Olgugi, et sõna coatigan (inglisekeelsetest sõnadest coat + cardigan) ei pruugi esmapilgul tuttav ette tulla, on Eesti linnade tänavatel aina rohkem näha neid mugavaid ja soojust kiirgavaid kampsunmantleid, mis tegumoe poolest ülerõivad, materjali poolest aga kudumid. Ivo Nikkolo disainer Britta Laumets soovitab coatigani kanda nii sooja pealisjakina, kui ka keha kallistava kihina mantli all.
„Muutlike sügisilmade puhul on coatigan üks parimaid sügisleide, sest selle mugava riideeseme abil saab luua erinevaid põnevaid ja ootamatuid rõivakomplekte. Lisaks on kihiliselt riietumine hooaja üks olulisemaid märksõnu“ annab Ivo Nikkolo disainer Britta Laumets nõu. Britta Laumets soovitab investeerida kvaliteetsest materjalist coatigani, sest tegemist on tõeliselt ajatu moeesemega, mis on tulnud, et jääda. „Coatigan sobib imehästi nii kleidi ja kontsadega kui ka teksade ja tennistega, aga ka viigipükste ja klassikalise triiksärgiga“ kirjeldab Laumets coatigani stiliseerimisvõimalusi ja lisab, et iseäranis efektne on sel sügisel sobitada coatigan eriti laiade pükstega, mis loob hetkega 70ndatest inspireeritud stiilse looki. Hooletu elegantsiga rippuvad moehted ning korralik kübar raamivad sügisese välimuse praktiliseks ja moodsaks tervikuks, millega on hea väisata kontorit või võtta ette jalutuskäiku sügisvärvilises pargis.
Materjalidest soovitab Britta Laumets eelistada villa ja alpaka-segudega coatigane. „Ühelt poolt muudavad naturaalsed villakiud coatigani kergeks riidesemeks, mis mahub hõlpsasti kotti ja mida on kerge kaasas kanda. Teisalt on naturaalse materjali koostisega coatigan mõnusalt soe,“ lisab Britta Laumets.
Ehtekunstnik Kadri Mälgu viimaste aastate ehteloomingut saab näha Tallinna Niguliste kirikus ja tema joonistuste, ehete ning erakollektsiooni näitust Portreegaleriis 28. septembrist kuni 27. oktoobrini.
Näituste ning samal ajal ilmuva raamatu pealkirjaks on “Kadri Mälk. Testament.”.
Nõtke ja peen, samas metsik ja iseseisev, on Kadri Mälgu, rahvusvaheliselt tuntud eesti ehtekoolkonna looja ja selle hinnatuima esindaja looming. Talle piisab täiesti ehtest kui ehtest, ta ei kipu välja selle intiimsusest, selle väärisobjektilisusest ja ihulähedusest. Kõik, mida võiks nimetada traditsiooniks, aitab tal oskuslikult ohjata kontrollimatut pulbitsevat jõudu, meeleheitlikku kirge ja elutahet kõiges oma leppimises ja leppimatuses, allumises ja allumatuses ühtaegu.
Kadri Mälgu töid on muuhulgas omandanud Victoria ja Alberti Muuseum Londonis, Alice ja Louis Koch Sammlung Zürichis, Riiklik Ermitaaži Kunstimuuseum Peterburis, muuseumid Moskvas, Hamburgis, Berliinis, NY-s, LACMA Los Angeleses, Espace Solidor Cagnes-sur-Mer´is Prantsusmaal ja arvukad erakogud.
Kadri Mälgu viimaste aastate ehteloomingut saab näha 28. septembrist 27. oktoobrini Tallinna Niguliste kirikus ja Portreegaleriis, viimases on kõrvuti kunstniku enda ehetega eksponeeritud ka tema joonistusi ja valik 1997. aastal alguse saanud ehtekollektsioonist.
Näitusega paralleelselt ilmuva samanimelise raamatu kaaskirjastaja on Arnoldsche Art Publishers.
Testament on Kadri Mälgu kokkuvõte ja sissevaade tema kunsti ja elu käiku, mida ta üht teise kõrvalt, üht teise eeldusena või üht teisest hoolimata on visalt ja kirglikult lihvinud. Äärmuslik vaoshoitus kõrvuti äärmusliku kõikelubavuse ja meelevaldsusega peegelduvad nii pikast ja intensiivsest loominguperioodist sündinud aukartustäratavas hulgas töödes kui ka neid saatvas raamatus. Kunstnik ja tema looming avaldub neis elujanulisema ja sitkemana kui kunagi varem, tehes selgeid, kõik-kaardid-laual käike aja seljatanu mõnu ja vabadusega. – Tamara Luuk. Raamatust Kadri Mälk. Testament. Tallinn, 2016.
