by YU Magazine | juuni 2, 2016 | Ilu & Mood
GlamLac on võrdlemisi lühikese tegutsemisaastate jooksul suutnud ilumaailmas saavutada oma niši ja sealjuures üsnagi edukaks saada. Kuidas aga uudse tehnoloogiaga küünelakiäri alguse sai ning mille poolest see teistest eristub loe järgnevalt.
Kuidas GlamLaci tootemark alguse sai? Millest tekkis vajadus?
Bränd sai alguse suurest unistusest toota number üks geellakk maailmas. Kuna tollel ajal (2011. aastal) oli LED-lambi all kivistuv küünelakk väga uudne teema, siis sai kohe selgeks, et turg oli sellist küünelakki aastaid oodanud. Tavalise küünelaki tehnoloogia põhineb õhu käes kuivamisel ehk siis atsetaadi aurustumisel kuivab küünelakk ära ning püsib olenevalt kvaliteedist ja kandja enda küüntest 3–7 päeva. Geellakk seevastu kivistub LED-lambi all ja püsib umbes 3–5 nädalat. Sellisest küünelakist olid paljud unistanud. Meie tegime selle teoks! Hakkasime maale toome USA brändi Gelish. Kuna menu oli nii suur, siis otsustasime leida sama hea toote, mida enda kaubamärgi all müüma hakata. Nii saigi kaubamärk GlamLac registreeritud ning suure otsingu tulemusena ja katsetustena hakkasime Eestis tootma geellakki. Vajamineva tehnika ja toorme tellime nii Eestist kui ka väljast sisse. Kõiki pigmente pole võimalik lähiriikidest soetada, seega tarnime viiest erinevast riigist tooret kokku.
Mitmekesi tootemark loodi?
Brändi loojad on kaks õde: Veronika Kookmaa (iluspetsialist) ja Angelika Maalmann (logistika, tarne, müük). Meeskonnana töötati välja disain, toonid, koostise pigmendid, värvigamma, tootevalik ja muu.
Milline oli teadmistebaas, et sellist suurt ettevõtmist alustada? Teadmised olid eelnevalt kogutud professionaalsel baasil küünetehniku tööd tehes ja paljudel välismessidel tehastega kontakte luues. Algselt tundus utoopilise ideena seda väiketehast käivitada, kuid põhjalikult kalkuleerides sai tehtud otsus, et tootmine tuleb just Eestis käima panna, kuna maksimaalne kvaliteedikontroll mujal puudub ning väga hea tootega mujale tehasesse minnes on varsti kogu maailm sama toodet täis.
Kui raske oli toode turule saada? Protsess, et toode turule saada, oli pikk ja vaevaline. Kui täna oleks vaja sama kadalipp läbida – no ei tea, kas tuleks samasugune otsus. Aga tehtu üle oleme uhked ja õnnelikud, et selline suur ettevõtmine lõpuks läbi sai. Protsess algas õige segu ehk toote välja arendamisega. See võttis kõige rohkem aega. Oli suur logistiline eksperiment tellida komponendid (pigmendid, pudelid, pintslid, korgid, masinad, lisatarvikud ja tooraine) üle maailma kokku, sest ei teadnud, kas kõik tooted õigeks ajaks või üldse kohale jõuavad. Kleebised olid suureks murekohaks, kuid tellime neid nüüd Eesti ühelt suurimalt ettevõttelt ja oleme kvaliteediga lõpuks rahul.
Mille poolest erineb GlamLac teistest küünetoodetele suunatud tootemarkidest? Glamlac kasutab oma toodangus kvaliteetseid ja puhastatud tooraineid, mis on kahjulike ainete vabad. Võtsime kohe prioriteediks toota võimalikult tervislikke tooteid selles tootekategoorias, mis on meie edu soosinud. GlamLaci geellakk ei lõhna nii nagu paljud teised geellakid. Glamlaci lakkides pole formaldehüüdi, tolueeni, dibutüülftalaati ja kamporit. LED-tehnoloogiat kasutades pole kahjulikku UV-kiirgust.
Mis võiks olla GlamLaci eduvõti?
Väga hea kvaliteet, suur värvivalik (umbes 350 tooni), maksimaalne püsivus, kaasaegne disain, pikk säilivusaeg.
Millised sihid on edaspidiseks?
Kasvatada jõudsalt eksporti. Oleme hetkel üheksas riigis. Samuti tuua välja ravisari naturaalsetele küüntele ja mitu uuenduslikku toodet küünetehnikutele.
