Autor: YU Magazine | 18.08.2015 | Elustiil
YU Magazine eesmärk on Eesti noorte loometöö (fotograafia, moedisain, kunst, kirjandus, filmi- ja helikunst ning grimmikunst) promomine ja tunnustamine, sealjuures ka kodumaise talendi eksportimine välismaale. YU Magazine reklaamib nii edasipürgivate, kuid ka juba edu saavutanud noorte loomeinimeste tööd. Tunnustab talenti kes kaamera ees, kuid ka teda kes kaamera taga. YU on pühendunud, et tuua lugejani Eesti parimad loovhinged ning usub kindlalt, et on kõrgetasemelisi talente, kes ainult ootavad, et nende loomingut märgataks. YU ajakiri on ideaalne platvorm aitamaks noortel heli-, filmi ja maalikunstnikel, illustraatoritel, kirjanikel, fotograafidel, disaineritel, grimeerijatel jne end laiemale kodumaisele-, kuid ka rahvusvahelisele publikule tutvustada ning on ideaalne koht oma ala professionaalide jaoks kus avastada uusi talente. Oleme avatud koostöö pakkumistele, seega noored, kes te olete tegevad erinevates loomevaldkondades, võtke meiega julgelt ühendust. Teie töö tutvustamine on meie töö!
YU Magazine´i annab välja MTÜ Eesti Noored Talendid, kes suunab müügitulu Eesti noorte talentide arengusse, stipendiumitesse ning tunnustamisse.
YU Magazine: Promoting aspiring and established creative artists. We are committed to bringing you the best creative talent Estonia has to offer. We are open to submissions from any artist in the fashion industry. We embrace aspiring or established artists whether in front of or behind the camera.We firmly believe there is a high standard of unnoticed talent waiting to demonstrate its creativity. YU Magazine is an ideal platform to help artists introduce themselves to a wider international audience, and the perfect place for fashion insiders to discover new talent. Creating awareness of your work is what we´re all about!
Autor: YU Magazine | 15.08.2015 | Ilu & Mood
Birgit Kool on 21-aastane Rakvere neiu. Viimased viis aastat on ta tegelenud moedisainiga ning selle aja vältel valmis meisterdanud 12 kollektsiooni ning võitnud lugematul arvul moeauhindu – Moeaken, Kiili Moeshow, Hõbetraageldus jne, kuid samuti jõudnud ERKI moeshow finaali.
Kolmeteistkümnendal augustil esitles Birgit Vaal Galeriis oma seni suurimat kollektsiooni “Reptile”. Alljärgnevalt toome teieni fotoseeria, mis pildistati üles vahetult enne kollektsiooni esitlust. “Pildistamine toimus Noblessneri Kvartalis ning selle eesmärk oli jäädvustada kollektsioon üles tolles võtmes, millest rõivakogu räägib,” ütles disainer.
Fotograaf – Taavi Luhamaa
Modellid – Tuuli Maasikas ning Getrud Ojarand
MUA – Silve Pohla
Disain – Birgit Kool
Autor: YU Magazine | 16.06.2015 | Ilu & Mood

Fotograaf: Anneli Loorits
Modell: Emilia-Elizabeth Kruusmann
Täname: KUMA design (liblikaprossid), Svetlana Puzorjova (roheline kleit), ER Boutique (sinised Phillip Limi päikeseprillid)
<Fotograafi kommentaar:
Suvi on värvide aeg! Riidekapiski asenduvad mustad ja hallid toonid rõõmsate ja värvilistega. Fotoseeria tegemisel on lähtutud kuuest suvisest värvist – kollane, punane, oranž, roosa, roheline ja sinine. Iga pilt ülistab ühte neist. Kogusime oma riidekappidest kõige värvilisemad esemed kokku ja läksime pildistama. Kogu protsess, alates ettevalmistusest kuni pildistamiseni oli äärmiselt lõbus. Ilusat värviküllast suve, armsad YU magazine’i lugejad!











