Algasid mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted

Algasid mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted

by Marika Juusu | apr. 11, 2018 | Avalehele, Elustiil, Foto, Kultuur, Persoon

Sel nädalal algasid uue Eesti täispika mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted. Koomiliste elementidega psühholoogiline draama jõuab kinno 2019. aasta kevadel.

 

Filmi keskmes on nutikas, ent pisut nurgeline füüsikadoktor Sandra Mets, keda kehastab Mari Abel. Teadusele pühendunud naine kaotab ootamatult töö, ent uue leidmine ei kujune sugugi nii lihtsaks kui loodetud. Lõputus tööintervjuude karussellis tuleb Sandral seista silmitsi võimumängude, silmakirjalikkuse ja pideva kohanemisvajadusega. Film uurib, mis jääb inimese identiteedist alles siis, kui ta end enam töö kaudu defineerida ei saa.

Mari Abeli kõrval teevad filmis kaasa Kaie Mihkelson, Raimo Pass, Tiina Tauraite, Henrik Kalmet, Hendrik Toompere, Hendrik Toompere juunior, Alo Kõrve, Mait Malmsten, Carmen Mikiver, Riho Kütsar, Jarmo Reha, Erki Laur, Karl-Andreas Kalmet, René Reinumägi, Peeter Tammearu jt.

Filmivõtted toimuvad põhiliselt Tallinnas ja Tartus ning kestavad aprillist juuni alguseni.

Filmi stsenarist ja režissöör on Kaupo Kruusiauk, kelle jaoks on see täispika mängufilmi debüüt. Varem on Kaupo Kruusiauk teinud mitmeid lühi- ja dokumentaalfilme, neist uusim, dokfilm “Viimane vürst” Peeter Volkonskist linastub sel sügisel.

“Sandra saab tööd” operaator on Sten-Johan Lill (“Päevad, mis ajasid segadusse”) ning kunstnik Tiiu-Ann Pello (“Deemonid”). Filmi toodab Kopli Kinokompanii, produtsendiks on Anneli Ahven.

Filmi eelarveks planeeritakse 392 000 eurot, põhirahastajateks on Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Filmi Facebooki leht: www.facebook.com/sandrasaabtood

Filmi Instagrami leht: www.instagram.com/sandrasaabtood

Foto: Triin Tenso

Jazzlauljatarid Ivi Rausi, Liina Saar ja Helin-Mari Arder annavad välja plaadi “Aitäh, Valter Ojakäär!”

Jazzlauljatarid Ivi Rausi, Liina Saar ja Helin-Mari Arder annavad välja plaadi “Aitäh, Valter Ojakäär!”

by | märts 7, 2018 | Kultuur

Laupäeval, 10. märtsil tähistame Valter Ojakääru 95. sünniaastapäeva ja sellel päeval ilmub Eesti muusikalettidele uus jazzilik album “Aitäh, Valter Ojakäär!”.

Idee kasvas välja samanimelistest kontsertidest, millest esimene toimus 20. jaanuaril 2017. Ivi Rausi: “See oli Eesti Jazzliidu kevadhooaja programmi avakontsert, millega soovisime avaldada tänu Maestro Ojakäärule tema hindamatu panuse eest Eesti jazzi lukku. Valter Ojakäär oli ja on Eesti jazzi suurkuju. Tänu temale teame, mis selles muusikamaailmas toimus nii meil kui ka mujal. Tänu temale saame laulda laule, millest suur osa on jõudnud aja jooksul erineva põlvkonna lauljate repertuaari. Ojakääru lood on ajatud ja igihaljad. Need puudutavad meie hinge ja panevad silmad särama. Need laulud aitavad mõista elu ja selle saladusi. Need aitavad elada.”

Album on kolme Eesti lauljatari, Helin-Mari Arderi, Ivi Rausi ja Liina Saare ühine tänu Eesti jazzi grand old suurkujule. Kolme lauljatari nägemus ja tõlgendus saavad kokku ühel helikandjal.

Helin-Mari Arder: „Valter Ojakääru loomingus on veel palju sellist, mis ootabki uuesti avastamist. Kuna meie kokkupandud kava koosneb kolme laulja tõlgendustest, on selles kindlasti selliseid värve ning igaühele ainuomast improvisatsiooni, mida üksainus esitaja ei suudaks pakkuda.“

Päikeselise häälega Helin-Mari Arder astus publiku ette aastal 2001. Ta on lõpetanud G. Otsa nimelise Muusikakooli ning Helsingi Metropolia Ülikooli ja välja andnud üle kümne albumi, millest esimene ilmus aastal 2003.Rohkem infot leiab SIIT.

Liina Saar on õppinud EMTA-s, Göteborgi Muusikaakadeemias ja Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Ta on loonud muusikat mitmetele koosseisudele, neist tuntuimad MiaMee ja Ajavares. Rohkem infot leiab SIIT.

