Noored, mood, eeskujud, tulevik – ausalt ja avameelselt

Noored, mood, eeskujud, tulevik – ausalt ja avameelselt

 

Olen nii palju oma tutvusringkonnas kuulnud, kuidas tahetakse ühel või teisel viisil moevaldkonnas läbi lüüa. Nimelt on eriti tuntuks saanud moblogijad ja youtuber’id, samuti ka moedisain ja moeajakirjandus. Oma tutvusringkonnat nägin eriti 2015.-2016. aastatel, kuidas netis “kuulsaks” saamine oli nii paljudel eesmärgiks saanud. Järsku olid kõik moeasjatundjad ja tahtsid näpunäiteid inimestele jagada. Ikka jälle ja jälle nägin sotsiaalmeedias oma tutvusringkonnast inimesi, kes olid hakanud videosid tegema või oma kirjutusi jagama. Esialgu tundus see päris normaalne, aga poole aastaga muutus see maailm nii suureks, et oli tahtmine peast kinni haarata. Mina olen blogimisega tegelenud kolm aastat ning sel hetkel tuli ka endal soov moeblogijaks hakata, mida ma lõpuks ikkagi ei soovinud teostada.

Olen aru saanud, et moes ei ole reegleid ning iga inimene on justkui omaette moeguru, kuid on siiski inimesi üle maailma, keda võetakse eeskujudeks ning kelle mõtted ning ideed tunduvad kõike ekslusiivsemad, kas või näiteks Marilyn Monroe. Nende öeldu on justkui jumala sõna ja kui neid mitte jälgida, siis oled moeühiskonnast väljas. Minu eakaaslaste seas on neid, kes üritavad olla võimalikult originaalsed ja midagi uut välja mõelda.  Samas on ka neid, kuhu kaldun ka mina, kes järgivad suurkujusid, stilistika  koha pealt saab kindasti välja tuua Rihanna.

Fotod: Rihanna Instagrami konto @badgalriri

Paljude seas on arusaam, et tuleb alustada tasa ja targu: kui sa Eestis tuntuks saad, siis on suurem võimalus ka mujal maailmas läbi lüüa. Mina olen, kuid samas ei ole ka selle väite poolt. Ühest küljest ma nõustun, sest kui sul on suur toetajaskond, siis võidakse võtta sinu sõna rohkem kuulda ka mujal maailmas. Kui kellelegi on juba sinu töö sümpatiseerinud, siis miks ei peaks see ka meeldima teistele inimestele?

On nii palju inimesi, kes on just laias maailmas tuntuks saanud ja alles siis teevad eestlased silmad lahti ja avastavad, et tõesti, see inimene on talendikas. Näiteks Liina Stein sai tunnustust Prantsusmaal ja Inglismaal ning siis alles Eestis. Temast olid inimesed juba kuulnud Eestis küll, kuid looming ei olnud nii tunnustatud. Iris Janvieriga oli just vastupidi: alguses löödi läbi Eestis ja nüüd on tuntuks saadud ka mujal maailmas. Nii on ka noori, kes üritavad Eestis alguses läbi lüüa, nagu on selleks üks mu klassiõde Helen Truuverk , kes on mitmetel moešõudel auhinnalisi kohti võitnud. Kuid on ka sõbranna Birgit Veegen, kes on modellindusega mujal maailmas, eriti Aasias, hea nime teinud, kuid Eestis teda väga ei teata. Nii ongi raske öelda, kuidas noored otsustavad, kuid tundub, et pigem üritatakse kodumaal midagi saavutada ja siis edasi liikuda suure maailma poole.

Moemaailmas proovitakse viimasel ajal läbi lüüa eriti sotsiaalmeedias. Samuti tahetakse ennast erinevalt arendada, aga ei olda kindel, kas parim on Eestis seda teha või mujal maailmas, kus konkurents on mitmeid kordi suurem. Sellegipoolest, kuigi uksed on valla, on väga palju talendikaid noori jäänud kodumaale ning üritavad kuulsust koguda siin. Ehk varsti märkavad eestlased kõiki meie moetalente ka enne, kui muu maailm neid avastab.

