by Marika Juusu | okt. 27, 2017 | Kultuur
Fotol Liina Kersna koos õega
Liina Kersna ei ole kunagi riigikogu liikme positsioonist unistanud. Elu on lihtsalt läinud nii. On kahte sorti inimesi. Ühed teavad juba lapsena, kelleks nad saada tahavad, ning täidavad elu jooksul justkui plaani oma unistuse saavutamise nimel. Teised lähevad kaasa võimalustega, mida elu pakub. Liina Kersna kuulub nende viimaste hulka.
Liinat on iseloomustatud kui enesekindlat ja julget inimest. Ise arvab ta, et võib sellisena välja paista küll. Tegelikult nõuab nii enesekindlus kui ka julgus pidevat tööd endaga. Kui on vaja, siis võtab ta end kokku, ja see on oluline oskus eluks. Tuleb osata pingutada ja ületada hirme. Kui Liina oli peaaegu kaheksa aastat töötanud Stenbocki majas, kohtunud praktiliselt kõigi Euroopa juhtide ning kroonitud peadega, surunud kätt Obamal, arvas ta, et ei karda enam midagi. Ja siis esimest korda riigikogus pulti minnes värises ta nagu haavaleht. Iga uus situatsioon, kuhu elu meid asetab, võib tekitada hirmu. Küsimus on, kas me jääme oma hirmude vangi, hakkame neid vältima või ületame neid seeläbi arenedes ja elus edasi liikudes. Selleks, et oma hirmudest vabaneda, tuleb astuda esimene, teine ja kolmas samm. Sealt edasi läheb juba lihtsamaks. Praegu ei karda ta enam ei pulti minna ega küsimusi esitada.
Vaadates tagasi oma karjäärile, leiab Liina, et ei ole oodanud elult kingitusi. Oma erialal on ta läbi teinud kõik astmed alates mittetulundusühingu pressiesindajast ning samm-sammult jõudnud valdkonna tippjuhini, valitsuskommunikatsiooni direktoriks. Igal ametil tegi naine tööd kire ja pühendumusega, seda märgati ning alati tehti ettepanek edasi liikuda. Iga kord, kui tuli selline ettepanek tuli, kahtles ta endas. See aga sundis end tõestama ning pingutama.
Kõige enam on Liina kahelnud endas siis, kui tuli ettepanek kandideerida riigikogusse. Ta pidas pikalt nõu talle oluliste inimestega. Määravaks said abikaasa Vahur Kersna ja Liina pikaaegne ülemus Andrus Ansip, kes temasse uskusid ja naist julgustasid.
Kui küsida, mis innustab Liinat riigikogu liikme tööd tegema, vastab naine, et tunneb vastutust. „Minu poolt andis riigikogu valimisel hääle pea 2500 inimest Valga-, Võru- ja Põlvamaalt. Ma tunnen vastutust mulle antud mandaadi eest,“ ütleb Liina ja lisab, et riigikogu liikme amet ei ole nagu näiteks telleriamet, mida on võimalik igal hetkel maha panna. Liina annab endast kõik oleneva, et seda mandaati võimalikult väärikalt, pühendunult ja sisuliselt täita.
Riigikogus seisab Liina selle eest, et meie koolid oleksid omanäolised ning lapsesõbralikud. Me teame PISA testide järgi, et meie lapsed on targad, aga kahjuks teame ka seda, et nad on koolis ühed õnnetumad Euroopas. Teine teema puudutab vägivalda. Eestis on iga kümnes kuritegu seotud lähisuhtevägivallaga. Tuhanded naised ja lapsed elavad oma kodus pidevas vägivallahirmus. Ja nad ei küsi abi. Liina on teinud tööd selle nimel, et ohvrid hakkaksid rohkem abi küsima ja riigil oleks neile abi pakkuda. Vägivallal on kombeks liikuda põlvest põlve. Seetõttu on eriti oluline, et me aitaksime lapsi, kes on vägivalla keskel elanud, sest vastasel juhul kasvavad neist suure tõenäosusega kas tulevased ohvrid või vägivallatsejad.
