Eesti disain jõuab Ameerika moenädalale

Eesti disain jõuab Ameerika moenädalale

21.25. septembrini toimuval Washingtoni moenädalal saab näha 22 Eesti disainibrändist koosnevat delegatsiooni.

Eesti disaini Washingtoni viimise eesmärk on tutvustada USA turul Eesti tugevaid brände, luua alus pikaajalistele müügi- ja koostöövõimalustele potentsiaali omavatele loomemajandussektori ettevõtetele ning arendada sektori e-kaubandust, vahendab Postimees.

Kutse Eesti disainibrändidele osalemaks Washingtoni moenädalal esitas Barack Obama kabineti liige Maria Contreras-Sweet kohtumisel ettevõtlusminister Liisa Oviiri ja Eesti Disainerite Liiduga Eesti Disaini Majas.

Washingtoni moe- ja disainipäevade raames toimub Eesti rõiva- ja aksessuaaridisainerite moeetendus Washingtoni moenädala ametliku programmi osana, korraldatakse meedia- ja müügikohtumisi ning Eesti saatkonnas avatakse moe- ja tootedisaini ühine pop-up väljapanek.

25. septembril Washingtoni moenädala (DCFW) International Couture Collections Show raames Carnegie Librarys lavale jõudev moeetendus «EFBA presents: The Best of Estonian Fashion Design» toob lavale üle 100 komplekti Eesti moedisaini ühtse stiliseeritud tervikuna.

«Oleme etendust kokku pannes lähtunud Washingtoni eduka moetarbija elustiilist, hõlmates võimalikult mitmekülgse valiku disainibrände, alates taaskasutuse sõnumiga efektsest teksastiilist kuni äri- ja poliitikaringkondade esindusliku igapäevariietuse ning õhtusteks vastuvõttudeks ja galadeks sobiva disainini,» rääkisid etenduse kokkupanijad Oksana Tandit ja Evelin Ojamets Estonian Fashion Brands Associationist.

Kristina Viirpalu

Osalevate ettevõtjate soov, alates väikestest tugevatest disainibrändidest Eesti moesektori ühe suurima tootmisettevõtteni, on saada reaalseid müügikontakte kohapeal, saavutada meediakajastust ning seeläbi tõsta brändi tuntust, suurendada e-kaubandusest saadavat müügitulu ning panna alus jätkusuutlikule kontaktvõrgustikule USA turul.

«Eesti Disainerite Liit on aastaid otsinud Eesti disaineritele väljundeid välisturul. Eesti disaini tugevale konkurentsivõimele on kinnitus saadud erinevatelt messidelt ja disaininädalatelt, paljudel disaineritel on juba oma välisesindajad. See annab julgust katsetada uutel turgudel. Loodame, et Washingtoni Eesti moe- ja disainipäevad, mis saavad teoks mitme võimeka osapoole koostöös, on Tallinnas toimuva Disainiöö väärtuslikuks pikenduseks, avades ukse maailma ühele suurimale turule,» rääkis Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu esinaine Postimehele.

«Eestis loodud mood on väärt maailmalavadel kõndima ja rahvusvahelist moepublikut kõnetama. Oleme end juba tõestanud Euroopas, kus näiteks Montonit müüakse edukalt mainekates kaubamajades. USA turg on küll keeruline ja rõivabrändidest küllastunud, ent usume siiski, et meil on sealsetele moehuvilisele pakkuda midagi ainulaadset – vaid meile omast disainikäekirja ja väga head kvaliteeti. Müügikanalina näeme ka e-poodi Andmorefashion.com, mis tarnib juba täna moe-esemeid 44 riigi klientidele,» ütles Baltika jaekontseptsioonide ja brändingu direktor Maire Milder.

Eesti moe- ja disainipäevade projektis on esindatud: Ülle Pohjanheimo, Riina Põldroos, Reet Aus, Tiina Talumees, Kristina Viirpalu, Oksana Tandit, Monton, Baltman, Ivo Nikkolo, Gvido, Birgit Skolimowski, Tanel Veenre, Kadri Kruus, Uncle Paul, Elmet Treier, Stella Soomlais, Andres Labi, Karl Annus, Piret Loog, Mare Kelpmann, New Vintage by Kriss, Estonian Design House.

