by Marika Juusu | aug. 8, 2016 | Kultuur
On siililegi selge, et suvel on palju erinevaid üritusi toimumas. Tohutu infotulva all aga ei jõua tihti kõike jälgida ning teinekord jääb seetõttu üht-teist märkamata. Selleks puhuks toomegi teieni nädala jagu erinevad muusikalisi üritusi, kus jagub kuulamist-vaatamist igale maitesele.
esmaspäev, 8. august
- Lenna Kuurmaa annab Pärnus Ammende villas suvise kontserdi koos Koit Toomega. Augustikuise kontserttuuri „Mina jään” raames ühendavad Lenna ja Koit hääled, et oma erilise karismaga üheskoos publiku meeled võluda. Neid saadab kitarrivirtuoos Jorma Puusaag. Vaata lähemalt siit.
- Tallinna Linnateatris annab mõnusa kontserdi Jaan Tätte. Kontserttuurile „Kohtumine silmapiiril” on Tätte kokku kogunud soolahõngulisi laule ja jutte ning elukogemusest pärit meretarkusi. Ürituse leiad siit.
teisipäev, 9. august
- Lummavas Kõue mõisas annab esmakordselt ühel laval ja uue kavaga kontserdi Annely Peebo, C-JAM ja Urmas Lattikas. Vaata lähemalt siit.
- Tallinnas Hopneri majas toimub üritus „Fantastiline Fantuzzi”. Puerto Rico päritoluga ja neljakümneaastase esinemiskogemusega maailmamuusika legend trubaduur Fantuzzi nakatab publikut rõõmupisikuga ja paneb jala tatsuma. Ürituse leiad siit.
- Viinistu kunstimuuseumis alustatkse kontsertsarjaga „Ruja keelatud kontsert 43 aastat hiljem”. Üles astub Rein Rannap koos Superstaari saatest tuntuks saanud Kristjan Kannukesega. Vaata lähemalt siit.

kolmapäev, 10. august
- Tallinna Kultuurikatla aias PADAs annab mõnusa suvise kontserdi Saara Kadak koos bändiga Kõrsikud. Ürituse leiad siit.
- Kallisaba puhkemaja Järvamaal Albu vallas pakub oma looduslikus katlas nautimiseks väärt kontserte. See kord lööb akustilised helid valla Tanel Padar koos Tomi Rahula ja Tarvo Valmiga. Vaata lähemalt siit.
- Tartu seikluspargis annab aga elektropopp kontserdi Kristel Aaslaid koos Taavi Paometsaga. Ürituse leiad siit.
- Kes Järvamaale ei jõua siis Tallinna vanalinnas Al Bastione suveaias astub akustilise kavaga üles Tanel Padar. Vaata täpsemalt siit.
- Laulasmaal Kõltsu mõisasa annavad mõnusa kontserti Jaak Sooäär, Raul Vaigla koos tütre Marie Vaiglaga ning trummidel saadab neid Tanel Ruben. Kontserdi teises pooles astub lavale ka Raul Vaigla quartet. Vaata lisa siit.
neljapäev 11. august
- Haapsalu endises jahisadamas ja praeguses Grand Holm Marinas ehk Suure Holmi sadamas korraldab Asenduskodude Laste Liit heategevusliku kontserdi! Esineb Eesti hiphopi klassik Chalice ehk Jarek Kasar. Ürituse leiad siit.
- Looduskaunis Tõrvas, Veskijärve saarel annab õdusa akustilise kontserdi imeline Ines. Vaata lähemalt siit.
- Kõue mõisa aias toimub üritus „Kaunimate aastate vennaskond La Cucaracha”. Vennaskonnana astuvad üles Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste, Andres Dvinjaninov, Toomas Lunge ja Indrek Kalda, kes lükkavad ümber arusaama, et eestlane on tagasihoidlik, vaga ning vaikne. Oma tuliste ja päikeseliste lõunamaiste lauludega paneb üks ansambel Eestis ka kõige kalgima südame sulama! Vaata lähemalt siit.
- Tartu Antoniuse õues toimub muusikasuve ürituse raames Vägev muusikaline tulevärk Eesti-Ukraina folkrokkbändilt Svjata Vatra. Lisainfo leiad siit.

