by YU Magazine | juuni 21, 2016 | Ilu & Mood
Sofia Hallik on nüüdseks semestri Eesti Kunstiakadeemia doktoratuuris õppinud noor ehtekunstnik, kes keskendub oma loomingus peamiselt analüüsi teel sündinud ehk investigative ehtele.
Tema jaoks toimib ehe ühes revolutsioonilise ja radikaalse meetodiga, mis võimaldab paremini edasi anda ka doktoritöös uuritava täiuslikkuse ideed. Ühe esiletõusva ja teistest eristuva joonena toob Sofia välja intiimsuse: „Kõige adekvaatsema vastuse sellele küsimusele oskavad anda aga vaatajad või minu tööde omanikud. Enda töid on raske hinnata kõrvalseisja pilguga.“ Seejuures toob ta välja aga mõned vaatajate esiletõstetud märksõnad: seksuaalsus, minimalism ja steriilsus – eks igaüht kõnetab ehe isemoodi.
Mõistes oma kirge ilu vastu, otsustas Sofia juba varajases koolieas, et kunst on midagi, millega soovib edaspidi tegeleda. Nüüdseks on ehteloome tema jaoks kui piiramatu tegevus, mis pakub emotsionaalset ja intellektuaalsest naudingut igas etapis: idee sünd, töö materjaliga, valmis ese, ehe uue omaniku kehal. Lisaks sellele on ehe draama, mis on esitatud erootiliselt ilusas ja esteetilises kestas. Selles on oma ilu, mis peidab end eseme sügavuses pinnale pürgimata.
Oma esimese töö, prossi, valmistas ehtekunstnik portselanist. Kuigi materjal ise seostub nii tütarlapseliku kapriissuse ja hapruse kui ka meheliku stabiilsuse ja tugevusega ning seetõttu Sofiale ka väga muljet avaldab, on ta selle kõrvale leidnud teisi meelierutavaid materjale. Praegusel hetkel pöörab ta suurt tähelepanu kummile, mille alkeemia üllatab ja intrigeerib. „Mitte keegi ei oska oodata, et see on kumm ja veel enam painduv materjal. Tavaliselt aetakse see kergesti segi kristalli või klaasiga,“ lisab Sofia.
Praegusel hetkel näeb Sofia ennast aga igati konkurentsivõimelise kunstnikuna olenemata sellest, millisesse „kaalukategooriasse“ ta teistega võrreldes kuulub. Iga valmistatud ehe viib teda järjest uue potentsiaalse ehte ja ideeni. Niisamuti on ka stiiliga, mis kohandub vastavalt ajastule ja hetke olemusele.
Noore ehtekunstniku tulevikuplaanides ei jagu ruumi tagasihoidlikkusele. Praegusel hetkel tegeleb ta ehtekunsti näituse kureerimisega Narvas Kreenholmi villas. Kavas on viis näitusesaali: EKA ehte- ja sepakunsti kateedri looming, sepakunst, EKA ehte- ja sepakunsti õppejõu ehted, põlevkivi projekti näitus ja SA Noor Ehe stipendiaatide looming. Lisaks valmistub Sofia esteetika ja visuaalkultuuri loengu lugemiseks suure, üle 100 kuulajaga auditooriumi ees. Viimasena on plaanis üllatus, millest me kõik õige pea kuulda saame.
Toimetaja: Mari-Liis Koemets
mariliis@yu.ee
YU Magazine on ajakiri inimestest, kes inspireerivad ning suunatud lugejaskonnale, kes soovib olla inspireeritud. Väljaannet saab osta nii müügipunktidest üle Eesti, tellida postiga (üksiknumbri hind 6,50 €) või lugeda hoopis digiversioonis (üksiknumber hinnaga 1,99 €). Nüüdsest müügil ka YU suvenumber.
by YU Magazine | juuni 20, 2016 | Kultuur
On teada fakt, et suvel on palju erinevaid üritusi toimumas. Tohutu infotulva all aga ei jõua tihti kõike jälgida ning teinekord jääb seetõttu üht-teist märkamata. Selleks puhuks toomegi teieni nädala jagu erinevad muusikalisi üritusi, kus jagub kuulamist-vaatamist igale maitesele.
teisipäev, 21.juuni
- Vabaduse väljakul leiab kl 17.000 aset globaalne rulatamise päev, kus näeb nii muusikalisi etteasteid kui vingemaid rulatrikke. Vaata lähemalt siit.
