by YU Magazine | juuni 16, 2016 | Ilu & Mood
Kevad on aeg, kus päevad muutuvad aina pikemaks ja ööd lühemaks, see tõstab meeleolu märgatavalt. Talveunest ärkamise ja tärkamise aeg toob kaasa värskust, värviküllust ja sära – see kõik kosutab meie meeli.
Olen välja toonud meigisarja Silk Oil of Morocco tootevaliku, millega sisemist erksust välja tuua, selle juurde kuulub kaunis kumav jume, veidike värvi ja sära.
Jumestuspuuder Pure Mineral – valgust peegeldav mineraalne jumestuspuuder on valmistatud peeneks jahvatatud mineraalidest, mis on rikastatud argaaniaõliga. Seda võib kasutada puhtal nahal, et saavutada veatu naturaalne välimus, või jumestuskreemi katmiseks, et saavutada kaunis fotomeik. Sellega saab luua kergelt kuni tugevalt katva meigi. Pure Minerali jumestuspuuder katab tumedad ringid silmade ümber, naha ebatasasused ja punetuse. See on väga kerge koostisega, mis sobib ka tundlikule nahale.
Mineraalsärapuuder Moroccan Shimmer – särapuuder on rikastatud argaaniaõliga. Väga kerge ja peene koostisega särapuudrit on lihtne nahale kanda ning tulemus on ilus ja veatu. Moroccan Shimmer sobib põskedele, laugudele, kulmude alla ja dekolteele. Valgust peegeldava särapuudriga tõstad soovitud piirkondi esile.
Argani Vegan silmalainer – silmalainer rõhutab silmi ja meiki ning annab silmadele soovitud kuju. Saavuta päevameik või tugev ning dramaatiline õhtumeik kauni silmalaineriga, mida on väga mugav peale kanda. Saadaval on kolm tooni, mis sobivad iga silmavärvi ja nahatooniga.
Argani lauvärvikomplekt – valikus on kümme valmiskomplekti, kuid on võimalik luua ka oma värvivalikuga palett. Kui komplektis saab üks otsa, siis lihtsalt vali 25 tooni seast sama või uus toon ning asenda see karbis tühjaks saanud lauvärviga. Värve on lihtne vahetada, sest need kinnituvad karbi sisse magnetiga. Lauvärvikomplektis on väga tugeva pigmendiga nii mattides kui säravates toonides värve.
Kiududega kulmuvärv – siidikiududega kulmuvõimendaja toimib kohe. See on ideaalsete kulmude saladus, sest sobib kulmude tihendamiseks, pikendamiseks ja täitmiseks! Sajad peened naturaalsed kiud on kombineeritud peeneks jahvatatud ja rikastatud puhaste meremineraalide, ürtide ja teiste imelise koostisainega, nagu naturaalne meremineraalsavi, mis vormivad ideaalsed kulmud. Kasutades iga päev, jagub ühest pudelist 120 paigalduseks! Saadaval on viis kulmutooni.
Mineraalpõsepuna Moroccan Blush – põsepunas on kasutatud õhukest kihti mineraalisegu, mis võimaldab sujuvalt lisada puna põskedele, et anda näole tervet jumet ja värskust. Korduvalt kattes võimaldab see toode saavutada tagasihoidliku tooni asemel ka intensiivsema tulemuse.
Argani Vegan Lipstain huulevärv – kauapüsiv intensiivne värv püsib tunde. Huulevärv on rikastatud külmpressitud argaaniaõliga ning muudab huuled pehmeks ja niisutatuks. Kerge koostisega, tugeva pigmendiga, kauni läikega. Saadaval kaheksa tooni, mis sobivad kasutamiseks igal aastaajal nii igapäevaselt kui ka üritustel.
Toimetaja Raili Salvet
raili@yu.ee
YU Magazine on ajakiri inimestest, kes inspireerivad ning suunatud lugejaskonnale, kes soovib olla inspireeritud. Väljaannet saab osta nii müügipunktidest üle Eesti, tellida postiga (üksiknumbri hind 6,50 €) või lugeda hoopis digiversioonis (üksiknumber hinnaga 1,99 €). Nüüdsest müügil ka YU suvenumber.
by YU Magazine | juuni 15, 2016 | Elustiil
Kofeiin on stimulant, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tihti torgatakse kofeiini ja kanguse vahele võrdusmärk.
