by | juuni 27, 2016 | Kultuur
Intervjuu Anthony Katz´iga/Hyperice loojaga
Interview with Anthony Katz /Founder Hyperice, INC (english version below)
Kasutatuna maailma tippsportlaste poolt, on VYPER viimase peal treeningu- ja taastumisvahend/rull, mis kasutab survet ja vibratsiooni, et keha üldtoonust parandada. VYPER’il on kolm erinevat kiirust ja laetav liitiumioonaku, mis lubab seadet kasutada korraga üle kahe tunni. See on suurepärane enesemassaažiks, soojenduseks ja kangete lihaste mõjustamiseks, mis muidu raskendaksid paremat liikumist.
VYPER on esimene suure intensiivsusega vibreeriv treenigrull. VYPER’il on kolm vibratsioonikiirust ja jõudu annab laetav 16,8V liitiumioonaku. Erinevalt traditsioonilisest vahtrullist, kasutab VYPER Saksamaal väljatöötatud rulli, mis kannab maksimaalse vibratsiooni tõhusalt kehasse. VYPER’it võib kasutada liikumisulatuse, paindlikkuse ja tsirkulatsiooni suurendamiseks. VYPER on ideaalne keha ülessoojendamiseks enne füüsilist aktiivsust ja taastumiseks selle järel. Keha pehmete kudede (lihased, kõõlused, sidemed, sidekoed) lõdvestunud oleku säilitamine on painduvuse ja liikumisulatuse alalhoidmiseks oluline. Kui vahtrull aitab kehal jääda lõdvestunuks, siis vibratsiooni lisamine VYPERI intensiivsuse ja sagedusega viib terve kogemuse teisele tasemele. VYPER’it kasutavad maailma parimad sportlased soojenduseks ning treeningust ja võistlustest taastumiseks. Seda võib kasutada igaüks, kes tahab liikuda paremini. Kui vahtrulli saab võrrelda mõõgaga, siis VYPER’it lasermõõgaga.
1. Kuidas sündis idee luua Hyperice Vyper? Kui lihtne või keeruline oli seda visiooni ellu viia?
Idee Vyperi jaoks tuli mulle 2011. aasta lõpus. Ma reisisin palju ja külastasin profispordi meeskondi, esitledes neile meie jääkompressi tooteid ning rääkides treeneritega sellest, milline võiks nende arvates olla taastumise ja liikuvuse kvaliteedi parandamise tulevik. Paljud neist ütlesid, et vibratsioon on väga tõhus, aga see on kättesaadav ainult vibratsiooni platvormide kujul, mis on väga kallid, need ei ole kaasaskantavad ja nende kasutajad võivad vibratsiooni kogeda ainult jalgade kaudu. Ma tahtsin hakata tootma kaasaskantavat võimsat vahendit, mis võib mõjutada iga kehaosa ja viia vibratsiooni sügavale koe sisse. Jälgisin, kuidas mõned sportlased asetavad Power Plate’ide peale vahtrulle ja ma teadsin, et rull võib olla hea vibratsiooni edastaja. Vyperi väljaarendamisele kulus kaks aastat, mis oli suur väljakutse, sest mitte keegi ei olnud kunagi varem üritanud nii väiksesse seadeldisse nii palju võimsust panna. Lõpuks leidsime lahenduse ja see tuli meil hästi välja.
2. Kuidas kaitsesite oma ideed? Kas tundsite hirmu, et keegi võib toote idee varastada ja teist ette jõuda? Kui jah, siis kuidas nende hirmudega toime tulite?
Et seda ideed kaitsta, registreerisime kohe selle vibratsiooni tekitava sisemehhanismi patendina.
Meie ainulaadne kavand lubas meil kasutada suuremat massi, mis võimaldas tekitada rohkem võimsust ja seega toota tõhusamat vahendit. Mis puutub idee varastamisse, siis me teadsime järeleaimajate kohta, aga teadsime ka, et võime selle alati paremaks teha. Me hankisime kõige kvaliteetsemaid detaile ega säästnud väljaarendamise juures vahendeid. Kui keegi oleks tahtnud meid järele aimata, oleksime teadnud, et see saab olla ainult kehvema kvaliteediga toode – mis on osutunud õigeks.
3. Mis on lubanud teil edu saavutada?
Arvan, et kogu Hyperice meeskonnal on mitmeid omadusi, mis teevad meid edukaks. Meile kõigile meeldivad uued ja uuenduslikud meetmed, mis meie tootmist mõjutavad, me kõik oleme uudishimulikud ja ambitsioonikad ning teeme oma tööd kirega. Me kõik oleme eelkõige firma suure visiooniga kaasas.
4. Mis on Teie meelest Hyperice´i parim toode?
Raske on esile tõsta seda „parimat“, aga mulle tundub, et Vyperit kasutatakse kõige laialdasemalt, sest seda saab kasutada mitmeti. Seda saab kasutada nii soojenduseks KUI taastumiseks, see vahend on väga mitmekülgne ja samas meie kõige menukam toode.
5. Kui saaksite ajas rännata tagasi päeva, mil alustasite Hyperice äriga, ja teil oleks aega 15 minutit, et anda endale nõu ja soovitusi, siis mida te endale ütleksite?
Ma ei püüaks vältida vigu ega säästaks end nende tegemisest, sest ma olen tehtud vigadest palju õppinud. Aga ma annaksin endale nõu olla väga hoolikas meeskonna komplekteerimise suhtes.
Used by the world’s most elite athletes, The VYPER is a cutting-edge fitness and recovery device/roller that uses pressure and vibration to improve the body’s overall performance.
The VYPER uses 3 different speed settings powered by rechargeable lithium ion batteries, which give over 2 hours of use for charge. Excellent for self massage, warm up, and to work on tight muscles that prevent you from moving better.