Ivi Rausi on lõpetanud EMTA kaasaegse improvisatsiooni eriala ja osalenud erinevates vabaimprovisatsioonilistes workshoppides üle Euroopa. Ta on andnud välja kaks autoriloomingulist albumit “KummaLiine Kleit” (2012) ja “2+2 on 2” (2015). Rohkem infot leiab SIIT.

Lisaks lauljataridele musitseerivad albumil neli suurepärast jazzmuusikut:
Danel Aljo – saksofonid
Jaan Jaanson – kitarr
Ara Yaralyan – kontrabass
Aleksandra Kremenetski – löökpillid

Plaadiesitluskontserdid:

  1. märts kl 17 Pärnu Raekoda
  2. märts kl 17 Pajusi Rahvamaja
  3. märts kl 20 Philly Joe’s Jazziklubi
  4. aprill kl 19 Viljandi (Jazzkaar)
  5. aprill kl 19 Türi (Jazzkaar)
Legendaarsest vürst Volkonskist valmib dokumentaalfilm

Legendaarsest vürst Volkonskist valmib dokumentaalfilm

by | märts 7, 2018 | Kultuur, Persoon

Värvikast lauljast, näitlejast, lavastajast ja tõlkijast Peeter Volkonskist tehtav dokumentaalfilm “Viimane vürst” jõuab kinodesse sel sügisel.

Viimaseid päevi võttes olev film heidab pilgu Eesti ühe jõulisema loomingulise natuuri argipäeva. Punkbändiga Propeller kuulsaks saanud Volgi loometegevuse kõrval on filmis tähtsal kohal perekonnaliin, eelkõige suhted poegadega ning tingimusteta toetava abikaasa roll. Filmi materjal on üles võetud viimase kolme aasta jooksul ja sinna perioodi jäi ka peategelase raske haigus.

“Viimase vürsti” režissöör on Kaupo Kruusiauk, kelle sõnul mõjub Peeter Volkonski värskendava meeldetuletusena sellest, et igapäevaste olmetoimetuste kõrval on olemas ka teised väärtused. “Viise, kuidas oma elu elada, on mitmeid. Mind huvitas balansi leidmise võimalikkus olme, loomingu ja aristokraatia vahel,” kommenteeris režissöör.

Kaupo Kruusiauk on varem teinud dokfilmi “Mängija” maletaja Jaan Ehlvestist ning mitu lühimängufilmi. Tema esimene täispikk mängufilm “Sandra saab tööd” läheb võttesse tänavu aprillis. “Viimase vürsti” toodab Flo Film ning see jõuab kinodesse üle Eesti sügisel 2018. Filmi valmimist toetab Eesti Filmi Instituut ja Kultuurkapital.

Filmi käekäiguga saab end kursis hoida Facebooki lehel www.facebook.com/viimanevurst.

Noorte kohad, inimesed, ideed ja trendid, mida jälgida

Noorte kohad, inimesed, ideed ja trendid, mida jälgida

by Eliisa Tiidumaa | jaan. 3, 2018 | Disain, Kultuur

Nähes tänapäeva noori ning trendideloojaid, leiame ühise joone – üksteise inspireerimine. Moeloojad leiavad ideid sotsiaalmeedias kõrgel kohal olevatelt isikutelt ning nende riietusest. Kõik võivad olla trendsetter’id kui nad soovivad, oluline on, et nad just tunneksid ennast mugavalt selles, mida nad kannavad ning et nemad oma enesekindlusega silma jääks kaamerale või moeloojatele.

2017/2018 moodi võiks kirjeldada kirevalt ja ka retrolikult – ruudud, punased värvid, 80ndate mõjutused ja muud. Olen toonud  välja inimesed, kes on jäänud oma tegemiste ja särtsakusega silma, nii ideid kui ka nippe tulevikuks ja trende, mis vallutavad maailma 2018. aastal.

 

Zendaya – tüdrukute eest väljas

Zendaya on tuntud kui tüdruk, kes alati seisab naiste õiguste eest. Aasta alguses tegi Twitteris noormees maha pluss-suuruses neiu välimust. Neiu ise oli postitanud pildid Twitterisse, sest oli enesekindel iseenda suhtes ja nendel fotodel. Zendaya hakkas ebaviisakale noormehele vastu ning pakkus hoopis neiule modellilepingut tema kollektsioonis. Solvatud tüdruku unistus saada pluss suuruses modelliks täitus.

 

Dua Lipa

Dua Lipa on naine, kes on tema ise. Väiksest saati teadis ta, et temast saab laulja ning ta töötas selle nimel. Päevasel ajal käis õpingutel ning õhtustel aegadel tööl. Ta ei ole võlts, keegi teine pole tema imagot loonud ega aidanud tal seda luua peale tema enda. Ta on 100% Dua. Ta välimust võib kirjeldada eksootilisena. Samuti on Dua tegelenud modellindusega. Laulu “New Rules”, mis õpetab naisi õigeid valikuid tegema, edetabeleid põrmustavat edu ei osanud keegi ennustada.