Arvatakse, et mida kangem kohv, seda rohkem kofeiini. Regle Kõrvel, sertifitseeritud kohvikoolitaja ütleb aga, et tegelikult see nii ei ole. „Espressos on kõige madalam kofeiinisisaldus. Kangus tähendab maitset, mitte kofeiinisisaldust. Kofeiin on täiesti eraldi aine kohvioa sees. Kõige rohkem kofeiini leidub pätikohvis. Mida kauem kohvipuru veega kokku puutub, seda rohkem ta kofeiini eraldab,“ räägib Regle ning lisab, et espresso on veega kokkupuutes orienteeruvalt 25 sekundit, mille ajal ei jõua kofeiin vedeliku sisse eralduda. Just press- ja filterkannus valmistatud kohv on kõige kofeiinirikkam.
Jaemüügis on kaupluste riiulid kohvipakkidest triikis. Hinnaskaala on lai. Tavainimese jaoks kohv on kohv. „Tundmata kohvi tausta, poetatakse ostukorvi ikka odavama hinnaga robusta ja araabika segu, mis sisaldab väga palju kofeiini. Kodus valmistatakse sellest aga tilkuv kannukohv ja hiljem imestatakse, miks vererõhk kõrgele tõuseb või öösel magada ei saa. Kahjuks puudub selle kohta pakendil täiendav info. Kui kohv sisaldab ainult araabikat, siis on seal ka juba tunduvalt vähem kofeiini,“ räägib Regle ning lisab, et segudes (odavama hinnaklassiga kohvides) on kofeiini aga tunduvalt rohkem.
Eesti restoraniteeninduses on kombeks osata detailselt selgitada, kus ja kuidas valmistatud prae puhul liha on kinni püütud. Suurepäraselt osatakse toidu juurde soovitada veini ning šampanjat, ent jõudes desserdini, ei oska teenindajad peale tee ega kohvijoogi nimetuste, nagu näiteks cappuccino ja latte, suurt midagi öelda, rääkimata sellest, mis kohvisorti joogi valmistamisel kasutatakse. Kõik muu tundub olevat tähtsam kui maitse, mis restoranist lahkudes viimasena suhu jääb.
Da Vinci Food OÜ kui ILLY maaletooja avas Eestis esimese ILLY Università del Caffè (UDC) 2014. aasta septembris. Università del Caffè Eesti on Põhjamaade esimene ametlik ja sertifitseeritud kohviülikool, mille eesmärk on suurendada ja levitada kohvikultuuri Eestis. UDC pakub täielikku teoreetilist ja praktilist koolitust igal kohviga seotud teemal. Kohvikoolitusi korraldab entusiastlik Regle Kõrvel, kes omab associate professor’i diplomit, mis eesti keeles tähendab koolitaja sertifikaati. Seda tuleb uuendada iga kahe aasta tagant. Viimase pooleteise aasta jooksul on Regle koolitustelt läbi käinud juba 1000 inimest.
Kõige pikem koolitus kestab ligikaudu seitse tundi. Räägitakse kohvi ajaloost, levikust, mis toimub istandustes, mida tehakse toore kohviga, kuidas sorditakse ja selekteeritakse. Räägitakse ka defektidest, sest pole istandust, kus leiduks täiesti puhast araabikat. Alati on olemas ka defektsed oad (hallitus, haigused), kuid siin tulebki mängu kvaliteeditegur, miks üks kohv maksab rohkem kui teine. Paki hinna määrab ära see, kui palju on keegi selleks eelnevalt tööd ära teinud. Odavate kohvide puhul pannakse kõik oad ühte potti.
