Moe ja looduse sümbioos läbi ajaloo

Moe ja looduse sümbioos läbi ajaloo

by Liisa Ady Oks | juuli 3, 2018 | Elustiil

Kui mainida moe ja looduse vahelisi seoseid, tulevad meelde suured loodust saastavad vabrikud, puuvilla kasvatamiseks kuluvad miljonid veeliitrid, lammaste halb kohtlemine, angoora kitsede mahatallatud maad Mongoolias, kiirmoe tõttu tekkinud prügi ja tarbimisühiskond. Kõik need probleemid on tänapäeval erakordselt aktuaalsed ja kõigil on ühine joon — need räägivad sellest, kuidas mood loodust mõjutab. Kas olete vahel mõelnud, kuidas loodus on moodi mõjutanud?

Kõige märgatavam viis, kuidas loodus on moodi mõjutanud, on muidugi materjalikasutus. Kogu ajaloo jooksul, ka kümneid tuhandeid aastaid enne moetööstuse loomist, on inimesed kehakatteid teinud looduslikest materjalidest. Millist vapustavat valikut pakuvad looduslikud materjalid! Puuvilla argisusest ja mugavusest siidi pehmuseni, mohääri karvasusest rustikaalse maavillani, tuhandete aastate tagustest loomanahkadest kehakatetest 19. sajandi keeruka disainiga kasukateni. Mida inimesed seljas kannavad ja mis on moes, on kliima mõjutanud sama palju kui usk ja kultuur. Täpsemalt see, millised loomad ja taimed selles kliimas elavad ja kasvavad. Hiljem lisandusid muidugi ka rahvusvaheline kaubandus ning sünteetilised materjalid, tänu millele saamegi nüüd kanda Hiinas toodetud Türgi angoora villast jakki, Bangladeshis tehtud polüestrist retuuse, Eesti triiksärki ja Šveitsi käekella.

Ent mitmed moeajaloos tehtud leiutised on täpselt samamoodi inspireeritud looduses leiduvast. Võtame näiteks takjapaela. Igaüks on oma elus näinud takjaid, ent just George de Mestral¹ mõtles koeraga jalutades välja fenomenaalselt lihtsa, ent samas erakordselt kasuliku leiutise, milleta me oma jalanõusid, seljakotte ja matkavarustust ette ei kujutaks.

Jalanõudest ja seljakottidest rääkides — ka sõjaväeriided on omalaadne mood. Kui veel paarsada aastat tagasi leiti, et parimad lahinguriided on võimalikult silmapaistvad ning soovitatavalt puhvis ja kirjud, siis tänapäeval püüeldakse aina enam täielikult loodusega ühte sulandumise poole. Uuele suunale pani aluse loodus ise. Leidub nõnda palju loomi, kes näevad välja täpselt nagu mõni taim või teine olend. Kunstnik Abbott Thayer arendas ideed edasi ning leidis, et on olemas kaht sorti kamuflaaži — loomade heledad kõhud, mis vähendavad päikese tekitatud varje ja loovad tunde, nagu oleks loom kahedimensiooniline, ning tähnilised kehad, mis muudavad raskemaks mõistmise, kus on looma piirjooned. Veelgi hiljem, 1940. aastal, seletas Hugh Cott need nähtused ära ja pani neile nimed. ²

Foto allikas www.pexels.com.

Ent juba 19. sajandi lõpus olid Briti sõdurid Indias hakanud vorme tee ja karriga värvima, kuna esiteks oli neid siis raskem märgata ja teiseks ei pidanud vorme valgena hoidma. Esimesed kamuflaažieksperdid palkas aga Prantsuse armee esimeses maailmasõjas ning nende töö oli sõjaväelastele ümbrusse sulandumist õpetada. Teine maailmasõda lausa võideti osaliselt tänu erakordsele kamuflaažile — lisaks riietele, tankidele ja allveelaevadele suutsid liitlasväed terve Suessi kanali lennukitele nähtamatuks muuta. Pole siis ime, et kamuflaažriie sai ka tavaelus erakordselt populaarseks. Mitmed muusikud on oma poliitilise aktivismi märgiks kandnud khakitooni rõivaid. Tänapäeval aga on kamuflaaž peale kasulikule tuhandeid elusid päästnud sõjaväerelvale ka lõputusse linnadžunglisse sukeldumise viis. ²