- Kl 19.00 algab rahvusooper Estonias etendus “Viiuldaja katusel“. Vaata lähemalt siit.
- Viljandi laululaval on kl 20.00 raadio Star FMi suvetuur, kus esinevad tuntud eesti artistid: Smilers, 2 Quick Start, Shanon, Getter Jaani. Vaata täpsemalt siit.
kolmapäev, 22. juuni
- Võru spordihallis alustavad kl 17.00 kontsert-üritus “Laulud sõdurile”. Esinevad Jüri Pootsmann, Tanel Padar, Ott Lepland, Lenna Kuurmaa, TradAttack jpt. Õhtut juhib Madis Milling.
- Teatris NO99 algab kl 22.00 suur tants ja trall ehk aset leiab järjekordne Tantsulaagri pidu. Ürituse kohta leiad rohkem infot siit.
- Linnarahvas saab juba tähistada jaanipäeva Löwenruhi pargis. Kl 19.00 alustavad Reet Linna ja Jüri Aarma, pidu jätkab ansambel Vanaviisi.
- Rännumeestel ja -naistel tasub aga sammud seada Lõuna-Eestisse, sest Pühajärvel toimub parimate Eesti artistide saatel järjekordne jaanituli. Vaata lähemalt siit.
neljapäev, 23. juuni
- Kl 12.00 avatakse juba Patarei vangla väravad, kus toimub tänavune tasuta ranna jaanipidu. Lõke süüdatakse kl 22.00. Saab nii mõnusalt end kosutada kui ka muusikat nautida.
- Jaanipäeval on palju toimumas. Pärnumaa suurim jaanituli toimub Valgerannas, kus esinevad 2 Quick Start, Koit Toome ja Meie Mees.
- Algallika külalistemajal Läänemaal kl 17.00 leiab aset ainulaadne kontsert-rännak Triinu Tauliga. Ürituse kohta näed lisainfot siit.
- Endla turismitalus Koppelmaa külas Saue vallas toimub mehine jaanituli, kus saab näha vinget monsterautode šõud. Muusikalist naudingut pakuvad ansambel Apelsin ja Tanel Padar & The Sun.
- Meresõprade jaanituli leiab aset kl 19.30 Lohusalu sadamas, kus esinevad ansambel Kukerpillid ja Hellad Velled.
- Eesti Vabaõhumuuseumi õuel leiab kl 19.00 samuti aset traditsiooniline jaanituli, kus mõnusat meeleolu loovad ansambel Untsakad, Lõõtsavägilased, Lüü-Türr, POSÕ, Leigarid jt. Vaata lähemalt siit.
- Kel aga praamipilet ammu ostetud, see jõuab Saaremaa legendaarsele Mändjala jaanitulele, kus 20.00 alustatakse meelelahutusliku poolega. Kahel päeval ja kahel laval esinevad üle 20 artisti ja DJ, muuhulgas ka Smilers, Karl-Erik Taukar, Meisterjaan, Patune Pool jne. Vaata lähemalt siit.
- Ka Viimsis toimub legendaarne jaanituli, kus Viimsi Valgete Ööde festivali raames on esinema kutsutud heatujubänd Traffic ja Folk Higlights Orchestra. Peo kulgu dirigeerib õhtujuht Mait Trink. Vaata lähemalt siit.
reede, 24. juuni
- Harjumaa suurim jaanituli algab kl 19.00 Patika külaplatsil Rae vallas. Meelt lahutavat ja muusikat pakuvad Karl-Erik Taukar, 2 Quick Start ning Ivo Linna koos Antti Kammistega. Ürituse kohta loe lähemalt siit.
laupäev, 25. juuni
- Haapsalu kuursaalis algab kl 20.00 kontsertetendus Diiva. Infot ürituse kohta näed siit.
