by YU Magazine | apr. 22, 2016 | Elustiil
YU ajakirja kampaania võitjat inspireeris Läti-reis sedavõrd, et joonistas mälestuseks imekauni pildi Riia vanalinnast.
Aasta esimeses pooles kuulutasime välja kampaania, kus YU lugejatel, kes vormistasid 18.01–28.02.2016 endale või sõbrale ajakirja aastatellimuse, oli võimalik võita edasi-tagasi Lux Expressi bussireis kahele Riiga ning veeta kolm ööd luksuslikus Rixwell Old Riga Palace hotellis. Auhinna võitjaks osutus loosi tahtel Maris Juuse!
Maris on tänaseks võidu realiseerinud ning toimetusele ka lahkesti reisimuljeid jaganud. „Oleme õnnelikult reisilt tagasi ning võime öelda, et jäime reisiga väga rahule“, selgitab ta. Kampaaniavõitja sõnul võeti Riiast maksimum – külastati loomaaeda, jalutati vanalinna risti-põiki läbi jms.
Imeline pilt Riia vanalinnast valmis Marisel kuuetunnise bussisõidu jooksul ning inspiratsiooni sai ta just sellelt reisilt.
YUd tasub aga lugeda ja tellida, sest teemad on meil alati põnevad ja kampaaniad magusad. Nimelt on meil praegu käimas uus kampaania – loosime ajakirja aastatellimuse vormistajate vahel välja erakordse ja imekauni Perit Muuga kleidi, mis sobib ideaalselt koolilõpetamiseks või suvisteks pidulikeks üritusteks. Lisainfot selle kohta leiad YU kevanumbrist või siit.
by YU Magazine | märts 25, 2016 | Elustiil
Kinosõpradel on põhjust rõõmustada, sest Eesti kinokompleks Coca-Cola Plaza tähistab 15. juubelit. Ajale ja tehnikale vaatama suudavad nad endiselt filmisõpradele põnevat meelelahutust pakkuda. Vaatasimegi nendega ajas veidi tagasi, ent uurisime ka lähemalt tänapäeva filmimaailma kohta.
Küsis: Andra Stražev
Vastas: Forum Cinemas turundusjuht Liis Mengel
Kuidas tekkis idee 15 aastat tagasi kino rajada? Kust tuli kinomajale selline nimi?
2000ndate alguses ei olnud Tallinnas peale Kosmose kino ühtegi suuremat kinokompleksi, mistõttu oli mõte konkureeriva ja kaasaegse kino rajamisest mõistlik ning ka kinosõpradele väga hea uudis. Coca-Cola Plaza avati 2011. aasta 10. märtsil ning sellest sai üks moodsaimaid kinosid terves Skandinaavias. Nimi sündis koostöös kinosõprade ühe lemmikjoogi maaletoojaga.
Oskate ehk öelda millal kinos käimine Tallinnas või üldse Eestis populaarseks muutus?
Eestimaalased on läbi aegade kinorahvas olnud. Kui vaadata pealinna kino Coca-Cola Plaza kinokülastuste statistikat, siis vaatajanumbrid on viimastel aastatel iseäranis jõudsalt kasvanud. Näiteks 2015. aastal külastas Coca-Cola Plazat 1,1 miljonit filmisõpra ning 15 tegutsemisaasta jooksul on kokku kinos käidud 14,4 miljonil korral.
Mis on 15 aasta jooksul olnud kinomaja pidamise juures raskeim katsumus? Mis aga meeldejäävaim seik?
Kahtlemata oli nn masuaeg 2008.–2009. aastal kõige keerulisem, aga mitte ainult kinopidajatele, vaid ka kõikidele teistele Eestis tegutsevatele ettevõtetele. Nendel aastatel vähenes kinokülastuste arv hüppeliselt, kuid on hea meel, et suutsime ka siis oma klientide usalduse ja poolehoiu säilitada, olles jätkuvalt suurima külastuste arvuga kino Eestis. Meeldejäävaid seiku Coca-Cola Plaza ajaloos on väga palju – lisaks väga headele ja ka Eestis vaatajarekordeid purustanud filmide näitamisele oleme teinud vahvaid ja meeldejäävaid eriüritusi, alates Oscarite gala ülekannete eriseanssidest, seriaalide ja filmide fännipäevadest kuni suurperedele mõeldud tasuta kinopäevadeni.
