Autor: YU Magazine | 11.01.2016 | Ilu & Mood
Eesti moemaja IRIS JANVIER tähistab jaanuaris oma viiendat sünnipäeva. Seoses sellega vaatame tagasi aastatele, mil oleme rõõmustanud paljusid moehuvilisi oma uuenduslike ning silmapaistvate kollektsioonidega.
IRIS JANVIER moebränd sai alguse soovist pakkuda moodsaid kleite naturaalsetest kõrgmoe kangastest mõistlike hindadega. IRIS JANVIER austajate toetus andis inspiratsiooni areneda ja üllatada uute disainidega igal järgneval hooajal.
Oleme teie jaoks kokku pannud galerii meie lemmikdisainidest aastate lõikes:
2011
Esimesed disainid õnnestusid ning leidsid moeteadlikud kandjad. IRIS JANVIER kui moelooja sai oma näo.
2012
Sellel aastal said loodud IRIS JANVIER populaarseimad lõiked ning loomingus oli läbivaks jooneks kaasaegse naiselikkuse tõlgendamine.
2013
IRIS JANVIER disainikeel on jätkuvalt šikk ning naiselik, kuid stilistika on uuenduslikult julge ja trendikas.
2014 oli IRIS JANVIER jaoks uhkete moeetenduste, põnevate koostööprojektide ja silmapaistvate moeseeriate aasta.
2015
Jätkame loominguliste moeseeriatega, mis väljendavad rohkem IRIS JANVIER mängulisust.
Esitlesime Tallinn Fashion Week raames oma hoolikalt läbimõeldud sügistalvist kollektsiooni, mille inspireeriv tagasiside andis kindlust, et liigume õiges suunas.
2016
Ka alanud aasta saab IRIS JANVIER jaoks olema põnev ja uuenduslik. Lisaks oodatud hooaja kollektsioonidele on meil varuks ka mõned üllatused!
Soovime tänada kõiki IRIS JANVIER sõpru viie huvitava ja moeka aasta eest!
Rohkem infot:
SHOWROOM
L. Koidula 24-10
Kadriorg
+ 372 504 3272
info@iris-janvier.com
www.iris-janvier.com
IRIS JANVIER on kodumaine moemaja, kus igas disainitud esemes põimuvad modernsus, funktsionaalsus ning suure hoolega läbi mõeldud detailid. Brändi filosoofiaks on luua stiilseid naisteriideid taskukohaste hindadega, mis oleksid ühtaegu klassikalised ja uuenduslikud. Vastandite omavahelise sümbioosi loomiseks sulatatakse traditsioonilised rõivaelemendid meisterlikult kokku uute tehnoloogiate ja luksuslike kangastega.
Väljaspool hooaega eksisteerivat disaini luuakse koostöös noorte moeloojate ja Kunstiakadeemia tudengitega, tuues sellega naistemoodi värskust, põnevust ja uusi seisukohti. Väga kaasaegne on ka IRIS JANVIER naiselikkuse tõlgendamine, mis väljendub päikeselises ja õrnas, kuid samas tugevalt geomeetrilises loomingus.
Autor: YU Magazine | 09.01.2016 | Kultuur
1. Kuidas sattusid fotograafia juurde?
Olen loov inimene ja katsetanud pikalt erinevaid valdkondi. Hetkel pakub fotograafia mulle huvi ja proovin end selles vallas edasi arendada. Kui juurte juurde minna, siis mu vanaisa oli fotograaf.. kuigi me ei ole kordagi kohtunud…
2. Kas ja kus oled oma eriala omandanud?
Õpin Tallinna Polütehnikumis fotograafiat.
3. Sa oled peamiselt fokusseeritud erotic-fashion stiilile. Miks?
Jah , erotic-fashion inspireerib mind. Selles on intrigeeriv element ja mulle ilmselt meeldib veidi piire kombata 🙂
4. Kuidas sünnib Sinu looming?
Looming võib alguse saada millest iganes– inspiratsioon tekib elulistest asjadest. Kui idee olemas otsin sobiva modelli, räägin meikariga ja valin riietuse ja muud elemendid ning asun pildistama. Ma küll hindan seda, et loov protsess oleks läbi mõeldud, kuid siiski ei tohiks minu meelest kunagi kaotada osakest juhuslikkusest ja kaosest.