The VYPER, is the world’s first high intensity vibrating fitness roller. The VYPER delivers 3 speeds of vibration powered by a rechargeable 16.8 Lithium Ion battery. Unlike a traditional foam roller, the VYPER features a German engineered roller which effectively transfers maximum vibration to the body. The VYPER can be used to increase range of motion and flexibility and to increase circulation. The VYPER is ideal for warming up the body before physical activity and for recovery after.
Keeping the Body’s soft tissue (muscles, tendons, ligaments, fascia) loose is essential for maintaining flexibility and range of motion. While foam rollers can help the body stay loose, adding vibration with the intensity and frequency of the VYPER takes the whole experience to another level. The VYPER has been used by the worlds best athletes to warm up and recover from training and competition. It can be used by anyone who wants to move better. If a foam roller is a sword, the VYPER is a lightsaber.
1.How the idea of creating Hyperice Vyper was born? How easy or difficult was to turn the vision into reality?
The idea for the Vyper came to me in late 2011. I was traveling around to professional sports team showing them our ice compression products and talking to trainers about what they thought the future of recovery and movement enhancement looked like. Many of them talked about vibration being very effective, but was only available in the form of vibration platforms- which are very expensive, not portable and the user could only access the vibration through their feet. I wanted to come up with a
portable, powerful tool that could target any part of the body and inject the vibration deep into the tissue. I saw some athletes putting foam rollers on top of power plates, and I knew immediately that a roller would be a great delivery system for the vibration. The Vyper took two years to develop, it was very challenging because no one had ever tried putting so much power into a device that small. In the end, we figured it out and really nailed it.
2. How did you defend your idea ? Were you afraid that someone might steal the idea of the product and get ahead with creating it ? If so, how did you deal with these fears ?
To defend the idea, we immediately filed a patent on on the internal mechanism that generates the vibration. Our unique design allowed us to use a heavier weight which enabled us to generate more force- and thus deliver a more effective tool. As for someone stealing the idea, we knew there would be copycats- but we knew we could always make it better. We sourced the highest quality components and spared no expense during the development phase. If someone was going to imitate us, we knew it would
always be an inferior product- and we turned out to be right.
3. What characterizes you to achieve success?
I think our team at Hyperice all posses a set of traits that make us successful. We all love creating new and innovative tools that will impact our industry, we are all curious, and ambitious and we all have a
passion for what we do. Above all, we are all bought in to the grand vision of the company.
4. In your opinion which is the best Hyperice’i product?
It is hard to pick a “best” product, but I feel the Vyper is the most widely used because it has so many uses. Because you can use it for both warm up AND recovery, it’s a very versatile tool and also our most popular product.
5. If you could travel back in time to the day when you started the Hyperice company and you would have 15 minutes to give yourself advice and recommendations , what would you say to yourself ?
I would not try and save myself from making mistakes, because I learned so much from the mistakes I made. But I would tell myself to be very careful about who I hire and who I let on the team.
by Marika Juusu | juuni 27, 2016 | Kultuur
On teada fakt, et suvel on palju erinevaid üritusi toimumas. Tohutu infotulva all aga ei jõua tihti kõike jälgida ning teinekord jääb seetõttu üht-teist märkamata. Selleks puhuks toomegi teieni nädala jagu erinevad muusikalisi üritusi, kus jagub kuulamist-vaatamist igale maitesele.
teisipäev, 28. juuni
- Suvehõngulises vanalinna restorani Al Bastione suveajas annab kl 19.00 mõnusa kontserdi ansambel Jäääär. Vaata lähemalt siit.
- Kuressaares Arensburg Boutigue hotellis kl 20.00 Kuressaares algab kontserdisarja avakontsert „Evening in New York”. Esineb eesti jazzmuusik Villu Veski, Prantsusmaalt Michel Lethiec, Poolast pärit Meccore String Quartet ja Thomas Januchta. Vaata lähemalt http://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/muusika/evening-in-new-york-189207/
kolmapäev, 29. juuni
- Löwenruh pargis (Mustamäe tee 59a) toimub ürituse sari „Kirjanik ja džäss”. Esineb Leelo Tungal ning muusikat teeb Urmas Lattikas ja bänd. Vestlust poetessiga juhib Jüri Aarma.
- Vanalinna restorani Al Bastione suveajas annab kl 19.00 hoogsa kontserdi Koit Toome. Nautida saab ka itaalia köögi parimaid palu. Vaata lähemalt siit.
neljapäev, 30. juuni
- Tervendavate helide keskuses (Vene 28, Tallinn) algab kl 19.00 lamamiskontsert harfi, gongi ja klaveriga. Triin Hio mängib harfi ning Lilia Märtmaa ja Denis Vinogradov saadavad gongidel, flöötidel, keelpillidel, tiibeti helikaussidel jms. Ürituse leiad siit.
- Vanalinna restorani Al Bastione suveajas alustab kl 19.00 svingimist ansambel Swingers. Vaata lähemalt siit.
- Tartu Antoniuse õues annavad muusikasuve raames ansambel Trafficu poisid Stig Rästa ja Silver Laas akustilise kontserdi. Lisainfot näed siit.
- Maalilisse Kõltsu mõisa toovad killukese Argentiinat kaks säravat koosseisu − Trio Maag ja Fresh moodustades seksteti, mis igati sobilik tangomuusika esitamiseks. Ürituse leiad siit.
reede, 1. juuli
- Otepääl Pühajärve pargis algab kl 15.00 Retrobest kahepäevane kontserdisari. Festivali väliskülalisteks on Thomas Anders ja Modern Talking bänd, DJ Bobo, Haddaway, Boney M, Maria Nayler jpm. Vaata lähemalt siit.
- Tõrva linn tähistab oma 90. juubelit ja selle puhul toovad Teieni akustilise kontserdi ansambel Kõrsikud. Üritus algab kl 20.00 Igamehe kohvikus Veskijärve saarel Tõrvas. Vaata lähemalt siit.
- Kabli külas Häädemeeste vallas algab kl 20.00 Päikeseloojangu festivali avaralli Ürgsete helide kontsert erinevate pillide ja kurgulauluga – Margus Prangel ja Margus Mitt. Päikesetervituskontsersi annavad jazzimuusikud Raivo Tafenau ja Ramuel Tafenau. Lisainfo leiad siit.