reede, 12. august
- Hiiumaal Orjaku sadamas astuvad suvetuuri raames üles väga armastatud Curly Strings. Vaata lähemalt siit.
- Reedel tasub sammud seada ka Paide Vallimäele, sest seal toimub (12.08−13.08) juba neljandat korda arvamusfestival. Lisaks rohketele ja huvitavatele aruteludele saab tänavu ka nautida muusikalisi etteasteid. Üles astub Daniel Levi bändiga. Vaata lähemalt siit.
- Lääne-Virumaal Käsmus toimub juba üheksandat aastat Viru Folk. Käsmus saab kuulata muusikat Islandilt, Fääri saartelt, Shetlandi saartelt, Ahvenamaalt ja Gotlandilt ning mõistagi meie oma saartelt samuti. Üles astub Lauri Saataplu, Villu Veski, Kali Briis band, Kihnupoisid, Justment, Meisterjaan, Fääri saarte folkmetalbänd TYR jt. Vaata lähemalt siit.
- Elva lähistel toimub 12.−13.08 järjekordne Eesti Hip-Hop festival, kus üles astuvad eesti parimad räpp- ja hip-hopartistid, nende seas Genka koos Paul Ojaga, Reket, Beebilõust, Tommy Cash, Okym, Chalice, 5miinust, Hanf Kung, Cool D, Metsakutsu jne. Ürituse leiad siit.
- Tallinna Teletornis annab raju ja ainsa kontserti sel suvel Tallinnas ansambel Winny Puhh. Ürituse leiad siit.
- Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus toimub juba kaheksandat korda elektroonilise muusika üritus Patareiv. Üles astuvad Lee Gamble, DJ Nikolajev, N1L, Raul Saaremets, Albert Williams, Denis Punch jt. Vaata täpsemalt siit.
laupäev, 13. august
- Kuressaares toimub (12.-13.08) merepäevade raames traditsiooniline festival, kus kontserdi annab Ewert and the two Dragons. Loomulikult ei puudu ka traditsiooniline laevade eskaader, käsitöölaat, messiala, paadiralli, mõnus toit, põnevad töötoad, sport jm. Vaata lähemalt siit.
- Pärnus Sel on erinetvatel tänavad, aiad ja pargid tulvil kunsti ja elunautimist! Võimalik on nautida melu, kunsti ja kultuuri linna südamest kuni rannani. Pakutakse maiuspalasid kirjandus-, kunsti-, muusika-, teatri- ja toiduhuvilistele. Esinevad muuhulgas nt The Boondocks, Nevesis, Ans.Andur, The Ilves Sisters jpt. Vaata täpsemalt siit.
- Antsla spordistaadionil toimub suvine Hauka laat, kus üles astuvad kuulus popartsit Haddaway, lisaks annavad kontserdi Terminaator, Koit Toome ja Respekt. Vaata lähemalt siit.
- Tõrvas Veskijärvel toimub järjekordne Tõrva Loits, mille alapealkirjaks on sel aastal „Tere Perestroika? 1991 vs 2016“, hinnates vabaduse mõõdet ja eestluse olemust läbi nende kaunite aastate. Ükes astuvad J.M.K.E, Vennaskond, Kuldne Trio ja Elephants from Neptune koos Avoid Dave´iga. Vaata lähemalt siit.
pühapäev, 14. august
- Laulasmaal Kõltsu mõisas toimub kontsert „Eluhõiked”, kus astuvad üles Hele Kõrve koos Reaalmažoor keelpilliansambli, Indrek Kruusimaa ja Pääru Ojaga. Vaata lähemalt siit.
- Tallinnas Falgi pargis toimub kontserdisari „Kesklinna suvemuusika”, kus üles astub Superstaarist tuntuks saanud Mikk Mäe. Vaata lähemalt siit.
Toimetaja: Andra Stražev
andra@yu.ee
Fotod: flickr.com
by | aug. 4, 2016 | Kultuur
Hardi Volmer on isik, kelle tegemised filmikunsti- või muusikamaailmas ei jäta kedagi külmaks. ENSV kultuuriministeeriumi abiga nime saanud ja tänavu 30. tegevusaastat tähistava bändi Singer Vingeri ninamees räägib loometöö võludest ja valudest.
Paljud ilmselt enam ei mäleta, et olite sarja „Pehmed ja karvased” taga. Kust tekkis mõte sellises humoorikas ja ühiskonnakriitilises sarjas kaasa teha? Kuidas see protsess meeldis?
Idee tuli kuskil peol jutu käigus, vanalt telehailt-produtsendilt Raivo Suvistelt. Ta oli näinud sarnast, tol hetkel päris võimsalt vene televisioonis väldanud sarja, mis oli tollal ülipopulaarne. Raivol oli algul mõte 3D animatsiooni teha, nagu soomlastelgi. See aga eeldas, et tuba oleks täis arvutitehnikat, kuid Eesti tingimustes isegi mõte sellest oli nonsenss.
Siis aga jõudsime ideeni teha n-ö nukuteatrit ja kasutada vahtkummist nukupäid. Selgus, et see ongi mõistlikkuse piires ja eelarvet arvestades mõeldav. Õige materjali leidmisel tekkis aga raskusi. Täiusliku kummipeani jõudsime aastatega. Uurimise käigus selgus, et vahtkummi valmistamine on ülikeeruline keemiline protsess. Leidsime lõpuks üles proua, kes kunagi keemikuna Teguris töötas ja esmalt nukke valmistada aitas. Asi hakkas aga ilmet võtma, kui Nukufilm tegemise üle võttis. Siis selgus, et Austriast andis tellida vastavaid pulbersegusid, mida sai kergesti kokku segada ja seega oli neid võrratult lihtsam teha. Viimased nukud muutusidki hästi mõnusaks ja plastiliseks.
Kui kaua kulus ühe stseeni tegemiseks aega?
Kõiki näitlejaid on keset päeva raske kokku saada, mistõttu toimus filmimine tavaliselt reede varahommikuti. Esialgu, kui see analoogvideona üles võeti, toimus monteerimine ETVs järgmine päev. Digi peale üleminekul oli asi veidi lihtsam aga tüütum, sest siis monteerisime samal päeval. Varajane aeg oli üsna segav faktor, kuna aju alles magas, aga seda teha võimaldas asjaolu, et näitlejal oli laua all tekst ees, sest tavaliselt ei olnud meil aega, et stseen enne koos läbi lugeda. Kui miskit nässu läks, siis tuli ümber teha. Enamasti tehti lihtsalt sama episood uuesti.
Teid võib kohati pidada hunt Kriimsilmaks, kellel seitse ametit. Kuidas mitme erineva asjaga tegeleda jõuate?
Hetkel ma tegelen suuresti ainult filmide ettevalmistamisega. Olen hetkel nagu projektikirjutaja. Samas sõltub kõik perioodist, bänd on jätkuvalt koguaeg, esinemised ja muu sinna juurde kuuluv ikka toimib. Olen nii-öelda vabatalupoeg kultuuripõllul ehk ei käi kuskil tööl. Selline kattuv aeg kestis kuskil 11 aastat, kui hooajati igal reedel „Pehmeid ja Karvaseid” tegime, siis olin samal ajal poole kohaga õppejõud ning töötasin veel filmi kallal ja kuskilt sealt vahelt sai ka teatrit tehtud. See oli tegelikult päris ränk aeg.
Kuidas õppejõu amet tagantjärele tundub?
Õppejõutöö oli mõneti kurnav, tekib vastutus ja hirm, et kas olen ikka piisavalt tasemel, kuna minu kaudu said ju paljud noored sellest erialast esmased teadmised. Teisalt oli see äärmiselt ergastav, õpetamine ja noortega tegelemine hoiab ju vananemise eest. See oli viljakas aeg, sai nii-öelda ideid varastada ja genereerida. Seega võib õpetamist pidada tõeliseks sünergiliseks loominguliseks ajutegevuseks.
Filmimaailmas olete töötanud nii lavastaja, lavakujundaja kui filmikunstnikuna. Milline neist enim sümpatiseerib? Milline on olnud keerukaim?
Mulle meeldib ise filmi teha. Lavastuskunstnikuna olen nagu rohkem turuletil, pean koguaeg ootama kuni lavastaja vilistab ja kutsub. Samas võib ühel hetkel tekkida olukord, kus keegi minusugust enam ei kutsugi. Selles suhtes meeldib mulle rohkem omi lugusid jutustada.
Kas on parem välja mõelda süzeed või seda n-ö realiseerida olustikku kujundades ja visualiseerides?
Oleneb filmist. Tihti sõltub see jällegi rahast. Samas aga teatud oskusi raha eest osta ei saa. Suuresti sõltub see ka sellest, mis lood peas liiguvad ja kuidas neid fabuleerida ja kirja panna. Ideed ei tule lihtsalt, maksa palju tahad. Nende teostamine on jälle näruselt rahas kinni, sellest sõltub kahjuks väga paljude toredate lugude saatus.
Kuidas bändi 30. juubeli tähistamine läheb?
Kuulutasime jah tänavu juubeliaasta välja, märtsikuu kontsert Rock Cafes oli selle hakatus. Neid kontserte tuleb veel. Ametlik kuupäev on meil ikkagi septembris, kuna siis toimus nimevahetus. Seega on sünnipäev tegelikult ees ja suvi on nagunii juba esinemisi täis. Praegu keskendume Õllesummeri suurele kontserdile, mis tuleb koos selliste külalistega nagu Genka, Riho Sibul, Liisi Koikson, Airi Allvee, Kaire Vilgats, Hele Kõre ja mõningaid noori talente, keda veel ei teagi. Ilmselt tuleb septembris ka nn juubelikontserte.