See pole aga veel kõik. Peaaegu kõigi meie igapäevaelus on kasutusel mõni vetthülgav jope või keep. Need kangad teeb märgumatuks just nende töötlus, tänu millele on nurk veetilga ja pinna vahel eriti suur. Selliste kangastega on materjaliteadlased juba aastakümneid vaeva näinud ning teinud tohutult palju keerukaid arvutusi keerukate valemite põhjal. Kogu see tohutu arvutamine oleks aga olematu, kui ei oleks ühte taime — lootoslille. Just hüdrofoobsed lootose lehed panid teadlased mõtlema sarnaste omadustega kangale. Puhtust sümboliseerivalt lootoselt voolab vesi lihtsalt maha.³

Foto allikas www.pixabay.com.

Sümbolitest rääkides — väga paljud ajaloos populaarsed sümbolid on pärit loodusest. Kui palju on olnud moekaid lilleõisi! Mõelgem vaid rooside sõja punastele ja valgetele õitele ning Prantsusmaa kuningavõimu sümbolile liiliale. Ent moekate lilleõite juures peab meelde tuletama, et eestlastena armastame me ju enim rukkililli ja teisi põllulilli, millest pärgi punume ja mille mustreid riietele tikime. Mitte vaid Muhust, vaid igast Eesti otsast leiab säravaid värve, peeneid kompositsioone ja põnevaid tehnikaid, milles korduvad pidevalt looduslikud motiivid. Just nendes kodumaistes ja kaunites riietes on midagi nii ürgnaturaalset. Rahvarõivaid tehakse aastaid, nendega nähakse vaeva ja neid hoitakse. Iga lõng on ise värvitud, iga õis ise tikitud — kõik on loodusega kooskõlas.

Kokkuvõtteks saab öelda, et kuigi võib jääda mulje, et tänapäeval on moe ja looduse vahel vaid negatiivne ja konfliktne suhe, on tegelikult nende kahe kooseksisteerimine täiesti võimalik. Teaduse abil võib nende sümbioosist sündida uusi ja vaimustavaid leiutisi, mis korraga arendavad moodi, seovad meid loodusega ja säästavad keskkonda.

¹ https://www.velcro.com/blog/2016/11/an-idea-that-stuck-how-george-de-mestral-invented-the-velcro-fastener/

² https://www.historyextra.com/period/victorian/a-brief-history-of-camouflage/

³ https://www.theguardian.com/sustainable-business/sustainable-fashion-blog/nature-fabrics-fashion-industry-biomimicry


Autor Liisa Ady Oks
Toimetaja Triinu Mölder

JOHANDRA-LISETT ILJUŠIN: „Trenn ja tervislik toitumine on elustiil!“

JOHANDRA-LISETT ILJUŠIN: „Trenn ja tervislik toitumine on elustiil!“

by Merit Mäekalle | juuli 3, 2018 | Elustiil

Johandra-Lisett Iljušin on 15-aastane Rakvere neiu, kellele pole tervislik elustiil võõras. Uurisin temalt lähemalt toitumise ja treenimise kohta.

 

Miks Sa oled otsustanud just sellise elustiili kasuks?

Igal inimesel on hobid, mis neile huvi pakuvad. Ma leidsin tee jõusaali tänu oma vanematele ja tervisliku toitumise kohta hakkasime õega ise uurima. Vaikselt hakkasin tervislikumalt toituma ja rohkem treenima ning lõpuks saigi sellest märkamatult suur osa mu elust.

 

Mis on üldse Sinu arvates tervislik elustiil?

Tervislik elustiil on minu arvates see, kui tegeled endale meelepärase treeninguga ja samal ajal toidad oma keha väärtusliku kütusega. Kütuse all mõtlen ma muidugi tervislikku toitu.

 

Kui tihti Sa trenni teed? Kas treenid pigem jõusaalis ja raskustega või oled rohkem jooksja tüüpi?