 

Rihanna

Rihanna on eeskuju paljudele naistele ja ka meestele igas eas. Peale lauljaks olemise on ta modell, näitleja, laulukirjutaja, moedisainer, produtsent, ettevõtja ja filantroop. Hiljuti tuli ta välja uue enda perekonnanimelise meigifirmaga Fenty. Fentyl on saanud palju kiitust selletõttu, et jumestuskreeme on täpselt nii palju kui on ka nahavärve: albiinodest tumedanahalisteni. Rihanna on kogunud kaheksa Grammy’t lisaks teistele auhindadele. Samas on ta ka saanud trofee Ameerika Moedisainerite Nõukogult selle eest, et ta on üks suurimaid stiiliikoone maailmas.

 

Liisa Leetma

Edgy Instagrami kuninganna blogija Liisa Leetma on nii mõnelegi sotsiaalmeedias surfava noorele silma jäänud. Leetmal on kindel stiil: julge, silmatorkav, esiletõusev, mis paistab massi seest välja. Liisa postitustel on pealkirjaks tihtipeale kas motiveeriv, julgustav, inspireeriv või humoorikas tsitaat. Ta alustas blogijana ning tänu sellele, et otsis koostööpartnereid, on ta saanud meigifirma Maybelline esijumestajaks. Samuti on teda pärjatud parimaks ilublogijaks.

Trendid

 

Nabapluusid

Head aega põlvedeni tuunikad, tere tulemast tagasi nabakad! Nabapluusid on hea variant, kuidas oma figuuri näidata. 80ndatest comeback’i tegevatel nabapluusidel pole reegleid – kõik võivad kanda mida iganes nad tahavad, peaasi, et nad ennast ise selles mugavalt tunnevad. Nabakad võivad igaühe seljas välja näha särtsakad. Nabapluuse on hea sobitada kõrge pihaga seelikutega või kõrge pihaga teksade või viigipükstega.

Punane

Punane on selle sügis-talve üks populaarsemaid värve. Moenädalal oli peaaegu iga kollektsiooni üks komplektidest üleni punane. Punane on esimene värv, mida inimese silm märkab. Seda saab paarida mitme erineva esemega. Näiteks klassikalisele üleni mustale riietusele lisada punane jakk või näiteks punane huulepulk ja punased kindad või punane kaabu ja punased kingad.

Choker`id

Kuigi te võite arvata, et choker’id on oma aja ära näinud, olete väga valel arvamusel. Paljud inimesed mõtlevad, et chokeritel pole mõtet ning näevad välja labased. Eesti keeles “kägistajatel” on erinevaid variante: kivikestega, gooti stiilis pitsiga, lihtsalt tennisepaelu meenutavad. Neid saab kanda pidulikul üritusel, tavariietusega, tööl, kui muidugi tööetikett ehteid keelanud pole. Choker’id toovad kaela esile, mistõttu peab neid targalt siiski kandma. Näiteks võiks olla riietus tagasihoidlikum, kui on plaanitud väga silmatorkav kaelaehe.


Kõrge pihaga püksid ja seelikud

Puusade rõhutamiseks kantakse kõrge pihaga pükse või seelikuid. Kandes kõrget pihta, rõhutad sa oma puusi ja taljejoont ning sobitades neid mõne nabapluusi või kehasse pluusiga toob see esile kauni figuuri.

Noorte kohad:

 

Nurri Kassikohvik

Hea mõttega teostatud kohvik on väga armas koht, kus veeta oma lõuna. Kassikohviku loomisest räägiti tükk aega enne, kui see ideest teostuseni jõudis. Harrastuskriitikud on Nurri Kassikohvikut kirjeldanud kui südantsoojendava ning ülla eesmärgiga kohana. Nurri Kassikohvik on eriline sellepoolest, et seal kõnnivad päris kassid ringi. Kõik kassid on pärit Kasside Turvakodust. Neil on seal oma ronimispuud ja peidupaigad. Samuti ei pelga Nurri Kassikohviku kiisud inimesi. Kui soovid teha kohvipausi või võtta kerge lõuna neljajalgsete seltsis, on Kassikohvik parim koht sinu jaoks!

Bollywood

Kui soovid leida väljapääsu Eesti külmast kliimat ning põgeneda soojale maale, on restoran Bollywood sinu jaoks. Bollywoodi sisustus on ehtsate India mustritega kaetud. India restoran pakub võimaluse lõõgastuda akna ääres diivani peal vanalinna tegusa tänava kõrval.

Rotermann

Rotermanni kvartal on Tallinna üks modernsemaid osasid. Alustades stiilsetest poehoonetest viimse detailini viimistletud kortermajadeni. Tekitab tunde, nagu oleks Milano moetänaval või eraldi linnas. Võimalused on näiteks lauatennise mängimiseks, poodlemiseks ning söömiseks või lihtsalt kohvipausiks.