Kas vahepeal pole bändiga tekkinud tunnet, et on juba tehtud küll, enam ei viitsi?
Ei ole, selles mõttes on see natuke nagu tervisesport. Mul küll aktiivselt spordiga pole aega olnud tegeleda ja pole ka harjumust, aga bänd annab sellise sundsportimise võimaluse – keksida ja karjuda. See on tegelikult päris energeetiline laks mis võtab täiesti läbi.
Pealegi kui meie kontserdil on palju rahvast ning nad on nähtavalt rõõmsad, hüppavad ja kargavad ja laulavad kaasa, siis see on ka psüühiliselt laadiv ja meeldiv. Kui igal õhtul seda tegema peaks, siis oleks vist surnud!
Mida võiks praeguste noorte tegijate plussideks pidada? Ehk olete isegi midagi neilt juurde õppinud?
Vana koer enam midagi ei õpi, kuigi mulle endale tundub, et ma visalt siiamaani lauljana arenen, nt ka selle järgi, et tunnen end laval hästi, hääl on korras ja olen bändiga üks ning kõik toimib. See on tohutu rõõm ja võimas tunne. Samas pean tunnistama, et raadiost ennast kuulata on üsna valus ja ma ei tee seda.
Noorte seas on muidu erakordselt palju proffe, nagu öeldud. Neil on võimalusi ennast proovile panna. Lisaks pole neil vaja suurt investeeringut, et korralik pill hankida, vene ajal oli see mõeldamatu. Samas peab olema ka tahet. Ilmselt nendest rõõmsatest momentidest tingituna ongi meil hästi palju andekaid ja vingeid muusikuid.
Kust tekkis idee loole „Ma pean sambat tantsida saama” uus video teha? Kuidas selle tegemine läks? Mis mulje Brasiilia jättis ja mis te seal veel tegite?
See mõte oli vana. Tegime selle algse video 1987. aastal, siis sai kohe mõeldud, et mis oleks kui saaks seda Brasiilias teha. Tollal oli aga sellest isegi unistada naiivne. Oleme seda remake’i (taasloodud teos – toim) ideed heitanud ikka, aga lõpuks otsustasime juubeli puhul ära teha. Kaht videopilti eraldab 29 aastat ajas ja 11 000 km ruumis. Mõnes mõttes oli see iseendale tehtud sünnipäevakingitus ja rohkem nagu puhkus. Kokku olime seal viis päeva. Kohapeal oli ka üks tuttav, kes meid erinevatesse kohtadesse sõidutas. Mõnes mõttes oli õnnetu see, et kuigi ilmaga üldiselt vedas oli ajastus eriti halb. Pidime minema sambakooli, kus meie kohalikul giidil tuttav õpetaja oli, aga neil oli just sel ajal talvepuhkus. Seega pidime juhusliku seltskonnaga video tegema. Muidu oli Brasiilias hästi vahva. Rios olime vähe, ainult kaks ööpäeva, põhiaja viibisime Ubatuba kuurortis. Põhiasjad sai nähtud, aga palju jäi veel nägemata.
Lähemalt Hardi Volmeri tegemiste kohta saad lugeda YU suvenumbrist. Ajakirja saab osta suurematest jaekauplustest või tellida SIIT.
Toimetaja: Andra Stražev
andra@yu.ee
Fotod: erakogu
by Marika Juusu | aug. 1, 2016 | Kultuur
On siililegi selge, et suvel on palju erinevaid üritusi toimumas. Tohutu infotulva all aga ei jõua tihti kõike jälgida ning teinekord jääb seetõttu üht-teist märkamata. Selleks puhuks toomegi teieni nädala jagu erinevad muusikalisi üritusi, kus jagub kuulamist-vaatamist igale maitesele.
teisipäev, 2. august
- Tallinnast u 30 min autosõidu kaugusel Jõelähtmes, Neeme külas asub mahe ja hinnatud kalarestoran Ruhe, kus annab mõnusa akustilise kontserdi Ott Lepland koos bändiga. Vaata lähemalt siit.
- Tartus Antoniose Õuel toimub Maarja-Liis Ilusa ja Karl-Erik Taukari kontsert „Kohtumine”. Mõlema laulja soe ja siiras olemine ning alati kindel kvaliteet artistina lubab oodata ühte oodatumat kontserdiseeriat sel suvel. Ühiselt tuuakse publikuni hoogsalt suvine kontserdikava, kus kõlavad artistide suurimad hitid ja hoolikalt valitud lood. Vaata lähemalt siit.
- Padisel Kallaste turismitalus Kalju laval annab korraliku pop-rokiliku kontserti Shanon. Täpsema ürituseinfo leiad siit.
- Viljandis Kaevumäe laval annab mõnusa mereteemalise kontserti Jaan Tätte. Vaata täpemalt siit.
kolmapäev, 3. august
- Võrumaal Ööbikuoru villas annab suvise kontserdi Lenna Kuurmaa koos Koit Toomega. Üritus „Mina jään” Augustikuistel kontsertidel ühendavad Lenna ja Koit hääled, et oma erilise karismaga üheskoos publiku meeled võluda. Neid saadab kitarrivirtuoos Jorma Puusaag. Vaata lähemalt siit.
- Laulasmaal Kõltsu mõisas annab Laura Põldvere kontserdi „Tribute to Marju Kuut”, kus saab armastatud Marju Kuudi tuntuid laule kuulda. Ürituse leiad siit.
- Tabasalus Rohujuure kohvikus annavad mõnusa bluusi-, jazzi– ja rokiteemalise kontserdi noored muusikud Kaisa ja Paul Neitsov. Rohkem teavet leiad siit.
- Suvepealinnas Pärnus toimub kontserttuur „Põlemine”, mis on pühendatud Eesti roki suurkuju Gunnar Grapsi 65. sünniaastapäevale. Üles astuvad C-JAM ja Superstaari saatest tuntuks saanud Kristjan Kannukene. Ürituse leiad siit.