- Juulikuu esimesel nädalalõpul (1.07-3.07) alguse kl 18.00 kõmiseb Kagu-Eesti kaunis looduses, Mustjõe äärsel orunõlval Kikkaoja külas KÕU ehk elektroonilise muusika festival. Muusikat valivad parima muusikakoguga DJd, artistid ja melomaanid Eestimaa avarustest. Vaata täpsemalt KÕU kodulehelt.
laupäev, 2. juuli
- Haapsalu piiskopilinnuses algab kl 11.00 eestirootslaste laulu-ja tantsupidu. Vaata lähemalt siit.
- Hingega tehtud alternatiivmuusikafestival Schilling pisikeses, külalislahkes ja kaunis Kilingi-Nõmme linnakeses alustab kl 13.00. Esineb nii Eesti kui välismaa tuntud ja vähemtuntud alternatiivmuusikagurud. Ürituse leiad siit.
- Narva-Jõesuus algab kl 18.00 kuum East Beach Fest rannafestival. Lisainfot vaata siit.
- Tartu laululaval aga leiab aset kl 19.00 legendaarne popkooripidu, kus esinevad nt Apelsin, Traffic, Karavan, Põhja-Tallinn jt. Sündmuse leiad siit.
- Katariina kirikus esineb kl 19.00 Austraalia laulushamaan ja viimase aja šamanistliku vaimse muusika tõusev täht Murray Kyle. Vaata lähemalt siit.
- Vanalinna restorani Al Bastione suveajas annab kl 19.00 kontserdi eurolaulik Elina Born. Loe lähemalt siit.
- Lohusalu sadama laupäevaõhtused tantsuõhtu raames esineb kl 20.30 ansambel Respekt. Ürituse leiad siit.
- Kabli külas Häädemeeste vallas annab kl 20.00 rannalaval kontserdi Ansambel Shanon. Vaata lähemalt siit.
pühapäev 3. juuli
- Pärnus Ammende villa suveaias esineb kl 20.00 vokaalansambel Noorkuu, kes tähistab oma 20. tegevusaastat. Külalisesinejana astub üles hõbehääl Maarja. Lisainfo asub siin.
by | juuni 20, 2016 | Kultuur
On teada fakt, et suvel on palju erinevaid üritusi toimumas. Tohutu infotulva all aga ei jõua tihti kõike jälgida ning teinekord jääb seetõttu üht-teist märkamata. Selleks puhuks toomegi teieni nädala jagu erinevad muusikalisi üritusi, kus jagub kuulamist-vaatamist igale maitesele.
teisipäev, 21.juuni
- Vabaduse väljakul leiab kl 17.000 aset globaalne rulatamise päev, kus näeb nii muusikalisi etteasteid kui vingemaid rulatrikke. Vaata lähemalt siit.
- Kl 19.00 algab rahvusooper Estonias etendus “Viiuldaja katusel“. Vaata lähemalt siit.
- Viljandi laululaval on kl 20.00 raadio Star FMi suvetuur, kus esinevad tuntud eesti artistid: Smilers, 2 Quick Start, Shanon, Getter Jaani. Vaata täpsemalt siit.
kolmapäev, 22. juuni
- Võru spordihallis alustavad kl 17.00 kontsert-üritus “Laulud sõdurile”. Esinevad Jüri Pootsmann, Tanel Padar, Ott Lepland, Lenna Kuurmaa, TradAttack jpt. Õhtut juhib Madis Milling.
- Teatris NO99 algab kl 22.00 suur tants ja trall ehk aset leiab järjekordne Tantsulaagri pidu. Ürituse kohta leiad rohkem infot siit.
- Linnarahvas saab juba tähistada jaanipäeva Löwenruhi pargis. Kl 19.00 alustavad Reet Linna ja Jüri Aarma, pidu jätkab ansambel Vanaviisi.
- Rännumeestel ja -naistel tasub aga sammud seada Lõuna-Eestisse, sest Pühajärvel toimub parimate Eesti artistide saatel järjekordne jaanituli. Vaata lähemalt siit.
neljapäev, 23. juuni
- Kl 12.00 avatakse juba Patarei vangla väravad, kus toimub tänavune tasuta ranna jaanipidu. Lõke süüdatakse kl 22.00. Saab nii mõnusalt end kosutada kui ka muusikat nautida.
- Jaanipäeval on palju toimumas. Pärnumaa suurim jaanituli toimub Valgerannas, kus esinevad 2 Quick Start, Koit Toome ja Meie Mees.
- Algallika külalistemajal Läänemaal kl 17.00 leiab aset ainulaadne kontsert-rännak Triinu Tauliga. Ürituse kohta näed lisainfot siit.
- Endla turismitalus Koppelmaa külas Saue vallas toimub mehine jaanituli, kus saab näha vinget monsterautode šõud. Muusikalist naudingut pakuvad ansambel Apelsin ja Tanel Padar & The Sun.
- Meresõprade jaanituli leiab aset kl 19.30 Lohusalu sadamas, kus esinevad ansambel Kukerpillid ja Hellad Velled.
- Eesti Vabaõhumuuseumi õuel leiab kl 19.00 samuti aset traditsiooniline jaanituli, kus mõnusat meeleolu loovad ansambel Untsakad, Lõõtsavägilased, Lüü-Türr, POSÕ, Leigarid jt. Vaata lähemalt siit.
- Kel aga praamipilet ammu ostetud, see jõuab Saaremaa legendaarsele Mändjala jaanitulele, kus 20.00 alustatakse meelelahutusliku poolega. Kahel päeval ja kahel laval esinevad üle 20 artisti ja DJ, muuhulgas ka Smilers, Karl-Erik Taukar, Meisterjaan, Patune Pool jne. Vaata lähemalt siit.