 

Montoniga merel

Montoniga merel

 

Montoni disaineritel oli au ka tänavu disainida meie sportlaste Olümpia garderoob. Meil oli au seda kuningliku kruiisilaeva Viktoria I pardal näha.

Laeva alumisel tekil oli taliolümpiale kohaselt mõnusalt karge jahedus. Peeti pidulikke kõnesid, millest jäi meelde mõte, et meri on meie vabadus. Kollektsioon ise oli samamoodi karge. Kujutlen juba, kuidas need lumivalged pikad talvemantlid on ideaalne taust kaelaseotud kuldmedalitele. Rõõm tõdeda, et sportlane ei pea veetma oma vaba aega helesinises dressis, sest kõik esitletud kardiganid, bleiserid ja polosärgid mõjusid aristokraatlikult ja professionaalselt.

Mul on väga uhke tunne, et meie sportlased on tulevastel Olümpiamängudel nii šikid!  Ja loomulikult ei lähe me Pyeong Changi vaid stiiliga lööma.

 

 

Tekst ja fotod Erika Renel

Moeblogija on töökoht, moemõjutaja aga tiitel – mis neid eristab?

Moeblogija on töökoht, moemõjutaja aga tiitel – mis neid eristab?

Moeblogijate ja -mõjutajate maailm on vastuolulist sära ja salapära täis: ühest küljest on nende tööks justkui oma igapäevaelu sotsiaalmeedias regulaarselt kajastada, olgu see #OOTD (Outfit of the Day) postitustena laitmatu kujundusega veebilehtedel või reisipiltidena Instagramis. Samal ajal on nad jälgijaskonnaga heas kontaktis ning meenutavad neile, kui oluline nende tugi on, sest see tõepoolest ka on oluline. Ometi on nii sarnane see, kuidas vastatakse küsimusele, mis puudutab seda, kuidas blogimisest sai täiskohaga tasutud töö, mis võimaldab elada kadestusväärset ja luksuslikku elustiili: “Ma tegin seda, mida armastan ning nägin vaeva.” Jääb mulje, justkui oleks seal veel salapärane faktor, millest ei räägita ja miks peakski?

Moemõjutaja karjäär on muutunud niivõrd ahvatlevaks, et selle saavutamise ümber on tekkinud omaette äri. Inimesed maksavad raha koolituste eest, mis lubavad sotsiaalmeedias suuremat jälgitavust. Moemõjutajad ise tunduvad kõik rääkivat sama juttu: “Ole täiesti autentne ja Sina ise, ära osta jälgijaid” jne.  Mõjutajaks saada on ühtemoodi kergem ja teistmoodi raskem. Mida rohkem sotsiaalmeedias aktiivne oled, seda aktiivsem on ka Sinu profiili jälgitavus. Samal ajal tekib neid pürgijaid üha rohkem.

Mu esimene kokkupuude moeblogijatega oli 2009. aasta kevadel. Mäletan, et nägin sõbrannat sirvimas kellegi #OOTD pilte mõnes nüüdseks välja surnud sosiaalmeedia keskkonnas. Tegemist oli asiaatlike näojoontega tütarlapsega, mustad baleriinad, Chanel Classic Flap. Mõned kuud hiljem kuulsin esimest korda Tavi Gevinsonist, moeblogijate imelapsest, kes juba varajases teismeeas Pariisi ja New Yorgi moenädalate show’sid väisas. See oli Instagrami-eelne ajastu, kus blogija või mõjutaja karjäär tundus ilmatukauge maailma mastaabis, rääkimata Eestist. Selline arvamus oli tingitud ka minu enda kitsamast silmaringist. Ometi tundus moefotograafia ja -blogimise maailm minu jaoks niivõrd maagiline ja on seda siiani.

