Eesti Arhitektuurimuuseum korraldab 15. septemberil kell 17:30-19:00 ekskursiooni kaunisse Glehni lossi, Nõmmel.
Huvitava ekskursiooni läbi Glegni lossi ajaloo juhib muinsuskaitsja Riin Alatalu. Kõik huvilised peaksid eelnevalt kogunema kella 17:30-ks Glehni lossi ette aadressil Vana-Mustamäe 48, Tallinn
Nikolai von Glehni pärand
Tänavu möödub 175 aastat legendaarse Nikolai von Glehni sünnist. Jälgimäe mõisas sündinud von Glehni ambitsioonidest sündis Nõmme linn – 19.–20. sajandi vahetusel tekkisid nii kohalik tööstus, kirikud, koolid kui ka raviasutused. Karismaatilise, kohati ka vastuolulise isiksusena, oli von Glehn kõva tegutseja. Ta unistas suurelt ja lootis Nõmmele isegi sadama rajada. Hoolimata paljudest tagasilöökidest nii tema eluajal kui ka hiljem, on Mustamäe nõlval tänaseni säilinud mitmeid von Glehni initsiatiivil rajatud ehitisi. Neist silmapaistvaim ja Eesti kontekstis unikaalne on Hohenhaupti karjamõisa peahoone, laiemalt tuntud kui Glehni loss – fantaasiarikka historitsistliku arhitektuuriga paekivihoone, mis praegu kuulub Tallinna Tehnikaülikoolile.
Ekskursioon
Ekskursioonil tutvumegi esmalt Nikolai von Glehni projekti järgi 1886. aastal ehitatud ja 1960.–1970. aastatel toonase Tallinna Polütehnilise Instituudi meeskoori eestvedamisel taastatud Glehni lossiga. Rekonstrueerimisprojekti tegid arhitektid Arpad Andreller ja Jüri Jaama, sepistatud välisdetailid ja sisekujunduse elemendid kavandas metallikunstnik Maire Morgen-Hääl. Pärast lossi külastust käime kõrvalasuva palmimaja (1900–1910) võlvide all ning vaatame ka taastatud pargiskulptuure – von Glehni enda kavandatud mütoloogilist lohet (rahvasuus krokodill) ja Kalevipoega (rahvasuus Glehni kurat). Ekskursiooni viimaseks sihtkohaks on Hohenhaupti lossi vaatetorn, mis valmis algsel kujul 1910. aastal. Torn rekonstrueeriti 1961–1965 tähetorniks, millena tegutseb siiani.
Soojenduseks soovitame vaadata Elmo Lööve ja Olavi Pihlamäe filmi „Tudengiloss“ (1978), ERRi arhiivis.
Avatud Majad on ekskursioonide sari, mis viib arhitektuurihuvilised tuntud hoonetesse, kuhu tavaliselt ei pääse.
IRIS JANVIERi moemaja kutsub kõiki moe- ja disainisõpru XI Disainiöö festivali raames külastama nende Kadrioru showroom’i.
Disainiöö üks põnevamaid moeüritusi toimub just meie stuudios 15.septembril kell 13:00−19:00.
Sel sügisel käivitub taas Eesti mainekas disainifestival luues disainihuvilistele erinevaid kohtumispaiku Tallinna kultuurisõbralikes paikades. Tulekul on XI Disainiöö. Kogu Tallinn on kaasatud; osaleda saavad kõik, kelles on peidus eksperimenteerimise pisik ja uudishimu. Esitleme IRIS JANVIER tuliuut sügiskollektsiooni, mille luksuslikke ja mugavaid villaseid ja kašmiirist kleite ning mantleid lihtsalt peab ise nägema ja proovima.
Tule tutvuma algava sügishooaja trendide ning parima kleidivalikuga meie showroom’ is juba järgmisel neljapäeval!
Peomeeleolu loob ZONIN Prosecco. Lisaks on kõik eelmiste hooaegade kleidid saadaval eriti heade hindadega. Kohtumiseni!