Jõusaalis leiab mind treenimas umbes viiel päeval nädalas. Mind tõmbab rohkem ikka jõu poole — raskused, kangid ja kettad on minu rida! Muidugi meeldib mulle ka aeroobset treeningut teha. Näiteks suvel vahetan paar trenni hoopis värskes õhus rattaga sõitmise vastu.

 

Kellest või millest leiad Sina oma trennimotivatsiooni?

Mind motiveerib see, kui näen enda keha muutumas aina rohkem minu ideaali poole. Pealegi motiveerivad mind iga päev edasi enda unistuste poole püüdlema kõik mu armsad jälgijad.

 

Tihti räägitakse tasakaalustatud toitumisest. Kirjelda lühidalt, mis see Sinu arvates on.

Minu jaoks on tasakaalustatud toitumine see, kui menüü sisaldab toitaineid igast grupist: valgud, süsivesikud ja rasvad. Teiseks on tasakaalustatud toitumine see, kui sööd 85% ajast tervislikku toitu ja ülejäänud 15% ajast lubad endale ka meelepäraseid sööke, näiteks jäätist, pizzat, jne.

 

Kas ka Sinul on mõni cheat meal, mis see on?

Mu lemmik cheat meal on ilmselgelt sushi.

 

Kas juba väiksest peale on Sinus spordipisik sees olnud või on see alles hiljuti tulnud?

Spordiga olen ma mingit viisi seotud olnud juba väikesest peale. Enne jõusaaliga alustamist, käisin kergejõustikus, ujumas, mägironimises, tennises ja võrkpallis. Nii et on ikka palju alasid läbi proovitud.

 

Kuidas koolis sööd, kas teed toidu kaasa või sööd ikka koolitoitu?

Kooli on mul lõunasöök alati kaasa tehtud. Kõige lihtsam combo: valgu allikas ehk praetud kanafilee, süsivesikud ehk tatar või täistera pasta ja juurikad ning rasva allikas ehk oliiviõli või kookosõli.

Johandra tegemistel saate silma peal hoida sotsiaalmeedias. Ta peab ka blogi, millega võitis lausa noorteblogi tiitli blogiauhindade jagamisel.
Instagram @jl.fitfood
Blogi http://jlfitfood.blogspot.com

Autor Merit Mäekalle
Toimetaja Triinu Mölder

 

Mõnus suvekohvik: Läti Saatkond

Mõnus suvekohvik: Läti Saatkond

by Merit Mäekalle | juuni 22, 2018 | Avalehele, Elustiil

Kohvik Läti Saatkond asub Tõrvas Valgamaal. Kuna Tõrvat peetakse Kagu-Eesti suvituslinnaks, on see hea söögikoht, kus peale ujumist end veidi kosutada.

 

Kohvik Läti Saatkond. Foto allikas Läti Saatkonna Facebooki leht.

Kohvikul on välisterass ning sees mõnus ja hubane vibe: istekohti leidub nii toolidel kui ka diivanitel, taustaks mängib muusika. Toiduvalik on lai: hommikusöökidest pitsadeni. Pearoogade kõrval pakutakse erinevad salateid, suppe ja pastaroogi, samuti on valikus mitmeid taimetoiduroogi. Maiasmokadki ei pea pettuma, sest menüüst leiab šokolaadi-fondant’i, erinevate lisanditega jäätisepalle, palju kooke ja saiakesi. Kohviarmastajale on valikus palju kohvijooke. Kui kohapeal süüa ei jõua, saab eine ka kaasa osta.

Südamlik cappuccino. Foto autor Merit Mäekalle.

Muide — road näevad väga isuäratavad välja! Toidud, mida maitsesin, viisid lausa keele alla. Külastasin kohvikut sõpradega ning nõnda avanes võimalus lausa mitut rooga maitsta. Tellisime Caesari salati paneeritud kanaga, kanafileetasku toorjuustu, päikesekuivatatud tomatite, ürdikartulite ja virsikusalatiga, lõhefilee köögivilja-kuskussi, värske salati ja kirsikastmega ning vürtsise krevetisupi. Eelnevalt olen proovinud ka erinevaid pitsasid ning ka nendes pole pidanud pettuma. Hinnad on keskpärased, kuid kvaliteet hinda väärt. Teenindus on kiire ning klienditeenindajad väga sõbralikud.