neljapäev, 4. august
- Pärnu ranna kuldsel liival korraldatakse teistkordselt suurimat elektroonilise muusikaüritust. 4.–6. augustil toimuval Weekend festivalil esinevad sellised maailmakuulsad artistid nagu Avicii, Martin Garrix, Tiesto, Example, Headhunterz, Lost Frequensis, Netsky, Robin Shulz, Sigma, Syn Cole jne. Vaata lähemalt siit.
- Tallinna vanalinna itaaliapärases Al Bastione restorani suveaias annab kontserdi hõbehääl Liis Lemsalu. Lisainfot näed siit.
- Tartus Antoniuse Õuel saab kuulda eksootilisi Lõuna-Ameerika rütme. Esinevad James Werts ja Denise Fontoura. Ürituse leiad siit.
- Saaremaal, Orissaares kuulsa tame all toimub suvine Puutuur, kus esineb Rapla muusik Mick Pedaja. Vaata lisa siit.

reede, 5. august
- Harjumaal, Kosel algab Maheda Muusika festival, mis sel korral on tasuta ja kestab lausa kolm päeva (5.08 –7.08). Lisaks huvitavale laadale saab nautida mõnusat muusikat – üles astuvad Mari Jürjens, Norman Salumäe, Mick Pedaja, Estonian Voices, Gertu Pabbo jt. Rohkem infot leiad siit.
- Valgamaal imelise Leigo järve kaldal leiab kahel päeval (5.08–6.08) aset järjekordne Leigo järvemuusika kontsert-festival, kus saab kuulda klassikalist muusikat. Pileti ja lisainfo leiad siit.
- Eestimaa lõuna osas, Põlvas Intsikurmu laval algab kahepäevane (5.08–6.08) Eesti oma Positivuseks nimetatud Intsikurmu festival. Üritusel kohtuvad parim kaasaegne Eesti muusika ja lootustandvad välismaised artistid absoluutselt parima festaripublikuga, muuhulgas nt Tommy Cash, NOËP, Ingrid Lukas, The Sound Poets, Zebra Island, Lexsoul Dancemaschine, Reket, Marten Kuningas, I Wear Experiment jne. Vaata lähemalt siit.
- Pärnus on Gildipäevade raames (5.06−06.06) mitmekesine meelelahutusprogramm, kus saab kuulda nt bluusi ja akustilist muusikat. Üles astuvad nt Jaanus Nõgisto, Mari Jürjens, tantsutrupp Ruubens jt. Vaata lähemalt siit.
- Haapsalu linnuses toimub 5.−6. augustil juba 23. korda Augustibluusi festival. Kokku toimub festivali 8 laval üle 30 kontserdi, kus esinevad tuntud jazzi– ja bluusimuusikud üle maailma, nende hulgas nt Earl Thomas, James Dalton, aga ka eesti muusikud Meisterjaan, Compromise Blue, Taavi Peterson jt. Üritse leiad siit.
- Tallinna vanalinna itaaliapärases Al Bastione restorani suveaias annab kontserdi imeline Ines. Ürituse leiad siit.
laupäev, 6. august
- Kalasadama lähistel Kultuurikatla aias asub huvitav kunstipärane peopaik Pada, kus esineb müstiline riimiseadja ja hiphopi klassik Chalice. Üle mitme aja kuuleb Jareku mikrofonist räppi, kindlasti vanu klassikuid kaasalaulmiseks ja ka huvitavat uut muusikat. Vaata täpsemalt siit.
- Lohusalu sadamas Harjumaal toimub järjekordne laupäevaõhtune tantsuõhtu, kus üles astub Karl Madis. Ürituse- ja piletiinfo leiad siit.
- Hiiumaal Pühalepa kirikus toimub sel nädalavahetusel Pühalepa muusikafestival. Laupäeval astub üles Sven Tüür koos Arvo Pärdiga, lisaks esineb Klassikatäht 2016 Sten Heinoja ja Riho Sibul. Vaata lähemalt siit.
pühapäev, 7. august
- Raplamaal Varbola linnuses toimub kontsertsarja Jaan Tätte kontsert „Kohtumine silmapiiril”. Vaata lähemalt siit.
- Tallinnas Katariina kirikus annab jazzimuusik Kadri Voorand koos Estonian Cello Ensemblega suvise kontserdi. Vaata lähemalt siit.
Fotod: flickr.com
Tekst: Andra Stražev
andra@yu.ee
by Marika Juusu | juuli 25, 2016 | Kultuur
5.−7. augustil leiab Kose lauluväljakul aset heategevuslik Maheda Muusika festival, mis on kõigile tasuta.
Muusika toovad kuulajateni Estonian Voices, Kukerpillid, Mari Jürjens, Silver Sepp, Mick Pedaja, Forest Kämp, Puuluup ning Norman Salumäe jpt.

