Autor: YU Magazine | 25.11.2015 | Kultuur
Jane Kukk kõrgkooli lõputunnistusel seisab tiitel mööbli disainer. Ignoreerides seda kätte võidetud silti, suundus ta pärast kooli lõpetamist moevaldkonda, kus töötas stilisti, blogija, visual merchandiseri ja loovjõuna. Ühel hetkel paiskas elu talle ette uue seikluse ning temast sai Maitré des Parfums, parfüümiõpetaja haute parfumeri´es Creme de la Creme. Jane loeb ja õpib meistritelt. Alljärgnevalt mõned raamatusoovitused, mida ta hea meelega ka Sinuga jagab!
Raamat, räägib lõhnade mõistatuslikult paeluvast maailmast, haistmismeele töötamisest ning parfümeeriast laiemalt ja kitsamalt.
Imeilus kohvilaua raamat, kus moe ja kunsti piirid põimuvad ühtseks inspiratsiooni ja silmailu oaasiks!
Ameerika Vogue´i loovdirektori autobiograafia, mis tutvustab lugejale moemaailma telgitaguseid. Väga kaasahaarav ja kirjutatud läbi põneva huumoriprisma.
Jane mõtetest saad pikemalt lugeda ajakirjast YU Magazine sügis 2015. Milliseid raamatuid soovitavad aga multidistsiplinaarne loovhing ja illustraator Birgita Silberg ning muusik ja filmirezissöör Andres Kõpper? Uuri järgi! Ajakirja saad kergesti tellida SIIT
Arhiivimärkus 15.09.2026: selles loos olnud katkised lingid on eemaldatud; algne tekst ja ilmumiskuupäev on säilitatud. Varasemad tellimused, konkursid ja pakkumised ei pruugi enam kehtida.
Autor: YU Magazine | 24.11.2015 | Ilu & Mood
Mulle meeldib mõelda endast kui loomingulisest inimesest, kel on veel pikk tee käia ja palju õppida.
Ajakirja pildiseeria loomisel kasutati esemeid kollektsioonist „VANAARU“, mis on minu ja ehtekunstnik Merilin Tõnisoja loomingu ühendamisel tekkinud tulem. Kollektsioon sai alguse koolist, kus oli vaja teha fantaasiakollektsioon. Selle jaoks lõin esimesed neli komplekti, aga ma teadsin, et sel on veel oma tee käia. Samal ajal viis elu mind kokku Meriliniga, kellega tekkis kohe ühtne arusaam, et peame midagi koos looma ja sealt see kõik edasi läkski. Siis tuli ERKI moeshow ja nüüd peame taaskord plaani oma ideede ühendamiseks. Inspiratsiooni ammutasin… loe edasi ajakirjast. YU Magazine sügisnumbri saad kergesti tellida SIIT
Arhiivimärkus 15.09.2026: selles loos olnud katkised lingid on eemaldatud; algne tekst ja ilmumiskuupäev on säilitatud. Varasemad tellimused, konkursid ja pakkumised ei pruugi enam kehtida.
Autor: YU Magazine | 23.11.2015 | Persoon
Foto: Marie Sadé
Egle Beek (32), kes veel mõni aeg tagasi ei teinud vahet jumestuskreemil ja valgustpeegeldaval pliiatsil on täna Eesti rahva poolt armastatud teleseriaali „Naabriplika“ grimeerija. Egle kutsus meid otse võtteplatsile, näitas grimmitooli ning rääkis lähemalt kuidas see salapärasena tunduv kaadritagune grimmitöö tegelikult välja näeb.
Kaua oled grimmiga tegelenud? Kuidas sattusid selle ala peale?