Kui oled Tõrvasse tulemas, tasub see koht kindlasti külastamist. Kohvik asub kesklinnas ning on avatud hommikul 8.30-st kuni õhtul 20.00-ni. Autoga reisijaid ootavad parkimiskohad. Rohkem infot saab kohviku Facebook’i lehelt.

Autor Merit Mäekalle
Toimetaja Kadri Toomsalu

 

Uusboheemlased – vahest mitte nii vähe levinud inimgrupp, kui võiks arvata

Uusboheemlased – vahest mitte nii vähe levinud inimgrupp, kui võiks arvata

by Helena Karu | juuni 15, 2018 | Elustiil, Helena Karu

Uusboheemlanna. Foto autor Bruce Mars.

Lihtsustatult öeldes tähendab subkultuur inimrühma, mille liikmeid ühendavad sarnane arusaam elust, ühised väärtushinnangud, stiil ja tegevus. Paraku on paljudel inimestel kujunenud teatud arvamus, milliste hoiakute ja välimusega inimest ette kujutada, kui neile mainida sõnu „punkar“ või „hipster“. Tõsi, iga subkultuur on omanäoline, kuid olgu öeldud, et meie ei lahterda neid eelarvamustele tuginedes, vaid eesmärgiga üht subkultuuri teisest eristada, et saaksime nende olemust vaadelda. Kahtlemata on põnev luubi alla võtta üsna värske skeene uusboheemlased, kelle iseloomulikud jooned ilmnevad tänapäevases ühiskonnapildis väga tihti.

Uusboheemlaste all peetakse silmas inimesi, kes vastandavad end niinimetatud mainstream’ile ehk levinud kultuurilistele hoiakutele ja ühiskonnanormidele, ent kes ometi on tänapäevases ühiskonnas väärikatel positsioonidel. Ingliskeelses meedias võib kohata uusboheemlaste iseloomustamiseks sõnapaari „bohemian bourgeoisies“, lühendatult ka „bobo’d“. Tõlkida võiks seda väljendit kui „väikekodanlikud boheemlased“. Sellised uut tüüpi boheemlased väärtustavad vabal ajal küll kunsti ja loomingulist vaimu, kuid nende jaoks on sama tähtis ka edukas karjäär, seega nad otseselt ei vastanda end ühiskonna väärtushinnangutele. Eelmise sajandi boheemlased seevastu elasid rangelt väljaspool kaasaegse ühiskonna aktsepteeritud norme.¹

Laiemalt vaadates on uusboheemlus postmodernistliku käsitlusega subkultuur. Postmodernismi kohaselt võib kõike kõigega segada ja puuduvad ühtsed normid ning stiil. Miks mitte segada ühiskonnas kehtivaid karjäärile suunatud norme paindliku mõtlemise ja iseenda huvidega?

Uusboheemlased on näiteks loomingulised individualistid, butiikide omanikud, blogijad, ettevõtjad ja kunstnikud. Nimekirja võiks veel jätkata. Uusboheemlased väärtustavad paindlikkust, vabameelsust, raamidest välja mõtlemist ja reeglite vähesust ning neid omadusi laiendavad nad enda jaoks prioriteetsetele eluvaldkondadele. Uusboheemlased on töö ja hobi tihti ühendanud või on töö hobiga väga lähedalt seotud. Uusboheemlase kodu võib tihti ühekorraga olla nii kontor, kunstigalerii kui ka restoran — või vähemalt jätta sellise mulje.²

Uusboheemlased ei hülga enda ega ka ühiskonna väärtushinnanguid. Foto autor Artem Bali.