ILLY kohvi puhul kontrollitakse tehases sortimist tugevalt. ILLY maksab 10% hinnast tootjale peale, et saada kätte kõige paremad ja kvaliteetsemad kohvioad, sest üks riknenud uba võib rikkuda terve tassitäie kohvi maitse. Näiteks on tühioad, mis täidavad lihtsalt massi. Röstimise hetkel ei pruugi aromaatseid ühendeid tekkida, aga värvuselt pruunid on nad kõik. Tuleb ette, et tõstes lusikatäie kohvipuru tassi põhja, jääb maitse ikka kuidagi lahjaks. ILLY kohviga ei pea puru juurde lisama, sest õige kogusega saab kätte ka õige kohvi maitse. ILLY-l puuduvad tühioad. Iga uba on õige, kvaliteetne, täiesti puhas araabika. ILLY koosneb üheksa riigi araabikast. Domineerivad Kolumbia ja Brasiilia kohv, aga on olemas ka ühe riigi sort, näiteks Guatemala või Etioopia ubadest. Viimane on maitse poolest hästi lilleline, puuviljane, eksootiline. India puhul on mekk aga leivane, intensiivne, kakaone. Maitse tuleb vastava maa kliimast ja kasvutingimustest.
Põhjamaade esimesse kohviülikooli saab tulla igaüks, kes soovib kohvist rohkem teada. Näiteks kui soovid õppida cappuccino’t valmistama või tunned huvi pesskannukohvi vastu. Võib-olla pakuvad sulle huvi hoopis põnevad kokteilid? Eriliselt populaarne on piimavahule pildikeste joonistamine. Ükskõik mis kohvivaldkond sind rohkem huvitab, teemad pannakse kokku vastavalt kliendi soovile. Tavakoolitus erakliendile kestab umbes 2–3 tundi ja osalejate arv ei ole reguleeritud. Regle on motiveeritud koolitaja ning eristub enda sõnul teistest selle poolest, et teeb kõike hinge ja kirega. Kohvimaailma sukeldudes polnud tal õpetajat, seetõttu tunneb ta nüüd, et on tema võimalus teistele midagi tagasi anda.
Rohkem infot leiad kodulehelt.
Täpsem info koolitustest saab telefonil 6 81 0001 või e-posti teel udc@davincifood.ee.
Siin aga mõned põnevad kohvijoogid, mille valmistamist saad kodus ise järele katsetada:
Fotod: erakogu
Toimetaja: Marlen Mais
marlen@yu.ee
YU Magazine on ajakiri inimestest, kes inspireerivad ning suunatud lugejaskonnale, kes soovib olla inspireeritud. Väljaannet saab osta nii müügipunktidest üle Eesti, tellida postiga (üksiknumbri hind 6,50 €) või lugeda hoopis digiversioonis (üksiknumber hinnaga 1,99 €). Nüüdsest müügil ka YU suvenumber.
by YU Magazine | juuni 14, 2016 | Kultuur
Vaid üks pilguheit aknast välja paljastab meile nukra tõe. Aasta esimeste kuude ilmad on heitliku meelega – ühel hetkel tänavaid valitsenud kohev lumekate on järgmisel justkui õhku haitunud, õues domineerivad juba tuttavaks saanud nukrad toonid ning kõnniteele on tekkinud lombid. Leidub väga vähe põhjuseid, miks oma nina koduukse vahelt välja pista, ja aina rohkem tundub, et on olemas ainult üks mõistlik variant oma aja veetmiseks: jääda koju ning mängida videomänge.
Aasta algus on reeglina vaikne. Kõik suured ja säravamad teosed hakkavad mängijateni jõudma reeglina alles märtsikuus, ent see ei tähenda, et mängimata jääks. Vastupidi, esimeste kuude vaikus annab suurepärase võimaluse väiksematele indie-arendajatele, et oma töö vilju esitleda, ja just nendele selles artiklis keskendumegi.
