by Marika | veebr. 23, 2017 | Avalehele
Kell 7:30 olin taas laevas, kaamera kotis, et sõita Tallinna Kunstikooliga juba neljandat korda Helsingisse. See on reis, mille võtame ette tavaliselt talvel. Kogu väsimus, mille põhjustas varajane ärkamine, kadus kohe, kui tundsin isuäratavat hommikusöögi lõhna. Teades, et ees ootab pikk päev täis väsimust ja jalavalu, tankisin ennast laevas täis.
Helsingi on minu jaoks juba kodune. Kõndides tuttavatel tänavatel ei tundnud nagu oleksin siia jõudmiseks sõitnud laevaga kaks pikka tundi. Pigem nagu oleksin astunud üle suure lombi, leides end ikka veel oma mugavustsoonis. Loomulikult on Helsingi arhitektuur unikaalne ja tänavatel omamoodi võlu, aga olen sellega juba nii harjunud ning paljud kohad on vägagi tuttavaks ja armsaks saanud.
Muuseumid on lähedal ja alaealistele tasuta. Eriliselt paistab oma kaasaegse kunstiga silma Kiasma. Selle muuseumi kujundas ameerika arhitekt Steven Holl. Kiasma sarnaneb meie Kumu muuseumiga ja võib arvata, et Kumule võeti Kiasma eeskujuks. Kiasma avati 1988. aastal ning sealseid näitusi on külastanud miljonid inimesed, mis on mõistetav, kuna muuseum on vägagi ligitõmbav. Mind on see oma värvilisse ja unikaalsesse maailma tõmmanud juba neli korda ja ootan alati, mida uut seal näha saan.
Seekord sai näha uut väljapanekut Mona Hatoum’i poolt. Kunstnik, kelle pere ei pooldanud tema tahet teha kunsti, käis oma rada mööda ja arendas oma kunstioskusi. Tema näitusi on näidatud üle kogu maailma ja 2015. aastal sai ta soolo näituse Bostoni kunstimuuseumis, Institute of Contemporary Art. Üks tema esimestest suurtest kunstiteostest oli 1988. aastal nimega „Measures of Distance”. Teos on videotükk, mis koosneb paljudest elementidest. Videos jooksevad ekraanil araabiakeelsed kirjad, mis on kirjutatud Hatoum’i ema poolt ja videos Hatoum tõlgib need inglise keelde. Taustal mängivad pildid Hatoum’i emast.
Ta kasutab oma näitusel huvitavat fotograafiat, samuti huvitavaid, aga natukene häiriva sisuga videoid, ettearvamatuid skulptuure ning ka joonistusi paberitel nii, et kõikidele kunstihuvilistele pakub tema näitus midagi. Minu lemmikuks osutus kõik, mis vilkus või valgustas. Vilkuv trips-traps trull oli hüpnotiseeriv. Jäin seda vaatama, püüdes meelde jätta, mis järjekorras värvid ilmuvad. Kuna olen nõrganärviline, ei läinud videod mulle eriti peale. Kõik, mis seal näitusel näidati oli nagu magnet, tõmbas mind kaameraga ligi ja pani klõpsima. Mona Hatoum’i näitust olen vaatamas käinud kaks korda ning läheksin heal meelel ka kolmandat korda.
Tavaliselt ei oska ma midagi tarka koolivaheaegadel teha ja just seetõttu tulevad päevakruiisid kasuks. Saan fotograafiat harjutada ja olla kindel, et ma ikka päevas 10 000 sammu kõnnin. Isegi, kui jõuan sadamasse nii, et olen valmis lihtsalt kuhugi pingile magama heitma, mõtlen ikkagi sellele, millal järgmine taoline reisivõimalus tekib.
by Mari-Liis | veebr. 21, 2017 | Avalehele
Üks minu intervjueeritav ütles kord, et inimesed, kes tegelevad muusikaga, kuulavad vokaali sageli viimase asjana, kuna see, mis toimub sõnade taga, kipub olema veel mitmekülgsem, et mitte öelda huvitavam.
Niisiis istusin möödunud nädalavahetusel Rakvere Jazzukohvikus maha täiesti uue suhtumisega. Ühest kuulsaimast jazzplaadist Nancy Wilson/Cannonball Adderley sai minu ohver. Nimelt lubasin endale, et keskendun sel kontserdil pigem instrumentidele, kuulates, millist lugu need suudavad jutustada.