- Ka Viimsis toimub legendaarne jaanituli, kus Viimsi Valgete Ööde festivali raames on esinema kutsutud heatujubänd Traffic ja Folk Higlights Orchestra. Peo kulgu dirigeerib õhtujuht Mait Trink. Vaata lähemalt siit.
reede, 24. juuni
- Harjumaa suurim jaanituli algab kl 19.00 Patika külaplatsil Rae vallas. Meelt lahutavat ja muusikat pakuvad Karl-Erik Taukar, 2 Quick Start ning Ivo Linna koos Antti Kammistega. Ürituse kohta loe lähemalt siit.
laupäev, 25. juuni
- Haapsalu kuursaalis algab kl 20.00 kontsertetendus Diiva. Infot ürituse kohta näed siit.
- Kultuuriklubi Kelmi ja Suhkrumolli ühine suveaed-välibaar esitleb inglise lauljat Lee Thomast, kes annab mõnusa kontserdi kl 20.00. Vaata lähemalt siit.
pühapäev 26. juuni
- Imelise Keila joa lossi algab kl 17.00 Kellaviietee üritus, kus saab nautida ehtsat ja kvaliteetset inglise teed, tutvuda lossi ja muuseumiga ning saada osa meeleolukatest muusikahetkedest. Kõik see toimub lossi ajaloolises interjööris, kust avaneb kaunis vaade jõele ja pargile. Vaata lähemalt siit.
by | juuni 19, 2016 | Kultuur
„See kõlab nii püha nimetusena. Kaplinski on kirjanik, ja Runnel … Aga mulle öeldud: „Ühe raamatuga võib veel väita, et ma pole tegelikult kirjanik. Sina oled kirjutanud neli raamatut.“ Tegelen raamatute kirjutamisega igal nädalal, võib-olla on aeg tunnistada, et ma olengi kirjanik,“ mõtiskleb Eia Uus.
Kooli ajal kirjutas ja illustreeris Eia koos parima sõbrannaga vihikuteviisi raamatuid vampiiritapja Buffy seiklustest. „Maakooli tundides oli meil tohutult igav ja me polnud ka lahedad tšikid, kes käisid diskodel,“ meenutab ta. Tollal ta veel lugemisest ja kirjutamisest ei vaimustunud. „Kooli kohustuslikus kirjanduses oli ikka täielikku jama. Tollal ei kujutanud ma ettegi, et minust saab inimene, kes helistab tööle ja ütleb, et on haige, et saaks kodus raamatut lugeda!“
Nüüdseks on Eia lugemis- ja kirjutamistempo pidurdamatu. Tal on ilmunud neli raamatut, aga praktiliselt valmis veel kümmekond. Lugemisel on tal korraga oma 20 teost. Varem mõtles ta murelikult, et äkki on temas midagi katki, et raamatuid ei tohi niimoodi lugeda, aga siis sai aru, et tal just seda vaja ongi. „Istun näiteks laupäeva õhtul tugitooli ja loen oma virnast järjest igast raamatust ühe peatüki,“ selgitab ta. „Ühel hetkel loen neuroloogiat, teisel erootikat, järgmisena Pulitzeri võitjat, siis luulet … Nii ei teki ühestki tüdimust.“
Ülikoolis andis Eiale eesti kirjandust Toomas Liiv, kelle luule meeldis Eiale tohutult. Ühes loengus teatas Liiv üleolevalt: „Kirjandust tulevad alati õppima inimesed, kes mõtlevad, et hakkavad ise kirjanikuks. Noh, romaanivõistluse tähtaeg on kahe kuu pärast! Kirjutage siis!“ Ja Eia otsustas, et kirjutabki. Planeeris, et teeb 20 peatükki, kui pikad need peavad olema, mitu vaba päeva on tähtajani, pani pisikestele paberitele kirja, mis igas peatükis juhtub, ja hakkas pihta. Sellest, et ta romaan „Kuu külm kuma“ osutus võistlusel äramärgitud tööks, sai ta juhuslikult teada siis, kui kooliaegne emakeeleõpetaja kirjutas talle halvustavalt: „Näen, et sul läheb hästi, aga et sa teaksid, su kaheksandas klassis käiv õetütar kirjutab sust palju paremini!“ Torge ei õnnestunud. „Mõtlesin, et issand kui lahe!“ ütleb Eia.
Ka Eia kaks järgmist romaani – ja viimane, mis pole veel ilmunud – said kirjutatud võistluste jaoks. Mõni autor teatab, et tema juba on kirjanik ega kirjuta enam mingile konkursile, aga Eiale meeldib, kui on tähtaeg. See, kuidas võistlusel läheb, polegi oluline.
Eia, kes töötab iga päev ajakirja Anne & Stiil tegevtoimetajana, usub, et ajakirjanikutööst on talle väga palju kasu olnud. Näiteks on ta aru saanud, et kõik üleliigne tuleb välja jätta, ükskõik kui palju tööd selle kirjutamisele kulus. „Ma vaimustun nii paljudest teemadest, et tekib info üleküllus. Guugeldan lõputult, tellin Amazonist 40 raamatut, endal on tähtaeg paika pandud, et kahe nädala pärast peab romaani mustand valmis olema.“ Kuid ajakirjanduses on piiratud nii aeg, vorm kui ka infohulk, mille lugeja on võimeline vastu võtma. „Suur õppetund on mulle olnud ka see, kuivõrd tähtis on arvestada lugejaga,“ ütleb ta. 20aastaselt mõtles Eia klassikutele, keda omal ajal ei mõistetud, ja leidis, et kirjutada tuleb vaid iseendale. Enam ta seda meelt ei ole: „Kui tahad mingit tähtsat sõnumit või teemat edasi anda, siis on vaja seda teha nii, et see lugejani jõuaks.“
Eia leiab, et ühest halvast harjumusest pole ta siiani vabaks saanud: lisada teose lõppu paar üleliigset lehekülge. „Kõik mu raamatud oleks pidanud lõppema enne viimast peatükki! Aga ma ei suuda end tagasi hoida,“ ütleb ta ärritunult, kuigi teab, et ta pole ainus. „Näiteks ühed maailma parimad raamatud, „Harry Potteri“ sari. Fantastiline! Ja siis lõpus need leheküljed:19 aastat hiljem, kui kõigil on lapsed … Miks?! Nii halb harjumus on öelda, mis pärast juhtub. Ega elus ju ei tea, mis kuude või aastate pärast saab.“
Millist nõu annab Eia neile, kes tahaksid samuti kirjanikuks saada? „Ülimalt elementaarne nõuanne: KIRJUTA. Kohtan pidevalt inimesi, kes ütlevad:„Issand kui äge, et sa oled kirjanik! Ma tahaks ka kirjutada.“ Mul tekib alati küsimus, et miks sa siis ei kirjuta?“ Eia usub, et peaaegu kõigil on häid ideid ja väga paljudel on oskus ka end sõnaliselt väljendada ja lugu jutustada. Aga üllatavatelt paljudele ei sobi kirjutamise formaat, need pikad tunnid üksi arvuti taga. Eiale sobib.Tema jaoks on ideaalne kirjutamisrütm see, kus nädalavahetused on täiesti vabaks võetud, telefoni ta vastu ei võta ning ainult kirjutab ja loeb vajalikul teemal.