Tänapäeval levib noorte seas aina enam uskumus, et elatusallikas ei pea olema teada-tuntud kellast kellani töö, vaid elustiil ja hobid võivadki tuua vajaliku tulu. Kuigi uusboheemlased ei pruugi olla oma hobist elatusallikat kujundanud, siis mitmedki uusboheemlased ja neile sarnaste hoiakutega inimesed on seda teinud. Näiteks võib tuua vabakutselised kunstnikud ja blogijad, kes kirjutavad ja toodavad sisu teemadel, mis on neile südamelähedased. Ühtlasi teenivad edukad kunstnikud ja blogijad selle tegevusega märkimisväärseid summasid. Tegu on kaks-kärbest-ühe-hoobiga olukorraga selle väljendi parimas tähenduses. Uusboheemlastele omased hoiakud tunduvad aina populaarsemaks muutuvat, mistõttu tulevikus ehk ei saa liigitada uusboheemlust enam subkultuuriks või veidi nihkes normaalsuseks, vaid trendiks või isegi normiks. Palju sõltub siin inimestest — kui suur hulk inimesi soovib ja suudab oma hobi(de)st elatusallika teha. Samuti ei ole tänapäeval veel väga laialt levinud hoiak, et tööl võib olla küll edukas karjerist, aga töövälisel ajal näiteks kunstilembene vaba hing. Ajad on siiski muutumas ja tulevikus muutub ilmselt tavaliseks, et ühel inimesel või nähtusel võib mitu tahku olla.

¹ Allaste, A-A, 2005. Uusboheemlus kui elustiil. Postimees. [https://www.postimees.ee/1502583/uusboheemlus-kui-elustiil]
² Blankeney, J. The New Bohemians. [http://www.justinablakeney.com/the-new-bohemians/]

Autor Helena Karu
Toimetaja Triinu Mölder

 

Noor laulja Inger Fridolin usub, et kõige aluseks on iseendasse uskumine

Noor laulja Inger Fridolin usub, et kõige aluseks on iseendasse uskumine

by Katariina Järve | mai 10, 2018 | Avalehele, Elustiil, Persoon

Inger Fridolin, esinejanimega INGER (19) on noor muusik ja laulukirjutaja, kes viimasel ajal on end muusikamaastikul kehtestama hakanud. Aastal 2017 osales ta noorte muusikute konkurssil Noortebänd 2017, kus ta laulis ka finaalis. Sel aastal on ta välja andnud 2 singlit ‘’Again’’ ja ‘’Notice you’’, mis mõlemad on saadaval nii Spotifys kui ka tema Youtube’i kanalil. Lisaks muusikale on ta suureks armastuseks ka jalgpall. Nimelt on Inger esindanud mitmeid noortekoondiseid, olnud suurim väravate lööja mitmes Eesti noorteliigas, mänginud ühes Eesti tugevaimas naiskonnas – FC Floras ning lisaks hiilgavale mängijakarjäärile on ta ka armastatud noortetreener.

Just tänu ta värvikale isiksusele otsustasin Ingeriga vestelda tema tegevustest ning mõtetest, millest saate täpsemalt lugeda alljärgnevas intervjuus.

Tegeled väga aktiivselt nii muusika kui ka jalgpalliga, lisaks käid veel koolis ka. Kui palju sul üldse vaba aega on ning mida oma vaba ajaga peale hakkad?

Vaba aega kui sellist on mul üsna vähe. Pigem olen ise selline inimene, kes ainult tegutseks ja puhkamisest nii palju ei hooli (kuigi tuleks ka seda harrastada). Vaba aega tegelikult leiab alati, arvan mina. Kõik seisneb oma päeva või ajaplaneerimises. Oma tiheda graafiku kõrvalt leian alati vaba aega oma pere ja sōprade jaoks.

 

Miks tegeled just jalgpalliga? Miks mitte näiteks korvpall või tennis?

Miski tõmbas mind juba 5-6 aastaselt jalgpalli poole. Mälupilt “pall jala juures” on olnud kuidagi pisikesest lapseeast saadik. Eks mulle meeldib vahel korvpalli ja muid pallimänge mängida, aga arvan, et jalgpalli, kui spordiala, ei ületa miski.

 

Kas sul on edasisi plaane ka seoses jalgpalliga või jääb jalgpall muusika tõttu tagaplaanile?