5. Kus ammutad inspiratsiooni?
Ilu ja selle mõju ning erinevad varjundid on mulle alati edasiviivaks jõuks olnud.
6. Kes on Sinu klient?
Foto ei ole mu igapaevatöö, seega on sellisele küsimusele keeruline vastata. Ma pildistan ka portreesid ja lavastusi. Seega voib igaüks minu poole pöörduda. Kuid erotic-fashion kategoorias pildistan hetkel lihtsalt selleks, et end välja elada.
7. Mida pead fotograafia juures kõige olulisemaks?
Varem pidasin kõige olulisemaks “head silma”, kuid olen nüüdseks veidi arvamust muutnud ja arvan, et hea pilt nõuab ka tehnilisi teadmisi, õnne ja ka tehnikat.
8. Kas Sul on eeskujusid?
Aegajalt leian fotograafe, kes pakuvad inspiratisooni. Nimed muutuvad ajas ja ma arvan, et see on ka loomulik. Hetkel pakub vaimustust Daniel Sannwald.
9. Mida pead enda suurimaks saavutuseks?
On mitmeid pilte, mille sünni üle ma olen rõõmustanud. Seda juhul kui algne idee läheb metsa ja vaja kiirelt midagi uut genereerida.. Kui see õnnestub siis olen enda jaoks tõestanud, et saan hakkama.
10. Mille kallal praegu töötad?
Hetkel planeerin üht uut erotic-fashion seeriat stuudios. Teen seda lihtsalt selleks, et end peale pühi uuesti nö käima tõmmata. Kahe nädala päras pildistan ühe ajakirja esikaanetööd ja teen praktikat YES RIGHTS modelliagentuuris.
11. Mida soovitad algajale fotograafile?
See küsimus paneb mind muigama, kuna ma ei ole ka ise teab mis kaua pilte teinud. Hobikorras teinud umbes 5 aastat ja nüüd siis läksin kooli. Mäletan enda kogemusest, et põdesin päris palju erinevate tehniliste asjade pärast. Samas kunstnik minus sai alati võitu ja tegin pildid ikkagi ära. Ka aeglaselt arenedes on edasiminek suurem, kui mitte üldse proovides.
12. Kuhu oled jõudnud 10ne aasta pärast?
Unistan et elaksin San Franciscos ja saaksin seal end erotic-fashion zhanris proovile panna.
Katriniga saad kontakti tema kodulehe kaudu!
Autor: YU Magazine | 06.01.2016 | Ilu & Mood
Me kõik vananeme ja koos meiega vananeb ka meie nahk- tekivad kortsud, esmalt pinnapealsemad, hiljem juba sügavad, nahk näib väsinud ja tuhm, poorid suurenevad jne. Naha vananemisele tuleb kindlasti tähelepanu pöörata, kuna tegemist on meie suurima organiga, mis kaitseb meid väliskeskkonna eest.
Teatud elustiil ning ka pärilikud tegurid võivad põhjustada naha enneaegset vananemist, mil nahk vananeb liialt kiiresti. Mis naha vananemist põhjustavad?
Seesmiste põhjuste hulka kuuluvad- vähenev kollageeni tootmine, naha järjest vähenev võime niiskust kinni hoida, vähenev suutlikkus uusi naharakke toota jne.
Pea meeles naha vananemist soodustavad välised faktorid:
♥ ilmastik-külm tuul, liigne päikesekiirgus, liiga madal temperatuur jne
♥ halb toitumine ja vähene veejoomine
♥ suitsetamine
♥ liigne alkohol
♥ kehakaalu pidev tugev muutumine
♥ vähene liikumine
♥ üleliigne miimikate tegemine
♥ vähene puhkus
♥ magamisharjumused (õpi magama selili või võta mõni muu asend, kus nägu ei ole vastu patja)
♥ kesine nahahooldus
Selleks et sinu nahk näeks välja noorem kui sa ise, on palju, mida saab ära teha.
