Fotograaf, kelle pildid on teistsugused

Fotograaf, kelle pildid on teistsugused

 

Kõik, kes vähegi pildistavad, on kokku puutunud nähtusega, kus teed mitu pilti ja lõpuks valid ikka selle esmase võtte. Spontaansusel on kogu pildistamise juures väga tähtis roll, kuid alati ei saa selle peale lootma jääda. Fotograaf Jaan Krivel ütleb, et tegelikult on hea pildi saladus ajas ja paljude asjade kokkulangevuses.

Mis žanri Sa pildistad ja miks?
Aastaid pildistasin loodust – mind huvitas ennekõike kuidas saada pildile see tunne, mida erinevad paigad tekitasid. Järjest enam hakkasin püüdma kaadrisse ka inimeste erinevaid karaktereid ning hetkel tundub, et parim kombinatsioon on inimene looduses. Samas olen ma alati valmis vastu võtma igasuguseid pildisoove. Eesmärk on lihtsalt teha nii head pilti kui võimalik, ehk siis saada pildile õige energia. Foto, mis ma teen peab töötama. Mu sees on hästi koolitatud kell, mis üldjuhul annab märku, kui pilt on valmis ja tööle hakkab. Niikaua kui see tööle ei hakka, ma seda pilti välja ei lase ning otsin edasi…

Milline on töötav pilt?
Loomulikult on mõned fotod paremad kui teised, aga ma ise tean oma kriitilist latti, mille alt ma läbi minna ei taha. Mulle on äärmiselt tähtis, et inimesed kes mu pilte vaatavad, saaksid sealt laengu, et see köidaks neid või paneks mõtlema. Tunnen puudust nendest fotoblogidest, kus pilte scrollides saaksin peatuda. Tahan, et võiksin öelda, et saan pildist aru või näen pildi taga olevat maailma.

Kuidas Sinu pildid sünnivad?
Filmilindile pildistamine pani minu jaoks väga palju paika. Kaadrid olid loetud, mistõttu pidin täpselt teadma mida pildistan. Õppisin teadlikult pildistama, mitte lahmima. Olgugi et praegu on mul väga uhke varustus, mis võimaldab teha palju rohkem kaadreid – ikkagi ootan, tunnetan, suunan ning leian oma inimesega selle hetke, mil teen pildi. Eks ikka teen mitu võtet aga tahan tunda, et saan mälukaardile kaadrid, millega olen rahul. Kui võtan kodus faili lahti, siis soovin näha, et kogu info hakkab elama. Mulle meeldib tonaalsuseid otsida, faktuure leida või teinekord pildile midagi juurde panna. Naudin varju ja valguse mängu.

Kui palju aega kulub heale fotole?
Ma olen absoluutselt nõus sellega, et teinekord on tarvis teha pilt valmis viie minutiga. Kui me räägime aga nendest piltidest, mis panevad inimese peatuma, siis üldjuhul ei tehta neid kunagi kiirustades. Mõned seadused on ülevalt poolt paika pandud – pead panustama ja andma ning siis antakse sulle vastu. See kaalukauss on siin maailmas praegu ühele poole väga kaldu…
Ma olen tegev mitmes valdkonnas. Mu elus mängib lisaks fotograafiale tohutult suurt rolli muusika, kus visuaalseks pildiks on noot. Sa näed nooti ja laulad selle maha või interpreteerid, aga alati on noodi taga teine maailm. Teades kes-, millal-, ja miks selle on kirjutanud, hakkame ennast noodiga kuidagi seostama. Kogu nooditagune maailm mis lõpuks kuulajani jõuab on energia, millele interpreet omalt poolt midagi juurde on lisanud. Kanname selle loo nüüd fotole üle ja asendame noodi modelliga. Täpselt sama moodi on vaja teda tunnetada ja õppida tundma.
Inimene keda ma pildistan või üritan jäädvustada pildile on tohutult tähtis. Oluline on see, kuidas tema end pildistamise ajal tunneb. Tavainimesega, kes pole harjunud kaamera ees poseerima võib hea foto saamine võtta palju aega, kuni jõuame hetkeni, millal pilt tööle hakkab.