Ei ütleks, et see tagaplaanile jääb, kuid tean, et professionaalselt ma sellega enam tegeleda ei saa. Ennast teades pole ma väga allaandja inimene ja kunagi unistasin profijalgpalluri karjäärist, aga suur põlvevigastus muutis natuke mu elukäiku.
Eks pall jääb ikka jala juurde ja vahel on aega ka mõnel mängul kaasa lüüa. See tekitab alati hea tunde nagu oleks tagasi platsil. Kuid nüüd edasisi plaane vaadates tahan ma treenida oma MRJK (Martin Reimi Jalgpallikool) tüdrukute tiimi, keda olen treeninud juba 2 aastat ning anda neile vōimalus kuhugi jõuda. Ausalt öeldes mulle meeldib lastega töötada, motiveerida neid ning näha seda rõõmu ning tahet nende silmis. Treenerina on soov neid ka kunagi A-koondise (Eesti naiste esinduskoondis) särkides näha. Ma annan treenerina parima, et nad jõuaks oma sihtideni.

 

Kas muusika või jalgpall?

Kui oleks valikuvastus “mõlemad”, valiksin mõlemad. Neid kahte ei saa võrrelda. Minu arvates mõlema tegevuse tegemine avardab silmaringi ning hoiab elu tasakaalus. Muusikuna olen laval üksi ning rohkem vaatan enda sisse, aga jalgpall toob esile tiimitööd.

 

Võib vist julgelt väita, et muusikuna said tuule tiibadesse just Noortebändi konkurssilt. Kust tuli üldse mõte ja julgus osaleda?

Jah, Noortebändi konkurss tõi mu ellu üsna suure muutuse ning kogemuse. See algaski sellest, et kooli õppelajuhataja saatis kirja kõigile, et võtke osa. Alguses ma sellega väga kaasa ei läinud, kuna mõistsin, et mul peab olema selleks bänd. Hiljem selgus (kui mind Noortebändist märgati ning osalema kutsuti), et üksikartistid saavad ka osa võtta. Peale Noortebändi üleskutset saatsin demo oma laulust “Friends”.
Kõige rohkem sain julgust oma sõpradelt ja perelt, kes olid alati kõrval ning kaasa elamas. Ise mõtlesin, et proovin ära ja vaatan, mis saab. Praegu ei kahetse ma kindlasti seda otsust.

On sul mõni esinemine, mis on sulle just eriti soojalt ja hästi meelde jäänud, võib öelda ka, et on su kõige lemmikum esinemine?

Neid meeldejäänud esinemisi on olnud väga-väga palju. Olen alati sattunud esinema kohtadesse, kus on väga soe ja siiras publik. Üks on suurimaid lemmikuid on kindlasti Intsikurmu talifestival, kus mul oli võimalus selle aasta jaanuaris esineda. Samuti oli üks hiljuti toimunud Eesti Õpilasesinduste Liidu XXXVIII üldkoosolekul esinemine, mis ei unune kunagi. Just seepärast, et inimesed laulsid ja elasid südamest kaasa ja seda oli nii tore näha ning kuulda.

 

Kas sul on välja kujunenud nö enne-esinemist rituaal, mida pead enne lavale minekut kindlasti tegema? Kui jah, siis mis selleks on?

Mul on jäänud selline naljakas komme vaadata peeglisse ja öelda “ma saan hakkama” või siis ma naeratan endale peeglisse. See naeratamine tähendab mulle seda, et alguses naeratad endale ja siis lähed lavale ja lased selle positiivsuse teistele välja.
Vahel panen ka silmad korra kinni ning mõlgutan viimaseid mõtteid.

 

Kas sul on lavahirm? Oskad sa soovitada, kuidas sellest üle saada?

Aasta tagasi, kui ma kõigega üksi alustasin, siis oli natuke küll. Nüüd olen juba ära harjunud.
Eks ma olen väiksest saati lavadel esinenud (koori või instrumendiga) ja kuidagi sellist suurt hirmu pole kunagi peale tulnud.
Küll aga arvan, et lavahirmust üle saamiseks, tuleb alguses hingata sügavalt sisse ja välja ning mõelda, et sa saad sellega hakkama. See ei ole keeruline siis, kui tegeled enda kutsumusega ning  kui see ongi su südamesoov.

 

Kas lähiajal võib Sinult uut singlit oodata? Võib olla isegi albumit?

Nüüd, mai lõpus, hakkan uut singlit salvestama. Loodetavasti on juuniks kolmas singel väljas. Albumiga ma veel ei kiirusta, kuna olen alles oma lauljatee alguses.