Eesti Arhitektuurimuuseumis on võimalik alates homsest 15.septembrist kuni 2. oktoobrina näha näitust “Tänapäeva Soome plakat”.
Haapsalu Graafilise Disaini Festivali 2016 egiidi all saab tutvuda näitusega “Tänapäeva Soome plakat”, mis annab ülevaate Soome kultuuri- ja sotsiaalplakati hetkeseisust.
Värskele vaatele soome plakati paremikust (enamik teosed aastatest 2014–2016) sekundeerivad Soome plakatikoolkonna rahvusvaheliselt tuntuks teinud meistrid Tapani Aartomaa, Erik Bruun, Jukka Veistola ja Kyösti Varis. Nautida saab maailmas tuntud Kari Piippo, Pekka Loiri, Hilppa Hyrkäse teoseid aga ka värskeid trende esindavaid, kuid juba tunnustatud noorte loomingu paremikku. Plakatikollektsioon koosneb 88 teosest 31 autorilt.
Näitusel “Tänapäeva Soome plakat” osalevad: Erik Bruun, Tapani Aartomaa, Jukka Veistola, Santtu Mustonen, Pekka Piippo, Pekka Loiri, Patrik Typpo, Matti Kunttu, Marion Robinson, Linda Linko, Laura Suuronen, Klaus Welp, Kirsi Kukkurainen, Kiia Beilinson, Kari Piippo, Jesse Pyysalo, Jenni Kuokka, Ilkka Kärkkäinen, Hilppa Hyrkäs, Esa Ojala, GRMMXI, Aimo Katajamäki, Anssi Arte, Antti Raudaskoski, Simo Räsänen, Tero Saikkonen.
Näitus on valminud Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Soome Instituudi ja Lahti Plakatimuuseumi koostöös. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ameerika saksofonist ja helilooja John Coltrane on jazziajaloo tähtsamaid vaimseid juhte. Tema peateos “A Love Supreme” on suunanäitajaks nii 20. sajandi jazzis ja jätkuvalt aktuaalne. Kitarrist Jaak Sooääre ja saksofonist Aleksander Paali kvintett teeb selle erilise kontserdiga kummarduse jazziajaloo olulisele suurmeistrile tema 90. sünniaastapäeva tähistamiseks.
John Coltrane’i mõju jazzi arengule on selgelt tuntav ka täna, peaaegu viiskümmend aastat pärast muusiku surma. Coltrane kujunes kümnekonna absoluutses tipus oldud aastaga jazzi arvamusliidriks. Ta looming tegi lühikese aja jooksul läbi mitmeid metamorfoose ning avas jazzile tee uutesse kõrgustesse.
John William Coltrane, hüüdnimega Trane, sündis 23. septembril 1926. Oma professionaalse muusiku teed alustas ta Jimmy Heathi, Dizzy Gillespie ja Duke Ellingtoni ansamblites. Coltrane jõudis laiema avalikkuse ette 1950ndate keskel Miles Davise ja Thelonius Monki ansamblites, osaledes muuhulgas ka Davise kuulsal “Kind Of Blue” albumil. Alates 50ndate lõpust keskendus ta oma ansamblile, mis tõi jazzi mitu revolutsioonilist uuendust. Neist esimene oli uudne ja enneolematult keeruline (ent samas musikaalne!) lähenemine jazzharmooniale, n.ö. Coltrane changes, mille kuulsaim näide on pala “Giant Steps” 1959. aastal ilmunud samanimeliselt plaadilt. Mõni aasta hiljem muutus tema stiil radikaalselt aafrika ja india muusika mõjul ning tema kompositsioonide harmoonia lihtsustus oluliselt – sellest sai alguse Coltrane’i modaalse muusika periood. Siia kuulub ka tema 1964. aastal ilmunud album “A Love Supreme”, mis on jazziajaloo kõige mõjukamaid heliplaate. Süidi kõik neli osa “Acknowledgement”, “Resolution”, “Pursuance” ja “Psalm“ haaravad meelolude sügavuse, harmoonilise rikkuse ja pingestatud arenguga. Elu viimastel aastatel tegi Coltrane’i muusika läbi veel ühe suure muutuse, liikudes vaba improvisatsiooni ning eksperimentaalsuse suunal. Saksofonilegend suri 40-aastasena oma kuulsuse tipul.