… suured sasitud juuksed, kotka nina, sügavad metsikud silmad, mitu kihti varjundite ja peidetud mustritega rõivaid, üks ehe rinnal, teine kübaral, terava ninaga kingad – kõik muidugi must või siis veel tumedam. Nõid, põhjala šamaan. … Olete laadinud minusse usku, et kunstis võib (see `võib` siin peaks olema rõhutatud haruharvasuse märgiga) peituda tõde. … „Ma ei tee iluasjakesi,“ ütlesite kord. See on jäänud minu mõõdupuuks kogu ülejäänud kunsti suhtes. Halastamatuks mõõdupuuks. – Tanel Veenre. Kadrile. Raamatust Kadri Mälk. Testament. Tallinn, 2016.
H&Mil on hea meel teatada, et esimesed KENZO x H&M kampaaniakaadrid on nüüd avalikud.
Pildimaterjali autoriks on legendaarne moe- ja muusikafotograaf Jean-Paul Goude ning modellideks Chance The Rapper, Iman ja Suboi. Kampaania staarideks ja saadikuteks valiti seitse moe, muusika, kunsti ning aktivismi kaudu globaalselt tuntuks saanud persooni.
Goude kasutas kollektsiooni rikkalikkuse ning karakteri väljendamiseks oma tuntud käekirja ja tehnikat, mis seisneb pildimaterjali käsitööna lõikumises ning taas kokkuliitmises. Esimesi kampaaniapilte saadavad kolm Rootsi režisööri Max Vitali loodud filmi, milles intervjueeritakse Chance’i, Imani ja Suboid.
Kogu KENZO x H&M kampaania esmaesitlus on 17. oktoobril. Siis saab näha kogu saadikute seltskonda, kelle hulka kuuluvad lisaks eelmainitutele ka Rosario Dawson, Ryuichi Sakamoto, Chloë Sevigny ja Xiuhtezcatl Martinez.
KENZO x H&M kollektsioon jõuab ligi 250 H&Mi kauplusesse (Eestis Tallinna Postimaja kauplusesse) ning e-poodi 3. novembril.
H&M Hennes & Mauritz AB (publ) rajati 1947. aastal Rootsis ning on noteeritud NASDAQ Stockholmi börsil. H&Mi äriidee on pakkuda moodi ja kvaliteeti parima hinnaga keskkonnasäästlikul viisil. Lisaks H&Mile kuuluvad gruppi veel kaubamärgid & Other Stories, Cheap Monday, COS, Monki, Weekday ning ka H&M Home. H&M Groupil on frantsiisiturge kaasates üle 4100 poe 62 turul. Rohkem infot leiad nende kodulehelt.
25. septembril kell 14.00 avatakse kuraatoriekskursiooniga näitus „Maailma loomine. Näitus projekteerimise ajaloost“, mis keskendub arhitekti töövahenditele alates joonisest ja lõpetades arvutiprogrammidega.
Näituse kuraatoriks on arhitekt Kalle Komissarov, kes vaatleb tavapäraselt kunstiteadlaste ja muuseumitöötajate valdkonda kuuluvaid teemasid praktiku pilgu läbi ja teeb seda arhitektuurseid tööriistu kasutades. Peateemana tuuakse välja, kuidas joonis kui arhitekti töövahend on viimase saja aasta jooksul mõjutanud arhitektuuri kujutamist ning kuidas see on valmis ehitatud majadesse edasi kandunud. Näitus on kantud veendumusest, et projekt on arhitekti väljund ning vahend mõjutab tulemust.
Komissarovi sõnul otsis ta arhitektiameti algpõhjust: „Mida teevad arhitektid? Nad ei ehita maju – nad projekteerivad neid. Aga see ei saa ju olla kõik! Ei saa ju olla eesmärk joonistada aastakümnete viisi ruutude sisse teisi ruute, trepitõuse, kraanikausse või aknaid. Midagi peab seal taga veel olema. See kõik on maailma loomine! Arhitektid loovad maailma – loovad oma maailmu, olgu need siis kasvõi taskumaailmad. Ja see, mis neid tegema sunnib, on loomisrõõm. See soov on ajatu ja niikaua kui loomisrõõmu jagub, tuleb arhitektuuriga tegeleda.“
Näitus on üles ehitatud mitmekülgse väljapanekuna, kus publik on oodatud ka ise kaasa lööma: proovida saab nii erinevaid joonestusvahendeid kui ka makettide valmistamist.