Mõtte sain 4 aastat tagasi oma elukaaslaselt, kui ta mulle joonistamistarbed kinkis. Mulle on alati joonistamine meeldinud aga tema ütles, et ma peaksin grimmi õppima. Olin parajasti koondatud kontoritöölt, mida 6 aastat kella kaheksast viieni teinud olin. Ma olin 28, ei meikinud ennast ega teadnud mis vahe on jumestuskreemil ja valgustpeegeldaval pliiatsil. Mul oli 1 ripsmetušš. Tegelesin stabiilselt spordiga, pidudel ei käinud. Grimm tundus mu jaoks nii võõras. Ometigi võtsin elukaaslase nõu kuulda ning sõitsin Rootsi, Stockholm Make-Up Instituti. Tagasi tulles õnnestus mul ühe muusikavideo juures praktikale saada. Seejärel pääsesin hea õnne läbi Tallinna Grimmikooli. Tegelikult olid kõik kohad juba täis aga üks tüdruk loobus ning ma sain tema asemele. Täna on mul hea meel, et olen oma elus mõlemat leiba maitsnud. Tean mõlema töö plusse ja miinuseid.
Praegu teed sa grimmi sarjale „Naabriplika“. Räägi kuidas sinna sattusid?
Esimesel hooajal (2013 sügisel) oli sarja grimeerijal kolmeks osaks asendajat tarvis. Järgmisel hooajal (2014 kevad) aga otsustas see grimeerija teise töö kasuks. Ergo Kuld, kes on seriaali produtsent, rezissöör ja operaator, mäletas et käisin mõned korrad asendamas. Seega ta helistas mulle ja kutsus tööle.
Kuidas grimeerija töö seriaali puhul välja näeb?
Teise hooaja algus oli üpris raske. Peamiselt seetõttu, et tegin päris esimest korda elus üksinda seriaali ega olnud enam kellegi assistent. Kogu vastutus oli minu õlgadel. Hea, et karakterid olid juba välja kujunenud ja selles osas läks libedalt. Kuna see pole grimmi ja soengupõhine seriaal siis ei kulu karakterite jaoks väga palju aega. Enamus ajast tuleb lihtsalt jälgida, et karakterid ekraanikõlbulikud välja näeksid. Võiks arvata, et mul on kaunis grimmituba ning kena peegel koos ilusate lambikestega. Tegelkkus on hoopis midagi muud. Filmimine toimub mitmetes erinevates lokatsioonides ning seetõttu tuleb vaadata kuhu oma asjad parajasti maha saab panna, et näitlejal oleks hea ja mugav istuda. Liisi (peategelase) majas on mul küll oma väike ruumike, kuhu olen viinud ka oma peegli aga seal viibime nii vähest aega. Igas lokatsioonis mul siiski oma nurgake leidub.
Kuidas sünnib karakteri grimm?
Esimesel hooajal olid karakterid juba välja töötatud. Samas oleme peategelast Liisit (Loore Martma) tänaseks rohkem maalähedaseks teinud. Kui ta esimesel hooajal, Ameerikast naastes, oli rohkelt meigitud, vahetades pidevalt soenguid, siis nüüd on ta naabriplikalikum. Vallavanema (Harry Kõrvits) firmamärk on ülepea kammitud soeng. Tuleb tabada karakteri iseloomu. Kui tegu on siiski vallavanema naisega, siis on selge, et ta on enda eest hoolitsev naine, kes ilma korraliku soengu ja meigita ei lähe poest leibagi tooma.
Saan ka ise karakteri loomise juures kaasa rääkida. Pakun midagi konkreetset välja ning Ergo (seriaali produtsent, rezissöör ja operaator) siis kas kinnitab või lükkab ümber. Tavaliselt siiski kinnitab.
Mis on kõige erilisem karakter mida teinud oled?
Eelmisel hooajal nägi vallasekretär unenägusi, kus vallavanem (Harry Kõrvits) oli Jumal. Panin Harryle valge pikkade lokkidega paruka pähe, värvisin habeme hallimaks ning kulmud valgeks. Kostümeerija andis valge hõlsti selga. See oli kõige lahedam karakter, mis esimesena meelde tuleb. Ma ütleks, et see oli karakter karakter.
