.

Anett “Don’t Pretend” Spotifys