„Mul peaks kahe nädala pärast ühe romaani mustand valmis saama,“ räägib ta silmade särades. „Olen väga elevil, nii vähe on minna, aga ma ikka ei tea, mis juhtub. Kui alustad raamatut, siis sa veel ei tunne oma tegelasi. Isegi kui mõtled, et see tegelane on täpselt nagu mu sõbranna Kati, siis juba teisest peatükist hakkab ta täiesti oma elu elama.“
Eia Uusi ilmunud teosed:
- „Kuu külm kuma“ (2005)
- „Kahe näoga jumal“ (2008)
- „Minu Prantsusmaa“ (2013)
- „Aasta Pariisis“ (2014)
Fotod: Kadri Palta
Toimetaja: Helen Kalpus
helen@yu.ee
YU Magazine on ajakiri inimestest, kes inspireerivad ning suunatud lugejaskonnale, kes soovib olla inspireeritud. Väljaannet saab osta nii müügipunktidest üle Eesti, tellida postiga (üksiknumbri hind 6,50 €) või lugeda hoopis digiversioonis (üksiknumber hinnaga 1,99 €). Nüüdsest müügil ka YU suvenumber.
by | juuni 16, 2016 | Kultuur
YU Magazine otsib sügisnumbrile säravat kaanestaari. Konkursi korras toimub kahe kuu jooksul üheksa fotosessiooni, kus finalistide eesmärk on järgmisesse vooru edasipääsemiseks oma fotodele maksimaalselt hääli koguda. Igas voorus langeb kõige vähem hääli saanud finalist konkursist välja. Grande finale toimub 8. augustil, mil kuulutame välja võitja. Jälgi võistlust SIIN
Võistluse vaheetappidest valmivad ülevaatlikud videod, mis näitavad kaadri taga toimunut. Selle liikuva pildi panebki iga kord purki üks andekas fotograaf, kes lisaks liikumatule pildile tegeleb ka videograafina. Alustades filmimisest ning lõpetades monteerimisega, lisaks filmib ta ka drooniga. Saage temaga palun tuttavaks 🙂
Mina olen Georg-Sander Männik, aga üldisemalt GSM. Inimesena hästi avatud, pühenduv ning hooliv. Kindlasti ei puudu punktuaalsus – eriti siis, kui asi puudutab video- ja fotograafiat. Seega jah, ma tegelen nii video kui ka fotoga. Need on minu hobi ja armastus, millest kasvas välja töö. Mis saaks olla veel parem, kui teha asja mida armastad!
Teekond foto ja videoni
Minu jaoks sai kõik alguse ajast, kui olin umbkaudu pooleteist aastane. Kuna mu isa tegeles hobikorras veidike fotograafiaga, siis oli meil kodus nii mõnigi kaamera. Tol ajal digikaameraid polnud. Olid vanad head filmikad nagu näiteks Zenit ja Ljubitel. Pätakana ei saanud ma aga veel aru, mida nendega täpselt teha saab. Seega toppisin igasuguseid vidinaid sinna, kuhu tegelikult pidi film käima. Selle tulemusena läks nii mõnigi kaamera mahakandmisele. Aastad möödusid ja ma taipasin, milleks kaamerad tegelikult loodud on. Umbes esimeses või teises klassis sain ma päris enda kaamera. Tegu oli väga lihtsa ülesehitusega seebikaga. Lükka katik eest ära, sihi ja vajuta nuppu. Ma mäletan täpselt, et pildistasin tol ajal oma suvila mere ääres peamiselt päikseloojanguid. Kõik see oli aga alles fotograafia avastamine. Tõsiselt otsustasin asja võtta käsile üheksandas klassis, kui läksin suvevaheajal tööle raha teenima, et enda korralik digifotokas osta. Suve lõpus soetasingi endale Olympuse digikaamera. See polnud aga kõige primitiivsem. Tollel oli juba korralik macro-režiim, stabilisaatorid jne. Otse loomulikult sattusin ma macromaailmast vaimustusse. Sedasi roomasingi mööda muru ja põõsaid ringi, et püüda pildile igasuguseid putukaid-mutukaid. Ühel hetkel võtsin suuna inimese peale ja hakkasin just seda külge arendama. Esimese hooga, nagu ikka, pildistasin ma sõpru, klassikaaslasi ja perekonda. Ühel korral paluti mul koolis klassiõhtul pildistada. See oli justkui mu esimene tellimustöö (siis veel täiesti tasustamata), aga ohh seda elevust!
Aeg läks edasi ning peagi avastasin enda jaoks juba peegelkaamerad. Tol ajal olid need hirmkallid, kuid ma sain sõbranna isa vana peegelkaamera poolmuidu. Maksin selle eest 300 krooni, kui ma nüüd ei eksi. Tegu oli Canoni kõige esimese digipeegliga. Edasi sai juba ostetud mõned objektiivid, välk ja fotokott. Ja ajaga tuleb ikka kaasas käia ning tehnikaparki täiendada.