Kui välised faktorid on kontrolli all, paranevad ka seesmised – tervislike eluviiside, trenni, piisava vedelikutarbimise ja mitmekülgse toitumise tagajärjel saab nahk piisavalt hapnikurikast verd ning nahk hakkab paremini toimima.
Nahk saab ilus, pehme ja elastne olla vaid siis, kui seda toidetakse ja niisutatakse nii seest kui väljast. See kehtib üha rohkem, mida vanem nahk on. Masseeri nägu ja kaela. Igasugune masseerimine stimuleerib nahka ja parandab vereringet.
Pea meeles! Kui hilistes kahekümndates ja kolmekümnedates esimesed vananemisilmingud alles tekivad, siis neljakümnedates naise näkku on juba tugevamalt kirjutatud nii tema elu kui mõtteviis.
MEESTE NAHK ON 20-30% PAKSEM
Naised hoolitsevad oma naha eest palju rohkem kui mehed. Igapäevane jumestus, hormoonid ja rasedus jätavad jäljed nende nahale ning nad peavad paratamatult rohkem vaeva nägema.
Meeste nahk on naiste nahaga võrreldes 20-30% paksem, mis aitab oluliselt kortsude teket ära hoida. Lisaks on meeste nahas rohkem kollageeni, mis annavad nahale selle elastsuse ning tugevuse.
Meeste näonahka kaitseb ka looduslik näonaha tugistruktuur – habe. Karvanäärmed toodavad rasu, mis säilitab naha niiskustaset ja jätab noorema mulje.
Habemeajamine tekitab näonahale mikrokahjustusi, mis lühemas perspektiivis toimib kui nahka uuendav mikrolihvimine. Pikemas perspektiivis võib see tekitada aga püsivaid kahjustusi, kui nahka korralikult ei hooldata.
Toimetas: Raili Salvet
Allikad: „Koduse ravi ABC“, https://gaiacosmetics.wordpress.com, www.felicity.ee
Autor: YU Magazine | 02.01.2016 | Ilu & Mood
1. Kuidas sattusid kudumise juurde? Miks just kudumine?
Ei oksa öelda, miks just kudumine, ega ma ei mõelnud, et mida hakkaks nüüd tegema, kas kuduma, heegeldama, õmblema, pildistama vms. Võin öelda, et läks üsna sujuvalt ja loomulikult. Kui olin 7-aastane, õpetas ema mulle kudumise alused selgeks ja see tundus huvitav. Kudusin nukkudele riideid jne. Hiljem tekkisid uued huvid ja kudumine ununes. Kui tütrel oli koolis vaja käsitöö tunniks lõnga ja vardaid, läksime lõngapoodi. Pärast nõukogudeaegset lagedust tundus lõngavalik vapustav. Siis ütlesin endale: aga ma ju oskan kududa, miks ma ei võtaks asja uuesti üles? Siis oli aasta 2006. või 2007. Internet oli tolleks ajaks oluliselt muutnud kogu infovahetust ka kudumaailmas, umbes sel ajal tekkis rahvusvaheline kudumisfoorum Ravelry, kohalikud foorumid, kudumisblogid.
Kudumid: Anna Verschik
Stilist: Mairi Mölder
Makeup: Iris Müntel
Modellid: Marion & Marie
Kohad ja kompa: Siim Vahur
Õmblusteta kudumid, kirjastus Koolibri
Esialgu huvitasid mind pitsimustrid, tegin vist paar kolmnurkset rätikut õpetuse järgi, et aru saada konstrueerimispõhimõtetest. Rohkem ma õpetuste järgi ei kudunud. Ilmselt olen loomult selline, mulle meeldib oma asju välja mõelda ja mitte järgi teha. Vaatasin siis kampsunite ja sviitrite poole. Mõtlesin, et milleks kududa kõik detailid eraldi ja pärast kokku õmmelda, kui käsitsi kududes saab edukalt ilma õmblusteta hakkama saada. Üsna klassikaline õmblusteta kudum, mida teavad vist kõik, kes on vardaid käes hoidnud, on ülevalt alla kootud raglaansviiter. Aga tegelikult ei piirdu asi ainult raglaaniga, nt klassikaline sviiter või jakk on ka täiesti kootav ilma õmblusteta. Hakkasingi peast kuduma. Siis hakati Ravelry foorumis õpetusi küsima. Üks kudumissõbranna Soomest kirjutaski mulle: ära mängi lolli, hakka õpetusi kirjutama. Alustasin rätiku õpetusest, sest selle puhul peaks ainult jälgima, et mustriskeemis ei oleks vigu, aga pole vaja eri suurustele kalkuleerida. Siis läksin julgeks, hakkasin kirjutama ka sviitrite ja kampsunite õpetusi.