Kuidas on filmide eelistused vaatajate seas ajaga muutunud? Kas võib öelda, et interneti tulekuga on kinoskäijad vähem või pigem mitte?
Kinoskäimisega ei konkureeri tänapäeval mitte ainult internetist allalaetavad filmid ja seriaalid, vaid ka kõik meelelahutus- ja kultuuriüritused. Samas nagu öeldud, ei ole need kinoskäimise aktiivsust oluliselt mõjutanud. Pigem on viimastel aastatel kinokülastuste arv pidevalt kasvanud. Filmieelistuste osas on siiski läbi aegade kõige populaarsemad linateosed olnud nn koguperefilmid, näiteks nagu „Jääaeg” või „Käsilased”.
Kui keeruline on välismaa filme Eesti kinolinale tuua? Kuidas see protsess välja näeb?
Filmide toomine Eesti kinolinadele ei erine oluliselt teiste riikide praktikast. Kinod ise filme ei levita ega lepinguid sõlmi, sellega tegelevad eraldi levifirmad. Neid on Eestis päris mitu ning meie teeme koostööd nende kõigiga, et vaatajateni võimalikult mitmekesine programm tuua.
Kinomaastik üha laieneb ja tehnika areneb. Kuidas te väikeses Eestis kino kaasaegsena hoiate ja rahvast just enda kinno meelitate?
Eestlased on suured kinosõbrad ning peaasjalikult meelitab neid kinno lai filmivalik, tasemel teenindus ja muidugi ka muu sinna juurde kuuluv. Kindlasti on Coca-Cola Plaza eeliseks teiste kinode ees väga mitmekesine programm, millele lisaks pakume tipptasemel kontsertide, teatrietenduste, ooperite ja ballettide ülekandeid. Näiteks osutus möödunud aastal suureks hitiks teatriklassika „Hamlet”, kus mängis Benedict Cumberbatchi kõrval kaasa ka kodumaine staar Sergo Vares. Samuti kogus suure publikunumbri eksklusiivne muusikadokumentaal Kurt Cobaini elust „Montage of Heck”. Oleme ka üks vähestest kinodest, kus filme ei näidata kaubanduskeskuses, vaid eraldi selleks loodud, ehitatud ja sisustatud hoonekompleksis.
Kust tekkis idee otseülekandeid, kontserte, teatritükke jms kinolinal näidata ja kuidas see rahva poolt vastu on võetud? On teil ka tulevikus midagi seesarnast uudset ja huvitavat kavas?
Oleme juba pea seitse aastat oma kinodesse maailma mainekaid ooperi-, balleti- ja teatrietendusi ning kontserdeid toonud, et ka meie kultuurisõbrad nendest siinsamas Eestis osa saaksid. Idee tekkis sellest, et soovisime lisaks filmielamusele laiemalt kvaliteetset meelelahutust pakkuda. Tipptasemel kultuurisündmuste ülekanded on mujal maailma kinodes väga menukad, mistõttu otsustasime ka seda proovida. Otsus oli igati õige ning kliendid on selle väga hästi vastu võtnud.
Oma programmi valikut oleme pidevalt laiendanud ning täiendanud. Näiteks toimus hiljuti Jüri Pootsmanni „Play” video esmaesitlus ja minikontsert, aga ka populaarse teleseriaali „Sherlock” eriepisood. Kindlasti kavatseme edaspidigi põnevaid sündmusi korraldada.
Kuidas kinomaailmal üldse läheb? Tundub, et vaatajate arv aina kasvab, kuna nt Tallinnasse on kinomajasid juurde tulnud.
Kahtlemata on muutunud kinomaastik väga tihedaks. Samas oleme seni kõikides oma kinodes, sh Coca-Cola Plazas pidevalt teenuseid arendanud ning tehnikat ja sisustust kaasajastanud. Näiteks eelmise aasta lõpus Coca-Cola Plazas avatud uus ja Põhjamaade moodsaim kinosaal Scape on meile juurde toonud palju uusi filmisõpru.
Mis on olnud Coca-Cola Plazas läbi aegade vaadatuim film?
Nendeks on olnud „Avatar”, „Jääaeg 3” ja „Käsilased”. Eesti filmidest on aga enim vaatajaid kogunud sel aastal kinodesse jõudnud „Klassikokkutulek”.