Videoni jõudsin aga 4-5 aastat tagasi kui avastasin, et ainult seisvast pildist ei piisa. Seega võtsin youtube’i lahti ja hakkasin tasapisi õppima. Üleüldse olen ma kogu aja selline iseõppija olnud. Koolitusi, koole jne pole ma ei foto ega video vallas läbinud.
Madalpunktid
Madalpunkte on ikka olnud. Instpiratsiooni osas just, aga see ei takista. Käimasaamine on suhteliselt lihtne. Nimelt olen ma endale ajaga koostanud arvutisse inspiratsioonikausta, kuhu kogun täiesti erinevas stiilis pilte. Alustades lihtsamatest portreedest naturaalses valguses ning lõpetades keerukate valgusskeemidega stuudios. Neid vaadates hakkab mõte taas liikuma ja sünnivad uued ideed, mida elustada.
Eeskujud
Eeskujusid otseselt mu tegevustes pole. Küll aga inspireerivad mind muusika, mind ümbritsevad inimesed ning keskkond. Samuti mu enda tujud. Kui tujudes on langus, siis loon midagi süngemat, kui vastupidi, siis helgemat ja soojemat. Kõlab loogiliselt, kas pole?! Otseloomulikult ka filmid. Kuna ma olen kogu elu väga suur filmivaataja olnud, siis olen tänu neile saanud ka inspiratsiooni fotošootideks.
Koduleht
Facebook
by | juuni 14, 2016 | Kultuur
Vaid üks pilguheit aknast välja paljastab meile nukra tõe. Aasta esimeste kuude ilmad on heitliku meelega – ühel hetkel tänavaid valitsenud kohev lumekate on järgmisel justkui õhku haitunud, õues domineerivad juba tuttavaks saanud nukrad toonid ning kõnniteele on tekkinud lombid. Leidub väga vähe põhjuseid, miks oma nina koduukse vahelt välja pista, ja aina rohkem tundub, et on olemas ainult üks mõistlik variant oma aja veetmiseks: jääda koju ning mängida videomänge.
Aasta algus on reeglina vaikne. Kõik suured ja säravamad teosed hakkavad mängijateni jõudma reeglina alles märtsikuus, ent see ei tähenda, et mängimata jääks. Vastupidi, esimeste kuude vaikus annab suurepärase võimaluse väiksematele indie-arendajatele, et oma töö vilju esitleda, ja just nendele selles artiklis keskendumegi.
Üheks silmapaistvamaks näiteks sel puhul on „That Dragon, Cancer“, mille tegijad, abielupaar Ryan ja Amy Green, kasutavad just videomängumeediumit, et jutustada meile üdini isiklik ning kurb lugu oma pojast Joelist, kel diagnoositi 12kuusena vähk. „That Dragon, Cancer“ näitab meile hetki järgneva nelja aasta jooksul, mida nii vanemad kui ka Joel läbi pidid elama. Kõik neist momentidest ei ole ilmtingimata kurvad (osad neist on lausa fantastiliselt ülevõimendatud), ent kuiva silmaga jätab too
„Oxenfree“ on tunduvalt rõõmsamates toonides ja mängulikum (olgugi, et ka seegi tegeles teatud tasandil lähedaste surmaga ning selle mõjuga inimestele). Tegu on ilusa disainiga seiklusmänguga, kus kamp pidutsevaid noorukeid avastab väikeselt saarelt juhuslikult salapärase nähtuse, mis pöörab nende reaalsuse pea peale. Saarel ringi jalutades tuleb lahendada mõistatusi, olla tunnistajaks veidratele üleloomulikele sündmustele ja teha kaalukaid valikuid, mis määravad ära nii loo lõpu kui ka tegelaste omavahelised suhted. Mäng kasutab nüüdseks juba mängutööstuses populaarseks saanud dialoogisüsteemi, kus mängijal on vestluse käigus võimalus valida mitme reaktsiooni vahel, ent mitte kunagi varem pole selline süsteem niivõrd naturaalsena tundunud. Peategelane võib vahel teiste jutule vahele segada ja selle tulemusena jätab tegelastevaheline diskussioon loomuliku mulje. „Oxenfree“ ei ole just kõige pikem mäng (kestust on sel umbes nelja tunni jagu), ent valikute mitmekesisus ja siiras sarm annavad põhjuse mitu korda läbi mängida.
Jaanuarikuule pani korraliku punkti „The Witness“, mis on videomäng selle kõige robustsemas mõttes. Mängija leiab end üksikult saarelt, mille ainsateks elanikeks on mõistatused. Nende lahendamine ei ava aga ilmtingimata ainult uusi peamurdjaid, vaid aitavad loogiliste vihjete kaudu tulevasi väljakutseid ületada. Kõige tipuks pulbitseb saare pinna all end peitev narratiivne saladus. „The Witness“ ei pruugi olla igaühele, pigem on tegu nišitootega neile, kes soovivad asju omas tempos teha ja loogikat proovile panna. Selle mängu puhul tuleb kaasa hoiatus „Anna kuradile näpp, ta võtab kogu käe“! Ka „The Witness“ haarab mängijast kinni ega lase enam naljalt lahti.
Veebruar oli stiilsete mängude kuu. Esimesena jõudis meieni „Firewatch“, mis oma olemuselt on justkui segu „Oxenfree’st“ ja „The Witnessist“. Esimeselt laenatakse mitmeid valikuid pakkuv dialoogisüsteem ning üleloomulike nähtuste olemasolu, teiselt aga tolle ilus värviline visuaalne ilme. „Firewatch“, nagu nimigi vihjata võib, räägib loo Wyomingus pesitsevast pargivalvurist Henryst, kes hoiab kohalikel puudel silma peal, et ära hoida võimalikke metsapõlenguid. Tema ainsaks kaaslaseks on kaugustes asuv teine pargivaht Delilah, kellega mees vestleb vaid raadiosaatja kaudu.