Mis sa arvad, mis on Naabriplika edu saladus?
Ilmselt ühtne meeskond. Ühed ja samad inimesed. Igaüks teab, kui palju kulub aega helile, valgusele ja grimmile. Meil on ühine hingamine. Lisaks võtame seda kõik oma põhitööna. Ning me köik väga ise armastame seda lugu, mida me igal nädalal vaatajateni toome.
Millest sa mõtled grimeerimise ajal?
Et oma töödega aega jõuaks. Et teised ei peaks minu järel ootama. Varahommikul tahan muusikat kuulata. Oma lugusid. Tavaliselt olen üsna endasse tömbunud ning proovin end ümberkaudsest kärast välja lülitada.
Kas sul on vaja end viia teatud faasi, et grimm paremini välja tuleks?
Jah, kindlasti. Mulle meeldib, kui jõuan tööle pigem varem ning saan rahulikult töövahendid valmis sättida. Siis olen täpselt õiges faasis.
On sul mõni õnnetoov ese või asi, mida tööl kaasas kannad?
Mul kunagi oli draakonikivi. Enam ei ole. Inimesed ise loovad reegleid enda ellu ja usuvad nendesse. Ma ei ole enam nii ebausklik, kui varem. Olen õppinud enda kehtestatud reeglitest lahti ütlema.
Kas sul on eeskujusid?
Ma küll jälgin mitmeid häid tegelasi instagramis aga kahtlustan, et nende pildid on retušeeritud. Seega ei usu kõike mida silm näeb.
Mis sa arvad, kust on pärit sõna grimeerija?
Ma ei tea. Saksamaal ja Skandinaavias tähendab otsetõlge maskide ehitajat.
Millega sa võrdleksid grimmitööd? Oskad tuua mõne paralleeli?
Ma arvan, et õrna võrdusmärgi saab tõmmata iga töö vahele, kus hakatakse nullist midagi üles ehitama. Näiteks maja ehitamise puhul on põhjaks puhas vundament, nii ka grimmi hakatakse tegema puhtale näole. Muidugi maja jääb töö lõppedes püsima aga grimmi puhul pühid maski üsna ruttu maha.
Oled sa vasaku või paremakäeline?
Vasakukäeline
Kas vahest juhtub, et töökäsi tõmbub krampi, kasutad siis paremat kätt?
Vahest läheb jah. Olen seetõttu isegi laserravis käinud. Aga paremat kätt ka ei kasuta. Harri Kõrvits õpetas mind oma kogemusest, kui ta nukunäitleja oli, et käsi tuleb enne töötegemist alati korralikult soojaks teha. Nii ma olengi pikkade päevade puhul hakanud tegema teatud harjutusi ja vahepeal ka teadlikult kätt puhanud.
Kui üks noor grimeerijaks pürgija sind tänaval kohtab ning palub laenata sinu töökätt koos pintsliga, siis mida sa soovitaksid talle?
Tihti arvatakse, et grimeerija töö on glamuur glamuuri sees, koosneb puudripadi näpuvahel ringi tšillimisest ning staaridega lobisemisest. Seriaalide ja filmide puhul on reaalsus see, et tegelikult on päevad pikad. Pidevalt tuleb jälgida ekraane ja olla valvel. Tihti on võtted välitingimustes, mis tähendab, et kükitad puhvaika seljas ja pintsel käes, valmis tõttama, kui karakteri grimm parandust peaks vajama. Seega ma küsiksin, et kas ta teab mida see töö päriselt tähendab. Kaks korda tuleb mõelda ja kui ta ikka tahab, siis laenaks.
Kas grimeerijaks õppijal on tarvis teatud eeldusi?