Ravelry kaudu tekkis kudumissõpru üle maailma, hakkasin suhtlema teiste kudumisdisaineritega. 2009.a. alustasin oma blogi, postitan 2-3 korda nädalas siiamaani. Eelmisel aastal tegin Facebookis disainerilehekülje, seal reklaamin blogipostitusi ja jagan infot nt kursuste kohta. Disainisin paar korda kudumeid soome käsitööajakirjale Moda. Mõtlesin, et võiks ka meie Käsitöös proovida, võtsin ühendust ja 2010.a. alates ilmub mul pea iga numbris mõni õpetus. Olen aeg-ajalt avaldanud ka leedu käsitööajakirjas Ranikdarbų kraitelė (meil ilmub tõlkepealkirjaga Minu Käsitööd).
Olen õpetanud oma õmblusteta kudumise metoodikat Tallinna Rahvaülikoolis ja ka mõnes lõngapoes lühikursusena, ka välismaal, kõige rohkem Leedus. Aeg-ajalt teen kudumisfoorumis kooskudumisi, s.o. näitan pilte ja pakun soovijatele õpetust, kõik võivad esitada küsimusi, näidata pilte protsessist, arutada jms. See kõik meeldib mulle. Õpetamine aitab endal üldistada ja süstematiseerida, olen loomult analüütik. Üks kord rääkisin EKA moestilistika üliõpilastele kudumisest (selle kohta vt p.2), oli väga meeldiv kogemus. Mind huvitab kudumise juures esiteks konstrueerimine (nt kui alustaks sellest ja sellest kohast, mida see tehniliselt annab, mis piirangud ja mis eelised tekivad jms) ja teiseks strateegia, kui nii võib öelda (s.o. küsimus, mitu silmust luua, on teise- või isegi kolmandajärguline, põhiline on läbi mõelda, mis on üldplaan, mida teen mis järjekorras ja miks).
Kudumid: Anna Verschik
Stilist: Mairi Mölder
Makeup: Iris Müntel
Modellid: Marion & Marie
Kohad ja kompa: Siim Vahur
Õmblusteta kudumid, kirjastus Koolibri
2. Kas ja kus oled oma eriala omandanud?
Kardan, et niisugust eriala formaalselt pole olemaski. See on pikem jutt. Minu põhieriala on keeleteadus, olen Tallinna Ülikooli üldkeeleteaduse professor ja tegutsen sellel alal. Ma ei pea õnneks valima keeleteaduse ja kudumise vahel, tahan teha mõlemat. Kudumisest on saanud ka eriala, see ei ole pelgalt hobi. Mainisin, et niisugust eriala, mille sildi alla mahuks minu kudumine, pole olemas. Ühelt poolt on olemas rahvuslik kudumine (väga hea näide on haapsalu sall, mis lööb laineid kudumaailmas ka rahvusvaheliselt, rahvuslikud kirikindad ja sokid jms) või lihtsalt kudumine hobi korras. Selliseid kudujaid huvitavad tehnikad ja võtted, mustrid, õpetused jms. Teiselt poolt on olemas moedisaini maailm, kus käsitsikudumisest kui sellisest ei ole eriti juttu. Selles maailmas on oluline terviklikkus, stiililine kuuluvus, esteetiline kontseptsioon. Lõppkokkuvõttes ei huvita kedagi, kuidas asi on tehniliselt kootud, loeb tulemus ja see, kuidas esitada ja stiliseerida, kes on adressaat.