Fotod: erakogu
Toimetaja: Raili Salvet
raili@yu.ee
YU Magazine on ajakiri inimestest, kes inspireerivad ning suunatud lugejaskonnale, kes soovib olla inspireeritud. Väljaannet saab osta nii müügipunktidest üle Eesti, tellida postiga (üksiknumbri hind 6,50 €) või lugeda hoopis digiversioonis (üksiknumber hinnaga 1,99 €).
by YU Magazine | juuni 1, 2016 | Ilu & Mood
DIANA ARNO esitles 27.05 restoran Al Bastione suveaia avapeol oma suvekollektsiooni.
Sel õhtul kohtusid Vanalinna suurimas lilleaias Eesti disain ja muusika ning itaaliapärased maitseelamused.
Karl-Erik Taukar Band’i live’i saatel tõi DIANA ARNO lavale oma kerge ja õhulise suvekollektsiooni, mis on inspireeritud suvisest loodusest, värskest maa õhust ning heinamaal mänglevast tuulest, kuid keeratud DIANA ARNO käekirjale omaselt linnalikku võtmesse. Selles kollektsioonis on esindatud nii haldjalikult õrnad kangad, pitsid ja kaunid naiselikud detailid, juba mitmendat hooaega trendikad volangid ja rüüžid kui ka pisut rockilikuma joonega metallik-kleidid ja –jakid.
Värvipalett on suviselt kirev ja mitmekesine ning erinevad siluetid võimaldavad pea igal naisel omale midagi kaunist leida. DIANA ARNO on kollektsioonidega on võimalik tutvuda esinduspoes Tallinna vanalinnas, aadressil Väike-Karja 1.
Rohkem pilte sündmusest näed siit.
Fotod: Jelena Rudi
by YU Magazine | mai 31, 2016 | Persoon
Künter Rothberg (31) on judoga tegelenud juba 25 aastat, mille jooksul on ta koju toonud nii Eesti täiskasvanute meistritiitleid kui ka Euroopa meistrivõistluste pronksmedali.
Paraku aga tegi judomeister 2015. aasta lõpus tippsportlasekarjääriga lõpparve, kuid judomatil võib teda nüüdsest näha noorsportlasi treenimas.
Koolipingist tippmaadlejaks
Künter alustas sportlasekarjääri õe-venna suunitlusel Viljandis noore koolijütsina ja sinna ta ka lõpuni püsima jäi. „Esimesel septembril läksin kooli ja trenni. Kui kuu-kahe pärast ema küsis, kas trenn meeldib või mitte, vastasin, et ei tea, aga proovin.“ „Nüüd võib tagantjärele öelda, et siiamaani proovisin, tervelt 25 aastat,“ selgitab Künter.
Trenn oli ka üks põhjustest, mis pani toona 16aastase sportlase noorena linna vahetama. „Tallinnas sai rohkem karjääri teha ja olid paremad võimalused treenimiseks,“ põhjendab Rothberg.
Lühikest kasvu ja pealtnäha tagasihoidlik sportlane võitudest rääkides kiitlema ei kipu, väites, et auhindu on küll aastate jooksul piisavalt kokku kogunenud, aga mitte liiga palju. Eesti meistrivõistluste tiitlit täiskasvanute klassis ta näiteks väga suureks saavutuseks ei pea, sest selleks ajaks oli kogemust juba piisavalt ja ka trenni oli palju tehtud. Võitude põhjuseks peab ta töö, harjumuse, julguse, veidikese ande ja nahaalsuse kokkulangevust ning lisab: „Kui sul judomatil nahaalsust pole, siis läbi sa ei löö.“
Raske kahevõitlusala
Judos on kehakaal oluline mõõdupuu, sest just selle järgi jagunetakse võitlusgruppidesse. Seetõttu peab Künter võitlusspordi raskeimaks osaks muuhulgas ka kaalukaotust. Üldjuhul on sportlase enda otsustada, mis kaalus võistlema hakata, kuid mida kergemas kaalus maadled, seda lihtsam on. „Enne Euroopa meistrivõistlusi võtsin kuskil kolme-nelja päevaga kuus kilogrammi alla,“ selgitab ta.
Samas toob Rothberg välja, et vaid kaaluga katsumused ei piirdu: „Judo ei ole lihtne spordiala – kehtib reegel, et kui ühe korra eksid, siis on kõik. Eksimus võib sealjuures nii lihtsalt tulla.“ Ta lisab: „Judos ei ole umbes nii nagu ujumises, et kui üks distants läks aia taha, siis järgmine ehk läheb paremini“.