Absoluutselt. Kõige olulisem eeldus on taktitunne. Platsil tuleb osata suu kinni hoida ja pigem olla kuulaja rollis. Isiklik elu tuleb endale hoida. Kasuks tuleb külm närv ning oskus taluda nii halba-, kui ka head tuju. Hea grimeerija oskab kontrollida oma emotsioone. Pigem on sellised omadused pisut vanematel tegijatel, kes on vaoshoitumad ja kogenenumad.
Kui sa oleksid grimeerimises superkangelane, siis milline eriline võime sul võiks olla?
Ühe käe sõrmenipsuga muudaksin kõik näonahad üliklaariks ja teise käe sõrmenipsuga tekitaksin mõttejõul vinge soengu.
Kui sul oleks kogu maailma raha ja aeg, siis mida sa praegu teeksid?
Teeksin head nendele kes ise enda eest seista ei saa. Juba lapsena mõtlesin, et suureks saades ehitan nii suure maja kuhu kõik maailma koerad ära mahuvad. Võtaksin nad enda hoole alla, et keegi neist ei peaks kunagi varjupaigas olema. Koerad annavad mulle väga palju energiat. Kahjuks pole grimeerija ameti juures hetkel päris oma lemmiklooma jaoks aga mistõttu käin ja laenan venna ja söbra koeri, et nendega jalututamas käia.
Kuhu edasi?
Pikk paus. Ilmselt Hollywoodi. (naerab) Tegelikult arvan, et läheb nii nagu ise tahan, et läheb. Praegu olen ma rõõmus siin Eestis. Ma armastan „Naabriplikat“ teha aga kunagi ei tea mis mõtted ühel hommikul pähe võivad tulla.
Autor: YU Magazine | 22.11.2015 | Ilu & Mood
“Olen üsna veendunud, et moeeriala valis mind ise välja!”
Birgita Silberg (23) on multidistsiplinaarne loovhing ja illustraator. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia moedisaini eriala ning õppinud ka moestilistikat. Motivatsiooni annab sisemine jõud, edasi tiivustab tahtejõud ja igatsus ilu järele. Birgita suurim kirg on alati olnud joonistamine. Sellega tegi tüdruk algust juba varajases lapsepõlves, unistades kunstnikuks saamisest. “On olnud põnev teekond ja nauding jälgida, kuidas-kuhu loomingulised väljakutsed ning põnevad koostööprojektid mind edasi on viinud ning jätkuvalt kandmas on,” räägib neiu entusiastlikult.
Uurides, kuidas Birgita moedisaini juurde jõudis, arvab neiu, et lõplikult Eesti Kunstiakadeemia moekateedri õhustikku jõudes valis moe eriala teda galantselt ise välja. “Valdkonnad, millega mood on seotud, on köitnud mind kaua. Toonastele jätkusuutlikele huvidele tagasi vaadates oli tegemist loomuliku kulgemisega – ühel hetkel otsustasin süviti sukelduda. Nõnda on kõiksugu loomingulised meisterdamised ja katsemamised, huvialased kokkupuuted ning inimesed olnud minu edaspidises elus märgilise tähendusega. Kohtumised ja äratundmised selles osa on toimunud aja möödudes.”
Värskust ja virgutust kogub Birgita huvi- ja erialategevustest, muusikast, filmidest, loodusest, lugemisest ning personaalsetest projektidest. Samas on ta ka suur melomaan. Hinge puudutavad soul meloodiad ning funk rütmid. Ta külastab tihti live-kontserte ning üldse meeldib noorele kunstnikule loominguliste tegemiste kõrval end liikumises hoida ning ringi vaadata.