- Kultuuriklubi Kelmi ja Suhkrumolli ühine suveaed-välibaar esitleb inglise lauljat Lee Thomast, kes annab mõnusa kontserdi kl 20.00. Vaata lähemalt siit.
pühapäev 26. juuni
- Imelise Keila joa lossi algab kl 17.00 Kellaviietee üritus, kus saab nautida ehtsat ja kvaliteetset inglise teed, tutvuda lossi ja muuseumiga ning saada osa meeleolukatest muusikahetkedest. Kõik see toimub lossi ajaloolises interjööris, kust avaneb kaunis vaade jõele ja pargile. Vaata lähemalt siit.
by YU Magazine | juuni 19, 2016 | Kultuur
„See kõlab nii püha nimetusena. Kaplinski on kirjanik, ja Runnel … Aga mulle öeldud: „Ühe raamatuga võib veel väita, et ma pole tegelikult kirjanik. Sina oled kirjutanud neli raamatut.“ Tegelen raamatute kirjutamisega igal nädalal, võib-olla on aeg tunnistada, et ma olengi kirjanik,“ mõtiskleb Eia Uus.
Kooli ajal kirjutas ja illustreeris Eia koos parima sõbrannaga vihikuteviisi raamatuid vampiiritapja Buffy seiklustest. „Maakooli tundides oli meil tohutult igav ja me polnud ka lahedad tšikid, kes käisid diskodel,“ meenutab ta. Tollal ta veel lugemisest ja kirjutamisest ei vaimustunud. „Kooli kohustuslikus kirjanduses oli ikka täielikku jama. Tollal ei kujutanud ma ettegi, et minust saab inimene, kes helistab tööle ja ütleb, et on haige, et saaks kodus raamatut lugeda!“
Nüüdseks on Eia lugemis- ja kirjutamistempo pidurdamatu. Tal on ilmunud neli raamatut, aga praktiliselt valmis veel kümmekond. Lugemisel on tal korraga oma 20 teost. Varem mõtles ta murelikult, et äkki on temas midagi katki, et raamatuid ei tohi niimoodi lugeda, aga siis sai aru, et tal just seda vaja ongi. „Istun näiteks laupäeva õhtul tugitooli ja loen oma virnast järjest igast raamatust ühe peatüki,“ selgitab ta. „Ühel hetkel loen neuroloogiat, teisel erootikat, järgmisena Pulitzeri võitjat, siis luulet … Nii ei teki ühestki tüdimust.“
Ülikoolis andis Eiale eesti kirjandust Toomas Liiv, kelle luule meeldis Eiale tohutult. Ühes loengus teatas Liiv üleolevalt: „Kirjandust tulevad alati õppima inimesed, kes mõtlevad, et hakkavad ise kirjanikuks. Noh, romaanivõistluse tähtaeg on kahe kuu pärast! Kirjutage siis!“ Ja Eia otsustas, et kirjutabki. Planeeris, et teeb 20 peatükki, kui pikad need peavad olema, mitu vaba päeva on tähtajani, pani pisikestele paberitele kirja, mis igas peatükis juhtub, ja hakkas pihta. Sellest, et ta romaan „Kuu külm kuma“ osutus võistlusel äramärgitud tööks, sai ta juhuslikult teada siis, kui kooliaegne emakeeleõpetaja kirjutas talle halvustavalt: „Näen, et sul läheb hästi, aga et sa teaksid, su kaheksandas klassis käiv õetütar kirjutab sust palju paremini!“ Torge ei õnnestunud. „Mõtlesin, et issand kui lahe!“ ütleb Eia.
Ka Eia kaks järgmist romaani – ja viimane, mis pole veel ilmunud – said kirjutatud võistluste jaoks. Mõni autor teatab, et tema juba on kirjanik ega kirjuta enam mingile konkursile, aga Eiale meeldib, kui on tähtaeg. See, kuidas võistlusel läheb, polegi oluline.
