Ladina-Ameerikast pärit jazzduo, laulja Livia Nestrovski ja kitarrist Fred Ferreira, annavad 13. oktoobril kl 19.00 Haapsalu kultuurikeskuses Sügisjazzi raames põneva kontserdi.
Lauljatar Livia Nestrovski ja kitarrist Fred Ferreira duo on Brasiilia jazzi uue generatsiooni säravamaid tähti. Nende helikeelt ja koosmängu iseloomustavad intiimne, kuid samas jõuliselt väljenduslik kooskõla ning hõrgu repertuaari moderniseerimine.
Laul ja kitarr põimivad dialooge ja uitavad nii Milton Nascimento, Tom Jobimi, Kurt Weilli kui ka Ladina-Ameerika heliloojate radadel.
Livia Nestrovskit on muuhulgas 2008. aastast alates Brasiilia üle olulisima helilooja Arrigo Barnabe soolovokalist – Barnabe peab teda oma generatsiooni üheks parimaks lauljaks. Ajakirjad Vogue ja Marie Clare on teda nimetanud uueks talendiks Brasiilia muusikas. Nestrovski teeb koostööd ka Tom Jobim Youth Orquestra, Luiz Tatit, Chico Pinheiro ja teistega.
Fred Ferreira on aktiivne helilooja, ansamblijuht, arranzeerija ja instrumentalist nii klassika- kui popmuusikazanris. Ta on koostööd teinud ja salvestanud paljude muusikutega, kirjutanud muusikat ka mitmetele filmidele ja tantsulavastustele. Viimastel aastatel on ta üles astunud nii Womexil, Rock in Rio ja Java Jazz festivalil ning festivalidel ning teatrilavadel üle Brasiilia. Eestis esineb duo esmakordselt.
Laupäeval, 8. oktoobril, kostitab publikut KUMU auditooriumis mõnusate Hispaania rütmidega kuulus jazzmuusik Carmen Paris.
Hispaania lauljanna ja helilooja Carmen Paris’i muusika on segu Aragoonia rahvalikest jota-rütmidest, jazzist, Andaluusia pärimusest ning flamenkost, tangost ja bolerost.
Järjepidev stiilide ja rütmide kokkupõimimine väljendub muusiku isikupärases paeluvas esituses. See on ühe naise pihtimus, kel kunst on veres ja muusika südames. Kontserdil esitab ta oma loomingu paremikku, saates end klaveril.
Muusika on teda saatnud lapsepõlvest – Carmen Paris on õppinud klaveri- ja tšellomängu, harmooniat ja muusikateooriat. Mõnda aega tegutses ta bluusilauljana, seejärel keskendus aga jota-traditsioonide tõlgendamisele ja edasikandmisele ning koostööle jazz- ja flamenkomuusikutega.
Hispaania muusikaareenil saavutas Paris tunnustuse 2002. aastal ilmunud debüütalbumiga „Pa’ mi genio“, kus ta tõlgendas kaasaegses võtmes Aragoonia rahvamuusikat. Lauljatari esikalbumile, mida müüdi üle 40 000 eksemplari, said osaks kriitikute kiidusõnad ning see pälvis aasta parima folkalbumi auhinna. Teisel albumil „Jotera lo serás tú” (2005) on mõjutusi nii Aragoonia rahvaviisidest, Hispaania ja Brasiilia folkmuusikast kui ka Ladina-Ameerika rütmidest nagu tšatša, ranchera ja habanera.
Havannas kirjutatud ja salvestatud kolmas kauamängiv “InCubando” (2008) liidab Aragoonia rahvalikud jota-rütmid Kuuba muusikaga. Koostöös Tšiili päritolu saksofonisti Melissa Aldanaga osales ta projektis „Sounds from Spain“, mille raames esineti ka maailmamuusikamessil WOMEX. 2013. aastal avaldatud neljandal albumil „Ejazz con Jota“ saab esmakordselt jota muusikastiili kuulda arranžeerituna jazzorkestrile.
