Teisipäeval, 4. oktoobril kell 18.00, esineb Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos arhitekt Veljo Luik.
Tegemist on vestlusõhtu sarjaga „Eesti arhitektid“. Luik on arhitekt ja õppejõud, kes on tugevalt suunanud siinse arhitektuurikultuuri arengut. Tegevarhitektina on Kaasik projekteerinud hooneid peamiselt Eesti maapiirkondadesse, kuid ta on osalenud ka linnaehituslike ansamblite planeerimisel ning avaliku ruumi kavandamisel.
Vestlusõhtu avab Veljo Kaasiku lühiloeng, kus ta räägib arhitektuurist oma isikliku kogemuse toel. Milline roll on vastuoludel ja inetusel arhitektuuris? Mis on see argiproosa, millega arhitekt igapäevaselt vastamisi seisab? Millised on huvitava ja kvaliteetse arhitektuuri loomise eeldused? Sõnavõtule järgnevas avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, on oodatud osalema ka publik.
Veljo Kaasik (1938) on arhitekt ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. Pärast ERKI lõpetamist (1964) töötas ta peamiselt maaehitisi kavandavates projekteerimisasutustes (Eesti Maaehitusprojekt, EKE, EKE projekt). 1990. aastal sai Kaasikust toonase Tallinna Kunstiülikooli arhitektuurikateedri juhataja. Taasiseseisvunud Eestis on tema põhitegevuseks olnud õppejõutöö. Samuti on ta kirjutanud linnaehitusteemalisi artikleid. Tema tuntumate ehitiste seas on Tallinna Vabaduse väljak (koostöö Andres Alver, Tiit Trummal, I järk 2009) ning postmodernistlik Venna maja (1975-85). Selle aasta kevadel omistas Vabariigi Valitsus Veljo Kaasikule riikliku kultuuri elutööpreemia.
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Sarjas on seni üles astunud arhitektid Andres Alver ja Kalle Komissarov.
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige, sisse pääseb muuseumipiletiga.
Laupäeval, 8. oktoobril, kostitab publikut KUMU auditooriumis mõnusate Hispaania rütmidega kuulus jazzmuusik Carmen Paris.
Hispaania lauljanna ja helilooja Carmen Paris’i muusika on segu Aragoonia rahvalikest jota-rütmidest, jazzist, Andaluusia pärimusest ning flamenkost, tangost ja bolerost.
Järjepidev stiilide ja rütmide kokkupõimimine väljendub muusiku isikupärases paeluvas esituses. See on ühe naise pihtimus, kel kunst on veres ja muusika südames. Kontserdil esitab ta oma loomingu paremikku, saates end klaveril.
Muusika on teda saatnud lapsepõlvest – Carmen Paris on õppinud klaveri- ja tšellomängu, harmooniat ja muusikateooriat. Mõnda aega tegutses ta bluusilauljana, seejärel keskendus aga jota-traditsioonide tõlgendamisele ja edasikandmisele ning koostööle jazz- ja flamenkomuusikutega.
Hispaania muusikaareenil saavutas Paris tunnustuse 2002. aastal ilmunud debüütalbumiga „Pa’ mi genio“, kus ta tõlgendas kaasaegses võtmes Aragoonia rahvamuusikat. Lauljatari esikalbumile, mida müüdi üle 40 000 eksemplari, said osaks kriitikute kiidusõnad ning see pälvis aasta parima folkalbumi auhinna. Teisel albumil „Jotera lo serás tú” (2005) on mõjutusi nii Aragoonia rahvaviisidest, Hispaania ja Brasiilia folkmuusikast kui ka Ladina-Ameerika rütmidest nagu tšatša, ranchera ja habanera.
Havannas kirjutatud ja salvestatud kolmas kauamängiv “InCubando” (2008) liidab Aragoonia rahvalikud jota-rütmid Kuuba muusikaga. Koostöös Tšiili päritolu saksofonisti Melissa Aldanaga osales ta projektis „Sounds from Spain“, mille raames esineti ka maailmamuusikamessil WOMEX. 2013. aastal avaldatud neljandal albumil „Ejazz con Jota“ saab esmakordselt jota muusikastiili kuulda arranžeerituna jazzorkestrile.