Lisaks tulevad kohale mahe- ja ökokaupmehed üle Eesti, et pakkuda külastajatele värskendavat kõhutäit ja mahedat Eesti kaupa. Festivali alal leiavad tegevust ka kõige pisemad festivalikülastajad.
„Oleme oma festivali peaeesmärgiks võtnud pakkuda tasuta kvaliteetseid kultuurielamusi kultuurihuvilistele inimestele üle Eesti, sh. vähekindlustatud inimestele ja peredele,” sõnab projekti ja programmijuht Sandra Leis.
Samuti peavad festivali korraldajad oluliseks maheda mõtteviisi kujundamist mahetoitlustajate ja ettevõtete abiga, väiketootjate ja tarbijate võrgustiku arendamist ning Kose Noortelavale kasutuse leidmist.
Maheda Muusika festivalist saadavate annetuste eest toetatakse Kose Muusikakoolis huvihariduse andmist. Peale viit korraldusaastat otsustati sündmuse formaati muuta luues see festivaliks.
Maheda Muusika festivali pressipealik Marii Reinu sõnul on sel aastal esinemas lausa 15 imelist eesti artisti/koosseisu, sh nt Gertu Pabbo, Mikk Mäe, Estonian Voices, Mari Jürjens, Mick Pedaja, Kukerpillid jne. Lisaks selle on festivalil pakkuda muudki. „Kui varasemalt on toimunud sarnane pidu vaid üks õhtu, kus on publikuni toodud erinevaid eesti muusikuid, siis sel aastal toimub kolmepäevane festival, kust lisaks rikkalikule muusikaprogrammile leiab mahetootjate laada, õpitoad noortele, head mahedat toitu ning kindlasti uusi ning häid inimesi, kellega koos nautida festivali”, selgitab Marii.
Festivalile on pressiesindaja sõnul oodatud kõik eestimaise muusika austajad ning festival on kõigile tasuta. „Meie üks peaeesmärkidest on ka see, et rahaliselt vähekindlustatud pered saaksid osa suvisest muusikafestivalist, kus lisaks muusikale leiab muudki põnevat”, lisab Reinu.


Maheda Muusika festival on välja kasvanud Maheda Muusika õhtutest, mida korraldati Kose Noortelaval esmakordselt 2009. aastal Mihkel Leisi eestvedamisel. Maheda Muusika õhtuid on nende aastate jooksul rikastanud Hedvig Hanson, Sandra Nurmsalu, Karl Erik Taukar, Kruuv, Anu Taul, Malcolm Lincoln jpt. Tänaseks on loodud MTÜ Maheda Muusika ühing, mille peamiseks tegevuseks on Maheda Muusika festivali korraldamine ja läbiviimine.
Ürituse ja täpsema lisainfo leiad siit.
Logo ja plakati autor: Janno Saft
Fotod: Sandra Leis
by | juuli 22, 2016 | Kultuur
Mis Sa arvad, miks on naised motospordis pigem haruldus? Miks ja kuidas sattusid sellele alale?
Motosporti loetakse siiski mehelikuks alaks ning naiste seas seda väga ei propageerita. Ise sattusin alale suhteliselt kogemata, kuna alguses ma ei teadnudki, et naised tohivad ringrajaga tegeleda. Olin kindel, et ainult mehed on lubatud sõitma. Kui aga sain teada, et Euroopasse on juba mitu naisringrajasõitjat tekkinud, otsustasin, et tahan seda ala ka proovida. Hakkasin tsikliga kallutamist õppima Aravete kardirajal, kus mind hiljem märkas Eesti üks tuntumaid ringrajasõitjaid Hanno Velt ning hakkas mind edasi koolitama ja viis esimene kord suurele rajale sõitma.
Kuidas näeb välja Sinu treeningperiood?
Talveperioodil keskendun väga palju füüsilisele ettevalmistusele. Selle sees on aeroobsed ning anaeroobsed treeningud ning kindlasti ka jõusaal. Oluline on treenida kõiki lihasgruppe, sest ringrajal on absoluutselt kõik lihased kaasatud. Suveperioodil püüan võimalikult palju saada sõidutunde tsikliga. Kui suurel rajal pole võimalik treenida, lähen sõitma väiksema tsikliga kardirajale. Oluline on, et rattatunnetus oleks kogu aeg sees ega jääks suuremat pausi vahele. Pole vahet, mis tsiklitreeningut ma täpselt teen, sest iga trenn annab ringrajale midagi juurde.