Autor: YU Magazine | 16.06.2015 | Ilu & Mood
Foto: Aleksandr Guzhov www.agf.ee
Catwalk foto: Maksim Toome
MUA: Olga Zarva
Hair: Olga Gross, Ksenia Rassadkina
Clothing: Tim BLUZ
Tekst: Marlen Mais
Tim Bluz on noor Eesti moedisainer. Märtsikuus esitles ta Palmarium stuudios oma debüütkollektsiooni, mis on üles ehitatud naiivsetele fantaasiatele ja lapsepõlvemälestustele. Uurisin Timilt kuidas tema unistus teoks sai.
Kuidassündis Sinu debüütkollektsioon? Mis on kollektsiooni nimi?
Minu esimese capsule-kollektsiooni nimeks sai “Against the law”. Minu meelest kirjeldab see ideaalselt kollektsiooni kontseptsiooni. Nimi tuli absoluutselt sundimatult ja tundus kohe täiesti ehtne.
Olen alati tundnud huvi moe vastu ja idee luua oma kollektsioon tekkis juba ammu. Sihipärane töö selle projekti kallal algas aga umbes paar aastat tagasi, kui hakkasin ideid koguma, sketše joonistama ja kõike korralikult läbi mõtlema.
Võttis aega, et õigeid inimesi leida ja tugev tiim kokku panna. Ise olen perfektsionist ning ütlesin kohe, et hakkan töötama ainult nendega, kes teevad võimatu võimalikuks. Otsisin inimesi, kes oskaksid mind aidata ja minu ideed elu viia (mis, pean ütlema, on päris keeruline ülesanne) ja kes julgeksid ning oleksid nõus riskima, eksperementeerima ja minuga koos katsetama. Mood peab ju olema lõbus. Kui see tuleb pingega, siis on seal kindlasti midagi valesti. Olen väga tänulik kõigile, kes oma panuse andsid, eriti oma perele.

Kollektsioon sündis ajal, mil mu elu oli täis korrastamatust, kaost ja igasugu draamasid. Tegu oli minu jaoks pingelise aastaga. Kollektsiooni loomine ning ööpäevaringne töö taaselustasid mu täielikult. Hakkasin mõistma ning õppisin selle aja jooksul palju. Seetõttu oli see debüüt minu jaoks topelttähtis – see esitles publikule täielikult uut mind! Kõige tähtsam, mida õppisin oli, et tuleb iseennast armastada ja võtta end just sellisena nagu sa oled. Elu on liiga ilus, et häbeneda, mängida või end kellekski teiseks moondada. Polle hullu, kui kõik sind ei mõista. Kõigile ei saagi, ega peagi meeldima. See võib kõlada šablooniliselt aga see on tõsi ning just see on mu esimese kollektsiooni peamine mõte. Ma tahtsin näidata inimestele, et meie ümber on väga palju värve ja ilu. Alati ei pea mõtlema kehtestatud piirides.
Kui kaua läks aega ideest teostuseni?
On raske täpset päevade või kuude arvu nimetada. Nagu juba mainisin, tekkis idee ammu. Paar aastat tagasi hakkasin selles suunas planeerima. Muidugi muutusid töö käigus paljud asjad ja see on väga huvitav, kui kollektsioon hakkab elama oma elu, progresseeruma ning arenema. Lõplik versioon, mida te nägite, sisaldab ainult 30 komplekti, kuigi ma arvan, et mul oli selle kollektsiooni jaoks rohkem kui 200 joonistust. See on ikka päris keeruline ning aeganõudev protsess! Mul oli väga konkreetne emotsioonide palett, mida tahtsin riiete kaudu välja elada. Seega otsisin ideaalseid viise selle saavutamiseks. Kangad, mida me kasutasime, on päris eksklusiivsed: need on pärit Itaaliast, Prantsusmaalt ja Tallinnast. Oma osa mängivad ka väga omapärased detailid, mis aitavad näidata erinevaid tujusid.
Kuidas ammutad/ammutasid inspiratsiooni?
Mind inspireerivad väga paljud asjad. Unistused, mälestused, muusika, tunded, huvitavad inimesed ja nende lood. Näiteks kleit, mille valmistasin Olga Sõtnikule äsja möödunud presidendi vastuvõtu jaoks oli oma julguse ja vabameelsuse poolest 100% eriline ning iseloomustas selle kandjat ja tema positsiooni. Igaühel on oma lugu ja minu eesmärk on luua igale kliendile kleit, mis väljendaks ka emotsioone ning oleks tähenduslik.
Kuid samuti inspireerivad ming väikesed asjad nagu naer või vihm. Saan tohutult palju inspiratsiooni Tallinnast. See on maagiline koht. Seetõttu oli minu jaoks Londonis õppides väga tähtis, et saaksin oma debüütšõud esitleda kodumaal. „Against the Law“ kollektsioon sai inspiratsiooni väga keerulistest suhetest ning soovist pimedusest välja jõuda ning täiel rinnal elada. See oli kahtlemata väärt kogemus, mida ma mingil juhul ei kahetse.