Noortel soovitab Liina teha otsuseid, lähtudes sellest, et saaks hiljem teistele selge silma ja puhta südametunnistusega otsa vaadata. Ta ei soovita oma elu ülemäära keeruliseks elada, vaid õppida pingutama ja mitte jääda oma hirmude vangi. „Kui te midagi teete, siis andke endast kõik. Kui te teete oma tööd ükskõikselt, siis see paistab sama palju välja kui see, kui teete oma tööd pühendumusega!“
Liina on kindel, et iga inimese elu pakub võimalusi. Küsimus on, kas me oskame neid märgata ja julgeme neile jaatavalt vastata.
by Marika Juusu | okt. 27, 2017 | Ilu & Mood
Kolmapäeva õhtul anti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones üle sihtasutuse Noor Ehe stipendiumid sel aastal enim silma paistnud noortele ehtekunstnikele, peapreemia pälvis Hanna-Maria Vanaküla.
“Hanna-Maria on erinevate materjalide ja vormiotsingutega julge katsetaja,” kinnitas sihtasutuse looja, ehtekunstnik Kadri Mälk. “Ta on oma töös äärmiselt nõudlik, läheneb teemadesse süvenemisega, loominguliselt söakalt eristuv – need olid peamisteks põhjusteks, miks otsustasime sel aastal stipendiumi just temale anda.”
Hanna-Maria Vanaküla. Noor Ehe stipendium 2017 – 1000 eurot.
Sihikindel ja sisukas noor ehtelooja, kes äärmiselt nõudlik oma töös, läheneb teemadesse süvenemisega. Julge katsetaja erinevate materjalide ja vormiotsingutega, kes valiti Schmuck 2017 näitusele juba nii noorena, ainsana Eestist. Tõsiseltvõetavust kinnitavad nii HMV tööd Narvas kunstiakadeemia residentuuris näitusel Kafedra kui ka näitusel Symptom akadeemia Vabaduse galeriis, kus Hanna-Maria kehastus halastajaõeks.
Hanna-Maria Vanaküla töid on omandanud ka esinduslik Helen Drutt Collection New Yorgis.
Lisaks peapreemiale anti välja ka kaks eripreemiat. SUURE SÜDAME eripreemia sai ehtekunstnik ning Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala juveelitöö meister Jens Andreas Clausen.
Jens Andreas Clausen – SUURE SÜDAME eripreemia
Teine eripreemia anti rühmitusele Domestic Jewelry (Claudia Lepik, Ljubov Kedrina ja Kaia Ansip), kes on juba ligi aasta postitanud igapäevaselt Instagrami fotosid käepärastest vahenditest valmistatud ehtest.
Domestic Jewelry (Claudia Lepik, Ljubov Kedrina ja Kaia Ansip) – eripreemia. Teravmeelsuse ja ajatabavuse tunnustus. Preemia üleandmise päeval on kolmel tüdrukul parasjagu käsil ehte-aasta 361. päev, neli päeva finišini.Tunnustatud ehtekunstnik Kadri Mälgu poolt loodud sihtasutus Noor Ehe on era-algatuslik ettevõtmine eesmärgiga toetada ja tunnustada loojaid, kelle tegemised on jätmas värsket jälge tänasesse Eesti ehtekunsti.
Käesoleval aastal olid stipendiumi nominentideks ehtekunstnikud Marita Lumi, Hanna-Maria Vanaküla, Merlin Meremaa, Triin Kukk, Keiu Koppel, Armour’i meeskond, Tallinna Rakenduskunsti Triennaali meeskond, Domestic Jewelry ja Jens Andreas Clausen.2008. aastal loodud fondi juhatusse kuuluvad Kadri Mälk (asutaja), Tanel Veenre, Piret Hirv ja Kadri Karro. Eelnevatel aastatel on stipendiumi pälvinud ehtekunstnikud Ettel Poobus, Nils Hint, Urmas Lüüs, Sofia Hallik, Darja Popolitova, Maria Valdma ja Kätrin Beljaev.
Seekordse ürituse toetajateks olid Dunker, Kaido Ehasoo, Peeter Kangur, GANT ja Philip Sajet.
Fotod: SA Noor Ehe
by Marika Juusu | okt. 26, 2017 | Ilu & Mood
Visionäärist režissöör Baz Luhrmann, kelle filmide hulka kuuluvad näiteks ,,Romeo ja Julia“, ,,Moulin Rouge“ ja ,,Suur Gatsby“, lõi H&Mi uusima disainerkollektsiooni „ERDEM x H&M“ jaoks lühifilmi, mille esilinastus toimub täna. Kollektsioon jõuab valitud kauplustesse ja e-poodi 2. novembril.