Muusika oli romantiline, põnev ja kohati lausa krutskeid täis. Kui pealkiri ütles magav mesilane, kostus kõrvu uinutav kontrabass, ehk ka mõni kirevam noot saksofonilt. Kui sõnad rääkisid sellest, mida kõike võiks üks naine teha kohtudes lõpuks oma armastatuga, puhkes laval aga sõna otseses mõttes jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalmäng. Intensiivsus, millega iga mängija oma pilli kohtles, tõstis heliteose minu jaoks täiesti uuele tasemele. Jälgides kolmekümment kuulajat, kes minuga sel hetkel saalis õhu pärast võitlesid, tunnetasin lõpuks täielikku eufooriat ja kaasaelamist. Täpselt midagi sellist, mida peaks iga kontsert inimestele pakkuma.
Džäss on minu jaoks avanud ukse puhta muusika maailma. Puhta selles mõttes, et on vähe tõenäoline, et kuuldu osutub soperduseks või on seda lihtne mõne teise teosega kõrvutada. Vähemalt minul, kes ma alles seisan selle maailma ukselävel. Nagu me teame, on ühiskond liikumas aga järjest laisema keelekasutuse suunas: “võib-olla” on juba ammu asendanud “v-b”, rääkimata lühenditest nagu “lmfao” või “põs”. See on koht, kus toob džäss mind aina enam tagasi juurte juurde. Mis sest, et lauljatar Susanna Aleksandra suust kõlasid sel korral vaid inglise keelsed sõnad. Luges see, kui klaar oli tema diktsioon ning kui oluliseks pidas naine iga lauldud sõna. Usun, et Aleksandra oleks suutnud teha au ka meie armsale eesti keelele.
Tänase popmuusika kõrval on kõik eelnev täielik rariteet. Nüüd ei ole minu jaoks kahtlust, et mitmekesisus harib ja avab silmad. Ning oli vaid lisaboonus näha, kuidas trummar Reigo Ahven või bassimängija Heikko Remmel laval naeratasid ning oma südame kuulajate kõrvus tuksuma panid.
Niisiis istusin möödunud nädalavahetusel Rakvere Jazzukohvikus ja naeratasin. Naeratasin, sest maailmas on inimesi, kes pakuvad siiani ilusaid ja meeldejäävaid elamusi. Ning miks mitte otsida neid just džässi lavalt?
by | veebr. 20, 2017 | Avalehele
Eesti suurim moesündmus Tallinn Fashion Week naaseb märtsikuus ning leiab seejuures aset juba kaheteistkümnendat korda.
Ühes kevadise Tallinn Fashion Weekiga annavad moekevadele avalöögi 14 disainerit ja brändi, kes esitlevad ürituse raames oma kõige värskemaid kollektsioone.
Juba teist aastat järjest toimub Tallinn Fashion Week kaks korda aastas ning esitleb kodumaisete moedisainerite uusimat loomingut nii sügisel kui ka kevadel. Sel kevadel tervitab Tallinn Fashion Week moesõpru 15.-17. märtsil ning moenädala ametlikuks toimumispaigaks on Hilton Tallinn Park hotelli konverentsikeskus.
“Meil on ääretult hea meel, et huvi kodumaise moeloomingu vastu on niivõrd suur ja üha kasvav. Tänu sellele saamegi kohaliku moeparemiku kaks korda aastas lavale tuua ning üheskoos siinsele disainile kaasa elada,” kommenteerib ürituse peakorraldaja Anu Kikas seekordset Tallinn Fashion Weeki. “Sel kevadel leiab Tallinn Fashion Week aga aset Hilton Tallinn Park hotellis, mis on uusim ja mugavaim asukoht nii disaineritele kui ka moepublikule,” lisab ta.
Kaheteistkümnendal Tallinn Fashion Weekil astub üles 14 disainerit ja brändi, tuues moenädalale kokku Eesti moedisaini vaieldamatu paremiku. Moenädalale annab 15. märtsil avalöögi kunsti ja moodi ühendav rõivabränd Wear-Arts ning sellele järgnevad 16. ja 17. märtsil Kaidi Kuur, Mammu Couture, Year by Raivo Holm, Diana Denissova, Iris Janvier, Monton, Diana Arno, Triinu Pungits ja Embassy of Fashion ühes oma võrratute disaineritega. Lisaks eelnevalt nimetatud moeloojatele ning brändidele astub TFW raames üles ka juveelipood Goldtime, kes toob moepublikuni värsked ja kaunid nopped Eesti ehtedisaini maailmast.