Eia, kes töötab iga päev ajakirja Anne & Stiil tegevtoimetajana, usub, et ajakirjanikutööst on talle väga palju kasu olnud. Näiteks on ta aru saanud, et kõik üleliigne tuleb välja jätta, ükskõik kui palju tööd selle kirjutamisele kulus. „Ma vaimustun nii paljudest teemadest, et tekib info üleküllus. Guugeldan lõputult, tellin Amazonist 40 raamatut, endal on tähtaeg paika pandud, et kahe nädala pärast peab romaani mustand valmis olema.“ Kuid ajakirjanduses on piiratud nii aeg, vorm kui ka infohulk, mille lugeja on võimeline vastu võtma. „Suur õppetund on mulle olnud ka see, kuivõrd tähtis on arvestada lugejaga,“ ütleb ta. 20aastaselt mõtles Eia klassikutele, keda omal ajal ei mõistetud, ja leidis, et kirjutada tuleb vaid iseendale. Enam ta seda meelt ei ole: „Kui tahad mingit tähtsat sõnumit või teemat edasi anda, siis on vaja seda teha nii, et see lugejani jõuaks.“
Eia leiab, et ühest halvast harjumusest pole ta siiani vabaks saanud: lisada teose lõppu paar üleliigset lehekülge. „Kõik mu raamatud oleks pidanud lõppema enne viimast peatükki! Aga ma ei suuda end tagasi hoida,“ ütleb ta ärritunult, kuigi teab, et ta pole ainus. „Näiteks ühed maailma parimad raamatud, „Harry Potteri“ sari. Fantastiline! Ja siis lõpus need leheküljed:19 aastat hiljem, kui kõigil on lapsed … Miks?! Nii halb harjumus on öelda, mis pärast juhtub. Ega elus ju ei tea, mis kuude või aastate pärast saab.“
Millist nõu annab Eia neile, kes tahaksid samuti kirjanikuks saada? „Ülimalt elementaarne nõuanne: KIRJUTA. Kohtan pidevalt inimesi, kes ütlevad:„Issand kui äge, et sa oled kirjanik! Ma tahaks ka kirjutada.“ Mul tekib alati küsimus, et miks sa siis ei kirjuta?“ Eia usub, et peaaegu kõigil on häid ideid ja väga paljudel on oskus ka end sõnaliselt väljendada ja lugu jutustada. Aga üllatavatelt paljudele ei sobi kirjutamise formaat, need pikad tunnid üksi arvuti taga. Eiale sobib.Tema jaoks on ideaalne kirjutamisrütm see, kus nädalavahetused on täiesti vabaks võetud, telefoni ta vastu ei võta ning ainult kirjutab ja loeb vajalikul teemal.
„Mul peaks kahe nädala pärast ühe romaani mustand valmis saama,“ räägib ta silmade särades. „Olen väga elevil, nii vähe on minna, aga ma ikka ei tea, mis juhtub. Kui alustad raamatut, siis sa veel ei tunne oma tegelasi. Isegi kui mõtled, et see tegelane on täpselt nagu mu sõbranna Kati, siis juba teisest peatükist hakkab ta täiesti oma elu elama.“
Eia Uusi ilmunud teosed:
- „Kuu külm kuma“ (2005)
- „Kahe näoga jumal“ (2008)
- „Minu Prantsusmaa“ (2013)
- „Aasta Pariisis“ (2014)
Fotod: Kadri Palta
Toimetaja: Helen Kalpus
helen@yu.ee
YU Magazine on ajakiri inimestest, kes inspireerivad ning suunatud lugejaskonnale, kes soovib olla inspireeritud. Väljaannet saab osta nii müügipunktidest üle Eesti, tellida postiga (üksiknumbri hind 6,50 €) või lugeda hoopis digiversioonis (üksiknumber hinnaga 1,99 €). Nüüdsest müügil ka YU suvenumber.
by YU Magazine | juuni 17, 2016 | Ilu & Mood
Tehnoloogiliselt kõrgel tasemel kõrgmoe spordikollektsiooniga „For Every Victory” tunnustab H&M isiklikes võitudes peituvat jõudu.
