Arhitektuurimuuseum avab uuenduskuuri järel uksed eksootilise Taiwani nüüdisarhitektuuri näitusega.
Rahvusvaheliselt tuntud kollektiivi Fieldoffice Architects looming on hea näide ruumist, mis sünnib aktiivse kaasamise ja keskkonnaga arvestamise tulemusel. Nende roll arhitektina on võrreldav arsti või ravitseja omaga.
Näitust “Luues kohti: Fieldoffice Architects” saab näha 14.jaanuarist 26.veebruarini Eesti Arhitektuurimuuseumi Rotermanni soolalaos.
Reedel, 13. jaanuaril kl 17.00, peab arhitekt Sheng-Yuan Huang Arhitektuurimuuseumis avaliku loengu, millele järgneb näituse avamine kell 18.00.
Näitus on pühendatud Taiwani päritolu arhitektuuribüroo Fieldoffice Architects loomingule. Enamik büroo asutaja Sheng-Yuan Huangi projektidest paiknevad poole miljoni elanikuga Yilani linnas Taiwanis. Lisaks muutlikule poliitikale ja majandusele raputavad Yilani regulaarselt troopilised tormid ning üleujutused. Seetõttu käsitlevad arhitektid linna ja looduskeskkonda pidevas vastasmõjus toimiva tervikuna. Fieldoffice Architects keskendub eelkõige linnaehituslikele projektidele, tegeledes omamoodi linliku akupunktuuriga, vajalike sekkumistega olemasolevasse linnaruumi. Tegu on tõeliselt sotsiaalsete, avalikkuse huvide eest seisvate arhitektidega, kelle eesmärgiks on luua paremat tänast ja homset.
Arhitektuurimuuseumi direktori Triin Ojari sõnul on näitusel esitletavad hooned ja projektid sündinud küll meist erinevas kultuuritaustas ja asuvad Euroopast kaugel, ent on ometi heaks paralleeliks ka siinse linnakeskkonna uuendamisel: “Nende looming on eeskujulik näide arhitekti, kogukonna ja omavalitsuse tihedast koostööst. Fieldoffice Architects esindab mõneti ebaeuroopalikku, egovaba arhitektuurisuunda, mis on kantud arhitekti kui arsti või ravitseja rollist.” Näitusel eksponeeritakse büroo tähtsamaid töid makettide, jooniste, fotode ning tekstide abil, olulisel kohal on videointervjuud ning filmid valmis hoonetest. Näitust saadab Fieldoffice Architects’i loomingut tutvustav rohkelt illustreeritud kataloog.
Sheng-Yuan Huang (s. 1963 Taipeis) õppis arhitektuuri Tunghai ülikoolis Taiwanis ning omandas magistrikraadi Yale ülikoolis USA-s. 1994 rajas ta büroo Fieldoffice Architects. Huangi töömeetod sisaldab tihedat suhtlust elanike, tulevaste ruumikasutajatega ning hoidub teadlikult äratuntavast käekirjast, originaalitsevast wow-arhitektuurist. Sheng-Yuan Huangi sõnul on arhitektuuri juured looduses: “Elu tõeline vorm ei ole staatiline ega käegakatsutav, vaid efemeerne ning dünaamiline, olles pidevas muutuses.” Fieldoffice Architects esindab põnevat suunda, mis võib oma radikaalse lokaalsusega olla teenäitajaks ka kriisis vaevlevale globaalsele nüüdisarhitektuurile.
Tallinna vanalinnas asuv A-galerii ootab järgmisel nädalal kõiki ehtekunsti austajaid üritusele “Talvine ehtemüük”, kus ligi 70 kunstniku looming on müügil tavapärasest soodsama hinnaga.
Samal ajal on šeifigaleriis avatud hiljuti SA Noor Ehe preemia pälvinud kunstniku, Kätrin Beljaevi isikunäitus „Berberis vulgaris“.
Kätrin Beljaevi näitusel on eksponeeritud klassikalises meeleolus värvikalt temperamentsed kaelaehted. Visuaalne kontseptsioon on rõhutatult klassikalises raamistikus ja pidulikult talvevärvides. Graveeritud ja värvitud puit, verevad kivid ja voogavad vormid laiendavad Kätrinile juba omast ehtetunnetust ning toovad selle kõrvale ka midagi eksootilist ja võõrapärast. Ehteid saadab satiirilisele kirjandusele viitav tekstilõik, mis looritab väljapaneku salapäraga. Näitust saab A-galeriis külastada 8. detsembrist 2. jaanuarini.
“Eesti inimesed on üha rohkem hakanud kodumaist unikaalset ehtekunsti hindama,” kinnitab A-galerii juhatuse esinaine Triin Elias. “Meie galeriis saab tutvuda enamiku Eesti ehtekunstnike loominguga ja seda endale ka kandmiseks soetada. Ainulaadne ning personaalselt kandjale valitud ehe on kahtlemata vägagi eriline jõulukingitus,” selgitab Elias.
Tänavune A-galerii üritus “Talvine ehtemüük” toimub 15. ja 16. detsembril, galerii on mõlemal päeval avatud kell 10–20. Kõik, mis A-galeriis müügil, on nendel kuupäevadel 20% soodsama hinnaga.
A-galeriist leiab pidulikke ja igapäevasemaid autoriehteid, objekte ning skulptuure. Kunstnikud on talvemüügiks loonud ka uusi ehteid ja seeriaid. Esindatud on traditsioonilised juveliiritehnikad ja materjalid, lisandunud on uute ja kaasaegsete materjalide töötlused, isikupärased tehnilised võtted ja käekirjad, unikaalehted ja väikeseeriad. Galeriist on võimalik tellida ka endale sobiv ehe.