Sel aastal on aga esmakordselt võimalik mitmete moedisainerite loomingut ka n-ö otse lavalt osta, sest Tallinn Fashion Week teeb koostööd peagi avatava veebimüügi keskkonnaga Pre-o-Porter, mis võimaldab tellida disainerite kõige uuemaid rõivaid enne nende ametlikku tootmist. Pre-o-Porteri platvorm annab moesõpradele võimaluse rääkida kaasa trendide arengus, suunata poodide tootevalikut ning soetada Eesti moedisainerite tipploomingut enne, kui see kauplustesse müügile jõuab. Pre-o-Porter paiskab disainerite tooteid müügile tavapärasest soodsama hinnaga ning ostja saab enda tellitud eseme kätte ühe kuu jooksul. Lisaks aitab antud ettetellimise süsteem vältida liigset tootmist, sest nii ei lähe valmistamisele tooted, mis tulevikus seisma jääksid.
Tallinn Fashion Weeki piletid jõuavad müügile 1. märtsil ning on saadaval nii Piletilevis kui ka üritusel kohapeal. Kevadise moenädala toimumisele aitavad kaasa Peugeot, Oriflame, Embassy of Champagne, Goldtime, RGB, Kevin.Murphy, Magnum ja World Class.
TFW põhiprogramm
Kolmapäev 15.märts
19.00 Wear-Arts (moekeskuses Defitsiit, Koidu 122)
Neljapäev 16.märts
18.00 Kaidi Kuur, Mammu Couture
19.30 Year by Raivo Holm, Diana Denissova
21.00 Iris Janvier
Reede 17.märts
18.00 Monton
19.30 Diana Arno; Goldtime: Eesti ehte disainisümfoonia
21.00 Triinu Pungits, Embassy of Fashion
Lisainfo leiad siit.
by | veebr. 17, 2017 | Avalehele
Dirigent Olari Elts ühendab jõud elektronmuusik Sander Mölderiga, et tuua publikuni Ühendriikide tuntuima kaasaegse helilooja loomingut.
25. veebruaril pakub ERSO Estonia kontserdisaalis midagi täiesti erilaadset. Dirigent Olari Elts raputab sel õhtul publikut elektroonilist ja orkestrimuusikat ühendava kontserdiga “Alternative Energy”. Esimest korda ühinevad ERSO tegemistega elektronmuusik Sander Mölder ja DJ Peeter Ehala, visuaalsed lahendused loob videokunstnik Alyona Movko.
Kontserdi nimiteoseks on Ameerika helilooja Mason Batesi “Alternative Energy”. Publik saab kuulda ja näha, millises suunas liigub 21. sajandil orkester ja kogu orkestrimuusika. “Elektroonilist ja orkestrimuusikat ei ole kerge kokku sulatada, kuid viimasel 10-15 aastal on sel alal toimunud kolossaalsed arengud. Maailmas on noorema generatsiooni kuumim nimi selles vallas praegu Mason Bates,” märkis Olari Elts.
Batesi loomingu kõrval saab kuulata elektronmuusika vanameistri, Ameerika ühe parima orkestritundja John Adamsi teost “City Noir” ning kontserdi avateosena tuleb ettekandele noore Eesti helilooja Marianna Liiki uudisteos “Motion in Oscillating Fields”.
Sander Mölder nimetab Olari Eltsi pakutud koostööd põnevaks väljakutseks. “Nooruses tšellot õppides poleks ma eales arvanud, et teen ERSOs orkestrandidebüüdi hoopis elektroonikaspetsialisti ehk laptopimängijana,” mainis Mölder.
Pärast kontserti jätkub õhtu Teatris NO99, kus pannakse püsti meeleolukas TIKS-pidu.
Kontsert “Alternative Energy” kuulub ERSO “Tulevikumuusika” kontserdisarja, mida toetab Nelja Energia AS. Kontserdiga juhitakse tähelepanu taastuvenergia kasutamise olulisusele.
Lisainfo ERSO kodulehel või Facebookis.
by Marika Juusu | veebr. 9, 2017 | Avalehele
Kas tänane haridus toetab tuleviku töökohti?
Kohustuslikult masendav kirjandusklassika ja ulmelised diferentsiaalvõrrandid. Meetod, mis hindab tuupimise võimekust ja paneb loomingulise andekuse konkureerima faktide meeldejätmisega.
Oleme kokku puutunud noortega, kes kurdavad, et nad ei leia tänasel haridusel seost oma tulevikuga. Seepärast ka see ilmselge demotiveeritus osaleda aktiivselt õppetöös.
CV Online ja Ajakiri YU tekitasid tuleviku tööpakkumised, mis annab meile kõigile mõtteainet. Kas see mida praegu koolides õpetatakse on 15. aasta pärast rakendatav? Või on koolis käimine üsna mahavisatud aeg? Mida Sina arvad?