Näitlejatest ja modellidest osatäitjatega filmi ,,Lillede salaelu“ tegevus leiab aset uhkes maamõisas. Lühiformaadist hoolimata jutustab Luhrmann oma loo nagu oleks tegu täispika filmiga, kus on oma koht nii kirel, draamal kui ka elurõõmul, ehk elementidel, mille kaasamine teostesse on teinud Luhrmannist ühe maailma tuntuima tegevrežissööri.
,,Tahtsin, et tegemist oleks tervikliku filmiga. Jutustame tänapäevast armastuslugu, mis leiab aset saladusi täis maamõisas. Lugu on metafoor meie praegusele ajale – väline maailm on kõle ja julm, kuid kõiki tõeliselt olulisi arenguid meie elus saadab helgus ja soojus,“ kirjeldab Luhrmann.
Filmi tegevuspaigas valitseb igavene kevad − mõis on justkui omaette maailm, mis on alati täidetud ERDEMist inspireeritud lilledega. Noorte sõprade, keda kehastavad uustulnukad Tom Rhys Harries, Hero Fiennes Tiffin ja Ruby Dagnall, saabumisel maamõisa saab alguse armukolmnurk.
Noortele näitlejatele lisaks teevad kaasa tunnustust pälvinud näitlejanna Harriet Walter ja supermodellid Saskia de Brauw, Imaan Hammam, Grace Hartzel, Fernando Cabral, Neels Visser ning Tony Ward. Kogu loo vältel kasutab Luhrmann tegelaste olemuse väljendamiseks ja loo jutustamiseks kollektsiooni rõivaid. Filmis saab esmakordselt kuulda ka ansambli Years & Years uut lugu ,,Hypnotised“, mis aitab anda edasi filmi positiivset, sõprust ja armastust täis meeleolu. Filmi saab vaadata SIIT.
Fotod: H&M group
by Marika Juusu | okt. 26, 2017 | Ilu & Mood
Riidebränd Feelwear on välja tulnud uue sügistalvise kollektsiooniga. Üksnes meriinovillast riietusele keskendunud brändi eesmärk on tuua ihusõbralik ja unikaalne meriinovill eestlaste igapäeva-riietusse. Saabuva külma perioodi eel on uue kollektsiooni keskmes soojad peenvillasest meriino kangast kõrge kaelusega särgid ja topid.
“Sageli seostatakse meriinovillast riideid alus-või spordiriietusega, kuid meie eesmärgiks on see unikaalne ja ihusõbralik materjal tuua igapäevagarderoobi. Feelweari peenvillased särgid on tänu oma minimalistlikule disainile kergesti kombineeritavad teiste riideesemetega ning loodud kandmiseks nii töökeskkonnas kui ka vaba aja veetmiseks.” – Riin Veidenberg, Feelweari kaasasutaja
Feelwear uus kollektsioon lisab brändi senisesse värvigammasse musta ja naturaalse valge kõrvale hõbedase halli. Materjali valikus on esikohal jahedamasse aastaaega sobiv klassikaline 200-grammine meriino, kuid esindatud on ka ülikerge meriino ja luksuslik meriinovilla-siidi segu.
“Meriinovill on kergesti hooldatav ning kantav ilma triikimata ning isepuhastuvad omadused tagavad särkide värskuse ka kõige kõige stressirohkematel hetkedel. Tänu termoregulaarsetele omadustele aitab meriinovill reguleerida kehatemperatuuri, pakkudes külma korral sooja ja sooja korral jahutust,” rääkis Veidenberg.
2016. aastal loodud Eesti riidebränd Feelwear ühendab maailma parima loodusliku materjali ja minimalistliku põhjamaise disaini. Hoolikalt valitud meriinovilla ja meriinovilla-siidi kangast riided on loodud kiire elustiiliga linna inimesele, kes hindab oma riietuses mugavust, lihtsaid lõikeid ja kvaliteeti. Feelwear kasutab Austraaliast ja Uus-Meremaalt pärit eetilselt toodetud preemiumkvaliteediga meriinovilla kangast. Kõik Feelweari riided on disainitud ja õmmeldud Eestis. Brändi tooteid müüakse e-poes www.feelwear.eu
Fotod: Feelwear
by Marika Juusu | okt. 24, 2017 | Elustiil
Vihmase ja vähese päikesevalgusega ilmastikutingimustega kaasneb tihtipeale ka gripihooaeg, kuid ega siis tööd ja tegemised selle võrra vähemaks jää. Kõige parem on haigusi ennetada, aga ka see ei pruugi alati õnnestuda. Sellepärast tuleks varuda igaks kümneks juhuks endale koju mõned abivahendid, mis aitavad gripi vaevusi leevendada ja parimul juhul tüütust haigusest üldse pääseda.