Üheks silmapaistvamaks näiteks sel puhul on „That Dragon, Cancer“, mille tegijad, abielupaar Ryan ja Amy Green, kasutavad just videomängumeediumit, et jutustada meile üdini isiklik ning kurb lugu oma pojast Joelist, kel diagnoositi 12kuusena vähk. „That Dragon, Cancer“ näitab meile hetki järgneva nelja aasta jooksul, mida nii vanemad kui ka Joel läbi pidid elama. Kõik neist momentidest ei ole ilmtingimata kurvad (osad neist on lausa fantastiliselt ülevõimendatud), ent kuiva silmaga jätab too
„Oxenfree“ on tunduvalt rõõmsamates toonides ja mängulikum (olgugi, et ka seegi tegeles teatud tasandil lähedaste surmaga ning selle mõjuga inimestele). Tegu on ilusa disainiga seiklusmänguga, kus kamp pidutsevaid noorukeid avastab väikeselt saarelt juhuslikult salapärase nähtuse, mis pöörab nende reaalsuse pea peale. Saarel ringi jalutades tuleb lahendada mõistatusi, olla tunnistajaks veidratele üleloomulikele sündmustele ja teha kaalukaid valikuid, mis määravad ära nii loo lõpu kui ka tegelaste omavahelised suhted. Mäng kasutab nüüdseks juba mängutööstuses populaarseks saanud dialoogisüsteemi, kus mängijal on vestluse käigus võimalus valida mitme reaktsiooni vahel, ent mitte kunagi varem pole selline süsteem niivõrd naturaalsena tundunud. Peategelane võib vahel teiste jutule vahele segada ja selle tulemusena jätab tegelastevaheline diskussioon loomuliku mulje. „Oxenfree“ ei ole just kõige pikem mäng (kestust on sel umbes nelja tunni jagu), ent valikute mitmekesisus ja siiras sarm annavad põhjuse mitu korda läbi mängida.
Jaanuarikuule pani korraliku punkti „The Witness“, mis on videomäng selle kõige robustsemas mõttes. Mängija leiab end üksikult saarelt, mille ainsateks elanikeks on mõistatused. Nende lahendamine ei ava aga ilmtingimata ainult uusi peamurdjaid, vaid aitavad loogiliste vihjete kaudu tulevasi väljakutseid ületada. Kõige tipuks pulbitseb saare pinna all end peitev narratiivne saladus. „The Witness“ ei pruugi olla igaühele, pigem on tegu nišitootega neile, kes soovivad asju omas tempos teha ja loogikat proovile panna. Selle mängu puhul tuleb kaasa hoiatus „Anna kuradile näpp, ta võtab kogu käe“! Ka „The Witness“ haarab mängijast kinni ega lase enam naljalt lahti.
Veebruar oli stiilsete mängude kuu. Esimesena jõudis meieni „Firewatch“, mis oma olemuselt on justkui segu „Oxenfree’st“ ja „The Witnessist“. Esimeselt laenatakse mitmeid valikuid pakkuv dialoogisüsteem ning üleloomulike nähtuste olemasolu, teiselt aga tolle ilus värviline visuaalne ilme. „Firewatch“, nagu nimigi vihjata võib, räägib loo Wyomingus pesitsevast pargivalvurist Henryst, kes hoiab kohalikel puudel silma peal, et ära hoida võimalikke metsapõlenguid. Tema ainsaks kaaslaseks on kaugustes asuv teine pargivaht Delilah, kellega mees vestleb vaid raadiosaatja kaudu.
„Unravel“ on eelmiste mängude nimistus vast kõige eripärasem – teose peaosas on lõngast poisike Yarny, kes otsustab maailma avastama minna. Teepeal tuleb tal lahendada väiksemaid mõistatusi samal ajal elus püsides, sest käimisel kõhneneb Yarny kaduva lõnga tõttu. Tegu on üdini siira ja armsa mänguga, mida mul endal õnnestus juba eelmise aasta suvel proovida, ning ma ei pidanud pettuma, kuna ainuüksi killuke Yarny seiklustest tegi südame soojaks. „Unraveli“ ilmumisele eelnenud reklaamikampaania üks seikadest sisaldas muuseas ka mängu autori õpetusvideot, kuidas ise lõngast Yarnyt valmistada, seega isegi, kui videomängud üldse ligi ei tõmba, saab sellelegi vaatamata lõngapoisi endale külla kutsuda.