Selle loomisel on oma panuse andnud Rootsi olümpiameeskond ning kollektsiooni reklaamnägudeks on inspireerivad inimesed, kes on võitnud nii spordis kui ka elus. Kollektsioon ning kampaania on saadaval kauplustes ja e-poes alates 21. juulist.
„Selle kollektsiooni märksõnad on sooritus ja stiilsus ning Rootsi olümpiameeskonna panus selle loomisel on olnud hindamatu. Tulemuseks on tehnoloogiliselt kõrgel tasemel olevad kõrgmoe spordirõivad, mis on kättesaadavad kõigile,” ütleb H&Mi disaini- ja loovjuht Pernilla Wohlfahrt.
Kollektsioon ühendab kõrgmoe ja ekspertteadmised, keskendudes põhilistele spordialadele ja treeningrõivastusele, mis anti testida Rootsi olümpiameeskonnale. Sportlased andsid nõu rõivaste disaini, toimivuse ja kandmismugavuse osas. Viimasega on seotud ka fakt, et H&Mi disainitud on ka Rootsi olümpia- ja paraolümpiameeskonna 2016. aasta Rio olümpiamängude ava- ja auhinnatseremoonial ning võistlustel kantavad rõivad.
„For Every Victory” kollektsioonil on sarnane visuaalne väljenduskeel ja tehnoloogiline kvaliteet nagu Rootsi olümpiameeskonna rõivastel, kuid erinev värvipalett, mis koosneb mustast, hallist, tuhmroosast ja kuldsest. Kollektsiooni keskmes on funktsionaalsed T-särgid, jooksušortsid ja retuusid. Naiste kollektsiooni puhul on olulised ka spordirinnahoidjad. Kiirelt kuivavad ja hingavad materjalid aitavad sooritust optimeerida ning ümbertöödeldud polüesterkangad tõestavad, et kõrgfunktsionaalsed spordirõivad võivad olla keskkonnateadlikud ja -säästlikud. Selle kollektsiooni puhul pole järeleandmisi tehtud ei stiilis ega toimivuses.
21. juulil avalikuks tehtav „For Every Victory” kampaania tunnustab spordi ja eneseusu mõju elude muutmisel. Nimekaimate näidete seas on kümnevõistluse kuldmedalist Caitlyn Jenner, naine, kes julges seista enda tõelise identiteedi eest; võimleja Chelsea Werner, kes pole lasknud Downi sündroomil end peatada; surfar Mike Coots, kes püüab laineid isegi pärast hairünnakus jala kaotamist ja poksija Namibia Flores, kes on unistuste poole püüdlemisel pidanud võitlema eelarvamustega.
by YU Magazine | juuni 16, 2016 | Kultuur
YU Magazine otsib sügisnumbrile säravat kaanestaari. Konkursi korras toimub kahe kuu jooksul üheksa fotosessiooni, kus finalistide eesmärk on järgmisesse vooru edasipääsemiseks oma fotodele maksimaalselt hääli koguda. Igas voorus langeb kõige vähem hääli saanud finalist konkursist välja. Grande finale toimub 8. augustil, mil kuulutame välja võitja. Jälgi võistlust SIIN
Võistluse vaheetappidest valmivad ülevaatlikud videod, mis näitavad kaadri taga toimunut. Selle liikuva pildi panebki iga kord purki üks andekas fotograaf, kes lisaks liikumatule pildile tegeleb ka videograafina. Alustades filmimisest ning lõpetades monteerimisega, lisaks filmib ta ka drooniga. Saage temaga palun tuttavaks 🙂
Mina olen Georg-Sander Männik, aga üldisemalt GSM. Inimesena hästi avatud, pühenduv ning hooliv. Kindlasti ei puudu punktuaalsus – eriti siis, kui asi puudutab video- ja fotograafiat. Seega jah, ma tegelen nii video kui ka fotoga. Need on minu hobi ja armastus, millest kasvas välja töö. Mis saaks olla veel parem, kui teha asja mida armastad!