Washingtoni moenädala kava ja osalejad siin.

Stella Soomlais: praktika peab olema kvaliteetne

Stella Soomlais: praktika peab olema kvaliteetne

Stella Soomlais on Eesti üks tuntuim nahadisainer, kes on üles ehitanud eduka kaubamärgi ja pakub eeskuju nahakunsti saladusi veel omandavatele noortele. Karjääri alustas ta praktikandina Tartu jalatsivabrikus ja olles täna oma ettevõttes praktikajuhendaja, hindab noortes ennekõike initsiatiivi ning huvi valdkonna vastu.

Soomlaisi ettevõte on viie tegutsemisaasta jooksul regulaarselt praktikante värvanud. Peamiselt tullakse kätt harjutama Eesti Kunstiakadeemiast ja Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, kus Soomlais ka ise kolmanda ja neljanda kursuse tudengitele nahadisaini on õpetanud. “Eks mul tekib juba koolis ülevaade tudengitest, keda oleksin nõus praktikale võtma,” ütles nahadisainer ning nendib, et tema juurde praktikale satutaksegi enamasti läbi kooli.

Kõrges hinnas on sellised noored, kes oskavad küsida, aga julgevad ka iseseisvalt tegutseda. Vähetähtis ei ole ka initsiatiiv või suure pildi nägemise võime. “Ka igavamad asjad on olulised, ka väikesed jupid on tähtsad. Selliste ülesannete andmine ei tähenda, et panust ei hinnataks. Kõige vajalikum on huvi, sära silmas ning järjekindlus,” rääkis Soomlais, kes on praktikantide seast ka oma kollektiivi täiendust leidnud.

Praktika on sageli tööelu lävepakk ja Soomlaisi karjäär startis praktika näol Samelini jalatsivabrikus Tartus. “Tol ajal ei olnud väga palju kohti, kus praktikat läbi viia. Kool ei osanud samuti suunata, mistõttu leidsin praktikakoha endale ise ja nii saingi oma esimese suurtööstuse kogemuse. Teise praktika läbisin juba väiksemas nahakunstistuudios, mida veab tänaseni Tiina Andron. Seal nägin tööprotsessi ideest kuni valmistooteni. Mõlemad olid väärt kogemused. Lisaks sain tutvusi, mis on mulle tänase päevani abiks,” sõnas Soomlais, tuues miinuspoolena välja praktikate lühikese kestuse.

“Minu praktikad kestsid kumbki kaks nädalat, mille jooksul saab küll ettevõttest esmase info kätte, kuid see ei ole kindlasti piisav. Ammendava tulemuse saavutamiseks peaks praktika kestus olema vähemalt kolm kuud,” kommenteeris ta.

Kvaliteetse praktika tagamiseks seab Soomlaisi hinnangul ettevõtjatele aga piiranguid ressursside puudus, kuna praktikandi juhendamine on reaalne ajakulu, töö ja panus ning ettevõttele lisakohustus: “Sageli ei ole ettevõtjatel juhendajatele lisatasu tasumise võimalust, mistõttu toimub praktikantide värbamine pigem tänu missioonitundele. Lahenduseks võiksid olla riiklikud juhendamistasud, mis aitaksid hoogustada praktikantide värbamist ja motiveeriksid neisse panustamist.”

Praktika ja juhendamise kvaliteedi tähtsust rõhutas ka Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik Anneli Entson. “Eesti Tööandjate Keskliidu läbi viidud parima praktikandi konkurss “Praktik Cum Laude” näitas, et praktikaettevõttele positiivse mulje jätnud praktikant võib end tööturul kindlalt tunda. Hea praktikakogemus saab aga sündida vaid õppuri, kooli ja paraktikakohast ettevõtte koostöös ning oskuslik juhendamine aitab innukal praktikandil eesmärke seada ja neid ka saavutada,” sõnas Entson.

Foto: Tõnu Runnel