Eestis esineb Carmen Paris esmakordselt ning Sügisjazzi raames annab ta soolokontserdi Kumu auditooriumis.
Ameerika saksofonist ja helilooja John Coltrane on jazziajaloo tähtsamaid vaimseid juhte. Tema peateos “A Love Supreme” on suunanäitajaks nii 20. sajandi jazzis ja jätkuvalt aktuaalne. Kitarrist Jaak Sooääre ja saksofonist Aleksander Paali kvintett teeb selle erilise kontserdiga kummarduse jazziajaloo olulisele suurmeistrile tema 90. sünniaastapäeva tähistamiseks.
John Coltrane’i mõju jazzi arengule on selgelt tuntav ka täna, peaaegu viiskümmend aastat pärast muusiku surma. Coltrane kujunes kümnekonna absoluutses tipus oldud aastaga jazzi arvamusliidriks. Ta looming tegi lühikese aja jooksul läbi mitmeid metamorfoose ning avas jazzile tee uutesse kõrgustesse.
John William Coltrane, hüüdnimega Trane, sündis 23. septembril 1926. Oma professionaalse muusiku teed alustas ta Jimmy Heathi, Dizzy Gillespie ja Duke Ellingtoni ansamblites. Coltrane jõudis laiema avalikkuse ette 1950ndate keskel Miles Davise ja Thelonius Monki ansamblites, osaledes muuhulgas ka Davise kuulsal “Kind Of Blue” albumil. Alates 50ndate lõpust keskendus ta oma ansamblile, mis tõi jazzi mitu revolutsioonilist uuendust. Neist esimene oli uudne ja enneolematult keeruline (ent samas musikaalne!) lähenemine jazzharmooniale, n.ö. Coltrane changes, mille kuulsaim näide on pala “Giant Steps” 1959. aastal ilmunud samanimeliselt plaadilt. Mõni aasta hiljem muutus tema stiil radikaalselt aafrika ja india muusika mõjul ning tema kompositsioonide harmoonia lihtsustus oluliselt – sellest sai alguse Coltrane’i modaalse muusika periood. Siia kuulub ka tema 1964. aastal ilmunud album “A Love Supreme”, mis on jazziajaloo kõige mõjukamaid heliplaate. Süidi kõik neli osa “Acknowledgement”, “Resolution”, “Pursuance” ja “Psalm“ haaravad meelolude sügavuse, harmoonilise rikkuse ja pingestatud arenguga. Elu viimastel aastatel tegi Coltrane’i muusika läbi veel ühe suure muutuse, liikudes vaba improvisatsiooni ning eksperimentaalsuse suunal. Saksofonilegend suri 40-aastasena oma kuulsuse tipul.
Coltrane’i muusika kõlab paljudel maailma kontserdilavadel ka täna. Tema teost “A Love Supreme” on plaadistanud vaid vähesed, sest see nõuab muusikutelt täit keskendumist ja briljantset tehnikat. 21. sajandi salvestustest on tuntuim Branford Marsalise kvarteti versioon.
Jaak Sooäär on oma loomingulisel teel alati avatud uutele väljakutsetele. Arvukate Eesti ja rahvusvaheliste koosseisude loomingulise liidrina mängib ta muusikat jazzist roki ja klassikani. Aleksander Paal on Eesti jazzi noore generatsiooni saksofonitäht, kes lähtub oma loomingus jazzi suurmeistrite, sealhulgas ka John Coltrane’i loomingust.
Aleksander Paal (saksofon), Jaak Sooäär (kitarr), Joel Remmel (klaver), Heiko Remmel (kontrabass) ja Anssi Trikkonen (trummid) kvintett kontsert toimub reedel, 16.septembril algusega kell 21:00 teatris NO99. Kontserdiga avab Jazzkaar Sügisjazzi hooaja koostöös Eesti Jazzliiduga. Piletid saadaval Piletilevist