Asun nende kahe maailma vahel. Ma ei tööta traditsioonilises žanris. Olen stiili suhtes väga tundlik, s.o. tajun kohe, mis on minu oma ja mis mitte. Näiteks imetlen haapsalu salle, aga ma ei hakka neid kuduma, sest see pole minu esteetika. Ma ei oska nendes raamides opereerida. Mind huvitab kudum kui moedisaini element. Blogis postitan aeg-ajalt ka stiili teemadel (võib vaadata märksõna „stiil“ järgi). Ja mulle tundub, et kudujaid see eriti ei huvita. Samas moedisainerid ei loe kudumisblogisid. Siiski sellised teoreetilisemad arutlused on mulle endale vajalikud, nii et ma ei lase end tähelepanu puudumisest häirida.
Et on olemas auk kahe maailma vahel ja seisan piltlikult öeldes ühe jalaga siit-, teisega sealpool auku, ilmnes üsna selgelt, kui rääkisin professor Vilve Undi kutsel EKA moestilistidele. Esialgu küsisin, millega kudumine seostub. Kuigi Eestis kootakse palju, ei juhtunud sinna kuulajaskonna hulka ühtegi kuduvat moestilisti. Enamasti seostus neil kudumine nt vanaemadega; mõni teadis teoreetiliselt, et nõukogude ajal oli raske saada viisakaid riideid ja sellepärast tehti ise, ka kooti. Mõnel oli kohe seos rahvarõivaste ja rahvusliku käsitöö traditsiooniga. Siis näitasin pilte täiesti tänapäevastest linlikest kudumitest. Mul oli paar asja kaasas, neid hakati lähemalt uurima. Nagu iga rõivaeseme puhul, ka kudumi puhul on oluline stilistika (mõni kudum on selline, et võib stiliseerida mitut moodi, mõni aga on n-ö üksildane kaunitar ja stilistika suhtes väga nõudlik). Siis arutasime ühte pilti, kus olin mina ise oma kootud kolmnurkset rätikut kandmas. Küsisin, mida stilist märkaks selle pildi puhul. Kohe tekkisid märksõnad (minimalism, 1990-ndad, urbanism, kontrastsus jms). Ütlesin, et olen selle määralusega täitsa nõus, aga et kuduja ei pruugi teadagi selliseid märksõnu, ta küsiks, mis vardaga kootud, kas on täisvillane lõng vms, mis on tehnoloogia.
Kokkuvõtteks: 2009.a. hakkasin mõtlema, et võib-olla peaks õppima (mõtlesin moedisainile, mitte tekstiili või rahvusliku käsitöö peale). Mitu kunstiharidusega tuttavat ütles, et ei ole oluline, sest just käsitsi tehtud kudumite kui moedisaini elemendist keegi ei oskaks midagi õpetada (vähemalt, mitte meil). Nii et loen moeajaloost, moeteooriast, stilistikast, vaatan moedisainerite kollektsioone (mitte ainult kudumeid) ja panen kõrva taha.
3. Mitu kollektsiooni oled tänaseks loonud?
Kaks. Koos Mattis Meekleriga esinesime Tallinna Moenädalatel 2014. a. (kollektsioon Tekstuurid/Textures) ja 2015.a. (kollektsioon Üleminekud/Transitions). Tõsi küll, me polnud põhikavas, aga oluline oli proovida. Olen sellest üsna palju õppinud. Esiteks, koostöö nõuab ühist esteetikat (või siis eklektika puhul väga selget arusaama, kuidas selline asi toimiks). Meil sujus hästi, sest ühine esteetika on olemas, mõlemad eelistavad minimalismi, Mattis pigem kalduvusega klassikasse ja mina pigem dramaatikasse. Teiseks, sain teada palju uut moemaailmast.
Kudumid: Anna Verschik
Stilist: Mairi Mölder
Makeup: Iris Müntel
Modellid: Marion & Marie
Kohad ja kompa: Siim Vahur
Õmblusteta kudumid, kirjastus Koolibri
4. Kuidas sünnib Sinu looming? Kus ammutad inspiratsiooni?
Ei oska täpselt vastata, sest on erinevaid võimalusi. Mõnikord algab lõngast. On mõni huvitava tekstuuriga lõng, siis tuleb näidata lõnga ilu. Mõnikord tekib idee konstruktsioonist (lähenen kudumisele kui arhitekt ja insener), siis on tehnoloogia ja tegumood esiplaanil ja tuleb otsida sobivat lõnga. Mõnikord vaatan moekollektsioone ja meeldib üldmulje, mõtlen, et kuidas niisugusesse pilti sobitada kudum, milline ta võib olla.