Kui mõjutajad on tihti blogijad või sellest alustanud, siis kõik blogijad pole mõjutajad. Blogija on töökoht või hobi, mõjutaja aga väljateenitud tiitel. Mõjutaja roll tundub vahel olevat oskus panna kedagi arvama, et just see Aquazzura kleit on põhjus, miks nii hea välja nähakse ning et selle pildistamine postituse jaoks võttiski kõigest paar sekundit aega. Panna inimesi unustama, et selle taga on tunde ja tunde, mis veedetud trenažööril, hilistel öötundidel postitusi kirjutades ja täiuslikku veebidisaini luues ning fotosid töödeldes. Selle taga on tunde, mis pühendatud fännide sõnumitele ja kirjade vastamisele, sest hea mõjutaja on ka oma jälgijaskonnaga heas kontaktis. Lisaks veel need tunnid, mis lähevad negatiivsete sõnumite väljafiltreerimisele.  

Juba ühe Instagrami pildi taga võib olla tunde tööd. Minu jaoks oli väga silmi avav briti päritolu Amelia Liana vlog, kus ta Lõuna-Prantsusmaa reisil olles ärkas kell kolm öösel, et jõuda päikesetõusuks põllule pildistama. Meigi tegi ta autos ning kui suur oli pettumus, kui avastati, et sõidusuund oli vale, mis tähendas, et kogu ettevõtmine oli läinud vett vedama. Moemõjutaja Lydia Elise Milleni sõnul töötas ta blogi algusaegadel kolmes kohas korraga, et lubada endale luksuslikumaid oste.

Kõik need väljakutsed võivad panna silmi pööritama ja seda mitte asjata – on ka neid, kes töötavad kolmel töökohal, et üldse katust pea kohal hoida. Kunstilisest seisukohast muutuvad kõik need mured minu jaoks mõistetavamateks. Kuigi tänapäeva tehnika on järjest kompaktsem ja montaažiprogrammid järjest arenenumad, ei muuda see ilmastikku ning seetõttu leidub alati ka neid vigu, mida programm muuta ei saa. Loominguline töö on väljakutseid täis, seda ka parimatel päevadel ja parima tehnikaga.

Pean tunnistama, et sellesse maailma on tihti põnev ära eksida, lihtsalt lastagi endal uskuda, et see kõik on ainult lõbus ja muretu. Kindlasti on mõjutajad oma töös õnnelikud, kuid ei tasu unustada, et ühe pildi taga on tunde ja tunde tööd. Lisaks on oluline väärtustada autentsust, kirge ja rasket vaeva ning selle kõrvalt mõista, et suuremad tegijad ei häbene välja öelda, et just suure tehtud töö tõttu ei näe nad vajadust ka kõiki karjäärinippe välja laotada. Võib-olla leidub mõne moemõjutaja kapis olevate Louis Vuittoni kottide kuhjade taga ka mõni luukere, võib-olla mitte. Igal juhul on see töö, mis nõuab vaeva nagu iga teinegi, isegi kui litrite ja logode glamuur paistavad seda vahel ära peitvat.

tekst: Eeva Aleksejev

GALERII: Monton ja Eesti Olümpiakomitee esitlesid olümpiakollektsiooni „1918“

GALERII: Monton ja Eesti Olümpiakomitee esitlesid olümpiakollektsiooni „1918“

Monton ja Eesti Olümpiakomitee esitlesid 13. novembril Tallinki laeva Victoria pardal värsket olümpiakollektsiooni, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Montoni kollektsioon PyeongChangi taliolümpiamängudeks kannab nimetust „1918“ja jõuab limiteeritud koguses jaemüüki alates tänasest. Kollektsiooni esitlesid Eesti spordi tulevikulootused, noored laskesuusatajad. Vaata moeshow galeriid ja külalisi.

Montoni PyeongChangi kollektsioon on valminud limiteeritud koguses ning on müügil Montoni brändipoodides üles Eesti, e-poes Andmorefashion.com, Stockmannis ja Tallinna Kaubamajas, Tallinki kruiisilaevade Megastar ja Victoria pardal ning Sportlandi kauplustes.