Noorsportlaste käänuline tee tippu
Treeningute sisust rääkides peab Künter oluliseks vanust. „Minu vanuseklassis (20–22aastased) võisteldes tuli teha kaheksa kuni kümme trenni nädalas. Samas nooremad aga üle kolme korra nädalas treenida ei tohi.“
Treeningud sisaldavad sealjuures igal korral erinevaid harjutusi. Rothberg selgitab, et trenni sisu oleneb treeningtsüklist, ning lisab: „Kui tulemas on võistlus, siis treenitakse jõusaalis kiiruse peale, aga võistlustevälisel perioodil tehakse raskemaid jõuharjutusi, et lihast kasvatada.“
Tribüünile pürgimise olusid selgitades räägib judotreener, et ega andest, tahtejõust ja trennist ainult ei piisa, vaja on ka korralikku materiaalset tuge.
Vanus suunas treeneritööle
Künter otsustas eduka tippsportlasekarjääri lõpetada oma vanuse tõttu.
Tõsisemaks minnes selgitab ta, et seal mängis eelkõige rolli kaalukategooria, ning lisas: „Vaid ühe käe näppudel leiab üksikuid tegijaid 73kilogrammiste kategoorias, kes on vanemad kui 32.“ Nende vähesuse põhjuseks toob Künter asjaolu, et maadlus on nii tempokas. „Tehnika ja kogemuse poolest jõuab võib-olla selles vanuses veel võistelda küll, aga võhma jääb väheseks. Kes see ikka tahab võistlema minnes kaotada, see hakkab juba ego pihta käima.“
Sellega aga Künteri sportlasetee ei lõpe, sest loomuliku jätkuna otsustas ta hakata judotreeneriks. Valik tuli kiirelt just seetõttu, et judos ristuvad tema jaoks töö, hobi ja lõbu. Lisaks selgitab ta, et kui saab selle eest tasustatud ja keskkonnas edasi toimetada, siis see sobib talle. „Minu jaoks on suur asi, et saan olla oma aja peremees, ma ei taha näiteks kell seitse hommikul tööle minna,“ toob ta välja treeneritöö eelised ning lisab, et tunneb end matil kui omas kodus.
Medalirohke judo
Judo praegust seisukorda Eestis peab endine tippjudokas kesiseks. „Võib öelda, et täiskasvanute vanuseklassis on hetkel väike põud ja seis üsna hapu,“ aga toonitab seejärel: „Juuniorites võib tulevasi olümpialootusi leida küll, kuna järelkasv on hea.“
Judo ei ole Rothbergi sõnul kahjuks Eestis nii populaarne ala kui näiteks jalgpall, tuues välja põhjuse, et pealtvaatajale näib pallimängu vaadates, et seal on kindlad reeglid ehk pall peab olema väravas, aga judos ei saada täpselt aru, mis toimub. „Märgatakse, et matil on üks judokas sinises, teine valges kimonos ning kohtunik, kelle ütlemise ja käeviipe peale võistlejad teineteist sikutama hakkavad.“
Künter täheldab muuhulgas asjaolu, et mujal maailmas jälgitakse judot innukalt. Nimelt oli näiteks veebruaris toimunud Grand Slami võistlusel Pariisis ligikaudu 10 000 pealtvaatajat. Saalis polnud mitte ühtegi vaba kohta. Pileti hind oli 20–30 euro ringis. „See näitab, kui populaarne on judo maailmas tegelikult,“ selgitab Künter.
Võrreldes kahevõitlust teiste Eesti spordialadega, toob Künter välja, et alates 1992. aastast on judo olnud number üks ala Eestis sellepoolest, et on võistlustelt kõige rohkem medaleid toonud. „Seega võib öelda, et Eesti spordis ei ole ainult pallimängudel paremad positsioonid,“ nendib ta.
Toimetaja: Andra Stražev
andra@yu.ee
YU Magazine on ajakiri inimestest, kes inspireerivad ning suunatud lugejaskonnale, kes soovib olla inspireeritud. Väljaannet saab osta nii müügipunktidest üle Eesti, tellida postiga (üksiknumbri hind 6,50 €) või lugeda hoopis digiversioonis (üksiknumber hinnaga 1,99 €).
by YU Magazine | mai 31, 2016 | Elustiil
Unikaalne Eesti naiste poolt loodud veebiostukeskkond elvogue.com korraldab koostöös Eesti rõivadisaineritega lastekaitsepäeva raames heategevusliku kampaania Kiikla Lastekodu eluruumide remonttöödeks.