Oma kodu

Noortel on vaja ka endale keskenduda ja tähtis on perega ajaveetmine. Kodus saab tavaliselt meigitud nägu puhata ning näiteks võtta esile mõni DIY projekt. Vaadata lõpuni Fashion Week’i videod või alustada uuesti Netflix’is oma lemmikseriaali viiendat korda. Lugeda mõni põnev raamat läbi ja üleüldse võtta puhkus välisest maailmast.

Ideed

Kõik on moes, kui suudad välja kanda

 

Noored muretsevad tihti selle pärast, mis neil seljas on. “Mis ma selga panen?” käib nii mõnegi peast enne magama minekut või väljaminekut läbi. Kas kardetakse teiste arvamust või on iseenda armastamine niivõrd vajalik. Thrift shopping kui tegusõna on väga aktuaalne. Nagu ka on nähtud paljude eeskujude puhul, saab kõike tuua moodi: läbipaistvad püksid, alt laienevad püksid, kilepüksid. Kõik peegeldub kandja näol ja tihti juhtub ka nii, et kui sa kannad enesekindlalt mõnda riideeset, võid olla uus trendsetter.

Lihtsuses peitub võlu

Pole mõtet karta, kas tavaline must pükskostüüm jääb tänavapildis igavaks. Kanna lihtsaid värve julgusega. Tumesinine, must, punane, pruun, beež, valge. Näiteks tavalised teksad ja pruun kampsun. Kõlab nagu iga teine Instagrami postitus? Seda just sellepärast, et nii ongi moes! Instagram on nagu omamoodi moeajakiri. Inimesed postitavad pilte aktuaalsetest trendidest, et tervele maailmale silma jääda ning vaatajaid mõjutada.

 

Lisa aksessuaare

Tuues esile eelnevalt mainitu, on hea idee leida tavalisele riietusele sobivad akssessuarid. Näiteks mõni särtsakas käekott, staple necklace või suured sõrmused ja käevõrud võivad tavalise riietuse muuta kõrgmoelikuks. Mõnikord juhtubki olema nii, et Sinu kollektsioonist oligi puudu üks punane kaabu või suured rõngaskõrvarõngad.

 

Kuidas muuta odavate riiete välimus kalliks?

Eestis ja ka mujal on väga populaarseks saanud taaskasutamine. Kõigil kellel on piisavalt aega ettevõtmiseks ning tegutsemiseks on soovitatud külastada kaltsukat. Lisades kangapoodides saadaval olevaid embleeme, kristalle, sädelusi, nööpe, saab muuta näiteks tavalise tuunika kõrgmoeliku väljanägemisega kleidiks. Muidugi  nõuab see natuke nokitsemist ja kannatlikkust, ent lõpptulemus tasub end ära.

Jalgpallur peab olema mentaalselt tugev ja enesekindel

Jalgpallur peab olema mentaalselt tugev ja enesekindel

by Triina Kalda | nov. 29, 2017 | Kultuur, Persoon

Lennart Brorsson, Stockholm

Lennart Brorsson, Stockholm

Prince Ikpe Ekong on Nigeeria jalgpallur, poolkaitsja, kes toodi pärast 1994. aasta World Cupi Itaaliasse ning asus mängima Itaalia klubi A. C. Reggianas, mille treeneriks oli Carlo Ancelotti. Ta on võitnud African Cup of  Nationsil Tuneesias 2004. aastal pronksmedali. Praeguseks on Prince Ikpe oma karjääri jalgpallurina lõpetanud ning tegeleb Rootsis jalgpalliskaudina ning juhib Nigeerias jalgpalliakadeemiat.

Milline on sinu taust jalgpallurina?

Sündisin Nigeerias Lagoses Ajegunles, kohas mida kutsuti getoks ja kus elutingimused olid rasked. Nüüd soovivad paljud end sealse päritoluga seostada. Mitu staari, jalgpalli- ja muusikatalenti on avastatud just sealt piirkonnast. Kummalisel kombel on seal väga palju potentsiaalikaid inimesi.

Noore poisina mängisin käsipalli, lauatennist ja jalgpalli. Esindasin oma kooli lauatennises ning olin mõnda aega ka jooksja. Minu isa tõttu oli peres huvi jalgpalli vastu ja seetõttu ostutus minu lõplikuks valikuks just see. Teadsin, et see on valdkond, mida tasustatakse tulevikus paremini. Nii ma tegingi teiste spordialadega lõpu ja keskendusin edaspidi alates 14. eluaastast ainult jalgpallile.

Minu isa mängis jalgpalli ning tema unistus oli saada professionaaliks. Paraku see unistus mitmel põhjusel ei täitunud. Kui ma hakkasin tõsisemalt jalgpalliga tegelema, sain aru, et just minu isa oli mulle sel teel kõige suuremaks julgustajaks. Nigeerias suhtuti tol ajal (kaheksakümnendate lõpp, üheksakümnendate algus) jalgpalluritesse kui huligaanidesse, kel polnud tõelist tulevikku.