Millist rolli mängib Sinu treeningutel Hyperice Vyper ja Hypersphere?
Hyperice Vyperit kasutan eelkõige õhtuti, et masseerida ja lasta taastuda jalalihastel. Hypersphere on mul aga pidevalt kaasas, kuna kasutan seda enne tsiklitreeningut käelihaste soojaks tegemiseks. Samuti kasutan seda sõidusessioonide vahel, et võtta käelihastelt pinged maha. Mootorrattaga sõitmisel on mul hästi palju olukordi, kus käelihased lähevad liiga kiiresti pingesse ning tekib «käsi täis» efekt ning hypersphere aitab mul sellest vabaneda.
Treenisid Itaalias hetkel valitseva MotoGP 5-kordse maailmameistri Jorge Lorenzo isa käe all. Milliseid kogemusi ja õpetusi sealt said?
MotoGP maailmameistri isa käe all treenimine andis mulle hoopiski teise pilgu ringrajaspordile. Jorge Lorenzo isa on oma poega treeninud ise ja loonud tema jaoks spetsiaalsed harjutused, mis õpetavad sõitjat vähem vigu tegema ja olema sõidu ajal 100% keskendunud. Ta andis mulle need teadmised edasi ning selgitas ka ringrajasõitja psühholoogilist poolt, mis vahel võib takistada piisavalt kiiresti sõitmast. Ta õpetas, kuidas ennast ületada ning millised harjutused selle jaoks täpselt sobivad.

Mis Sa arvad, kas MotoGP on ohtlikum kui Vormel 1?
Nii Vormel1 kui MotoGP on mõlemad ohtlikud alad. Ent hetkel statistikat vaadates saadakse vigastusi rohkem MotoGP-s, samuti on surmade arv viimaste aastate jooksul suurem. Kuigi MotoGP-s püütakse viia riskitase võimalikult madalale, ei saa kunagi sellest lõplikult lahti. MotoGP tippkiirused ulatuvad üle 300 km/h ning sellise kiiruse pealt kukkudes on raske midagi päästa.
Millised on Sinu tulevikuplaanid?
Tuleviku osas ei saa ma veel midagi kindlat öelda. Hetkel püüavad naisringrajasõitjad saada endale oma sarja, kus me ei peaks enam meestega koos võistlema. Hetkel olen stardirivis veel koos meestega, kuid loodan, et motospordi föderatsioon otsustab varsti teha uue rahvusvahelise võistluse, kus saavad osa võtta ainult naissõitjad.
Jälgi Anastassia fännilehte Facebookis
by | juuli 15, 2016 | Kultuur, Persoon
Risto Kõrgemägi (35) nakatus surfipisikuga tavapärasel puhkusereisil ning on kümne aastaga lofesurfimaailmasse niivõrd süvenenud, et juhatab tänaseks Kakumäe surfikooli.

Kuidas jõudsid lohesurfini?
See oli 2005. aasta talvel, kui käisin Egiptuses puhkamas ja seal lohesurfareid nägin. Sel ajal oli lohesurfisport veel algusjärgus. Pärast seda sattusin suvel lohesurfareid ka Laulasmaa rannas nägema ja sain aru, et see on huvitav ala, millega võiksin ka tegeleda. Kui endale lohesurfikoolitust otsisin, tuli välja, et üks sõber neid teeb. Tema käe all sai seda õpitud, misjärel otsustasingi endale varustuse osta ja nii see edasi läks.

Võiks justkui arvata, et surfimine pole Eestis kliima poolest väga soodus spordiala. Kuidas tegelik seis on?
Üldiselt on jah lohesurf väga spetsiifiline ala, kus tuul peab õigest ilmakaarest puhuma, selle tugevus peab olema piisav jms. Aerusurfi ja purjelauaga aga see väga oluline pole.

Milline on lohesurfi tase Eestis?
Kuigi on tegemist noore spordialaga, võib seda kindlasti tõusvaks trendiks pidada. Lohesurfi pole veel olümpiaalaks kuulutatud, mistõttu ei oska seda taset niimoodi võrrelda. Seega praegu me ka välismaal võistlemas ei käi ja otseselt lohesurfile spetsiifilisemalt ei keskendu.
Eestis tehakse palju nii race’i, freestyle’i kui wave’i (kiirsõidu-, vabastiili- ja lainesõidu – toim) võistlusi. Samas toimub ka üritusi, kus võivad kõik osa võtta, ent võistlusi on ka kõrgemal tasemel. Neid korraldatakse suvel ikka päris palju.
Mida peaks algaja lohesurfist teadma?
Algaja peaks kindlasti koolitusele tulema. Ilma selleta pole lohesurfiga tegelemine eriti mõeldav, kuna alguses on palju nüansse – ohutus, tehnika jms, mida peaks teadma. Koolitusel räägib instruktor kõigest vajalikust ning edasine on juba individuaalne. Algaja koolituse läbimine sõltub juba inimesest endast. Koolitused peaks kokku kestma üheksa tundi, kuid igaüks omandab selle erinevalt – mõni kiiremini, teine aeglasemalt.