Uskudes, et igaühel on õigus hubasele ja mõnusale kodule, soovib elvogue.com naiskond päikest tuua lastekodulaste igapäeva. Teades, et armas Kiikla Lastekodu vajab abi väikeste remonttöödega, valmis koostöös mitme Eesti rõivadisaineriga unikaalne heategevuslik kampaania. Alates 1.juuni läheb elvogue.com online veebipoes müüki mitme Eesti rõivadisaineri originaaltoodang, millest saadud tulu 100% ulatuses annetuseks kogutakse. Antud kampaaniaga on liitunud järgmised Eesti rõivadisainerid: byKink, Diana Arno, Diana Kurves, Liina Stein, Richbeth ja Woolish. Kampaaniatooted leiad elvogue.com veebipoest erilise kampaania märgistusega alates 1.juuni.
Heategevuskampaania eesmärgiks on koguda lastekodu toetuseks juuni jooksul võimalikult suur summa, et juba sügisperioodil oleks võimalik eelmainitud töödega alustada.
Maalilises Mäeküla vallas asuv Kiikla Lastekodu on loodud tänase päeva seisuga pea et 10 aastat tagasi. Lastekodus elab igapäevaselt 16 last ning nendega toimetab 9 rõõmsat kasvatajat. Lastekodu juhataja Niina Kingsepa sõnul on äärmiselt tänuväärne nende pisikese lastekodu sel viisil abistamine. „Eluruumidena on kasutuses kaks armsat maja, mis aga kümne aastase kasutuse järgselt vajaksid remonttöid nii seest kui väljast. Vaja oleks teha eelkõige siseviimistlust, krohviparandust ja värvimistöid, et elukeskkond säilitaks laste huve silmas pidades koduse ja mugava tunde.“
Elvogue.com on Eesti turul täiesti ainulaadne veebikeskkond naistele, mille eesmärgiks on viia kokku eelnevalt hästi hoitud kvaliteetsed disaineresemed ning uued armastavad omanikud. Väga olulist rolli mängib ka taaskasutuse põhimõte, mida jälgib kogu naiskond ka igapäevaelus. Veebikaupluse tootevalikust leiab nii rõivaid, kotte, jalatseid kui ka aksessuaare, mis kõik on läbinud kvaliteedikontrolli, et tagada toodete sajaprotsendiline autentsus.
by YU Magazine | mai 26, 2016 | Ilu & Mood
Naiste seas on juba välja kujunenud traditsioon 1. juunil kleite kanda ja kuna see tähtpäev pole enam kaugel siis annavad selleks puhuks nõuandeid Bastioni disainerid .
Eesti moebrändi Bastion disainerid on naiselikkuse asjatundjaid. Nimelt valmib Monika Randloo ja Triinu Jõhve käte all iga hooaja eel kollektsioon, mida tuntakse küllusliku käekirja ja naiselikkuse järgi. Kevadsuviste pidude hooaja eel jagavad Triinu ja Monika nelja nõuannet, kuidas oma rõivastega naiselikkust veelgi rohkem esile tuua.
Rõhuta, mitte ära peida oma kurve. Vali rõivad, mis on valmistatud figuuri esile toovatest materjalidest. Eriti hästi toimivad tugevad ja samas hea venivusega stretškangad ning trimmiv trikotaaž. Eelista lõikeid, mis rõhutavad taljet ja toovad esile büsti – eriti hea nipp on kasutada krookeid.
Tekita põnevust detailidega. Põnevad pilud, mis avavad delikaatselt rangluu, selja või dekoltee piirkonna. Huvitad võrgud või pits, mis lasevad aimata ent ei paljasta liigselt. Nii näed ühtaegu välja nii ahvatlev kui ka väljapeetud.
Eelista sügavat V-kaelust, mis ulatub nii dekolteele kui ka seljaosale. Efektne ja pisut sügavam V-kaelus sobib nii kleidi kui ka pluusi eesosale või seljale, iseäranis ahvatleva ja Marilyniliku tulemuse saame juhul, kui V-kaelus ehib nii esiosa kui ka selga.
Kanna rohkem kleite! Kleit on kindla peale valik igal eluhetkel. Kevadsuvine mood soosib nii maksi- kui minikleite, samuti poole sääreni ulatuvaid midikleite. Järgmisel kolmapäeval, 1. juunil leiab aset rahvusvaheline kleidikandmise päev. Miks mitte ühineda? Tänapäeva kiires ja mugavas maailmas kipume seda naiselikkust vahel unustame. Kapid valla ja kleidid selga! 1. juunil kleidi ülistuseks, aga muidugi ka muul ajal – naiselikkuse rõhutamiseks ja silmailuks.
