Praktikal Selfridge´i kaubamajas
Esimeses kirjutises mainisin, et õpin Inglismaal. Seekord räägin lähemalt oma erialast ning võimalustest, mis see mulle toonud on. Kui leiad, et tahad õppida moodi, kuid mitte loovalana, nagu mina, siis tasub kindlasti edasi lugeda.

Mis ala see siis täpsemalt on?
Päris õiget tõlget ei oska ma selle erialanimele anda, kuid ingliskeelne nimetus on Fashion Business & Promotion. Minu arvates see promotion osa seal on veidi üleliigne, aga las ta jääb. Mu aine koosneb väga erinevatest moodulitest. Ühe aasta jooksul olid mul moodulid turunduse, sisseostu ja müügi, trendide ennustamise ja üleüldise moeäri toimimise kohta. Erinevalt paljudest teisest ülikooli erialadest pole minu alal eksameid. Kogu hindamine käib moodulite projektide järgi. Peame tegema ajakirju, raamatuid, erinevaid moodboarde ning neid õppejõududele esitlema. Võib küll tunduda nagu kõige lihtsam asi üldse, sest pole tuupimist ega kontrolltöid, panna kokku lihtsalt väike raamat piltide ja mõningase jutuga, kuid tegelikkuses ei suuda ma enam isegi kokku lugeda neid unetuid öid, kus meeleheitel ja pisarates ühe projekti kallal pusisin. Üks kõige kohutavamaid kogemusi oli sisseostu ja müügi projekt, mille kallal töötasin päris kaua ning paar päeva enne tähtaega läks mu arvuti katki ja kaotasin kogu töö, mida olin teinud InDesignis ja Illustratoris (Illustrator on mu jaoks kõige närvesöövam programm üldse ja teadmine, et pean kõik uuesti tegema tekitas paanikat). Istusin siis mitu päeva järjest koolis ja tegin kogu oma töö uuesti algusest peale, olles ise närvivapustuse äärel. Projekt oli koostöös River Islandiga ning hiline sisseandmine ei tulnud isegi mõttesse. Kõik pidi saama õigeks ajaks valmis, et näidata austust õppejõudude vastu, kes nägid nii palju vaeva ning kutsusid RI inimesi meile rohkem brändist, stiilist ja kontoritöö toimimisest rääkima. Pärast esimese aasta lõpetamist ja teise alustamist mäletan ma siiani kõvasti rohkem nendest moodulitest, kui gümnaasiumis pähe õpitud matemaatikavalemitest ja rakubioloogiast, ning leian, et iseseisvate projektide kallal töötamine on poole suurema kasuteguriga, kui ühekordne eksamiks või kontrolltööks tuupimine.

Teine aasta algas ülihuvitava projektiga, milleks oli visual merchandising Selfridges’i jaoks. Ülesanded jagati kätte juba suvel. Pidin koguma erinevat materjali Selfridges’i kohta ning panema kokku esitluse, mida esitleda õppejõududele. Mida ma aga ei teadnud oli see, et see projekt oli reaalne koostöö kaubamajaga ning regulaarselt rääkisime oma grupiga Selfrdiges’i visual merchandising osakonnaga oma ideedest. Minu grupi idee oli tuua Selfridges’i kaubamajja Kanye Westi Yeezy Season 2 nahatoonide järgi ning lisada sellele juurde ka Giuseppe Licari Humus näitus tähistamaks erinevate inimeste erinevaid eluteid. Lisaks tegime ettepaneku tuua Selfridges’i, inspireerituna nende Fragrance Lab projektist, Beauty Lab´i, mis pakub inimestele võimalust luua personaliseeritud ilutooteid koostöös A la Carte brändiga. Oma ideede tutvustamiseks tegime raamatu, täpsemalt 220 lehekülge (mille printimine