Mis eristab tavainimest modellist?
Aeg. Kujutame ette võtteplatsi, mida kogu tehniline meeskond on pool päeva valmis seadnud. Professionaalne modell saabub pildistamisele ja teeb töö lühikese ajaga ära. Jätame nüüd kogu võtteplatsi samaks, kuid kaamera ette palume tavainimese. Nüüd peab fotograaf olema osav ning nägema ära, mida peab tegema, kas istuma natukene sügavamale tooli või hoopis pisut rohkem serva peale, proovida peakallet, sirutada selga jne.
Professionaalne modell teab kuidas kaamera ees olla, tavainimese jaoks võib see olukord olla väga uus ja tal puuduvad kogemused. Selleks ongi fotograaf, kes pildistatavat suunab. Ta võtab selle aja ja see on täiesti normaalne. Oluliselt hullem on hoolimatus ja ükskõiksus.
Mul on tihti raske aru saada pooletunnistest või tunniajalistest fotosessioonidest, mille eest võetakse väga suurt raha ja antakse teatud kogus professionaalselt töödeldud pilte kaasa. Hiljuti pildistas mind üks auhinnatud profifotograaf, kes kommenteeris eelnimetatud olukorda vägagi teatraalselt, et ainuüksi esimese valguse paika seadmiseks kulub tal pool tundi.

Naised kaamera ees?
Naise ilu jäädvustamine on suur au ja privileeg, mis nõuab väga peent tunnetust. Ei saa salata, naudin selliseid seansse väga ning see vastutus paneb veelgi rohkem keskenduma.
Fotograafi kohus on tajuda naist kaamera ees, teda suunata, ning aidata tal välja tuua tema kõige paremad küljed. Ma olen vaid mõned korrad töötanud profimodellidega, kuna ma jumaldan seda tunnet kui saan tavainimestest kätte selle võlu ning neil tekib kogemus, mida nad pole varem tundnud. Loomulikult on koostöö võtmesõnaks ja panustama peavad mõlemad pooled. Kui sellest kõik aru saavad on tulemuseks suurepärased ja omanäolised pildid.

Kuidas suhtud sotsiaalmeedia jagamismängudesse?
Laigi ja šeeri mängud on vallutanud Eesti. Soovitakse saada palju kliente ja ruttu. Meil on mustmiljon fotograafi aga vaid loetud pildid. Mõnele fotograafile tahaks öelda, et mine veel natukene sügavamale. Ma kutsun inimesi üles süvenema. Olen üdini õnnelik, kui peale fotoseanssi inimesed ütlevad, et neil oli võrratu päev. Kui nad saavad kaasa pildid, mis neid kõnetavad siis see on boonus aga kui ma saan pildistavatest kätte selle, et nad lähevad õhetama ja saavad oma energia liikuma, siis see on palju suurem väärtus. See tähendab, et inimesed arenevad ja leiavad endas uusi külgi.

Kuidas valida foto jaoks õige lokatsioon?
Õige koha leidmiseks tuleb võtta aega. Jah, loomulikult saab ka näiteks Kadrioru pargis pildistada aga kui tahame fotot mis töötaks siis peaks lokatsioon olema kooskõlas pildistatava energiaga. Mõnda inimest ei tohi mitte kunagi panna paekivi seina äärde seisma, sest see pole tema element. Rannapildi puhul tuleb jällegi jälgida pildistatava taha jäävat silmapiiri. Oluline on näha millisest kohast horisont inimese energia läbi lõikab. Selliseid näiteid on veel palju, kuid kui neile tähelepanu ei osata pöörata, siis pilt ei tööta ja fotograaf ei saagi aru miks.
Olen pisut vanakooli poiss ja saan inimestega alati enne pildistamist kokku. Tunnetan neid ning küsin alati milliseid pilte nad saada soovivad ja püüan aru saada, kui palju on nad valmis panustama.

On sul fotograafia vallas mõnd eeskuju või mõjutajat kelle töid sa suure austusega vaatad?
Eks ikka on. Maailmas on võrratuid kunstnikke. Ma kunagi kogusin oma lemmikute töid aga seal on oht kinni jääda ja hakata matkima. Fotograafina peame arendama end nii kaugele, et hakkame tegema teisiti või siis lihtsalt usaldama oma sisetunnet. Loomulikult tuleb võtta inspiratsiooni, aga teha tuleb asju, mis tulevad sinu seest.

Kuidas suhtud piltide jäljendamisse?
Ma olen iseõppija. Ma pean ennast tohutuks praktikuks. Ma arvan, et fotograafina peab sul olema kas midagi öelda või soov midagi anda. Ma näen palju inimesi, kes üritavad järgi teha ja teevadki aga miks neil siis järgi tegemine välja ei tule? Leia endas sama impulss ja usu, siis õnnestub palju paremini. Sütitav energia peab iseendast tulema. Pole vahet mis valdkonnas keegi tegeleb. Sa pead olema kunstnik kui soovid parimat tulemust. Minu õpetaja on mulle öelnud: „et saavutada suurepärast pean ma sinult nõudma võimatut.“ Kui inimesed tulevad mu juurde pildistama siis mul on alati värin sees. Soovin neile saada alati kõige õigemat pilti. Tahan jäädvustada mis tahes emotsiooni, mis on päris. Üks ilusamaid komplimente, mida inimestelt saanud olen on: „Jaan, Su pilt on teistsugune!“

Jälgi Jaani fotolehte Facebookis ja tutvu ka tema kodulehega.