Veebruari ja tõenäoliselt ka kogu selle aasta (kui mitte sajandi) stiilseima mängu tiitli napsab endale aga kindlasti „Superhot“, mis pärast pikka ootamist kohale on jõudnud. Tegemist on minimalistlikus stiilis tulistamismänguga, kus võimutsevad valged, mustad ja punased toonid ning kus aeg liigub ainult siis … kui sina seda teed. Sellest tulenevalt muutub „Superhot“ kiirelt tavalisest fantaasiavaesest märulist pingeliseks strateegiat nõudvaks peamurdjaks.
Märtsi saabudes ärkavad suuremad mängustuudiod talveunest ja meieni jõuavad (ning on juba ka jõudnud) sellised suuremad teosed nagu strateegiamäng „XCOM 2“, inimkonna ürgaegasid meenutav „Far Cry Primal“, Manhattani lumistel tänavatel aset leidev „The Division“ ning veel mitte kohale jõudnud, ent juba horisondil paistvad masohhislikult raske „Dark Souls 3“, ajaga mängiv „Quantum Break“ ning tänapäeva Indiana Jonesi meenutava Nathan Drake’i viimast seiklust sisaldav „Uncharted 4: A Thief’s End“. Mis kõige parem, see on ainult osake sellest, mida sellelelt aastalt oodata võib.
Mida teha aga siis, kui kõik eelnimetatud mängud mängitud saavad ja kodus istumisest kõrini on? Seljuhul tuleb välja mängima minna! Õnneks on lähitulevikus terendamas päris mitu kodumaist videomängudele pühendatud üritust. Esimene neist on MängudeÖÖ, mis koondab ühe kinohoone katuse alla kokku nii tulihingelised mängurid kui ka need, kelle jaoks too meelelahutusžanr alles uus ja värske on. MängudeÖÖ on mitmekülgne ja pakub kõikide jaoks midagi. Kevadine üritus toimub 26. märtsil, ent kui selle maha magad, ära heida meelt, sest sügisel toimub veel üks! Maikuus, täpsemalt 6.–8. maini leiab aset arvutimänguritele mõeldud traditsiooniline võrgupidu TTÜ Lan, mis nagu nimigi reedab, toimub Tallinna Tehnikaülikoolis.
Mängurid ütlevad, et kevad on parim hooaeg videomängude nautimiseks – ei ole enam talv, aga pole nagu päris suvi ka. Õnneks on olemas ohtralt võimalusi, kuidas üksi või koos sõpradega mõnusalt aega veeta. Need võimalused on otse loomulikult virtuaalsed.
Toimetaja: Sten Kohlmann
www.level1.ee
YU Magazine on ajakiri inimestest, kes inspireerivad ning suunatud lugejaskonnale, kes soovib olla inspireeritud. Väljaannet saab osta nii müügipunktidest üle Eesti, tellida postiga (üksiknumbri hind 6,50 €) või lugeda hoopis digiversioonis (üksiknumber hinnaga 1,99 €). Nüüdsest müügil ka YU suvenumber.
by YU Magazine | juuni 12, 2016 | Kultuur
Mina ütlen kartul.
Sina ütled bataat,
„vaatevinklid“.
*
Uus algus,
palun tule, hea.
Pime valgus
hoia eemale mu peast.
Loodan, olen õppinud
oma veast.
Et ei jääks ükski asi
ambivalentseks,
teeme nii, et
puudub …
Puudub emotsioonilaviin
ja süümepiin.
„Suhteline“.
Autor: Karl-Christoph Rebane
Foto: erakogu
YU Magazine on ajakiri inimestest, kes inspireerivad ning suunatud lugejaskonnale, kes soovib olla inspireeritud. Väljaannet saab osta nii müügipunktidest üle Eesti, tellida postiga (üksiknumbri hind 6,50 €) või lugeda hoopis digiversioonis (üksiknumber hinnaga 1,99 €). Nüüdsest müügil ka YU suvenumber.
by YU Magazine | juuni 11, 2016 | Persoon
Endla Vaher (24) on fitnessisportlane ja odaviskaja, kes vaatamata oma noorele eale on noppinud juba mitu poodiumikohta Euroopa ja maailmameistrivõistlustelt. Treeningute vahele jääb noorsportlasel muuhulgas veel aegagi treeneritööga tegeleda.