 

Kuidas sa ise noorena treenisid?

Minul puudusid sellised võimalused, nagu on tänapäeva noortel. Sain oma esimesed jalgpallikingad alles 15aastaselt, enne seda mängisin paljajalu.

 

Milline on olnud sinu elu kõige põnevam hetk?

Usun, et kõige põnevam moment oli minu jaoks 1996. aastal, kui minust sai  professionaalne jalgpallur. Lahkusin Nigeeriast Itaaliasse, mis oli suure unistuse täitumine. Lennuk startis Nigeeriast õhtul kell 23 ja saabus Itaaliasse hommikul kell 6. Tundus, nagu oleksin viibinud unenäos, saamata reaalselt sõbagi silmale. Lubasin endale, et sellest unenäost ei ärka ma mitte kunagi üles. See oli kõige suurem ja põnevam hetk minu kui jalgpalluri elus.

 

Ja kõige raskem hetk?

Klubi, kus ma 2010. aastal mängisin, sai uue treeneri. Ma olin kaks aastat olnud võtmemängija, kõige kõrgemini tasustatud mängija meeskonnas. Ühtäkki otsustas uus  treener teised poisid mängu lasta ja mind pingile jätta. Ma pingutasin igas trennis ja sain aina paremaks. Mingil põhjusel ei saanud ma aga mänguvõimalust. Paljud sõbrad imestasid ning soovitasid mul klubi vahetada, aga ma ei teinud seda. Jäin paigale ja lõin selle tagajärjel mõned väga tähtsad väravad.

Kokku kestis see üheksa kuud. Hooaja lõpus tuli treener ja kallistas mind ning ütles, et pole kunagi nii distsiplineeritud mängijat näinud. Ta oli minu üle väga uhke. See oli minu jaoks saavutus, mis tuli äärmise kannatlikkuse kaudu.

 

Kuidas motiveerid ennast spordis? 

Motiveerin end Jumala kaudu. Mu elu on usu tõttu palju parem ja huvitavam. Olen vaimsem ja see on mulle paljuski abiks.

 

Millised iseloomuomadused peavad olema noorel, kes tahab saada jalgpalluriks?

Arvan, et jalgpallur peaks olema järjepidev, distsiplineeritud ning tõeliselt töökas. Oluline on pingutus ja eesmärk, millele oma aega pühendad. See, millele oled keskendunud, selles saad sa ka suurepäraseks.

 

Mis on hind, mis tuleb sportlase karjääri eest maksta?

See hind on distsipliin. On asju, mida ei saa teha, näiteks alati ei saa sõpradega aega veeta. Ma olen palju ettevõtmisi sõpradega pidanud vahele jätma. Samas on ka palju talendikaid sportlasi, kes on lasknud näiteks alkoholil või mõnuainetel oma  energiat ja andeid röövida. Sportlase keha vajab tervet keskkonda, toitu ja ka taastumist. Seega, kui oled valmis maksma hinda, siis võid end suurepäraseks karjääriks valmis panna.

 

Kas jalgpallurile on tavapärane pärast karjääri lõppu saada treeneriks või milline on loogiline jätk?

Paljudest saavad treenerid või mõne spordiga seotud organisatsiooni juhid, mõned aga lähevad täiesti teisele elualale. Mulle on pakutud treeneripositsioone, aga olen otsustanud jääda jalgpalliskaudiks. Nõustan ka mitut jalgpallimeeskonda. Mul on Nigeerias Lagoses jalgpalliakadeemia. Seal treenivad lapsed ja noored vanuses 6–19. Suviti  korraldan Rootsis jalgpallilaagreid, rõõmuga teeksin seda ka Eestis või Lätis. Õpetan noortele jalgpallitehnikaid ning jagan oma teadmisi ja kogemusi jalgpallist. Annan nõu, kuidas saada mentaalselt tugevaks, sest jalgpallur peab olema mentaalselt väga tugev ja enesekindel.

 

Toimetas: Triina Kalda

E-post: triinakalda@gmail.com

Iga inimese elu pakub võimalusi!

Iga inimese elu pakub võimalusi!

by Lille Lepik | okt. 27, 2017 | Kultuur

Fotol Liina Kersna koos õega

 

 

 

Liina Kersna ei ole kunagi riigikogu liikme positsioonist unistanud. Elu on lihtsalt läinud nii. On kahte sorti inimesi. Ühed teavad juba lapsena, kelleks nad saada tahavad, ning täidavad elu jooksul justkui plaani oma unistuse saavutamise nimel. Teised lähevad kaasa võimalustega, mida elu  pakub. Liina Kersna kuulub nende viimaste hulka.