 

Mis või kes sind inspireerib? Kellest või millest laule kirjutad?

Mind inspireerib loodus ning suuremal hulgal inimesed. Inimesed, kes on mulle lähedased ning kes on mul südames.

 

Oled tuntud ka coverite tegemise poolest. Seetõttu peab sul kindlasti olema vähemalt paar artisti kelle lood su playlistides domineerivad. Kes need on?

Minu playlistis domineerivad eesotsas Ed Sheeran, Khalid, Bon Iver, Lauv jne – muusikat on seinast seina.

 

Kas sul on mõni nipp neile, kes tahaksid omal alal kaugele jõuda, kuid ei julge esimest suurt sammu teha?

Arvan, et kõigepealt tuleb endasse uskuda. Peab olema tahe, isegi siis, kui asjad ei lähe alguses nii nagu võiksid. Kindlasti aitab positiivsus ning positiivne mõtlemine. Mina sain suurema julguse sõprade ja pere käest ning ma arvan, et oma sihist võiks ka lähedastega rääkida, sest sealt saab tohutult motivatsiooni.

 

Viimaseks veel, kui sul oleks võimalik öelda 1 lause nii, et kogu maailm sind kuulab, siis mida sa ütleksid?

Unistage suurelt, sest need unistused saavad ükskord teoks.

 

Neljapäeval, 19. aprillil kell 12 avatakse Estonia fuajees fotonäitus

Neljapäeval, 19. aprillil kell 12 avatakse Estonia fuajees fotonäitus

by Marika Juusu | apr. 18, 2018 | Avalehele, Elustiil, Foto

Rahvusooper Estonia viib koostöös YU Talent Mediaga läbi fotoprojekti, mille eesmärgiks on enamlevinud müütide kummutamine noorte teatrikülastajate seas. Neljapäeval, 19. aprillil kell 12 avatakse Estonia fuajees näitus, kus teatrimajas pildistatud fotode modellideks on projekti häälekandjad, Eesti seitse tuntumat sotsiaalmeedia mõjutajat: Paljas Porgand, Hensugusta, Liza Lind, Liisa Pärnpuu, Victoria Villig, Rauno Raiesmaa ja Triinu Liis Epner.

Fotosid on võimalik vaadata ka SIIT ja oma lemmiku poolt hääletada. Loosi läheb 350 € väärtuses teatripileteid. Näitus on avatud kuni 27.aprillini, teisipäevast pühapäevani, ajavahemikul 11.00 – 19.00.

Projektil on ambitsioonikas eesmärk kummutada müüte nagu näiteks „teater on kallis“, „teater on igav“ või „mul ei ole midagi selga panna“.  Projekti fotograafideks on Raimo Riberg ja Guendalina Pillisio, stilist Tiina Kärsna. Jumestuse tegid Laura Taal ja Kärt Harolski, tekstid koostas Heleri Prants. Kostüümid pärinevad rahvusooperi kostüümilaenutusest ja kauplustest Reserved, Mohito ja Parfois.

 

Algasid mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted

Algasid mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted

by Marika Juusu | apr. 11, 2018 | Avalehele, Elustiil, Foto, Kultuur, Persoon

Sel nädalal algasid uue Eesti täispika mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted. Koomiliste elementidega psühholoogiline draama jõuab kinno 2019. aasta kevadel.

 

Filmi keskmes on nutikas, ent pisut nurgeline füüsikadoktor Sandra Mets, keda kehastab Mari Abel. Teadusele pühendunud naine kaotab ootamatult töö, ent uue leidmine ei kujune sugugi nii lihtsaks kui loodetud. Lõputus tööintervjuude karussellis tuleb Sandral seista silmitsi võimumängude, silmakirjalikkuse ja pideva kohanemisvajadusega. Film uurib, mis jääb inimese identiteedist alles siis, kui ta end enam töö kaudu defineerida ei saa.

Mari Abeli kõrval teevad filmis kaasa Kaie Mihkelson, Raimo Pass, Tiina Tauraite, Henrik Kalmet, Hendrik Toompere, Hendrik Toompere juunior, Alo Kõrve, Mait Malmsten, Carmen Mikiver, Riho Kütsar, Jarmo Reha, Erki Laur, Karl-Andreas Kalmet, René Reinumägi, Peeter Tammearu jt.