5. Kellele on Sinu kudumid mõeldud?
Minu stiil on pigem minimalistlik ja urbanistlik, nagu öeldud. Mis ei välista aeg-ajalt mõnda keerukamat pitsi- või palmikumustrit. Põhiline on minu jaoks mitte üle koormata. Mõeldud on inimesele, kes peab lugu selgetest joontest ja teatud graafilisusest, kui nii öelda võib. Vanus ei ole ilmselt oluline.
6. Mida pead kudumite valmistamise juures kõige olulisemaks?
Konstruktsioon muidugi. Siis peaks olema selge potentsiaalne kombineeritavus (millega kanda, millega sobiks hästi kokku jms). Oluline on samuti proportsioon, paar sentimeetrit siia-sinna võib kogu asja sootuks ära rikkuda.
7. Kas Sul on eeskujusid?
Kudumises pole otseselt eeskujusid. Vaatan pigem laiemalt moedisaini. Esteetiliselt imponeerib Donna Karan, Helmut Lang, Ann Demeulemeester, Calvin Klein, Haider Ackermann.
8. Mida pead enda suurimaks saavutuseks?
Esiteks, minu kakskeelne raamat Õmblusteta kudumid/Seamless knitting (Koolibri, 2013). Sel aastal ilmus soomekeelne tõlge (Saumattomat neuleet, Moreeni, 2015). Siis muidugi osavõtt Tallinna Moenädalast 2014. ja 2015.a. koos Mattis Meekleriga.
Fotograaf Meeli Laidvee, jumestaja Maret Ubaleht, modell Kristin Loit (Yes Right Models)
9. Mille kallal praegu töötad?
Praegu koon üsna lihtsat sviitrit kahe lõnga kombinatsioonist, aga plaanin kohe rätikut eesti villasest ülemineku värvidega lõngast.
10. Kus saab Sinu loomingut soetada?
Mul ei ole firmat ja olen seni orienteerunud kudujatele, kes soovivad kududa minu õpetuste või üldisemalt minu metoodika järgi. Aga kudumeid jääb teatavasti üle. Selle aasta TFW kollektsiooni kudumeid saab A.G.A.N.-poest (Rotermanni kvartalist). Olen aeg-ajalt teinut tellimistööd, aga seda ainult juhul, kui tellijale meeldib minu stiil. Soovi korral võib kindlasti ühendust võtta. Vaadata saab blogist kuduja.blogspot.com märksõnaga „valmis“. Pinterestis: https://www.pinterest.com/annaverschik/ ja vaadata vastavaid kaustu aastate järgi, seal on ka raamatu kudumite pilte.
11. Mida soovitad algajatele kudumishuvilistele?
Julgust ja iseseisvust. Muidugi põhiasju peab teadma, aga pole olemas ainuõiget meetodit. Mitte kinni hoida õpetusest, sest isegi kõige parem õpetus ei saa arvestada kõigega (nt figuuri omadused, sobiv pikkus jms). Oma tundides õpetangi seda.
Kudumid: Anna Verschik
Stilist: Mairi Mölder
Makeup: Iris Müntel
Modellid: Marion & Marie
Kohad ja kompa: Siim Vahur
Õmblusteta kudumid, kirjastus Koolibri
12. Kuhu oled jõudnud 10ne aasta pärast?
On suur soov töötada koos mõne moedisaineriga ja luua kollektsioone üheskoos, et igas kollektsioonis oleks kudumeid. Ei tea, kuivõrd see on teostatav. Võib-olla oleks hea regulaarne koostöö mõne moeblogijaga, kellele meeldivad kudumid. See pole mul veel läbi mõeldud, kuna mõte tekkis alles hiljuti. Ideaalne oleks disainida mõnele lõngafirmale. Mõtlen kindlasti ka järgmisele raamatule.