Eestis esineb Carmen Paris esmakordselt ning Sügisjazzi raames annab ta soolokontserdi Kumu auditooriumis.
Tänavusel Fotokunstimessil sai publiku ülekaaluka hääletuse tulemusena parima kunstnikuauhinna noor fotograaf Johan Huimerind ning parimaks galeriiks kuulutati Temnikova&Kasela galerii.
Huimerind sai parima kunstnikutiitli „Karlova Obscura” eest, mis valmis Tartu Kõrgema kunstikooli lõputööna ning kujutab Karlova rajooni pimekambriks muudetud tubasid, millele on projitseeritud selle välisvaated. Koduse interjööriga toad ning sellele langevate puude varjud toovad pildile ruumilisust ja meenutavad kohati mõnda ulmefilmi stsenaariumi. Selline omapära tekitab vaatajas looduse ja inimloodu kooskõla kohta küsimusi.
Samuti võidutses Temnikova&Kasela galerii, kes esitles Sigrid Viiri loomingut, mis koosnes igapäevaste esemete kõrvutamisest ebatavaliste piltidega. Näiteks Coca-Cola pudeliga ühendatud pilt Aafrika pärismaalasest või kahhelkividest koosnevale riiulile asetatud foto lumehunnikust erksavärvilise taustal.
Sigrid Viir ütleb oma loomingu kohta, et „sotsiaalsed kokkulepped, moraalinormid ja -reeglid on meie igapäevased „tööriistad”, mida ühiskonnas toimimiseks tarbime, kuid mille kasutamine jääb tihtilugu märkamatuks, sest oleme need liialt omaks võtnud”.
Selleaastasel messil võis varasemast rohkem näha ka interaktiivseid näitusi: näiteks Kirill Tulini pilveinstallatsioon „Dalla resistenza alla nube” (it „Vastupanust pilvedeni”), Liina Siibi „Kohvimasin” ja „Taevakere” videod või Liga Spunde skulptuuri- ja videoinstallatsioon.
Lisaks kuulutati välja ka Eesti Fotokunstimessi 2017. aasta programm, mis kestab lausa kaks kuud ning tõotab tulla veel laiahaardelisem ja põnevam. Järgmine fotokunstimess saab alguse juba 1. septembril 2017 Tallinna Kunstihoones.
Tallinna Fotokuu raames toimus 30. septembrist 2. oktoobrini Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis seitsmes Eesti Fotokunstimess. Messil olid esindatud 36 kunstnikku ja kunstnike-duot ning 4 galeriid. Publikuprogramm oli mitmekesine: toimusid giidituurid, kunstnikuvestlused, põnevad fotokunsti loengud, aga ka raamatuesitlused, töötoad ning Rootsi fotokunstile keskenduv raamatunäitus.
Juba neljandat aastat toimub 1. oktoobril muusikapäev, mis toob kuulajateni rohkem kui 150 tasuta lühikontserti.
Lisaks toimuvad kohtumised heliloojatega, lisaprogrammid “Kõlame kaasa!” ja “Eesti muusik maailmas”, muusikapreemiate tseremoonia ning palju muud põnevat.
Muusikapäev jätkab traditsiooni ja kutsub kõiki võtma hetkeks aeg maha, et märgata ja kuulata muusikat meie ümber. “Kuula!” nagu ütleb Muusikapäeva tunnuslausegi. Nii täitub rahvusvahelisel muusikapäeval elava muusikaga terve Eestimaa, alates Kaevandusmuuseumist, lõpetades KUMU Kunstimuuseumiga, jätmata vahele Kihnut ja Ruhnut.