Coltrane’i muusika kõlab paljudel maailma kontserdilavadel ka täna. Tema teost “A Love Supreme” on plaadistanud vaid vähesed, sest see nõuab muusikutelt täit keskendumist ja briljantset tehnikat. 21. sajandi salvestustest on tuntuim Branford Marsalise kvarteti versioon.
Jaak Sooäär on oma loomingulisel teel alati avatud uutele väljakutsetele. Arvukate Eesti ja rahvusvaheliste koosseisude loomingulise liidrina mängib ta muusikat jazzist roki ja klassikani. Aleksander Paal on Eesti jazzi noore generatsiooni saksofonitäht, kes lähtub oma loomingus jazzi suurmeistrite, sealhulgas ka John Coltrane’i loomingust.
Aleksander Paal (saksofon), Jaak Sooäär (kitarr), Joel Remmel (klaver), Heiko Remmel (kontrabass) ja Anssi Trikkonen (trummid) kvintett kontsert toimub reedel, 16.septembril algusega kell 21:00 teatris NO99. Kontserdiga avab Jazzkaar Sügisjazzi hooaja koostöös Eesti Jazzliiduga. Piletid saadaval Piletilevist
Alates 15. septembrist on Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos avatud Serbia juurtega Austria kunstniku Peter Skubicu näitus “Peeglid on nähtamatud” (“Mirrors are not visible”).
Näituse kuraatoriks on Tanel Veenre.
Näitusel on eksponeeritud 15 ruumiobjekti kunstniku rahvusvaheliselt kõige tuntumast teemast, milles poleeritud teras ja puhas värv on pandud suhtlema peegeldustes ja väljapeetud proportsioonides. Sealhulgas on väljas ka tema kõige esimene peegelduse töö kuue vaibaga aastast 1990.
Peegel on ühe olulisema leitmotiivina mänginud olulist rolli Skubici loomingus juba 35 aastat, meister ise näeb peeglis midagi enamat kui lihtsalt visuaalset kategooriat: see tähistab reaalsuse eitust. Pahupidi reaalsuse simulaatorina avab peegel lõputu tõlgenduste Pandora laeka.
Hoolimata kõrgest east, on vanameister täis loomislusti ja Tallinnas on väljas ka värske sari väiksemaid peegelobjekte ning kevadel Münchenis suurürituse Schmuck raames esitletud ehted sarjast „Nix Dahinter“ („Midagi pole taga“).
Peter Skubic (s 1935) on Serbia juurtega Austria kunstnik. Alates Viini kunstiülikooli lõpetamisest on ta jõuliselt kaasa rääkinud nii ehtekunsti kui ka vabade kunstide vallas. Loomuomase provokatiivsuse ja seikluslikkusega on Skubic olnud üks nüüdisaegse ehte jäälõhkujaid, liikudes jõuliselt ka tegevuskunsti, kehakunsti ja ruumiobjektide mängumaale. Peter Skubic on Eesti Kunstiakadeemia audoktor.
Peter Skubicu näitus “Peeglid on nähtamatud” / “Mirrors are not visible” Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn) 15.09.–30.10.2016
Idee algataja: Kadri Mälk
Kuraator: Tanel Veenre
Trükise toimetajad: Kadri Mälk, Tanel Veenre
Näituse kujundaja: Nils Hint
Graafiline kujundaja: Aadam Kaarma
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Austria Suursaatkond, Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Arhitektuurimuuseum on avatud K–R 11:00-18:00, L–P 10:00-18:00