Kuidas jõudsid fitnessini? Mis Sind sealjuures enim köitis?
Juba 16aastasena rääkis isa Vello, et ma peaks sellise alaga tegelema hakkama. Ta kustus mind mitu korda kulturismivõistlusi vaatama, aga ma kunagi ei läinud. Pärast seda, kui olin rühmvõimlemisega lõpparve teinud ja kergejõustikuga tegelema hakanud, sattusin Sportlandi üritusele esinema ning tutvusin selle ala tegijatega. Ka nemad ütlesid, et ma peaks hakkama fitnessiga tegelema. Siis tekkis mul selle vastu väike huvi ja lõpuks ma otsustasingi proovida. Kuna fitnessis on selline kategooria, kus saab lisaks keha näitamisele ka akrobaatilist vabakava teha, siis sain aru, et see võib mulle isegi sobida.
Tegeled sealjuures ka odaviskega. Miks just see ala? Kuidas neid kahte väga erinevat ala omavahel kokku sobitad? Kumba rohkem eelistad?
Odaviske juurde jõudsin tänu kergejõustiklasest õele Lembile. Pärast võimlemist oli mul vaja teha midagi uut, kus saaksin ennast proovile panna, just spordi mõttes. Odavise hakkas mulle kõige rohkem meeldima ja nüüd ma siis ka natuke viskan. Rekordiks on mul hetkel 43.27.
Enamik trenne on kombineeritud, mõned on spetsiifilisemad. Ütleme nii, et rutiini ei teki. Mulle meeldivad mõlemad alad, lihtsalt erineval moel.
Mõnel sportlasel on ühe alagagi tükk tegemist. Kuidas jõuad kahega tegeleda ja sealjuures nii häid tulemusi saavutada? Mis on Su edu saladus?
Ma ei tee asju nii nagu arvatakse õige olevat. Öeldakse ju, et igaühele oma. Tuleb teha kõike seda, mis sulle meeldib. Kui tegeled nende asjadega, mida armastad, siis edu on lihtne tulema.
Spordivõhik võiks väita, et oled välja valinud mehisemad spordialad, samas näed nii särav ja naiselik välja. Mida Sa sellele stereotüüpsele avamusele vastuseks võiksid öelda?
Ma arvan, et neid mehiseid spordialasid on tegelikult väga vähe. Sport on mõeldud siiski kõigile ja loomulikult nii trennis kui ka võistlustel tuleb kõigil sportlastel mingisugune tugevam mehisem jõud esile, aga naised on pärast sellist pingutust ikkagi naised.
Milline näeb välja Sinu tavaline päev? Aga nädal? Kujutan ette, et Sul trennivälist aega väga ei olegi.
Minu päevad on väga erinevad. Kaks päeva nädalas ehk on samasugused, aga muidu peab ikka palju kombineerima. Oma trennid on küll kõige tähtsamad, aga sellele lisaks on veel palju esinemisi ja ka treenerikohustused. Pole eriti vahet, kas on argipäev või nädalavahetus, sest ka pühapäeva hommik võib kujuneda töiseks. Vaba aega leian ikka ka, siis olen pere ja sõpadega või käin jalutamas.
Kui kindel või range on Su trenni- ja söögigraafik?
Oleneb hooajast. Võistlusvälisel hooajal on mu söögigraafik väga-väga vaba. Toitun nagu tavaline sportlane, kes sööb tervislikku toitu, et kõik vajalikud toitained kätte saada, samas söön ka kõike head-paremat. Kui võistlushooaeg läheneb ning tuleb dieeti pidada, siis loomulikult läheb asi keerulisemaks, see tähendab, et pean kindlasti kontrollima, mida suhu pistan. Treeningud hooajaliselt väga palju ei muutu, kui välja arvata treeningute sisu. Üks päev nädalas on mul puhkepäev, muidu on päevas üks või vahel ka kaks trenni.