ja köitmine oli põhimõtteliselt sama kallis, kui mu vee- ja elektriarve) ning esitlesime lühiversiooni sellest Selfridges’i kontoris. Närvid ütlesid muidugi mitu korda üles ja töö sai valmis sisseandmise tähtpäeval. See terve päev oli täielik kaos. Hommikul printima minnes oli töökoja ees pommiähvardus ja terve tänav suleti. Kell oli 11:20 ning inimestel keelati hoonetest väljuda, kuid kell 12:00 oli viimane hetk töö sisseandmiseks. Kui tähtajast üle minna, siis kaotaksid mitmeid protsente oma lõpphindest – ühe sõnaga totaalne paanika. Õnneks lõppes kõik hästi ning jõudsime oma idee tutvustuse üle anda lausa 10 minutit enne tähtaega. Esitluse eel oli närv päris suur, sest ma polnud varemalt nii tähtsa publiku ees esinenud. Kui tavaliselt olen ärevusest poolsurnud ja närvid ütlevad üles ka kõige väiksemat esitlust tehes, siis seekord tänu nende inimeste loodud sõbralikkusest pakatavale õhkkonnale läks kõik kiirest ja pingevabalt. Nüüd jääb üle vaid oodata hinnet. Tänu sellele projektile sain Selfridges’i praktikale, sest nende tiimile meeldis ülikooliga väga koostööd teha, mistõttu pakuti välja ka mitu kohta tudengitele kogemuste saamiseks.

Kõigile, kes tahavad õppida moodi minule sarnasel viisil, soovitan soojalt vaadata välismaiste ülikoolide poole. Teiste riikide kohta ei oska öelda, kuid kuigi siin Inglismaal on õppimine ja elamine kallis, on kõik võimalused, mida ülikool õpilaste jaoks loob, seda väärt!
Anna Hendrikson
Eriti magus lugemine!
Kingime YU ajakirjaga kaasa Shokobox suus sulava šokolaaditahvli (100g). Shokobox pole lihtsalt šokolaad, vaid tegemist on positiivseid emotsioone pakkuva kingitusega, just nagu YU Magazine!
YU Jõulupakkumine sisaldab:
- Ajakiri koos Shokobox šokolaaditahvliga, hind 6,50 €
- Ajakirja aastatellimus koos Shokobox šokolaaditahvli, kinkekaardi ja digiversioonidega, hind: 19,90 €
Ajakiri ja šokolaad on pakitud stiilsesse punase lipsuga kinkekotti.
Pakid saab kätte YU toimetusest kuni 24.detsembrini, aadressil R.Tobiase 2, Tallinn (võimalik tellida ka postipakina, sel juhul lisandub saatmiskulu).
Helista 56225476 ja broneeri see magus kingitus endale kohe praegu. Pakkide kogus on piiratud!




Anna ja YU
20-aastaselt on kõik nii segane ja ebakindel. Kui mitte, siis oled õnnega koos, kuid olles nagu mina, pea laiali ja tung teha kõike erinevat korraga, tead kui raske on valida see üks kindel asi, millele end täielikult pühendada.
Kui paljud mu tuttavad leidsid, et on õudne kolida elama teise linna, siis ma olin otsustanud kolida riiki, mida ma polnud isegi varem külastanud. Birminghami kohale jõudes oli reaalselt esimene mõte, et kuhu kohta ma nüüd sattunud olen ja miks ma nii loll olin ning kõike korralikult läbi ei mõelnud. Polnud ÜLDSE see, mis ma ootasin ning ilmselt just tänu sellisele mõtteviisile oli ka esimene ülikooliaasta suurem katsumus, muidugi mängis suurt osa ka fakt, et ei saanud läbi oma korterikaaslastega. Lihtsalt KO-HU-TAV ja üldse mitte see, mida võib näha Instagramist, kui keegi tuttav on välismaale vahetusõpilaseks/ülikooli läinud. Ei mingit põnevust, sotsiaalelu ega motivatsiooni.