Pidev loominguline areng ja kogemuste varasalve täiendamine on Birgita jaoks oluline. “Pean oluliseks pidevat silma, kõrva ja käeliste oskuste treenimist ning vaimu toitmist. Kui keha ja vaim vajavad kosutust, annan mis parajasti minu võimuses. Teatud hingetõmbeajad on igal juhul värskuse säilitamise mõttes olulised. Kui tähtsatel ajahetkedel endast parim tuleb anda, siis teen… loe edasi ajakirjast. YU Magazine sügisnumbri saad kergesti tellida SIIT
Tekst: Marlen Mais
Foto: Marie Sadé
Arhiivimärkus 15.09.2026: selles loos olnud katkised lingid on eemaldatud; algne tekst ja ilmumiskuupäev on säilitatud. Varasemad tellimused, konkursid ja pakkumised ei pruugi enam kehtida.
Autor: YU Magazine | 21.11.2015 | Kultuur
“Mind rahustavad Lao Tzu briljantsed sõnad: Kui elad liialt minevikus, siis oled depressioonis. Kui mõtled liialt tulevikule, siis oled ärev. Normaalne ja rahulik saab olla ainult siis, kui elad olevikus.”
Andres Kõpper räägib NOËPist, Nurjatutest Tüdrkutest, Vasaku jala reedest ja Restardist.
Tekst: Marlen Mais
Foto: Marie Sadé
Paljud inimesed ei suudaks uskuda, et muusikaprojekti NOËP taga olev Andres Kõpper (25), kelle debüütsingel “Move” on Youtube´is kogunud üle 100 000 vaatamise, on pidanud end loomu poolest laulmise osas üsna andeduks. Lapsena ei tahetud teda muusikakooli vastu võtta, sest ta ei pidanud mitte mingil määral viisi. “Mu vanemad ning ka vanaisa olid tol ajal pühendunud koorimuusikud, ema on siiani. Ükskord põhikooli lõpus märkas isa, et tinistasin kodus venna kitarri ja krooksusin laulda. Sel hetkel otsustas ta rääkida oma koori hääleseadjaga, sest nägi, kui väga ma tahan. Ta uuris Leelo Talviku käest, kas saab ehk minuga midagi ette võtta. Sai. Hakkasin enamvähem regulaarselt Leelo juures käima ja arenema,” räägib Andres.
“Tinistasin kodus venna kitarri ja krooksusin laulda”
Laulmisega hakkas Andres tegelema alles gümnaasiumi ajal. Mõne aja pärast sai loodud ansambel Tenfold Rabbit, mis viljeles indie-rock muusikat. Võeti osa konkursist Eesti Laul 2012, kus saavutati kolmas koht. Käidi ka kontserttuuril, mis koosnes seitsmest publikurohkest kontserdist Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis ja Saksamaal. Eesti Muusikaauhindade jagamisel 2013. aastal kuulutati ablum Travel the World parimaks alternatiivmuusikaalbumiks.
“Kuidagi läks aga nii, et muusika liikus juba mõnda aega elektroonilisemas suunas. Tekkis tunne, et Tenfold Rabbiti kuvand ja uus muusika enam omavahel ei mätšinud,” lahkab Andres kodumaise armastatud menuansambli lahkumineku põhjust. Loodus aga tühja kohta ei salli ning Andres tuli välja uue muusikaprojektiga NOËP.
“Mõnes loos jääb lihtsat sisse see X faktor”
Muusik ise peab debüütsingel “Move” edu põhjuseks asjaolu, et see on sündinud eheda emotsiooni pealt. “Kui ma kindlat vastust teaksin, siis teeksin ju neid järjest. Mõnes loos jääb lihtsalt sisse se X-faktor. “Move” on siiani esimene ja ainukene lugu, millega 100% rahul olen. Võin seda julgelt kuulata nii, et mul ei teki mingit kripeldust,” arutleb Andres hittloo edukuse üle. “Selle lindistamisega oli ka tore lugu. Tegin…” loe edasi ajakirjast. YU Magazine sügisnumbri saad kergesti tellida SIIT
Arhiivimärkus 15.09.2026: selles loos olnud katkised lingid on eemaldatud; algne tekst ja ilmumiskuupäev on säilitatud. Varasemad tellimused, konkursid ja pakkumised ei pruugi enam kehtida.