Mida sünnipäeva puhul vaatajatele pakute? On teil ka lähitulevikus midagi huvitavat plaanis?
Sünnipäevakuul pakume eelkõige väga head filmivalikut ning lisaks loosime kinosõprade vahel välja 5000 eurot reisiraha. Samuti kehtivad paljudele toodetele sooduspakkumised. Seega on põhjust Coca-Cola Plazasse tulla nii sünnipäevakuul kui ka edaspidi. Jätkame tulevikus tipptasemel filmielamuse pakkumist ning lisaks erinevate ürituste, kontsertide ja teatriülekannete korraldamist.
by YU Magazine | märts 1, 2016 | Elustiil
Stella Soomlais on Eesti üks tuntuim nahadisainer, kes on üles ehitanud eduka kaubamärgi ja pakub eeskuju nahakunsti saladusi veel omandavatele noortele. Karjääri alustas ta praktikandina Tartu jalatsivabrikus ja olles täna oma ettevõttes praktikajuhendaja, hindab noortes ennekõike initsiatiivi ning huvi valdkonna vastu.
Soomlaisi ettevõte on viie tegutsemisaasta jooksul regulaarselt praktikante värvanud. Peamiselt tullakse kätt harjutama Eesti Kunstiakadeemiast ja Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, kus Soomlais ka ise kolmanda ja neljanda kursuse tudengitele nahadisaini on õpetanud. “Eks mul tekib juba koolis ülevaade tudengitest, keda oleksin nõus praktikale võtma,” ütles nahadisainer ning nendib, et tema juurde praktikale satutaksegi enamasti läbi kooli.
Kõrges hinnas on sellised noored, kes oskavad küsida, aga julgevad ka iseseisvalt tegutseda. Vähetähtis ei ole ka initsiatiiv või suure pildi nägemise võime. “Ka igavamad asjad on olulised, ka väikesed jupid on tähtsad. Selliste ülesannete andmine ei tähenda, et panust ei hinnataks. Kõige vajalikum on huvi, sära silmas ning järjekindlus,” rääkis Soomlais, kes on praktikantide seast ka oma kollektiivi täiendust leidnud.
Praktika on sageli tööelu lävepakk ja Soomlaisi karjäär startis praktika näol Samelini jalatsivabrikus Tartus. “Tol ajal ei olnud väga palju kohti, kus praktikat läbi viia. Kool ei osanud samuti suunata, mistõttu leidsin praktikakoha endale ise ja nii saingi oma esimese suurtööstuse kogemuse. Teise praktika läbisin juba väiksemas nahakunstistuudios, mida veab tänaseni Tiina Andron. Seal nägin tööprotsessi ideest kuni valmistooteni. Mõlemad olid väärt kogemused. Lisaks sain tutvusi, mis on mulle tänase päevani abiks,” sõnas Soomlais, tuues miinuspoolena välja praktikate lühikese kestuse.
“Minu praktikad kestsid kumbki kaks nädalat, mille jooksul saab küll ettevõttest esmase info kätte, kuid see ei ole kindlasti piisav. Ammendava tulemuse saavutamiseks peaks praktika kestus olema vähemalt kolm kuud,” kommenteeris ta.
Kvaliteetse praktika tagamiseks seab Soomlaisi hinnangul ettevõtjatele aga piiranguid ressursside puudus, kuna praktikandi juhendamine on reaalne ajakulu, töö ja panus ning ettevõttele lisakohustus: “Sageli ei ole ettevõtjatel juhendajatele lisatasu tasumise võimalust, mistõttu toimub praktikantide värbamine pigem tänu missioonitundele. Lahenduseks võiksid olla riiklikud juhendamistasud, mis aitaksid hoogustada praktikantide värbamist ja motiveeriksid neisse panustamist.”
Praktika ja juhendamise kvaliteedi tähtsust rõhutas ka Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik Anneli Entson. “Eesti Tööandjate Keskliidu läbi viidud parima praktikandi konkurss “Praktik Cum Laude” näitas, et praktikaettevõttele positiivse mulje jätnud praktikant võib end tööturul kindlalt tunda. Hea praktikakogemus saab aga sündida vaid õppuri, kooli ja paraktikakohast ettevõtte koostöös ning oskuslik juhendamine aitab innukal praktikandil eesmärke seada ja neid ka saavutada,” sõnas Entson.