Valetan, motivatsiooni kooli jaoks leidsin ikka ning kui mõnedel päevadel ei leidnud, siis süümepiinad olid kosmilised. Mind aitas raskematel aegadel endale meelde tuletamine, et olen alati tundnud suurt huvi moe ja kõige selle ümber toimuva vastu ning LÕPPUDE LÕPUKS on kätte jõudnud aeg, mil ma saan oma teadmised ja oskused proovile panna. Kevadel tegin lõpu oma negatiivsele suhtumisele ning leidsin, et Inglismaale õppima tulek on ilmselt üks parimaid otsuseid, mida olen oma elus teinud ning suve lõpus ei suutnud ära oodata, et Tallinnast tagasi Birminghami saaks. Loengud on väga põnevad, inimesed kursusel on kõik nii-nii-nii sõbralikud ning kool loob täiesti uskumatuid võimalusi, et õpilaste edu kindlustada. Mu siiani kõige vapustavam kogemus oli visual merchandising moodul, mille raames sain tutvuda Selfridges’i tiimiga ning neile kontoris oma ideid esitleda. Kogemus on moes läbilöömise kindel komponent ning loodan teha palju erinevaid praktikaid enne lõpetamist.
Kogemustejaht viiski mind kokku YU armsa toimetusega. Väga tüüpiline lugu, aga ühel ilusal suvepäeval otsisin väljas olemise asemel erinevaid ajakirju ja brände, mida facebookis jälgima hakata. Paljude teiste hulgas jäi silma YU ning nende kutse kandideerida erinevatele postitsioonidele toimetuses. Suure huviga avasin lehekülje ning kohe tuli see tahan kaaaaaa sellest osa saada tunne. Sellel hetkel oli ajakiri alles loomisjärgus ning mingil väga tobedal põhjusel jätsin kandideerimata (kui otsest kogemust pole, siis proovida võib sellegipoolest, nagu elu on mulle näidanud). Mõned kuud hiljem, olles alatasa jälginud YU tegemisi, otsustasin toimetusele kirjutada, EHK saab millegagi kaasa aidata, EHK oleks võimalus midagi põnevat teha. Vastus tuli kiiresti – jah saan proovida kätt kirjutamises. Mina, Anna, olen täpselt selline inimene, kellel tekib kutsikavaimustus ka kõige väiksemate asjade suhtes, näiteks leides poest roosa sädeleva seebialuse ning YU ei olnud mingi erand – tekitas kohese õnnetunde. Ma ei liialda kui ma ütlen, et pidevalt mõeldes uutele teemadele millest või kuidas kirjutada, on pannud mind rohkem tegutsema ka siin, Birminghamis. Olen võtnud enda kanda poole rohkem kohustusi kui eelmisel aastal ning elu on muutunud palju huvitavamaks. Kuigi ma hetkel ei viibi Eestis ning ei saa kohtuda nende inimestega, kes mulle selle võimaluse andsid, olen saanud siiski kogemuse võrra rikkamaks.
Praha reisi võitja on…
Vltava jõgi, kubistliku interjööri ja sisustusega kohvik Grand Café Orient, šopinguelamus modernsetes kaubakeskustes, ajaloolised pargid ja aiad, New Town Water Tower ja Nusle bridge – see on Praha, tõeline arhitektuuripärl!
Täname Lux Expressi, kes pani välja edasi-tagasi bussireisi kahele Prahasse. Aitäh kõigile reisimängus osalejatele! Tänud, et soetasite YU Magazine esmanumbri, end sellega üles pildistasite ja fotosid instagramis ning facebookis jagasite! Võitjaid saab paraku olla vaid üks ning sel korral naeratas õnn Eneli Rahulale. Palju õnne Eneli, reis Prahasse ning hingemattev vaade kogu linnale on Sinu!!!
Võidu kätte saamiseks võta meiega palun ühendust e-posti teel: toimetus@yu.ee