„Unravel“ on eelmiste mängude nimistus vast kõige eripärasem – teose peaosas on lõngast poisike Yarny, kes otsustab maailma avastama minna. Teepeal tuleb tal lahendada väiksemaid mõistatusi samal ajal elus püsides, sest käimisel kõhneneb Yarny kaduva lõnga tõttu. Tegu on üdini siira ja armsa mänguga, mida mul endal õnnestus juba eelmise aasta suvel proovida, ning ma ei pidanud pettuma, kuna ainuüksi killuke Yarny seiklustest tegi südame soojaks. „Unraveli“ ilmumisele eelnenud reklaamikampaania üks seikadest sisaldas muuseas ka mängu autori õpetusvideot, kuidas ise lõngast Yarnyt valmistada, seega isegi, kui videomängud üldse ligi ei tõmba, saab sellelegi vaatamata lõngapoisi endale külla kutsuda.
Veebruari ja tõenäoliselt ka kogu selle aasta (kui mitte sajandi) stiilseima mängu tiitli napsab endale aga kindlasti „Superhot“, mis pärast pikka ootamist kohale on jõudnud. Tegemist on minimalistlikus stiilis tulistamismänguga, kus võimutsevad valged, mustad ja punased toonid ning kus aeg liigub ainult siis … kui sina seda teed. Sellest tulenevalt muutub „Superhot“ kiirelt tavalisest fantaasiavaesest märulist pingeliseks strateegiat nõudvaks peamurdjaks.
Märtsi saabudes ärkavad suuremad mängustuudiod talveunest ja meieni jõuavad (ning on juba ka jõudnud) sellised suuremad teosed nagu strateegiamäng „XCOM 2“, inimkonna ürgaegasid meenutav „Far Cry Primal“, Manhattani lumistel tänavatel aset leidev „The Division“ ning veel mitte kohale jõudnud, ent juba horisondil paistvad masohhislikult raske „Dark Souls 3“, ajaga mängiv „Quantum Break“ ning tänapäeva Indiana Jonesi meenutava Nathan Drake’i viimast seiklust sisaldav „Uncharted 4: A Thief’s End“. Mis kõige parem, see on ainult osake sellest, mida sellelelt aastalt oodata võib.
Mida teha aga siis, kui kõik eelnimetatud mängud mängitud saavad ja kodus istumisest kõrini on? Seljuhul tuleb välja mängima minna! Õnneks on lähitulevikus terendamas päris mitu kodumaist videomängudele pühendatud üritust. Esimene neist on MängudeÖÖ, mis koondab ühe kinohoone katuse alla kokku nii tulihingelised mängurid kui ka need, kelle jaoks too meelelahutusžanr alles uus ja värske on. MängudeÖÖ on mitmekülgne ja pakub kõikide jaoks midagi. Kevadine üritus toimub 26. märtsil, ent kui selle maha magad, ära heida meelt, sest sügisel toimub veel üks! Maikuus, täpsemalt 6.–8. maini leiab aset arvutimänguritele mõeldud traditsiooniline võrgupidu TTÜ Lan, mis nagu nimigi reedab, toimub Tallinna Tehnikaülikoolis.
Mängurid ütlevad, et kevad on parim hooaeg videomängude nautimiseks – ei ole enam talv, aga pole nagu päris suvi ka. Õnneks on olemas ohtralt võimalusi, kuidas üksi või koos sõpradega mõnusalt aega veeta. Need võimalused on otse loomulikult virtuaalsed.
Toimetaja: Sten Kohlmann
www.level1.ee
YU Magazine on ajakiri inimestest, kes inspireerivad ning suunatud lugejaskonnale, kes soovib olla inspireeritud. Väljaannet saab osta nii müügipunktidest üle Eesti, tellida postiga (üksiknumbri hind 6,50 €) või lugeda hoopis digiversioonis (üksiknumber hinnaga 1,99 €). Nüüdsest müügil ka YU suvenumber.
by Marika Juusu | juuni 13, 2016 | Kultuur
On teada fakt, et suvel on palju erinevaid üritusi toimumas. Tohutu infotulva all aga ei jõua tihti kõike jälgida ning teinekord jääb seetõttu üht-teist märkamata. Selleks puhuks toomegi teieni nädala jagu erinevad muusikalisi üritusi, kus jagub kuulamist-vaatamist igale maitesele.
esmaspäev, 13. juuni
- Tallinna keskraamatukogu suures saalis (Estonia pst 8) toimub kell 17.30 tasuta kontsert, mis kannab pealkirja „Kevadõhtu Brahmsi, Sibeliuse ja Mahleriga”. Esinevad Tuuri Dede metsosopranil ja Kärt Ruubel klaveril. Vaata lisaks siit.
- XI Tallinna kitarrifestivali raames toimub 13.−17. juuni palju huvitavaid ja välismaiseid muusikakontserte. Täna kl 19.00 on Kumu auditooriumis Vahemeremaade ja Lähis-Ida eksootika teemaline üritus, kus esineb Türgi muusik Cenk Erdoǧan. Vaata lähemalt siit.
teisipäev, 14.juuni
- Mustpeade majas esineb kl 19.00 XI Tallinna kitarrifestivali raames Šveitsi lautolegend Hopkinson Smith. Vaata lähemalt siit.
- Viimsi Vabaõhumuuseumis esitleb kl 19.00 oma suvetuuri „See pole ainult sääskede ja siilide öö” naisansambel Naised Köögis, kus laulavad ja mängivad pilli Sofia Joons, Kristiina Ehin, Katrin Laidre ja Kairi Leivo. Vaata lähemalt siit.