Küsis: Marlen Mais

Eluloofilm skandaalsest fotograafist täna Sõpruses

Eluloofilm skandaalsest fotograafist täna Sõpruses

Täna õhtul linastub filmifestivalil MoeKunstiKino dokumentaalfilm “Mapplethorpe: vaadake neid pilte”, millele teeb sissejuhatuse tuntud fotograaf ja moetoimetaja Toomas Volkmann.

“Robert Mapplethorpe oli üks visuaalselt mõjuvõimsaimatest fotograafidest meie ajas,” kinnitab Volkmann. “Ja nagu tõeline ikoon saabus tema kuulsus alles pärast tema surma AIDS-i 1989. aastal. Kogu tema vastuoluline elulugu avatakse värskelt valminud filmis läbi kaasaegsete erakordsete jutustuste. See on täiuslikeim film, mis seni Robert Mapplethorphe’st tehtud.”

“Mapplethorpe: vaadake neid pilte” on esimene üldtunnustatud täispikk dokumentaalfilm vastuolulisest ameerika fotokunstnikust Robert Mapplethorpe’ist. Režissööridele Fenton Baileyle ja Randy Barbatole anti vabad käed tutvuda Mapplethorpe’i arhiiviga, kust nad avastasid enne kunstniku surma valminud intervjuud. Nii valmiski intiimne ja samal ajal kriitiline dokumentaalfilm, kus 20. sajandi fotokunsti silmapaistev täht räägib avameelselt iseendast, täienduseks tema sõprade, kallimate, pereliikmete, kuulsuste ja modellide meenutused.

Film “Mapplethorpe: vaadake neid pilte” linastub MoeKunstiKino programmis täna, 7. oktoobri õhtul kell 21:00. Alla 18-aastastele seda filmi ei soovitata. Piletid on müügil Piletilevis ja kino Sõpruse kassas, lisainfo leiab siit.

Neljas Tallinna Fotokuu tuleb veelgi laiahaardelisem

Neljas Tallinna Fotokuu tuleb veelgi laiahaardelisem

2017. aasta sügisel toimub neljas Tallinna Fotokuu, mis seekord üllatab laiahaardelisema publikuprogrammiga.

Tallinna Fotokuu on rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal, mis võtab lähtepunktiks fotograafia ja kaamerakultuuriga seotud arengud ning keskendub kunsti seostele protsessidega kaasaegses ühiskonnas, majanduses ja poliitikas.

Fotokuu toimub Fotokunstnike Ühenduse (Foku) eestvedamisel koostöös Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega (EKKAK).

2016. aastast on Tallinna Fotokuu juhtimises ja planeerimises toimunud mitmed korralduslikud muudatused. Fotokuu uus kunstiline juht on kunstnik ja kuraator Laura Toots ning Fotokuu tegevjuht on Kadri Laas. Lisaks on käesoleval aastal Fotokuu juurde kutsutud nõuandev koda, mille eesmärgiks on nõustada Fotokuu 2017 meeskonda ja Foku juhatust nii biennaali arendamisel kui ka programmiga seotud küsimustes. Nõuandva koja liikmed on: Marge Monko (kunstnik, endine Tallinna Fotokuu kunstiline juht, Foku liige), Marten Esko (kuraator ja tegevjuht, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Kristel Raesaar (kunstnik, endine Tallinna Fotokuu kunstiline juht, Foku liige) ja Reimo Võsa-Tangsoo (kunstnik, õppejõud, Foku liige).

Rahvusvahelise kinnise kuraatorikonkursi tulemusena on Fotokuul rõõm tutvustada Anthea Buys’i, kes on ajavahemikus 01.09.–08.10.2017 Tallinna Kunstihoones toimuva põhinäituse kuraator.

Anthea Buys on alates 2014. aastast Bergenis asuva Hordaland Kunstikeskuse kuraator ja direktor. Buys on pärit Lõuna-Aafrika Vabariigist, kus ta õppis kunstiajalugu ja inglise kirjandust, lisaks oli ta 2013. aastal New Yorgis Columbia Ülikoolis külalisdoktorant. Eelnevalt on ta vedanud projektiruumi Cloak‡ ning töötanud Lõuna-Aafrika Vabariigi Rahvusgaleriis kaasaegse kunsti kuraatorina. Tema tekste on avaldatud mitmetes akadeemilistes ajakirjades, kunstnike monograafiates ja esseekogumikes.