Filmivõtted toimuvad põhiliselt Tallinnas ja Tartus ning kestavad aprillist juuni alguseni.

Filmi stsenarist ja režissöör on Kaupo Kruusiauk, kelle jaoks on see täispika mängufilmi debüüt. Varem on Kaupo Kruusiauk teinud mitmeid lühi- ja dokumentaalfilme, neist uusim, dokfilm “Viimane vürst” Peeter Volkonskist linastub sel sügisel.

“Sandra saab tööd” operaator on Sten-Johan Lill (“Päevad, mis ajasid segadusse”) ning kunstnik Tiiu-Ann Pello (“Deemonid”). Filmi toodab Kopli Kinokompanii, produtsendiks on Anneli Ahven.

Filmi eelarveks planeeritakse 392 000 eurot, põhirahastajateks on Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Filmi Facebooki leht: www.facebook.com/sandrasaabtood

Filmi Instagrami leht: www.instagram.com/sandrasaabtood

Foto: Triin Tenso

Paljas Porgand: “Jää iseendaks ja anna endast maksimaalselt kõik!”

Paljas Porgand: “Jää iseendaks ja anna endast maksimaalselt kõik!”

by Marika Juusu | apr. 8, 2018 | Avalehele, Elustiil

Merilin osaleb Kaanestaari konkursil, anna hääl oma lemmikule SIIN

Esimesel nädalal esitasime modellidele väljakutseks proovida uut ametit, Merilin proovis kätt maalrina. Ei saanud jätta küsimata, kuidas on tema tööelu alguse saanud. Esitasime Merilinile kolm küsimust:

Mis oli sinu esimene töökogemus?

“Esimene töökogemus oli mul 13 – aastasena. Meie peres on palju lapsi, olime kolmekesi ja me ise pidime teenima endale taskuraha. Kui me tahtsime endale osta midagi, siis me pidime selle ise raha ise ka teenima. Mul oli vanem õde ja vend, kes käisid juba varakult tööl ja ühinesin minagi nendega, nii et 13 – aastaselt sai minust toodete esitleja. Ma käisin, toidupoodides, erinevaid tooteid esitlemas või siis näiteks kasvõi Euronicsis tegin näiteks Panasonicule mingit reklaami, see oli siis minu kõige kõige esimene töökogemus. Teadmiste poolest võtsin endale kaasa turundusteadmised, minu praegune töö ka tegelikult sisuturundudamine. Sain ka varasematest kogemustest suhtlemisoskust, ja teadmised müügitööst, et kuidas inimesteni tuua tootes parimaid omadusi välja ja kindlasti ka see, et sa oskad inimestega suhelda, oled vaba inimestega, jäädes samas iseendaks. Ja siis võibolla ka see, et sa harjud “ei” saamisega, sa õpid selle ignorantsusega tulema toime, et eestlane kõnnib lihtsalt tuima näoga mööda ja sa ei tee sellest välja vaid sa ikka hoiad pea püsti ja naeru suul. See oli ka kindlasti oluline oskus, mille ma kaasa sain.”

Mida soovitad praktikantidele?

“Kindlasti jääda iseendaks, anda endast maksimaalselt kõik. Olla ülimalt positiivne sest kui sina naeratad tood sa ka selle teistes esile. Mitte karta. Minna lihtsalt täie rauaga peale ja küll siis saadki selle töökoha.”

Kas jätkad blogimisega või mis plaanid sul tulevikuks on?

“Minu unistus ja tulevik. Praegu on meievanuse rühm minu blogi lugejad, siis ehk ma kunagi saan teha tulevikus pensioniblogi, never know, onju? Tegelikult on mul suuremad unistused ka veel, kindlasti ei kavatse ma piirduda Eestis blogimisega, et siis välisturg. Ja siis ka oma brändi edasi viimine, ka oma tooted, eks tulevikus vaatame, millega ma hakkama saan. Aga kindlasti ma tahan ka tulevikus restorani ja kohviku avada, see on minu number üks eesmärk.”

CV-Online tööportaalist leiad palju ägedaid uusi praktikakohti. Mine vaata järgi SIIN