Kas trenn(id) rutiinseks või igavaks ei ole muutunud?
Ma armastan treeningprotsessi ja kuna ma tegelen erinevate asjadega, siis sellega mul muret ei ole. Pigem on puhkepäev igav, aga nagu öeldakse, siis tark sportlane oskab ka puhata!
Oled lisaks sporditegemisele õppinud ka Tallinna ülikoolis. Kuidas trennide kõrvalt veel aega õppimiseks leidsid?
Õppisin keelt ja olen ülikoolis hingekirjas, aga pole veel lõpetanud. Väga vähe jäi pärast kolmandat aastat teha, aga nüüd enam ei ole selleks jõudu leidnud. Ilmselt polnud see mulle lihtsalt päris sobilik. Samas usun, et õppida jõuab terve elu, aga sportlase tippaeg kestab lühikest aega.
Selgita palun neile, kes fitnessiga kursis pole, mida see ala endast täpsemalt kujutab. Kuidas selleks treenid ja end vormis hoiad?
Fitness on ala, kus on kaks vooru. Esimeses voorus sooritatakse akrobaatiline kava ja teises näidatakse vormis keha. Usun, et kõigil on vormis püsimiseks ja keha treenimiseks oma süsteem, mis tuleb aja ja kogemusega. Sealjuures pole aga kindlat kava, mille järgi peaks treenima. Tuleb lihtsalt alustada!
Milline näeb välja Su võistluskava? Mida võistlustel täpsemalt hinnatakse ja mille järgi kõrgemaid punkte jagatakse?
Fitnessikavaga on selline naljakas lugu, et mina ka täpselt ei tea, mida seal hinnatakse. Muidugi on seal nõutud jõu-, ilu-, tantsu- ja painduvuselemendid, aga kuna see on väga subjektiivne ala, siis kindlaid reegleid kava koostamiseks pole. Tuleb usaldada oma maitset ja nautida seda, mida teed. Iga aasta on mul erinev kava ja selleks aastakski on juba mõned head ideed olemas.
Kui tihe on Su võistlusgraafik?
Fitnessivõistlusi väga palju ühel hooajal teha ei jaksa, kuna võistluseelne dieet on kurnav. Keskmiselt osalen nii kevadel kui ka sügisel kolmel-neljal võistlusel. Suvel viskan oda viiel-kuuel võistlusel.
Kui palju Sul tänaseks juba auhindu riiulisse kogunenud on?
Nii palju, et selle aasta alguses hakkasin vähem tähtsamaid kasti peitu panema. Ilusamad jätan muidugi välja.
Kas võib öelda, et Eestis Sinu vanuseklassis konkurentsi napib? Milliseks pead Euroopa ja maailma võistlustaset fitnessis?
Eestis tegeletakse jah rohem bikiinifitnessiga, tavafitnessiga tegelejaid on vähe. Üldiselt on fitness selline ala, mida saavad teha vaid need, kellel on mingisugused erilised oskused lapsepõlves juba omandatud. Maailmatase on päris hea, aga võiks veel parem olla.
Juhendad koos õe Lembiga Tsirkusekoolis noorte ja täiskasvanute žongleerimise, akrobaatika ning õhuakrobaatika treeninguid. Kuidas treenimisega läheb?
Me Lembiga anname kolm korda nädalas lastele trenne. Meil on väga kihvtid lapsed, aga eks tuleb palju tööd teha enne, kui kellegi neist lavale saame saata. Selleks oleks vaja nii lapse kui ka vanema suurt pühendumist.
Kas võib õelda et sitke spordivaim ja andekus on geenidega kaasa tulnud?