Kuraatorikonkursi komisjon hindas kõrgelt Buys’i näituseprojekti ilukirjanduslikku lähenemist. Projekti alguspunktiks on reaalselt eksisteerinud ajaloolised tegelased, kes elavad Buys’i poolt kirjutatud tekstis läbi fiktiivseid kogemusi ja olukordi. Nad puutuvad kokku mitmete oluliste murdepunktidega minevikus, olevikus ja tulevikus – nendeks on näiteks ulatuslikud majanduskriisid; tehnoloogia, eriti fotograafia, kiire areng; kaasaegsed pilveserverid; lisaks ka ilma kaamerateta kujutiste loomine tulevikutehnoloogia abil.

Kuraatorikonkursi komisjonis olid lisaks Fotokuu nõuandva koja liikmetele veel Tallinna Kunstihoone kuraator Siim Ghert Preiman ning Tallinna Fotokuu 2017 juhid Kadri Laas ja Laura Toots.

2017. aasta septembris ja oktoobris toimub Tallinna Fotokuu juba neljandat korda. Selle põhiprogrammis on 2 rahvusvahelist näitust Tallinna Kunstihoones ja EKKMis. Lisaks toimuvad põhiprogrammis väiksemad näitused galeriides ning mitmed lühiajalised sündmused ajutistes projektiruumides ja väljapanekud kunstnike stuudiotes. Tallinna Fotokuu 2017 raames toimub järgmisel aastal ka kaheksas Eesti Fotokunstimess.

Fotol eelmine Tallinna Fotokuu juht Kristel Raesaar (keskel) ning uued juhid Kadri Laas (vasakul) ja Laura Toots (paremal) äsja lõppenud Eesti Fotokunstimessil Telliskivi Loomelinnakus.

Foto: Kristina Õllek.

 

Fotokunstimess üllatab mitmekülgse kavaga

Fotokunstimess üllatab mitmekülgse kavaga

Tänavu juba seitsmendat korda toimuv Eesti Fotokunstimess on esimene ja ainus kunstimess Eestis, mis leiab aset Telliskivi Loomelinnaku rohelises saalis 30. septembrist 2. oktoobrini.

Täna, 20. septembril, kuulutati välja Fotokunstimessi avalik programm, mis on sel aastal võrdlemisi mitmekülgne – alustades fotomeediumitest ja lõpetades graafilise disainiga.

Messi eesmärk on tutvustada publikule Eesti parimate fotokunstnike uudset loomingut ja jagada teavet fotokunsti kogumise võimaluste kohta, et huvi korral alustada või täiendada oma isiklikku kunstikogu.

Fotokunstimess toimub Fotokunstnike Ühenduse (Foku) eestvedamisel ning koostöös Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega. Sellel aastal on messi väljapanek eriti laiapõhjaline, kaasates lisaks eesti kunstnikele külaliskunstnikke Saksamaalt, Prantsusmaalt, Soomest, Venemaalt, Lätist ja Leedust.

Kokku on Eesti Fotokunstimessil sel sügisel esindatud 36 rahvusvahelise valikukomisjoni poolt väljavalitud kunstnikku ja kunstnike-duot. Valikukomisjonis olid kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre, Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuse kuraator Asta Vaičiulytė, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse projektijuht Kadri Laas, Amsterdamis resideeruv kuraator ja kunstnik Jussi Koitela ning Eesti fotokunstnik Tõnu Tunnel. Samuti on kavas põnevaid töötubasid, näiteks esitleb Haus galerii töötuba Piksel Vektoriks, mida juhib fantastiline graafiline disainer Madis Põldsaar.

Teist aastat järjest osalevad messil oma väljapanekutega ka Eesti tugevaimad kommertsgaleriid.

Põhiväljapanekut saadab publikuprogramm: giidituurid, loengud, vestlused, kohtumised kunstnikega ning Rootsi kaasaegsele fotograafiale keskenduv raamatunäitus.

 

Foto: Tõnu Tunnel

Editorial: “Cold Braids In The Dark”

Editorial: “Cold Braids In The Dark”

Photographer: Miguel Maza blog
Stylist: Anne-Mai Saveljev
Hair Stylist: Triin Klaas
Makeup Artist : Kadri Katariina Adorov*
Model: Masha Voronkova / Star System, Tallinn*
Clothes:
1.outfit: coat-zara, jumpsuit-H&M,
2.outfit: leather jacket-zara, blouse-zara, skirt-H&M,
3.outfit: leather jacket-Zara, dress-property of stylist, shoes-ecco, fishnet tights-lindex, necklace-property of stylist
4.outfit: light overcoat-monki, dress-zara, shoes-ecco, fishnet tights-lindex, necklace-property of stylist
5.outfit : coat-zara, dress-zara, shoes-ecco, tights-lindex

_DSC1929b _DSC1958sb _DSC1966b_DSC1887rb _DSC1916mib _DSC1921b _DSC1880rb_DSC1836rb _DSC1829rb_DSC1762mirb _DSC1748mirb