Kas Sul on eeskujusid?
Neid on oi kui palju. Mulle väga meeldib uus, originaalne, silmapaistev. Alexander McQueen on minu suur eeskuju, kes oli geniaalne ja tõeline kunstnik. Viimasel ajal jälgin erilise huviga Jeremy Scott’i, kes viis Moschino brändi täiesti uuele tasemele. Lihtsalt vastupandamatu.
Ka meil Eestis on väga palju andekaid disainereid ja ma olen ausalt väga uhke, et meie väikeses riigis on nõnda palju tähelepanuväärseid moeloojaid, brände ning inimesi, kes toetavad kodumaist tootmist. Kõik on erinevat moodi huvipakkuvad ning kindlasti leiab igaüks midagi oma maitsele. Rääkides taaskord maitsest ja inspiratsioonist, siis on mulle isiklikult suurt mõju avaldanud Beatrice. Tal on täiesti unikaalne stiil ja oskus asju kombineerida ning aksessuaridega mängida. Ta on kahtlemata üks minu suurimatest eeskujutest.
Kus saab Sinu kollektsiooni endale soetada?
Võib soetada stuudiost, kus me töötame. Sobiva aja kokkuleppimiseks tuleb lihtsalt helistada või kirjutada. Kõik kontaktinfo on kättesaadav meie FB lehel.

Millised on Sinu tulevikuplaanid?
Nüüd, peale šõud, on päris palju tellimusi ja me tegeleme esmajärguliselt nendega. On inimesi, kes helistavad ja küsivad kas me aitaksime neid stilistikaga. See on eriti meeldiv, samas väga huvitav jälgida, kuidas koos välimusega muutub ka inimese elu, sest kõik need asjad on tihedalt seotud. Mood ongi meie elu ja me oleme see, mida kanname! Mul on eriti hea meel, et meie bränd nii hästi vastu võeti ning me jätkame arenemist ja kasvamist. Ma ei nimeta praegu midagi konkreetset, aga meil on hetkel pooleli paar väga huvitavat projekti, millest varsti kindlasti kuulete.

Räägi oma erialasest taustast. Kus oled õppinud? Kuidas avastasid endas moepisiku?
See võib nüüd küll veidralt kõlada, aga selle pisiku aitas mul avastada ei keegi muu, kui tuntud filmikarakter ja fashionista Cruella De Vil. Lapsena oli see mu lemmik multifilm. Ma jumaldasin Cruellat. Ta oli täiesti vastapandamatu, alati ülistiilne ja šikk. Sel ajal polnud mul aimugi, mis tunne on oma moemaja omada ja kuidas see kõik töötab. Teadsin aga kindlalt, et minust saab mingisugune avaliku elu tegelane.
Hakkasin iseseisvalt moodi õppima. Võtsin erinevaid kursuseid. Lõpetasin ka kunstikooli. Praegu õpin ma ka õigusteadust Londonis ning järgmisel aastal, kui tagasi kodumaale tulen, on mul plaanis võtta rohkem loenguid kunstiakadeemias. Kunstiakadeemias pakuti mulle paari väga huvitavat ainet, mida mul siiani pole olnud aega õppida. Mul on vedanud, sest kohe pärast kooli lõpetamist kohtasin inimesi, kes juba töötasid moemaailmas. Nad uskusid minusse, kuigi olin tol ajal „mitte keegi“. See andis mulle hindamatu võimaluse kogemuseks, Eesti moemaastikuga lähemalt tutvuda ning vajalikke kontakte leida. Keegi ütles ükskord, et ma sattusin lihtsalt õigel ajal õiges kohas olema. Ma ei usu, et üldse midagi siin maailmas toimuks juhuslikult.