Muusikale tähelepanu juhtimiseks kuuleb kontserte nii tavapärastes kui ebaharilikes paikades. Nõnda võib näiteks ooperilavadelt tuntud Mati Turi leida esinemas Kalma saunast, Reva laudas paitavad kõrvu Saku Mandoliinid, Võru metsade vahel RUUP kõlakojas avaneb võimalus kuulda Eesti Noorte Segakoori, Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses asuvad üles Kristjan Kannukene ja Henri Zibo, kuid armastatud Klassikatähed rivistavad end üles ka näiteks Jõhvi Kontserdimaja saalis. Need on aga vaid mõned näited Muusikapäeva programmist.
Muusikapäev keskendub klassikalisele muusikale, ent kava on mitmekülgne ja muusikalisi tervitusi kuuleb jazzist pärimusmuusikani. Muusikapäevaga ühineb julgelt üle mitmesaja esineja, nende seas meie parimaid professionaalid ja tippkollektiivid, kuid samuti peetakse oluliseks ka noori muusikaõppureid, kes sel päeval juba legendaarsete muusikutega lavasid jagavad. Nii võib näiteks Sindi Seltsimajas kuulda Tallinna Muusikakeskkooli noori interpreete, kui samal ajal astub Telliskivi Loomelinnakus üles Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Ei saa mainimata jätta ka pianist Johan Randveret ja klarnetist Marten Altrovi, kes annavad 1. oktoobril lausa 6 lühikontserti, alustades Võru turult, kulgedes kontsert kontserdi haaval pealinna poole.
Muusikapäeva hommikutervituseks antakse aga seekord teatepulk Tartule. Avatakse ju Tartus esmakordselt külastajatele ka meie rahva jaoks väga oluline muuseum. Nii täidab Tartu kaarsilla hommikutunnil muusikaga Tartu Noortekoor ja Üliõpilaste Segakoor, kus teiste seas kõlab pidulikult Olav Ehala ja Leelo Tungla loodud Muusikapäeva tunnuslaul “Laulu sünd”.“On uhke tunne, et Muusikapäevale on lugupeetud laululoojatele omasel kvaliteedil loodud päris oma laul, mis puudutab otse Sinu südant,” lisab Muusikapäeva projektijuht Marili Jõgi.
Muusikapäevale lähenetakse aga igal aastal värskelt ning sel aastal on sündmusel tutvustada mitut uut suunda. Esmakordselt saab toimuma väliskontsertide programm „Eesti muusik maailmas”, mis pöörab tähelepanu kohalike muusikute professionaalsusele ja loob kultuurisilla maailma metropolidega. Nagu igas sadamas leidub eestlane, on igas suurlinnas mõni Eesti muusik. Tänavu kuuleb Muusikapäeva kontserte ka maailma metropolides, alustades New Yorgist ja Washingtonist lõpetades Londoniga, kus esinejate ridades vaid meie tõelised tipud – Hando Nahkur, Sten Heinoja jt.
Samuti käivitatakse esimest korda lisaprogramm “Kõlame kaasa!”, mis kutsub endast märku andma kõiki, kes tahavad rahvusvahelise muusikapäeva pidustuste osaks olla. “Programmiga on oodatud liituma kõik, kes soovivad Muusikapäeval koos kõlada ning ka ise sel puhul tasuta avaliku kontserdi korraldada”, täpsustab projektijuht Marili Jõgi.
Lisaks kontsertidele on kavas kohtumised heliloojatega ja palju muud põnevat. Nii on haruldane võimalus lähemalt tutvuda näiteks omanäoliselt värske käekirjaga Tatjana Kozlova-Johannesega või esitada küsimusi õhuliste ja ülevate helidega publiku südame võitnud Pärt Uusbergile.
Muusikapäeva sõlmib kokku traditsiooniline Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali Muusikapreemiate tseremoonia, mis tänavu toimub KUMU Kunstimuuseumis algusega kell 19. Dirigent Risto Joosti juhatamisel saab kuulda Tallinna Kammerorkestrit. Sündmuse lavastajaks on Veiko Tubin ning õhtujuhiks Priit Pius. Tseremooniat on kõikidel huvilistel võimalik jälgida ETV otseülekande vahendusel.