Teekond foto ja videoni
Minu jaoks sai kõik alguse ajast, kui olin umbkaudu pooleteist aastane. Kuna mu isa tegeles hobikorras veidike fotograafiaga, siis oli meil kodus nii mõnigi kaamera. Tol ajal digikaameraid polnud. Olid vanad head filmikad nagu näiteks Zenit ja Ljubitel. Pätakana ei saanud ma aga veel aru, mida nendega täpselt teha saab. Seega toppisin igasuguseid vidinaid sinna, kuhu tegelikult pidi film käima. Selle tulemusena läks nii mõnigi kaamera mahakandmisele. Aastad möödusid ja ma taipasin, milleks kaamerad tegelikult loodud on. Umbes esimeses või teises klassis sain ma päris enda kaamera. Tegu oli väga lihtsa ülesehitusega seebikaga. Lükka katik eest ära, sihi ja vajuta nuppu. Ma mäletan täpselt, et pildistasin tol ajal oma suvila mere ääres peamiselt päikseloojanguid. Kõik see oli aga alles fotograafia avastamine. Tõsiselt otsustasin asja võtta käsile üheksandas klassis, kui läksin suvevaheajal tööle raha teenima, et enda korralik digifotokas osta. Suve lõpus soetasingi endale Olympuse digikaamera. See polnud aga kõige primitiivsem. Tollel oli juba korralik macro-režiim, stabilisaatorid jne. Otse loomulikult sattusin ma macromaailmast vaimustusse. Sedasi roomasingi mööda muru ja põõsaid ringi, et püüda pildile igasuguseid putukaid-mutukaid. Ühel hetkel võtsin suuna inimese peale ja hakkasin just seda külge arendama. Esimese hooga, nagu ikka, pildistasin ma sõpru, klassikaaslasi ja perekonda. Ühel korral paluti mul koolis klassiõhtul pildistada. See oli justkui mu esimene tellimustöö (siis veel täiesti tasustamata), aga ohh seda elevust!
Aeg läks edasi ning peagi avastasin enda jaoks juba peegelkaamerad. Tol ajal olid need hirmkallid, kuid ma sain sõbranna isa vana peegelkaamera poolmuidu. Maksin selle eest 300 krooni, kui ma nüüd ei eksi. Tegu oli Canoni kõige esimese digipeegliga. Edasi sai juba ostetud mõned objektiivid, välk ja fotokott. Ja ajaga tuleb ikka kaasas käia ning tehnikaparki täiendada.
Videoni jõudsin aga 4-5 aastat tagasi kui avastasin, et ainult seisvast pildist ei piisa. Seega võtsin youtube’i lahti ja hakkasin tasapisi õppima. Üleüldse olen ma kogu aja selline iseõppija olnud. Koolitusi, koole jne pole ma ei foto ega video vallas läbinud.
Madalpunktid
Madalpunkte on ikka olnud. Instpiratsiooni osas just, aga see ei takista. Käimasaamine on suhteliselt lihtne. Nimelt olen ma endale ajaga koostanud arvutisse inspiratsioonikausta, kuhu kogun täiesti erinevas stiilis pilte. Alustades lihtsamatest portreedest naturaalses valguses ning lõpetades keerukate valgusskeemidega stuudios. Neid vaadates hakkab mõte taas liikuma ja sünnivad uued ideed, mida elustada.
Eeskujud
Eeskujusid otseselt mu tegevustes pole. Küll aga inspireerivad mind muusika, mind ümbritsevad inimesed ning keskkond. Samuti mu enda tujud. Kui tujudes on langus, siis loon midagi süngemat, kui vastupidi, siis helgemat ja soojemat. Kõlab loogiliselt, kas pole?! Otseloomulikult ka filmid. Kuna ma olen kogu elu väga suur filmivaataja olnud, siis olen tänu neile saanud ka inspiratsiooni fotošootideks.
Koduleht
Facebook