Foto: Tõnu Runnel
by YU Magazine | veebr. 26, 2016 | Elustiil
Möödunud nädalavahetuse ühel tuisusel keskpäeval võtsin Tallinna salapäraste kohtade avastamiseks ette fotoretke Koplisse koos Xplorest grupiga.
Aktiivse fotohuviliste grupi Xplorest (endine Xplore TLN) taga seisab juuratudeng Martin Nikolajev, kelle eestvedamisel on fotoretked noorte seas aina populaarsemaks kasvanud. Martini sõnul selle vastu huvi aina suureneb ning alati ei mahu kõik soovijad ühele fotoretkele äragi. Samuti mainib ta, et lähiajal on taolisi käike plaanis ette võtta ka üle-eestiliselt.
Fotoretki korraldatakse üldjuhul kuus korra ning osalejateks osutuvad kiiremad sooviavaldajad. Igal korral on pildistamise koht erinev – kui varasemalt on käidud nii vanalinnas, Lasnamäel kui Ülemistel, siis nüüd valiti ühiselt välja Kopli piirkond. Alustasime matka Mereakadeemia eest ning kahetunnise matka läbi tuisu ja väikeste sekelduste tõttu lõpetasime Stroomi ranna lähistel. Selle aja vältel suutsime kohaletulijatega põgusalt tutvuda ja veidi fotoalast juttugi ajada.
Taolist fotoalast üritust pidas osaleja Rauno Liivand motiveerivaks: „mulle see väga meeldis, motiveeris kaamera kätte võtma ja Koplisse välja sõitma‟. Rauno selgitas, et: „on nii lahe näha teisi noori fotograafiahuvilisi tegemas seda, mida nad armastavad‟ ning lisas: „meil kõigil on oma visioon ja hääl ning on tore seda jagada läbi photowalki kogemuse teiste andekate fotograafidega‟. Osavõtja Kert Tali arvas aga, et selline sündmus on väga hea põhjus kodust välja tulemiseks. „Igatepidi meeldis ja pani proovile, kuna põnevaid subjekte polnud palju‟, selgitas ta ja lisas, et osaleks hea meelega veel mitmeid kordi.
Fotohuviline Karl Kirt oli samuti fotoretkest positiivselt meelestatud: „on äärmiselt tore, et selliseid käike erinevates Tallinna kohtades korraldatakse ning eri stiilidega inimesed kokku saavad ja oma kogemusi ning vaatenurki jagavad‟. Karl arvas, et püüab kindlasti ka järgmistel kordadel osaleda. „Kuigi tänavafotograafia on minu jaoks veidi uus väljund, siis oli kogemus ikkagi omaette kasulik ja andis võimaluse neile, kes väga üksi pildistama minema ei kipu‟, lisas ta.
Fotoretkest osavõtja Karmen Alamets leiab aga, et Xplorest on imeline „leiutis‟. „Olen Tallinnas elanud vaid mõni kuu ning pole veel paljude siin asuvate lahedate kohtadega kursis, kuid Xplorest on andnud võimalusi näha ja uusi kohti avastada ja uute inimestega tutvuda‟, selgitab ta. Eriti huvitavaks peab ta üritust seetõttu, et seda saab teha koos inimestega, kes samu huve jagavad.
Xploresti võib seega pidada ettevõtmiseks, mis paneb sind ümbrust ja ümbritsevat uue pilguga nägema. On tore näha, et noored ka millegi huvitava, loova ja arendavaga tegelevad.
Osalenute pilte saad näha alljärgnevalt.
Toimetas: Andra Stražev
by Marika Juusu | jaan. 25, 2016 | Elustiil
Möödunud aasta lõpus, kui Martin Nikolajev (19) koolist koju jalutas, tekkis tal ümbrust vaadates ühtäkki mõte. Idee süvenes ja nii lükkaski noormees viivitamata käima projekti/liikumise nimega XPLORE TLN, mille eesmärk on korraldada photo walke, pannes inimesi märkama enda ümber toimuvat.
Miks peaks liikumisest osa võtma?