Liinat on iseloomustatud kui enesekindlat ja julget inimest. Ise arvab ta, et võib sellisena välja paista küll. Tegelikult nõuab nii enesekindlus kui ka julgus pidevat tööd endaga. Kui on vaja, siis võtab ta end kokku, ja see on oluline oskus eluks. Tuleb osata pingutada ja ületada hirme. Kui Liina oli peaaegu kaheksa aastat töötanud Stenbocki majas, kohtunud praktiliselt kõigi Euroopa juhtide ning kroonitud peadega, surunud kätt Obamal, arvas ta, et ei karda enam midagi. Ja siis esimest korda riigikogus pulti minnes värises ta nagu haavaleht. Iga uus situatsioon, kuhu elu meid asetab, võib tekitada hirmu. Küsimus on, kas me jääme oma hirmude vangi, hakkame neid vältima või ületame neid seeläbi arenedes ja elus edasi liikudes. Selleks, et oma hirmudest vabaneda, tuleb astuda esimene, teine ja kolmas samm. Sealt edasi läheb juba lihtsamaks. Praegu ei karda ta enam ei pulti minna ega küsimusi esitada.

Vaadates tagasi oma karjäärile, leiab Liina, et ei ole oodanud elult kingitusi. Oma erialal on ta läbi teinud kõik astmed alates mittetulundusühingu pressiesindajast ning samm-sammult jõudnud valdkonna tippjuhini, valitsuskommunikatsiooni direktoriks. Igal ametil tegi naine tööd kire ja pühendumusega, seda märgati ning alati tehti ettepanek edasi liikuda. Iga kord, kui tuli selline ettepanek tuli, kahtles ta endas. See aga sundis end tõestama ning pingutama.

Kõige enam on Liina kahelnud endas siis, kui tuli ettepanek kandideerida riigikogusse. Ta pidas pikalt nõu talle oluliste inimestega. Määravaks said abikaasa Vahur Kersna ja Liina pikaaegne ülemus Andrus Ansip, kes temasse uskusid ja naist julgustasid.

Kui küsida, mis innustab Liinat riigikogu liikme tööd tegema, vastab naine, et tunneb vastutust. „Minu poolt andis riigikogu valimisel hääle pea 2500 inimest Valga-, Võru- ja Põlvamaalt. Ma tunnen vastutust mulle antud mandaadi eest,“ ütleb Liina ja lisab, et riigikogu liikme amet ei ole nagu näiteks telleriamet, mida on võimalik igal hetkel maha panna. Liina annab endast kõik oleneva, et seda mandaati võimalikult väärikalt, pühendunult ja sisuliselt täita.

Riigikogus seisab Liina selle eest, et meie koolid oleksid omanäolised ning lapsesõbralikud. Me teame PISA testide järgi, et meie lapsed on targad, aga kahjuks teame ka seda, et nad on koolis ühed õnnetumad Euroopas. Teine teema puudutab vägivalda. Eestis on iga kümnes kuritegu seotud lähisuhtevägivallaga. Tuhanded naised ja lapsed elavad oma kodus pidevas vägivallahirmus. Ja nad ei küsi abi. Liina on teinud tööd selle nimel, et ohvrid hakkaksid rohkem abi küsima ja riigil oleks neile abi pakkuda. Vägivallal on kombeks liikuda põlvest põlve. Seetõttu on eriti oluline, et me aitaksime lapsi, kes on vägivalla keskel elanud, sest vastasel juhul kasvavad neist suure tõenäosusega kas tulevased ohvrid või vägivallatsejad.

Noortel soovitab Liina teha otsuseid, lähtudes sellest, et saaks hiljem teistele selge silma ja puhta südametunnistusega otsa vaadata. Ta ei soovita oma elu ülemäära keeruliseks elada, vaid õppida pingutama ja mitte jääda oma hirmude vangi. „Kui te midagi teete, siis andke endast kõik. Kui te teete oma tööd ükskõikselt, siis see paistab sama palju välja kui see, kui teete oma tööd pühendumusega!“

Liina on kindel, et iga inimese elu pakub võimalusi. Küsimus on, kas me oskame neid märgata ja julgeme neile jaatavalt vastata.

Treener Sergio de Andrade Cabral: võitlussport päästis mind tänavalt

Treener Sergio de Andrade Cabral: võitlussport päästis mind tänavalt

by | aug. 29, 2017 | Kultuur, Persoon

Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemias alusas tööd Brasiilia päritolu treener Sergio de Andrade Cabral. Merebioloogi haridusega Sergio on hea näide sellest, kuidas võitlussport võib päästa raskes keskkonnas elava inimese halvale teele sattumast — tema otsustas tänaval võitlemise asemel teha seda matil jiu jitsu reeglite järgi.

Sergio ise on treeninud Murilo Bustamante juures, kes on Ultimate Fighting Championship (UFC) tšempion ja üks tuntumaid nimesid BJJ (Brasiilia jiu jitsu) ja MMA (mixed martial arts) maailmas. Sergio on tegelnud brasiilia jiu jitsuga viimased 20 aasta, musta vöö omanikuks sai ta aastal 2014.