- Rokiklubi Tapper tähistab ülemaailmset punkmuusika ja -liikumise 40. aastapäeva ning esitleb ühte maailma legendaarseima punkbändi Ramonese kauaaegset trummarit Marky Ramone’i. Uues koosseisus Marky Ramoneʼs Blitzkriegi kontsert algab 20.00. Vaata lähemalt Facebookist.
kolmapäev, 15.juuni
- XI Tallinna kitarrifestivali raames toimub kl 21.00 Tallinna Teletornis päikeseloojanu kontsert, kus annab akustilise kontserdi Viljandi kitarritrio – Jalmar Vabarna, Argo Vals ja Jaan Jaago. Rohkem infot näed siit.
- Kännukuke raamatukogu hoovis (E. Vilde tee 72) toimub kl 18.00 traditsiooniline luulepiknik muusikaga. Piknikul esitab luulet Katrin Väli, muusika ja lauluga toetab Priidik Hallas. Luulepiknikul on ka vaba lava, kus soovi korral saavad oma loomingut ette kanda ka osalejad.
- Telliskivi Loomelinnakus (Telliskivi 60a) toimub kl 19.30 tantsuetendus ja -kontsert „Hingelinnud”, mis vaatleb linnulikkust inimloomuse metafoori või võrdkujundina, näitab maailma ning inimesi salapärase, hapra ja muutlikuna. Vaata lähemalt siit.
neljapäev, 16. juuni
- XI Tallinna kitarrifestivali raames toimub kl 19.00 Mustpeade majas Hispaania kitarrilegendi Ricardo Galléni kontsert. Lisainfot näed siit.
- Restoran Al Bastione suveaias astub kl 19.00 laval üles armastatud Elina Born, millele lisaks saad nautida autentset itaalia kööki. Vaata lähemalt siit.
- Kadrioru pargis toimub kl 18.00 suvehooaja avamine, kus esineb Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli puhkpilliorkester. Lisainfot kontserdi kohta leiad siit.
- Nordea kontserdimajas esineb kl 19.00 vene lavalaudade kustumatu täht Ruki Vverh! Vaata lähemalt siit.
reede, 17. juuni
- Tantsuansambel Parvepoisid tervitavad reedel kl 14.00 kõiki Nõmme turul viibijaid tasuta kontserdiga.
- XI Tallinna kitarrifestivali raames toimub kl 19.00 Kumu auditooriumis Argentiinast pärit tangomuusikute Mirta Alvareze ja Fabian Carbone kontsert. Vaata lähemalt siit.
- Restoran Al Bastione suveaias astub kl 19.00 üles imeline hõbehääl Ines. Lisainfot näed siit.
- Vanalinnas, Tervendavad Helid stuudios (Uus tn 19) toimub kl 19.00 huvitav Hang lamamiskontsert, kus esineb Portugali muusik-multiinstrumentalist Fernando Lyra ning õhtu maiuspalaks on müstilise kosmilise kõlaga pill hang trumm. Lisainfo leiad Facebookist.
- Viimsi Vabaõhumuuseumi Kingu talus algab kl 20.00 Viimsi Valgete Ööde festival, kus astuvad üles eurolaulik Jüri Pootsmann ja ansambel Dagö. Vaata lisaks siit.
laupäev, 18. juuni
- Hirvepargis Kalambuuri kohviku ees (Toompuiestee 8) algab kl 13.00 huvitav svingipidu-rattaretk Swing&Ride, kus saab keskpäeval svingida hoogsa muusika saatel ning pärast seda teha sportliku rattaretke vanalinnas. Vaata lähemalt siit.
- Kumu kunstimuuseum tähistab oma 10. tegutsemisaastat ja suve algust suure muusika- ja kunstipeoga Kumu ÖÖ. Õhtu langedes algavad kl 19.00 neljal laval kontserdid, mis pakuvad audiovisuaalseid elamusi nii eksperimentaalse elektroonika, eeterliku indie, kunstpopi kui džässi austajatele. Esinevad briti dream-popbänd A.R.Kane, Taani indiepopbänd Dinner, Ameerika eksperimentaalmuusika täht Eric Copeland, kitarrist-helilooja Robert Jürjendal ja ambient-muusik Kaido Kirikmäe, Etioopia päritolu Soome laulja Mirel Wagner, elektroonilise muusika artist Paul Jebanasam koos audiovisuaalkunstniku Tarik Barriga, Florida psühho-popi duo Prince Rama, eesti veteran-indibänd Röövel Ööbik jpm. Vaata lähemalt siit või Facebookist.
- Restoran Al Bastione suveaias esineb kl 19.00 alati särav laulik Liis Lemsalu. Vaata lähemalt siit.
- Viimsi Valgete Ööde festivali raames esineb kl 20.00 Viimsi Vabaõhumuuseumi Kingu talus kosmiline muusik Mick Pedaja ja Brides in Bloomi bändist tuntud Mikk Tammepõld. Lisainfo leiad siit.
pühapäev, 19. juuni
- Viru keskuse aatriumis algab kl 12.00 üritus „Global Village” ehk suurim maailma kultuuride vaheline pidustus, kus esitlevad rohkem kui 30 riigist pärit noored oma maa kultuuri läbi laulu, tantsu, toidu, rahvusriiete, muusika ja traditsioonide. Vaata lähemalt Facebookist.
Fotod: flickr.com
Toimetaja: Andra Stražev
andra@yu.ee
by | juuni 12, 2016 | Kultuur
Mina ütlen kartul.
Sina ütled bataat,
„vaatevinklid“.
*
Uus algus,
palun tule, hea.
Pime valgus
hoia eemale mu peast.
Loodan, olen õppinud
oma veast.
Et ei jääks ükski asi
ambivalentseks,
teeme nii, et
puudub …
Puudub emotsioonilaviin
ja süümepiin.
„Suhteline“.
Autor: Karl-Christoph Rebane
Foto: erakogu
YU Magazine on ajakiri inimestest, kes inspireerivad ning suunatud lugejaskonnale, kes soovib olla inspireeritud. Väljaannet saab osta nii müügipunktidest üle Eesti, tellida postiga (üksiknumbri hind 6,50 €) või lugeda hoopis digiversioonis (üksiknumber hinnaga 1,99 €). Nüüdsest müügil ka YU suvenumber.