Küüslauk
Number üks sõber gripihooajal on Eestis laialt levinud küüslauk, mille raviomadused on väga mitmekesised. Katsed on näidanud, et küüslaugu pidev söömine hoiab ära veresoonte lupjumise, soodustab põie, neerude ja sapipõie paremat tööd, puhastab verd kahjulikest jääkidest, tugevdab immuunsüsteemi, korrastab vererõhku ning omab antibakteriaalset toimet.
Kasutamine: Süüa koos mõne teise toiduainega, tükeldada näiteks võileivale, lisada juustu- või singiviil. Piisab 1-2 küünest päevas. Võib teha ka mee ja purustatud küüslaugu segu, lasta mõni tund seista ning võtta seda 1-2 spl päevas.
Ingver
Eksootiline võimas ravijuur, millel on tohutult palju häid omadusi. Ingveril on võime vähendada valu, ärritusi, ravida bakteriaalseid ja seeninfektsioone, põletikke, iiveldust, leevendada köha ja röga tekkimist kopsudesse. Lisaks võib lisada ingverit erinevatele toitudele maitseks.
Kasutamine: Näiteks võib seda lisada riivituna kotletitaignasse ning kasutada ka kõikides muudes hakklihatoitudes vürtsi andmiseks. Külmadel sügisõhtutel võib teha ingveri, mee ja sidruni teed.
Mesi
Maitsev, raviv, supertoit, mida võib isegi näomaskina kasutada. Mesi on kasulik hingamisteede haiguste ennetamiseks ja raviks, aitab mao- üle ja alahappesuse vastu, soolestikuhaavandite ja unetuse puhul, lisaks on kasulik südamele.
Kasutamine: 1 dessertlusikatäis mett lahustada 0,5 klaasis 40 kraadises vees ja juua 1-1,5 tundi enne sööki. Võib teha ka erinevaid taimeteid, lasta jahtuda ning lisada paar teelusikatäit mett.
Vannid
Lihtne viis külmetuse leevendamiseks on sinepijalavannid. Selle juures tuleb ka ise soojalt ja mõnusalt riides olla. Jalavannivesi peab koguaeg üsna kuum olema ning seda võib teha näiteks apteegist soetatud sinepipulbriga või kui seda pole, siis vanasti lisatigi veele lihtsalt natuke kanget sinepit. Pärast vanni pesta jalad, panna jalga soojad villased sokid ja olla soojas.
Külmetuse korral võib teha õhtul või koju jäädes soolavanni. Lisada 500g meresoola vannivette, lasta see sulada – see aitab ka külmetushaiguste korra. Samuti võite lisada mõnda aroomiteraapiast tuntud eeterlikku õli nagu männioksaekstrakt.
Vanniskäik võiks ka silmailu pakkuda, lisage vannivette lilleõisi, pange mõnusad küünlad põlema ning laduge vanniäärele mõni puhastav kivi nagu mäekristall.
Meresoolavann salvei ja aroomiõlidega, kaunistuseks kollased õied.
Kivid, meditatsioon ja puhkus
Keskendumine terveks saamisele võib teinekord raske olla, nii palju on teha ja töömõtted kipuvad ikka ja jälle tagasi tulema. Mida siis teha? Kui keha on haige, siis tegelikult tuleks teha paus. Sundida ennast puhkama. Võib teha väikese meditatsiooni või lihtsalt keskenduda näiteks tunnikese sellele, et lähed oma mõtetes randa päikese kätte liivale mõnulema. Kõik on käinud oma lemmikpaigas – aeg on sinna oma mõtetes tagasi minna. Samal ajal võib kätte võtta kividest näiteks Karneooli (punane) ning mõelda, et see suurendab meie elujõudu, tugevdab immuunsüsteemi ja annab kehale tervenemiseks jõudu juurde. Eelnevalt puhastatud Karneooli võib lisada ka veekannu ja tarbida joogina. Mõelge mõnusaid mõtteid, puhake ja tervis hakkab tasapisi taastuma.
Fotod: Küllike Pihlap