Täna elate Eestis ja töötate Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia treenerina. Rääkige lähemalt, kuidas ise võitluskunstideni jõudsite?

Olen alati osanud enda eest seista, sest Brasiilias on elu karm ja kui tänaval võidelda ei suuda, siis ellu jäämiseks suurt võimalust ei ole. Minu õnneks kohtasin ma meest nimega Murilo Bustamante, kes viis mind saali ja hakkas õpetama ning avas mulle ukse võitlusspordi maailma. Tänu temale mõistsin, et võitlemine on midagi enamat, kui pelgalt tänavakalus. Ma alustasin karate ja judoga ning tegin ka natuke kreeka-rooma maadlust, aga kui esimest korda jiu jitsut proovisin, hakkas see mulle kohe meeldima. See erineb teistest võitluskunstidest just selle poolest, et ei tehta vastasele haiget, vaid palutakse tal alistuda. 1997. aastal alustasin jiu jitsuga põhjalikumalt ning minu arvates on see ka üks parimaid võitluskunstide liike.

Sergio de Andrade Cabral

Murilo Bustamante oli teie esimene jiu jitsu treener?

Jah, ta on Ultimate Fighting Championship (UFC) tšempion ja üks tuntumaid nimesid Brasiilia jiu jitsu ja MMA maailmas. Olen väga õnnelik, et saatus meid kokku viis, sest ta on endiselt minu meister ja õpetaja.

Kas võitlussport on õpetanud Teile peale keha haldamise ja erinevate võitlustehnikate omandamise midagi enamat?

Jah, 90-ndad on kõigile meelde jäänud oma pöörase tänaval võitlusega (tänava eluga), seda oli tol ajal tohutult. Aga trennis oli reegel, et kui jääd tänaval kaklemisega treenerile vahele, trenni enam asja ei ole. Murilo oli selle koha pealt äärmiselt karm ja see oli põhjus, miks ma lõpetasin tänaval jõuga konfliketide lahendamise — mulle meeldis kordades rohkem matil võidelda. Ainuüksi mõte sellest, et ma ei saaks enam kunagi matile, oli liiga hirmuäratav.

Seega võib väita, et võitluskunstid on päästnud Teid tänavalt?

Jah, kindlasti. Minu elu, nagu ka paljude minu sõprade elu, tähendas palju tänavakaklusi. Mina leidsin endale teise väljundi.

Olete vahel mõelnud, mis oleks võinud teist saada, kui te ei oleks otsustanud spordi kasuks?

Ma olen oma hariduselt merebioloog, seega suure tõenäosusega oleks minu elu praegult tihedalt seotud teadusega. Brasiilias õppides oli sport minu jaoks hobi kuid 2007 aastal, kui Austraaliasse kolisin, omandasin merebioloogia alal ka magistri kraadi ja paralleelselt juba võistlesin. Tõsi on, et olin oma elus mingil perioodil väga raske valiku ees ja valisin tookord spordi kasuks.

Sergio de Andrade Cabral

Mis on see, mis Teid treeneri ameti juures enim võlub?

Mulle meeldib treenida nii lapsi kui täiskasvanuid. Meeldib jälgida edusamme, mida inimesed minu juures käies saavutavad. Olen näinud palju inimesi kogu maailmas, kes treeningule tulles on väga jäigad ja pinges, nad ei saa oma keha korralikult painutada ja ka nende meel on väga kinnine. Minu treeningutes nad muutuvad aina paindlikumaks, aga ka avatumaks. Minu üks parimaid õpilasi siin Eestis, on poiss, kelle hambaid ma ei näinud esimese treeningkuu jooksul kordagi. Ta on natuurilt väga tõsine ja kui viskasin nalja, ta ainult noogutas. Jiu jitsu treeningutes pead sa olema teise inimesega väga lähedases kontaktis ning oled sunnitud temaga suhtlema. Ajapikku hakkas see poiss avanema, nüüd juba naerab minu naljade üle ja ma saan uhkusega öelda, et olen ta hambaid näinud.

Olete töötanud treenerina erinevates maailma paikades. Kas eestlast on keerulisem treenida, kui muust rahvusest inimest?

Jah, kindlasti on mõned spetsiifilised momendid. Eestlased on kinnisemad ja väga kahtlustavad. Ma mõistan seda hästi, kuna arvatavasti see on tingitud teie ajaloost ja minevikus läbielatust. Äärmiselt raske on võita usaldust, kuid see on treeningutes oluliseim moment. Kui õpetada näiteks ameeriklasi, siis kõik on terve tunni jooksul sinuga ülemalt sõbralikud ja naeratavad, kuid kui pöörad selja, ei või iial teada, mis sealt tulla võib. Eestlastega on aga nii, et kui treener neile ei meeldi, nad ei räägi temaga, kui aga meeldib, sõbrunetakse üsna kiiresti. See on eestlastele omane, väga raske on võita usaldust, aga kui oled selle võitnud, võetakse sind põhimõtteliselt kui pereliiget.