See on eelkõige loodud fotograafiahuvilistele, nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Liikumine ühendab kõiki nö ”ühe katuse alla”. Tekib võimalus õppida mõnelt teiselt fotograafilt, küsida miskit, mis on jäänud arusaamatuks ning muidugi luua uusi tutvusi! Hetkeseisuga on photo walkidest osa võtnud näiteks Eesti fotograaf Jake Farra ning Hooligan Hamleti üks toimetajatest Mikk Lemberg. Huvi sellise ”jalutuskäigu” vastu on suur ning iga kord, kui pildi üles riputan, täituvad kohad väga kiiresti! Iga inimene näeb maailma erineva nurga alt, seega tutvudes uute inimestega avardame me ka enda maailmapilti. Kõndides mööda täpselt sama teed, saame me väga erinevad pildid. Kes ja mida tähtsaks peab, kuidas ta seda jäädvustab.
Kes võivad liikumises osaleda?
Osa võivad võtta kõik inimesed, kel on vähegi huvi kajastada meie pealinna (tulevikus ka kogu Eesti) ilu.
Kuidas osaleda?
Hetkeseisuga on paigas plaan, mille alusel korraldan XPLORE TLN raames photo walke üks kord kuus.
Photo walkist teavitan inimesi instagrami kaudu, täpsemalt aga lisades sinna pildi kirjeldusega kuidas liituda (ehk siis mine facebooki, kirjuta XPLORE TLN lehele, et soovid liituda ning vabade kohtade olemasolul oledki kaasatud!). Piirarvuks on 10 inimest. Suurema seltskonnaga oleks linnas keerulisem liigelda. Iga uue photo walki seltskond on erinev, olenevalt sellest, kes kümme kiiremat olid. Seega just esimesed kiiremad on need, kes saavad osa võtta. Kui seltskond on koos, luuakse facebooki grupp ning sealt edasi juba pannakse paika päev/kellaaeg, kohtumispaik ning marsruut mida mööda plaanitakse liikuda.
Mis on projektis osalemise tulemus?
Tulemuseks on tõesti olnud toredad tutvused, uued kogemused, uute paikade avastamine, oma pildistamismaailma teadmiste avardamine. Sisuliselt on see kui iga tavaline klubi või muu taoline, kus saavad kokku ühiste huvidega inimesed ning teevad miskit koos. Välismaal on see suhteliselt levinud, kuid Eestis on taolisi ülesvõtmisi olnud vähevõitu. Seega miks mitte? Instagramis on leht nimega XPLORETLN, kuhu saab ka väljastpool photo walke enda pilte lisada, kasutades oma foto üleslaadimisel hashtagi #xploretln ning hea õnne korral laetakse see ka xploretln lehele üles 🙂 Antud projekt pole miskit uut ega erilist, kuid on tore näha, et on olemas inimesi, kes jagavad minuga samu huve ning on valmis pildistamistel kampa lööma.
Millal projekt lõpeb?
Lõpp-kuupäeva sel pole, kuna peamiseks mõtteks/ideeks on järjepidevalt kokku koguda erinevate fotograafide jäädvustusi Tallinnast (tulevikus ka tervest Eestist)!
Fotode autorid: Taaniel Malleus, Martin Nikolajev, Kajar Kattai, Kert Saarma, Karmen Alamets, Jake Farra
by YU Magazine | jaan. 7, 2016 | Elustiil
Vahel, kui leiame end vastakuti liiga võimsate asjaoludega, valdab meid põgenemistung. Pelgurlikkus ei tohiks taolisel hetkel tulla kõne allagi, vaid me peaksime püüdma, et oma unistuse juurde tagasi tulla, toimuvat paremini seedida. Kui Sa ei ole veel kunstnik, aga Sul on teatud kunstnikuomadusi, pidev ideaali poole püüdlemine, tahe välja kaevata fantastilisi nägemusi, mis on Sinu sisemusse peidetud ning janu aina leida ja avastada, siis ära anna alla. Jätkugu Sul arukust oma unelmat taga ajada seni, kuni oled ta kätte saanud.