Mis on teie suvised plaanid? Kui palju laagreid, võistlusi jm üritusi kavas on?
Suvel on plaanis teha laste ja noorte laagreid, mille info leiab meie kodulehelt. Kindlasti toimuvad erinevad surfitrennid ning juulis tuleb veidi suurem üritus – Linnusaare maraton aerusurfis. Ja muidugi ei saa mainimata jätta ka väga populaarseid päikseloojangu matkasid.
Küsis Andra Stražev
andra@yu.ee
Fotod: erakogu
by | juuli 11, 2016 | Kultuur
Täna, 11. juulil, algav Pärnu dokumentaalfilmide festival on jõudmas kuldsesse keskikka, sest Eesti vanima filmipeona tuleb ta juba kolmekümnendat korda.
Samas on festival jäänud truuks oma sünnil antud tõotusele kaitsta põlisrahvaste keeli ja kultuuri, riigita rahvakildude õigust elule Päikese all.
11.-17. juulil esitatakse põhiprogrammi, kus lisaks kuuele filmile, mis võistlevad ETV-s Eesti Rahva Auhinnale ja mida ühendab mõte„Lapsed on targemad“, tuleb teatris Endla ja Uue Kunsti Muuseumis ekraanile veel sadakond dokki. Aga needki kõnelevad ajastu valusatest probleemidest. Lahkumisest maadest, kus elu pole enam võimalik, armastusest ja vägivallast perekonnas, inimeseks jäämisest ka kõige ebainimlikumates olukordades.

Festivali avab esmaspäeva õhtul kell 19 Endla teatris perearst Madis Veskimägi oma filmipäevikuga „Merematk Tõstamaalt Pärnu ja tagasi“, on ju käimas merekultuuri aasta.
Avapeol pakume kuulata Mari Kalkuni kontserti, põimitud eksperimentaalsete lühifilmidega. Esmaspäevast kuni reedeni saab Endlas ette- ja järelvaadata ka ETV-s etenduvaid võistlusfilme. Siis on filmisõpradel lihtsam langetada otsus, milline dokk teemal „Lapsed on targemad“ hääletada Eesti Rahva Auhinnale. Selle aupalga võitja selgub ETV otseülekandes festivali auhinnagalalt laupäeva hilisõhtul.