A-galerii asub Eesti Kunstnike Liidu ateljeemajas, kus tegutseb ka suurem osa kunstnikest, kelle tööd galeriis esindatud on.
Pühapäeval, 30. oktoobril algusega kell 14.00 toimub arhitektuurimuuseumis näitusel „Kuhu kadus euro?“ ringkäik kuraatoritega, kataloogi tutvustus ja vestlusring.
Vestlust modereerib Yoko Alender, osalevad EAS rahastatud objektidega tihedalt seotud olnud arhitekt Margit Aule, tellija Evelyn Sepp ja EAS esindaja.
Näitus analüüsib ja näitab aastatel 2006-2015 Eestis Euroopa Liidu toetuste eest ehitatud objekte, mis moodustavad olulise ja äratuntava kihi Eesti linna- ja maamaastikes. Eesti Arhitektide Liit kutseorganisatsioonina soovib näitusega selgitada omavalitsustele kvaliteetse elukeskkonna vajalikkust ja inspireerivat mõju.
Näitusel on 10 objekti, mida tutvustatakse audiovisuaalse materjali ja ilukirjandusliku teksti abil lähemalt, eraldi on välja toodud ehitatud kihistuse ulatuse statistikaplokk.
Näitust korraldab Eesti Arhitektide Liit.
Toetavad: Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, EAS,Velux Eesti.
Sel nädalavahetusel, täpsemalt 1. oktoobril, avas tänavakunstnik LexZooz Haapsalu endise Hako tehase varemetes oma näituse.
Samuti on Hako varametes võimalik näha teiste kunstnike töid, vahendab Läänlane.
Varemetes uudistamine on põnev, sest igal sammul leiab seintelt ka paljude teiste kunstnike töid. Tänavu septembris avasid seal ühisnäituse Eesti, Soome ja Poola tänavakunstnikud.
LexZooz lõpetas 2013. aastal Peterburi tööstuse-kunsti akadeemia. Ta õppis monumentaalmaalimist, interjööri ja eksterjööri kunstilist kujundamist (mosaiiki, vitraaž, kuumemail, sgraffito, fresko, seinamaalingud, värviline tsement, dekoratiivne krohv).
Ehtekunstnik Kadri Mälgu viimaste aastate ehteloomingut saab näha Tallinna Niguliste kirikus ja tema joonistuste, ehete ning erakollektsiooni näitust Portreegaleriis 28. septembrist kuni 27. oktoobrini.
Näituste ning samal ajal ilmuva raamatu pealkirjaks on “Kadri Mälk. Testament.”.
Nõtke ja peen, samas metsik ja iseseisev, on Kadri Mälgu, rahvusvaheliselt tuntud eesti ehtekoolkonna looja ja selle hinnatuima esindaja looming. Talle piisab täiesti ehtest kui ehtest, ta ei kipu välja selle intiimsusest, selle väärisobjektilisusest ja ihulähedusest. Kõik, mida võiks nimetada traditsiooniks, aitab tal oskuslikult ohjata kontrollimatut pulbitsevat jõudu, meeleheitlikku kirge ja elutahet kõiges oma leppimises ja leppimatuses, allumises ja allumatuses ühtaegu.
Kadri Mälgu töid on muuhulgas omandanud Victoria ja Alberti Muuseum Londonis, Alice ja Louis Koch Sammlung Zürichis, Riiklik Ermitaaži Kunstimuuseum Peterburis, muuseumid Moskvas, Hamburgis, Berliinis, NY-s, LACMA Los Angeleses, Espace Solidor Cagnes-sur-Mer´is Prantsusmaal ja arvukad erakogud.
Kadri Mälgu viimaste aastate ehteloomingut saab näha 28. septembrist 27. oktoobrini Tallinna Niguliste kirikus ja Portreegaleriis, viimases on kõrvuti kunstniku enda ehetega eksponeeritud ka tema joonistusi ja valik 1997. aastal alguse saanud ehtekollektsioonist.
Näitusega paralleelselt ilmuva samanimelise raamatu kaaskirjastaja on Arnoldsche Art Publishers.
Testament on Kadri Mälgu kokkuvõte ja sissevaade tema kunsti ja elu käiku, mida ta üht teise kõrvalt, üht teise eeldusena või üht teisest hoolimata on visalt ja kirglikult lihvinud. Äärmuslik vaoshoitus kõrvuti äärmusliku kõikelubavuse ja meelevaldsusega peegelduvad nii pikast ja intensiivsest loominguperioodist sündinud aukartustäratavas hulgas töödes kui ka neid saatvas raamatus. Kunstnik ja tema looming avaldub neis elujanulisema ja sitkemana kui kunagi varem, tehes selgeid, kõik-kaardid-laual käike aja seljatanu mõnu ja vabadusega. – Tamara Luuk. Raamatust Kadri Mälk. Testament. Tallinn, 2016.
… suured sasitud juuksed, kotka nina, sügavad metsikud silmad, mitu kihti varjundite ja peidetud mustritega rõivaid, üks ehe rinnal, teine kübaral, terava ninaga kingad – kõik muidugi must või siis veel tumedam. Nõid, põhjala šamaan. … Olete laadinud minusse usku, et kunstis võib (see `võib` siin peaks olema rõhutatud haruharvasuse märgiga) peituda tõde. … „Ma ei tee iluasjakesi,“ ütlesite kord. See on jäänud minu mõõdupuuks kogu ülejäänud kunsti suhtes. Halastamatuks mõõdupuuks. – Tanel Veenre. Kadrile. Raamatust Kadri Mälk. Testament. Tallinn, 2016.