Kas Revailderi nimetust kandev amet võiks olla tuleviku töökoht? Oletame, et hoolid keskkonnast ja tahad aidata taastada inimeste poolt hävitatud piirkondi, kas tunned siis, et saad täna piisavalt infot ning oskusi kuidas seda teha? Või huvitab Sind hoopis disain ning uuskasutus, robootika ja suured liitideed? Kas kool jagab täna piisalvalt teadmisi, mida juba lähitulevikus kasutada saaks?
Soome haridussüsteem, mille eesmärgiks on aidata õpilastel kaotada ära küsimus: “Miks mul seda kõike õppida vaja on?” ning radikaalsed muutused, nagu õppeainete kaotamine ning õpetaja monoloogi asemel grupitöö, on ilmselge vastus tänapäeva haridusele.
Millal see Eestis juhtub?
YU NOORED küsisid koolis küsimuse:
Kas tänapäeva haridus toetab tuleviku töökohti?
Kuula ja vaata, mida noored rääkisid.
by | veebr. 7, 2017 | Avalehele
Tuleviku töökohad
Milline näeb välja töökultuur aastal 2030 ja millised oskused on töötaja puhul siis enim nõutud? Kuidas on elu ja maailm 15 aasta pärast võrreldes tänasega muutunud? CV Online ja YU vaatasid koos tulevikku ning tuvastasid trende, mis muutuvad globaalsel tasandil.
Tulevikku piilumine võib tunduda oletuslik ning isegi veider. Valitud kuue ametipositsiooni suhtes viisime aga eelnevalt läbi mahuka uurimustöö, mistõttu ükski nendest töökohtadest ei ole tühja koha pealt välja mõeldud, vaid tugineb CST Inspire Minds koostööl futuruloogidega. Ka meie Eesti inimesed ja ettevõtete juhid jagasid antud tulevikuametite suhtes oma mõtteid, et noored võiksid tulevikuplaneerimisel neid teadmisi vajaliku hariduse omandamisel rakendama asuda.
Fotosessioonil osalesid: modellid Doris, Getter, Anete Li, Pauline, Elina ja Sander, Yes Right Models modellide mänedžer Alex Castaldi, Yes Right Models Balti- ning Skandinaaviamaade esindaja Polina Rubtsova, fotograafid Anna Kuriljonok ja Anna Ivahnenko. Jumestajad Egle Ainumäe, Zoja Nova, Triinu Halliste, Triin Klaas. Juuksurid Annika Esnar, Raimo Suviste ja RandRilu salong. Kevin Murphy, Max Factor, Vero Moda, River Island, Sigrid Kuusk, Elisabetta Silvestri, Sandra Luks, Jack & Jones, Videograafid Kristjan Juusu ja Giamoco Brenna. Võimsa stilistika eest hoolitsesid EKA moestilistika eriala esimese kursuse tudengid Kadri Vahar ja Margit Malva.
Kaanestaari konkursi suur idee on anda võimalus noortele projektis ise käed külge panna. Modellide näol on tegemist new face´idega, kes pole täna veel seotud ühegi modelliagentuuriga, kuid kelle suur soov on valdkonnas end proovile panna. Kaamera taga toimetavad kirglikud algajad fotohuvilised, kes on valmis parima tulemuse nimel kasvõi öösel töötama. Jumestajad moodustavad aga andekad noored, kes soovivad oma portfooliot täiendada. Kõiki neid noori juhendavad oma ala professionaalid, eesmärgiga aidata teha enesekindlaid valikuid edukama tuleviku suunas.
Tutvu tuleviku tööpakkumistega:
Nostalgist taaselustab pensioniealiste inimeste mälestusi. Selle asemel, et leppida tüüpilise pensionipõlvega ning veeta aega puhkekülas, kus kõik apartemendid näevad ühesugused välja, kasutavad jõukad eakad 2030-ndal aastal…LOE EDASI
Inimesed võivad ju surra aga andmed mitte. Kogudes kokku ja toimetades seda tohutud digitaalset pärandust, mis inimesest alles jääb…LOE EDASI
Keskkonda ohustavad jäätmejaamad on muutnud toodete korduvkasutuse juba tänapäeval igati normaalseks.Uus korduvkasutuse normatiiv, mis 2030-ndal aastal…LOE EDASI
Aastal 2030 mängivad robotid meie eludes suurt rolli, osutades abi kodutöödes ja pakkudes erinevaid teenuseid. Nad maksavad endiselt kõrget hinda…LOE EDASI
Iga kord, kui inimene sooritab ostu internetis, logib end sisse sotsiaalmeedia kanalisse või avab külmkapiukse, et valada endale klaas piima, jätab ta endast maha käitumismustri…LOE EDASI
Kogu maailm valutab südant keskkonna saastatuse pärast ning seetõttu on revailderi ametikoht lausa hädavajalik. Revailderi ülesanne on…LOE EDASI