Rääkige oma võitlejakarjäärist ja võistlustest?

Olen oma elu jooksul osalenud väga paljudel võistlustel. Kui alustasin jiu jitsuga, oli see pelgalt minu hobi, ma ei mõelnud, et tahan oma elu selle spordiga professionaalsel tasandil siduda või hakata treeneriks. Käisin võistlemas vaid seetõttu, et mu sõbrad käisid. Kui ma kolisin
Austraaliasse, hakkasin jiu jitsuga tegelema juba profina. Kui olin võitnud mõned Brasiilia jiu jitsu võistlused, tuli üks MMA võitleja minu juurde ja küsis, et kas ma ei tahaks puuri hüpata? Siis läksin MMA peale üle, olin varem sellest kuulnud, aga ei olnud kunagi mõelnud, et hakkan seda ise tegema. Hakkasin rohkem treenima, kohati isegi 6 kuni 7 tundi päevas. Esimest korda puuri astudes ma isegi ei teadnud, kuidas kätelööke teha ja kuigi kaotasin esimese võitluse, nautisin seda kogemust täiel rinnal. Ja kui ma saan korda oma vigastused, ei ole välistatud, et lähen veel kord puuri võistlema.

Tõsielulistel sündmustel põhinev lühifilm “1 Elu”

Tõsielulistel sündmustel põhinev lühifilm “1 Elu”

by | juuni 6, 2017 | Kultuur

Justiitsministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi eestvedamisel valmis koolinoortele õppefilm “1 ELU”, mis avab noortega seotud inimkaubanduse juhtumeid.

Lühifilm jutustab kolme noore loo, mis põhinevad tõsielulistel sündmustel. Lugusid räägivad harrastusnäitlejad. Filmi levitatakse koolides koos õppematerjaliga, mis selgitab inimkaubanduse mõistet, õpetab märkama inimkaubanduse ohte ning annab nõu, kust vajaduse korral abi otsida. Lühifilm edastatakse kõikidele eesti õppekeelega keskkoolidele, gümnaasiumitele ja kutsekoolidele e-posti teel. Lisaks levitatakse noorte lugusid sotsiaalmeedia kanalites.

Justiitsministeeriumi nõuniku Anu Lepsi sõnul satuvad noored sageli kogenematusest keerulistesse olukordadesse. “Kahjuks jõuavad abi osutavate asutusteni või politseisse juhtumid, kus alaealised tüdrukud on kaasatud seksuaalteenuste pakkumisse või poisid on alustanud sõprade mahitusel meelemürkide müüki, kuid n-ö ringist väljaastumise puhul ähvardatakse neid vägivallaga. Sageli noored ei märka, kas ja millal võib olukord nende jaoks ebameeldivaks muutuda, vaid lähevad uudishimust ahvatlevate ettepanekutega kaasa.”

Noortel tasub olla ettevaatlik suviseid lisateenimise võimalusi valides, seda nii Eestis kui ka välismaal. Tööpakkumist vastu võttes tasub kindlasti tööleping tähelepanelikult läbi lugeda ning välja selgitada elamistingimused töö täitmise ajal. Kahjuks esineb juhuseid, kus noored meelitatakse kõrge palgaga välisriikidesse hooajalisele tööle, kuid päriselus on töö- ja elutingimused kehvad ja lubatud töötasu ei maksta, või võtab töövahendaja sellest suure osa endale,” selgitas Leps.

Leps avaldas lootust, et lühifilm aitab noortel inimkaubanduse ja kuritegevusega seotud ohte märgata ning innustab neid ohuolukordades abi otsima. “Loodame, et koolid leiavad võimaluse veel sel kevadel või uuel kooliaastal lühifilmi oma õpilastele näidata, näiteks ühiskonnaõpetuse või klassijuhataja tunnis,” sõnas ta.

Lühifilm ja õppematerjal on osa justiitsministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi eestvedamisel toimuvast kampaaniast “1 ELU”, mis juhib tähelepanu inimkaubanduse juhtumitele Eestis. Kampaania põhineb seisukohal, et meil kõigil on üks elu, mida on õigus elada vabalt, väärikalt, seda ise juhtides ning rõõmu tundes. Kampaaniat “1 ELU” ehk projekti ISFP-16 “Kuritegevuse tõkestamine läbi inimkaubanduse ennetamise” kaasrahastavad Euroopa Liit sisejulgeoleku fondi kaudu ja siseministeerium. Projekti viivad ellu justiitsministeerium, sotsiaalministeerium, MTÜ Living For Tomorrow, Eesti Inimõiguste Keskus ja reklaamiagentuur Idea.