“Muusikapäev oma mõnusate lühiformaatidega on suurepärane võimalus saada meeldivaid elamusi ning sisustada endale üks meeldejääv laupäev,” julgustab projektijuht Jõgi inimesi Muusikapäevast osa võtma ning lisab, et selline päev ei saaks sündida ilma sedavõrd oluliste koostööpartnerite ja toetajate olemasoluta. Nii on näiteks hästi varustatud poodidest võimalik leida Muusikapäevale pühendatud vein või Reval Cafe kohvikutest Muusikapäeva küpsis.
Sündmuse muudab eriliseks tõik, et kõik esinejad ja kontserdipaigad on algatusega liitunud hea tahte alusel. Seega kõik lühikontserdid üle Eesti on publikule tasuta. Küll aga juhib Muusikapäev tähelepanu, et mõnele kontserdile tuleb toimumispaiga eripära tõttu eelregistreeruda.
Programmiga saab üksikasjalikult tutvuda veebilehel.
Eesti üks edukamaid rokkbände Elephants From Neptune andis täna välja oma kolmanda täispika stuudioalbumi „Oh No“.
Albumi esitluskontserdid toimuvad 28. oktoobril Tartus, Erinevate Tubade Klubis ning 29. oktoobril Tallinnas, Kultuurikatlas.
Elephants From Neptune‘i eelmine kauamängiv pälvis positiivseid noote nii kohalikelt kui ka välismaistelt kriitikutelt ning sai auhinnatud „Aasta Rokkalbumi“ tiitliga 2015. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel. Plaadi edu viis bändi tuuridele üle Euroopa ning kontserte anti kümnetes erinevates riikides.
Täna ilmunud album on salvestatud Tallinnas, kuid saanud viimistluse Rootsis, kõrgelt hinnatud Fascination Street stuudios. „Meie enda jaoks on kindlasti tegu kõige parema Elephantsi albumiga seni – loodetavasti ka kuulajad nõustuvad sellega,“ lausus bändi trummar Jon Mikiver. „Võtsime eesmärgiks rentida stuudio kaheks nädalaks ning selle ajaga kogu oma hinge plaati sisse valada. Seetõttu usun, et plaat on heliliselt ka mitmekülgsem ning spontaansem.“
Sarnaselt bändi eelmistele albumitele on ka uuel kauamängival kaasatud mitmeid sõpru ning kohalikke legende eesotsas Jaanus Nõgisto (Ruja, Led R) ja Aleksander Vanaga (Kosmikud). Plaadi miksimine usaldati Bert Prikenfeldile (DJ Critikal).
„Alustame albumi esitlustuuri kahe kontserdiga Eestis, seejärel võtame juba suuna lähiriikidesse. Teeme kõik selleks, et pakkuda kontserdikülalistele midagi väga erilist ja võimsat,“ lausub bändi kitarrist Markko „Linnu“ Reinberg.
Albumi samanimeline esiksingel on mitu nädalat erinevates raadiojaamades väga head tagasisidet saanud ning seda kindlasti ka tänu režissöör Maria Reinupi vändatud humoorikale muusikavideole. „Uute videote ideed on juba realiseerimisel ning neid tasub väga oodata,“ vihjas Mikiver veel ilmumata ning latti tõstva materjali teemal.
Elephants From Neptune‘i uus album „Oh No“ on tänasest müügil enamikes plaadipoodides nagu Lasering, Terminal ja Apollo ning saadaval erinevates digikanalites. Albumi „Oh No“ esitluskontserdid toimuvad 28. oktoobril Tartus, Erinevate Tubade Klubis ja 29. oktoobril Tallinnas, Kultuurikatlas. Piletid Tallinna esitluskontserdile on juba praegu müügil Piletilevi veebilehel ja müügipunktides üle kogu Eesti, samuti veebipoes www.311.ee koos valiku fännitoodetega.