Esmakordselt ilmuvad linale filmid, mida pole enam jäädvustatud inimkätega, vaid hoopis turvakaamerate ja droonidega. Juubelifestivalil troonivad siiski need tööd, kuhu on pandud suur annus inimhinge ja südant. Eriti hingestatud on tudengifilmid Venemaalt, Poolast, Mehhikost, Egiptusest ning Eestist. Mitme riigi filmiõpilased sõidavad Pärnu mitte üksnes omi töid esitlema, vaid ka arutlema dokumentalistide rolli üle maailmaparandajatena.
Rohkem infot:
Festival Facebookis
Festivali kava Pärnus
Festivali e-kataloog treileritega
Festivali ajaleht.
11.-17. juulini kestab XXX Pärnu Filmifestivali võistlusprogramm Pärnus ning 11.-24. juuli esitatakse valikkava Pärnus, Viljandis, Heimtalis, Urvastes, Jõhvis, Manijas, Ares, Toris, Tõstamaal ja Värskas
by | juuni 27, 2016 | Kultuur
Intervjuu Anthony Katz´iga/Hyperice loojaga
Interview with Anthony Katz /Founder Hyperice, INC (english version below)
Kasutatuna maailma tippsportlaste poolt, on VYPER viimase peal treeningu- ja taastumisvahend/rull, mis kasutab survet ja vibratsiooni, et keha üldtoonust parandada. VYPER’il on kolm erinevat kiirust ja laetav liitiumioonaku, mis lubab seadet kasutada korraga üle kahe tunni. See on suurepärane enesemassaažiks, soojenduseks ja kangete lihaste mõjustamiseks, mis muidu raskendaksid paremat liikumist.
VYPER on esimene suure intensiivsusega vibreeriv treenigrull. VYPER’il on kolm vibratsioonikiirust ja jõudu annab laetav 16,8V liitiumioonaku. Erinevalt traditsioonilisest vahtrullist, kasutab VYPER Saksamaal väljatöötatud rulli, mis kannab maksimaalse vibratsiooni tõhusalt kehasse. VYPER’it võib kasutada liikumisulatuse, paindlikkuse ja tsirkulatsiooni suurendamiseks. VYPER on ideaalne keha ülessoojendamiseks enne füüsilist aktiivsust ja taastumiseks selle järel. Keha pehmete kudede (lihased, kõõlused, sidemed, sidekoed) lõdvestunud oleku säilitamine on painduvuse ja liikumisulatuse alalhoidmiseks oluline. Kui vahtrull aitab kehal jääda lõdvestunuks, siis vibratsiooni lisamine VYPERI intensiivsuse ja sagedusega viib terve kogemuse teisele tasemele. VYPER’it kasutavad maailma parimad sportlased soojenduseks ning treeningust ja võistlustest taastumiseks. Seda võib kasutada igaüks, kes tahab liikuda paremini. Kui vahtrulli saab võrrelda mõõgaga, siis VYPER’it lasermõõgaga.
1. Kuidas sündis idee luua Hyperice Vyper? Kui lihtne või keeruline oli seda visiooni ellu viia?
Idee Vyperi jaoks tuli mulle 2011. aasta lõpus. Ma reisisin palju ja külastasin profispordi meeskondi, esitledes neile meie jääkompressi tooteid ning rääkides treeneritega sellest, milline võiks nende arvates olla taastumise ja liikuvuse kvaliteedi parandamise tulevik. Paljud neist ütlesid, et vibratsioon on väga tõhus, aga see on kättesaadav ainult vibratsiooni platvormide kujul, mis on väga kallid, need ei ole kaasaskantavad ja nende kasutajad võivad vibratsiooni kogeda ainult jalgade kaudu. Ma tahtsin hakata tootma kaasaskantavat võimsat vahendit, mis võib mõjutada iga kehaosa ja viia vibratsiooni sügavale koe sisse. Jälgisin, kuidas mõned sportlased asetavad Power Plate’ide peale vahtrulle ja ma teadsin, et rull võib olla hea vibratsiooni edastaja. Vyperi väljaarendamisele kulus kaks aastat, mis oli suur väljakutse, sest mitte keegi ei olnud kunagi varem üritanud nii väiksesse seadeldisse nii palju võimsust panna. Lõpuks leidsime lahenduse ja see tuli meil hästi välja.
2. Kuidas kaitsesite oma ideed? Kas tundsite hirmu, et keegi võib toote idee varastada ja teist ette jõuda? Kui jah, siis kuidas nende hirmudega toime tulite?
Et seda ideed kaitsta, registreerisime kohe selle vibratsiooni tekitava sisemehhanismi patendina.
Meie ainulaadne kavand lubas meil kasutada suuremat massi, mis võimaldas tekitada rohkem võimsust ja seega toota tõhusamat vahendit. Mis puutub idee varastamisse, siis me teadsime järeleaimajate kohta, aga teadsime ka, et võime selle alati paremaks teha. Me hankisime kõige kvaliteetsemaid detaile ega säästnud väljaarendamise juures vahendeid. Kui keegi oleks tahtnud meid järele aimata, oleksime teadnud, et see saab olla ainult kehvema kvaliteediga toode – mis on osutunud õigeks.
3. Mis on lubanud teil edu saavutada?
Arvan, et kogu Hyperice meeskonnal on mitmeid omadusi, mis teevad meid edukaks. Meile kõigile meeldivad uued ja uuenduslikud meetmed, mis meie tootmist mõjutavad, me kõik oleme uudishimulikud ja ambitsioonikad ning teeme oma tööd kirega. Me kõik oleme eelkõige firma suure visiooniga kaasas.
4. Mis on Teie meelest Hyperice´i parim toode?
Raske on esile tõsta seda „parimat“, aga mulle tundub, et Vyperit kasutatakse kõige laialdasemalt, sest seda saab kasutada mitmeti. Seda saab kasutada nii soojenduseks KUI taastumiseks, see vahend on väga mitmekülgne ja samas meie kõige menukam toode.
5. Kui saaksite ajas rännata tagasi päeva, mil alustasite Hyperice äriga, ja teil oleks aega 15 minutit, et anda endale nõu ja soovitusi, siis mida te endale ütleksite?
Ma ei püüaks vältida vigu ega säästaks end nende tegemisest, sest ma olen tehtud vigadest palju õppinud. Aga ma annaksin endale nõu olla väga hoolikas meeskonna komplekteerimise suhtes.
Used by the world’s most elite athletes, The VYPER is a cutting-edge fitness and recovery device/roller that uses pressure and vibration to improve the body’s overall performance.
The VYPER uses 3 different speed settings powered by rechargeable lithium ion batteries, which give over 2 hours of use for charge. Excellent for self massage, warm up, and to work on tight muscles that prevent you from moving better.
The VYPER, is the world’s first high intensity vibrating fitness roller. The VYPER delivers 3 speeds of vibration powered by a rechargeable 16.8 Lithium Ion battery. Unlike a traditional foam roller, the VYPER features a German engineered roller which effectively transfers maximum vibration to the body. The VYPER can be used to increase range of motion and flexibility and to increase circulation. The VYPER is ideal for warming up the body before physical activity and for recovery after.
Keeping the Body’s soft tissue (muscles, tendons, ligaments, fascia) loose is essential for maintaining flexibility and range of motion. While foam rollers can help the body stay loose, adding vibration with the intensity and frequency of the VYPER takes the whole experience to another level. The VYPER has been used by the worlds best athletes to warm up and recover from training and competition. It can be used by anyone who wants to move better. If a foam roller is a sword, the VYPER is a lightsaber.
1.How the idea of creating Hyperice Vyper was born? How easy or difficult was to turn the vision into reality?
The idea for the Vyper came to me in late 2011. I was traveling around to professional sports team showing them our ice compression products and talking to trainers about what they thought the future of recovery and movement enhancement looked like. Many of them talked about vibration being very effective, but was only available in the form of vibration platforms- which are very expensive, not portable and the user could only access the vibration through their feet. I wanted to come up with a
portable, powerful tool that could target any part of the body and inject the vibration deep into the tissue. I saw some athletes putting foam rollers on top of power plates, and I knew immediately that a roller would be a great delivery system for the vibration. The Vyper took two years to develop, it was very challenging because no one had ever tried putting so much power into a device that small. In the end, we figured it out and really nailed it.
2. How did you defend your idea ? Were you afraid that someone might steal the idea of the product and get ahead with creating it ? If so, how did you deal with these fears ?
To defend the idea, we immediately filed a patent on on the internal mechanism that generates the vibration. Our unique design allowed us to use a heavier weight which enabled us to generate more force- and thus deliver a more effective tool. As for someone stealing the idea, we knew there would be copycats- but we knew we could always make it better. We sourced the highest quality components and spared no expense during the development phase. If someone was going to imitate us, we knew it would
always be an inferior product- and we turned out to be right.
3. What characterizes you to achieve success?
I think our team at Hyperice all posses a set of traits that make us successful. We all love creating new and innovative tools that will impact our industry, we are all curious, and ambitious and we all have a
passion for what we do. Above all, we are all bought in to the grand vision of the company.
4. In your opinion which is the best Hyperice’i product?
It is hard to pick a “best” product, but I feel the Vyper is the most widely used because it has so many uses. Because you can use it for both warm up AND recovery, it’s a very versatile tool and also our most popular product.
5. If you could travel back in time to the day when you started the Hyperice company and you would have 15 minutes to give yourself advice and recommendations , what would you say to yourself ?
I would not try and save myself from making mistakes, because I learned so much from the mistakes I made. But I would tell myself to be very careful about who I hire and who I let on the team.