Kindlasti mängib suurt rolli see, et mind juba sünnitusmajast alates treenima hakati. Mu isa on selles osas väga head tööd teinud ning seda on näha ka väga paljude teiste laste pealt, kelle vanemad on nendega treenimas käinud. Kui hakata juba varases eas lapsega mänguliselt treenima, siis see süstib temasse trenni- ja võistlusvaimu. Samas andekus on minu jaoks suhteline mõiste. Tavaliselt jõutakse tahtejõuga sinna, kuhu teised ei jõua.
Kui suurt rolli mängib Su elus perekonna toetus? Kas ema, isa, vend ja õed on Su treeningutel või üldse tegemistes suureks toeks ja seljataguseks?
Perekonna toetus on mulle väga vajalik. Kuna mul on suur pere, siis loomulikult on nende toetus suurem ja ka vajalikum. Hoiame väga kokku, aga kuna käisime Itaalia tsirkuses mitu korda tööl ja elasime kuus kuni kaheksa kuud järjest kuuekesi väikses karavanis, siis vahel on neist ka hea puhata. Üldiselt on nad olemas siis, kui neid vajan.
Mis Sind hetkel enim motiveerib tegema seda, mida teed? Kas Sul on ka mõni eeskuju?
Ma motiveerin ennast iseendaga. Ma armastan kõike, mida ma olen otsustanud teha ja teen seda nii kaua, kuni see mind enam ei köida.
Mida pead oma hetke kõige suurimaks võiduks või saavutuseks?
Ma tooks siin esile Pirueti/Janika võimlemisklubi koosseisus 2011. aastal võidetud MMi pronksmedali rühmvõimlemises. See oli kümne aasta töö ning minu jaoks ka üks kallemaid võite. Just seetõttu olen saavutanud edu fitnessis, aga loomulikult võlgnen tänu ka oma tsirkusesugemetele. Olen kahekordne juunioride Euroopa meister ja kahekordne juunioride MMi hõbemedali omanik, aga 2015. aasta Euroopa meistritiitel täiskasvanute vanuseklassis on hetkel muidugi kõige tähtsam medal minu elus.
Mis on Su tulevikuplaanid?
Ma väga palju ette ei mõtle, aga loomulikult jätkan oma sportlaseteed. Olen alati soovinud tulla maailmameistriks.
Fotod: erakogu
Toimetaja: Andra Stražev
andra@yu.ee
YU Magazine on ajakiri inimestest, kes inspireerivad ning suunatud lugejaskonnale, kes soovib olla inspireeritud. Väljaannet saab osta nii müügipunktidest üle Eesti, tellida postiga (üksiknumbri hind 6,50 €) või lugeda hoopis digiversioonis (üksiknumber hinnaga 1,99 €). Nüüdsest müügil ka YU suvenumber.
Jumestuspuuder Pure Mineral – valgust peegeldav mineraalne jumestuspuuder on valmistatud peeneks jahvatatud mineraalidest, mis on rikastatud argaaniaõliga. Seda võib kasutada puhtal nahal, et saavutada veatu naturaalne välimus, või jumestuskreemi katmiseks, et saavutada kaunis fotomeik. Sellega saab luua kergelt kuni tugevalt katva meigi. Pure Minerali jumestuspuuder katab tumedad ringid silmade ümber, naha ebatasasused ja punetuse. See on väga kerge koostisega, mis sobib ka tundlikule nahale.
Mineraalsärapuuder Moroccan Shimmer – särapuuder on rikastatud argaaniaõliga. Väga kerge ja peene koostisega särapuudrit on lihtne nahale kanda ning tulemus on ilus ja veatu. Moroccan Shimmer sobib põskedele, laugudele, kulmude alla ja dekolteele. Valgust peegeldava särapuudriga tõstad soovitud piirkondi esile.
Argani lauvärvikomplekt – valikus on kümme valmiskomplekti, kuid on võimalik luua ka oma värvivalikuga palett. Kui komplektis saab üks otsa, siis lihtsalt vali 25 tooni seast sama või uus toon ning asenda see karbis tühjaks saanud lauvärviga. Värve on lihtne vahetada, sest need kinnituvad karbi sisse magnetiga. Lauvärvikomplektis on väga tugeva pigmendiga nii mattides kui säravates toonides värve.