Töötuba lastele
Pühapäeval 25. septembril ootab Eesti Arhitektuurimuuseum 5−11-aastaseid lapsi arhitekti elukutset tutvustavasse töötuppa. Tutvume üheskoos erinevate joonestusvahenditega ja proovime, kuidas need töötavad. Lõpuks meisterdame ühistööna suure linnamaketi. Osalemine on lastele tasuta, töötuba kestab 1,5−2 tundi.
Valio käivitas suhkru vähendamise programmi, mille eesmärk on vähendada sammhaaval ja samas maitses kompromisse tegemata jogurtite, kohupiimade ja keefiride tootegruppides lisatud suhkrute hulka.
Suhkrutalgute tulemusena on aastaks 2020 nimetatud tooterühmades lisatud suhkru kogus tänasest kuni 30% väiksem.
Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul alustas ettevõte toodete suhkrusisalduse vähendamist juba eelmise aasta lõpus, kui asuti valmistuma juunikuus lettidele jõudnud uute 150-grammiste kohupiimakreemide turule tulekuks.
„Lisaks topside kujundusele uuendasime ka kohupiimakreemi retsepti, misläbi vähendasime lisatud suhkru osakaalu kohupiimakreemides keskmiselt 13%. Tänaseks on turule jõudnud ka väiksema suhkrusisaldusega Alma kohupiimahõrgutised ning järgmisel aastal on fookuses Gefiluse tootesarja, Alma jogurtite ja 380g topsis olevate Alma kohupiimakreemide suhkrusisaldus,“ kinnitas Kalbin.
Sarnaselt Eestile on suhkrutalgud käivitatud ka Soomes, kus protsess sai alguse juba 2015. aasta kevadel ning seni on muudetud koostisega tooted tarbijate poolt ka positiivset vastukaja saanud. „Valio kontserni ühine eesmärk on tõsta tarbijate teadlikkust tervisliku toitumise ja eluviisi osas ning lisatud suhkrute vähendamine on üks osa sellest tervikust,“ kinnitas Kalbin.
Selleks, et suhkrukoguse vähendamise käigus ei peaks tegema kompromisse maitse arvelt, tuleb Kalbini sõnul vähendada lisatud suhkrute osakaalu sammhaaval. See tähendab, et toodete retsepte ja seega ka pakendeid muudetakse pea igal aastal.
„Toiduliidu tervisliku toitumise uuringu kohaselt peetakse suhkrut vaieldamatult kõige vähem tervislikuks toiduaineks. Samas näitas Põllumajandus- Kaubanduskoja tellimusel mullu sügisel läbiviidud piimauuring, et ca 70% tarbijate arvates on täna müügilolevad jogurtid ja kohupiimakreemid täpselt parasjagu magusad. Peame siiski andma inimestele aega harjuda vähemmagusa tootega – vastasel juhul kaotab toode järsu maitsemuutuse tõttu konkurentsis,“ sõnas ta.
Tema sõnul võttis Valio suhkrutalgud ette justnimelt seetõttu, et tarbijatelt laekub üha enam tagasisidet, mille kohaselt võiks turul olla laiem valik vähem magusaid tooteid. „Tarbijad muutuvad üha terviseteadlikumaks ning meie ülesanne toiduainetööstusena on vastata nende muutuvatele soovidele ja vajadustele. Samas tuletame meelde, et süsivesikute kogus piimatoodete pakendil ei võrdu valge lisatud suhkrukogusega. Võrdlused, milles toodetes sisalduvad süsivesikud arvestatakse ümber valgeks suhkruks, on eksitavad. Piimatoodetes sisalduvatest süsivesikutest moodustab pea kolmandiku looduslik piimasuhkur ehk laktoos ja marjasuhkur ehk fruktoos, mis tuleb toodetes kasutatavatest moosidest. See nüanss on teadliku toitumise seisukohast väga oluline meeles pidada,“ rõhutas Kalbin.
Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 400 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.