FOTOD: Kalev Lilleorg

Moeloojad On Majas (MOM) pop-up pood Tartus Lydia hotellis 10.-12.11

Moeloojad On Majas (MOM) pop-up pood Tartus Lydia hotellis 10.-12.11

Uue hooaja esimene MOM – Moeloojad On Majas – Eesti disaini pop-up pood avatakse Tartus Lydia hotellis reedel 10. Novembril. Disaineritel on kaasas kõik uuemad ja ägedamad igapäevased ning peokleidid. Tulge täiendama oma garderoobi mantlite-, stiilsete villaste ja kašmiirkleitidega või leidke endale üks eriti jalustrabav kleit peohooajaks. M.O.M. hüpikpoed leiad suvel mitmetest kaunitest Eesti linnadest. Kõikidel M.O.M üritustel on moeloojad ise kohal, mistõttu on see suurepärane võimalus Eesti disaineritega silmast-silma kohtuda. Veel enam, see on ainulaadne võimalus disainerite abil täiendada oma garderoobi hooaja Lemmikutega. Tartus esitavad uut loomingut IRIS JANVIER, Embassy of Fashion ja Tiina Talumees.

Olete väga oodatud! Pop-up on lahti 10.- 12. november. Reedel alustame umbes kell 14:00 ja oleme lahti õhtuni. Laupäeval ja pühapäeval oleme olemas vahemikus 11:00 – 19:00. Saame Teid ära oodata ka hiljem! Moeloojad On Majas ehk M.O.M. on koht, kus saavad kokku Eesti disaini armastavad moehuvilised ning andekad Eesti moeloojad.

Kohtumiseni Tartus! M.O.M Facebook’is & Ürituse link

#MOM #eestidisain #eestimood #eestistehtud #eesti #tallinn #tartu #lydia #estonia #estoniandesign #estonianfashion #madeinestonia #irisjanvier #irisjanvierbusiness #embassyoffashion #tiinatalumees #ketlinbachmann #aldojärvsoo #riinapõldroos

IRIS JANVIER on kodumaine moemaja, kus igas disainitud esemes põimuvadmodernsus, funktsionaalsus ning suure hoolega läbi mõeldud detailid. Brändi filosoofiaks on luua stiilseid naisteriideid taskukohaste hindadega, mis oleksid ühtaegu klassikalised ja uuenduslikud. Vastandite omavahelise sümbioosi loomiseks sulatatakse traditsioonilised rõivaelemendid meisterlikult kokku uute tehnoloogiate ja luksuslike kangastega.Väljaspool hooaega eksisteerivat disaini luuakse koostöös noorte moeloojate ja Kunstiakadeemia tudengitega, tuues sellega naistemoodi värskust, põnevust ja uusi seisukohti. Väga kaasaegne on ka IRIS JANVIER naiselikkuse tõlgendamine, mis väljendub päikeselises ja õrnas, kuid samas tugevalt geomeetrilises loomingus.

Moelooja Tiina Talumees kollektsioonid on inspireeritud ajatust naiselikkusest, tuues kaunilt esile kandja figuuri. Kollektsioonidest leiab nii igapäevaseks kandmiseks mugavaid linna- ja kontorirõivaid kui ka pilkupüüdvaid pidulikke eksemplare, mida ilmestavad kaunid lille- ja loodusmustrid. Igapäevaselt saab Eesti disaini eelistav naine kaunis välja näha kollektsiooni kuuluvates mugavates, kuid elegantse joonega rõivastes, mille värvigammas kohtab intensiivsemaid tonaalsusi kui ka õrna romantikat. Kaunilt keha järgivad kleidid on valmistatud Itaalia päritolu kvaliteetkangastest siinsamas, Eesti parimate meistrite käe all.

 

 

 

 

 

 

Embassy of Fashion moemaja koondab enda alla kolm disainerit, kes kõik on pälvinud oma loomingu eest Eesti kõrgeima moeauhinna Kuldnõel. Ketlin Bachmann, Aldo Järvsoo ja Riina Põldroos on tuntud isikupäraste käekirjade poolest, kuid ühendavaks küljeks loomingus on armastus naiselikust rõhutavate vormide, erksate värvide ja voogavate kangaste vastu.