Kui Sul oleks täna kõik võimalused ja vahendid oma moemaja loomiseks, siis milline see oleks ja kus see asuks?
Ei noh, võimalused on küll olemas, aga siin on küsimus pigem selles, et kas see oleks praegu mõttekas. Aeg näitab, ma olen alles algaja ja usun, et kõik peab juhtuma täpselt õigel ajal. Muidugi on moemaja mu suur unistus ning ma olen kindel, et liigume õiges suunas ja jõuame pärale. Kui leian sobiva koha, siis kindlast annan teada, aga noh, Tallinna kesklinn oleks igatahes väga mugav.
Autor: YU Magazine | 16.06.2015 | Elustiil
Tekst: Kaili Viljak
On viimane aeg alustada puhkuse plaani koostamisega. Kapp kriitilise pilguga läbi kammida, viimased muudatused teha ning suveajale üle minna.
Minu selle suve märksõnadeks on seiklused, unikaalsus ning ennekõike armastus.
Esimesed soojemad ilmad viivad suure osa Eestimaa rahvast kas maale või randa uudistama. Kel pole soovi saada grillkana tooni, sel peaks päikesekreem kindlasti rannakotis kaasas olema. Olen nii mõnigi kord pärast paaritunnist suplust pidanud koju minema punane nagu krabi. Veel ebamugavam on öösel sobivat asendit leida. Mõtlesin küll, et päike vette kaasa ei tule, aga võta näpust. Parem on panna see kreem peale kohe, kui pärast valus piinelda.
Tean, et paljude jaoks tähendab suvi pidutsemist, millega käivad kaasas vägijoogid ning vähene söömine. Sellest tulenevalt teine ja tähtsuselt samaväärne rannakotis on pudel vett. Grill-liha on küll maitsev, kuid suurtes kogustes võib olla koormav kehale ning seede-elundkonnale. Suurematel istumistel soovitan juua rohkesti vett ning olla lahke oma keha vastu. Kuumade ilmade puhul oleks targem hoiduda külmade jookide tarbimisest – hetkeline jahutus küll, kuid keha suudab leiget vedelikku paremini omistada. Suvi on sobiv aeg, et taastada oma keha looduslikku tasakaalu. Seega soovitan süüa võimalikult palju puu- ning juurvilju. Viimasel ajal on morsipeod suuremat populaarsust koguma hakanud, miks ka mitte proovida midagi uut ning tervislikku.
Justin Timberlake’i kuulsaks saanud laulu sõnad on järgmised: “What goes around, comes around.” Sellest tulenevalt kolmas ese, mis kõigil rannalistel, autoga sõitjatel, kui ka metsas matkajatel kaasas võiks olla on kile- või prügikott. Olen paar aastat Teeme Ära talgutel osalenud ning endiselt imestan, kui ükskõiksed inimesed on. Isegi siis, kui kogu praht on korralikult kotti ära mahutatud, on see visatud kuskile männi juure alla, arvates, et keegi ei leia. Kole pilt avaneb aga ka rannas sügis-talvisel perioodil, mil kõik mahavisatud ülejäägid kilomeetrite pikkuse prügihunnikuna rannaäärt ääristavad. Kui aus olla, pole meeldiv näha, millises vees on rahvas terve suve supelnud ning missuguseid kemikaale erinevad loomad tänu meie lohakusele sisse söövad.
Mida aeg edasi, seda vähem mäletan suvepuhkuseid, kuid miks nii? Peamiseks põhjuseks on vast see, et maailm on läinud üle digitaalsele meediale. Aina vähem fotosid satub kunagisse pildialbumisse, mida õhtutel lehitseda ja meenutada. Sellel suvel soovitan kätte võtta mõne vihiku, kuhu kirjutada kõige meeldejäävamad hetked. Kel kirjutamine ei suju, võiks kasutada pildimaterjali. Kõige lahedam kogu asja juures on see, et kõik on teie endi kujundada. See on see miski, mida saab vihmastel õhtupoolikutel nokitseda nii üksi, kui ka koos pere ja sõpradega. Nii saavad kõik mälestused jäädvustatud ning igavad õhtutunnid sisustatud.
Tänapäeva eestlasest on jäänud mulje, et puhkuse saabudes alustab ta lisatöö tegemisega. Sellel suvel soovitan võtta ühe päeva endale, et teha midagi uudset. Midagi mida oled kaua aega tahtnud teha, aga pole leidnud aega/julgust. Lõpeta ettekäänete tegemine ja pooleli olevad asjad. Leia endale uus hobi, lülita ennast nutiseadmest välja ning tunneta ümbrust. Peale ranna saab sõpradega minna avastama Eesti saari, võtta osa jalgrattamatkast või panna end proovile seiklusrajal… Ükskõik mida, aga see on päev, kui ütled ei tööle ja puhkad.