Tuntud moeillustraator Laird Borelli võrdleb moeillustratsioone proosaluulega. Need olevat just nagu fiktsioonid, mis fotodega võrreldes läbi individuaalse kujutluspildi tähelepandavalt filtreeritumatena paistavad. Moeillustratsioonid on meid ümbritsenud juba ligi viissada aastat. Alates ajast, mil on eksisteeriunud rõivad, on olnud vajadus seda ideed ja pilti tõlgendada moejoonisena. Need joonised mitte ainult ei näita rõiva kuju ning disaini, vaid teenivad kunsti ühte vormi ning annavad edasi ajastu meeleolu. Erinevatel ajastu perioodidel tekivad tänavapildis sarnased mustrid. Moeillustratsioon on kaasaegsus, mis võtab selle mustri tabamuse või nihestuse kokku. See on omast ajast ees olemine. Kunstnik näeb selle nihestuse ära ja vormib poeetiliseks illustratsiooniks. Lihtinimesele on see poeesia nähtav ja loetav aga alles aastate pärast (“YU-Talent: Birgita Silberg”, lk 36)
Paljud inimesed ei suudaks uskuda, et muusikaprojekti NOЁP taga olev Andres Kõpper, kelle debüütsingel Move on Youtube kanalis kogunud üle 100 000 vaatamise, on pidanud end loomu poolest laulmise osas üsna andetuks. Lapsena ei tahetud teda muusikakooli vastu võtta, sest ta ei pidanud mitte mingil määral viisi. Ometi on ta asutanud lausa kaks menubändi, mis kodumaise publiku seas palavalt armastatud on. Loomingulise ja andeka inimesena on Andres oma noorest east hoolimata lavastanud ka mitu populaarset teleseriaali ning ühe täispika kriminaalkomöödia („YU-People: Andres Kõpperi, tunnustatud muusiku ja filmi režissööri edulugu“, lk 7)
Neli aastat tagasi oli Egle Beek oma elu ristteel. Olles saavutanud mitmeid eesmärke, mida algselt oli endale seadnud, seisis ta silmitsi küsimusega: “Kuhu edasi?”. Kingituseks saadud joonistustarbed avasid ukse grimmimaailma. Kõlab uskumatuna, kuid tol ajal ei teinud Egle vahet jumestuskreemil ja valgustpeegeldaval pliiatsil. Ometi oli oma unistusega tegeledes võimalik saavutada eesmärk ning täna on ta Eesti rahva poolt armastatud teleseriaali “Naabriplika” grimeerija. Egle kutsub teid võtteplatsile, näitab grimmitooli ning räägib lähemalt, kuidas see salapärasena tunduv kaadritagune grimmitöö tegelikult välja näeb (“Magic, mystery & makeup”, lk 54)
See siin on vaid väike kokkuvõte meie esimesest YU´st. Tule, ronime üles mööda noorte loovhingede mõtteredelit, saame osa Eesti parimates muuseumides ja galeriides toimuvast. Ole ahne soetama enesele Eesti kunsti ning meie andekate noorte artistide loomingut! Kuid kõige selle kõrval, ära unusta iseennast ja oma unelmat, vaid jätkugu Sul arukust seda taga ajada seni, kuni oled ta kätte saanud!
Vaata tiiservideot SIIN YU Magazine esmanumbri saad alla laadida SIIT
Tekst: Marlen Mais
Fotod: Marie Sadé
Birgita Silberg
Andres Kõpper
Egle Beek
by YU Magazine | dets. 23, 2015 | Elustiil
Foto: Kadri Palta
by YU Magazine | dets. 22, 2015 | Elustiil
Esimeses kirjutises mainisin, et õpin Inglismaal. Seekord räägin lähemalt oma erialast ning võimalustest, mis see mulle toonud on. Kui leiad, et tahad õppida moodi, kuid mitte loovalana, nagu mina, siis tasub kindlasti edasi lugeda.
Mis ala see siis täpsemalt on?
Päris õiget tõlget ei oska ma selle erialanimele anda, kuid ingliskeelne nimetus on Fashion Business & Promotion. Minu arvates see promotion osa seal on veidi üleliigne, aga las ta jääb. Mu aine koosneb väga erinevatest moodulitest. Ühe aasta jooksul olid mul moodulid turunduse, sisseostu ja müügi, trendide ennustamise ja üleüldise moeäri toimimise kohta. Erinevalt paljudest teisest ülikooli erialadest pole minu alal eksameid. Kogu hindamine käib moodulite projektide järgi. Peame tegema ajakirju, raamatuid, erinevaid moodboarde ning neid õppejõududele esitlema. Võib küll tunduda nagu kõige lihtsam asi üldse, sest pole tuupimist ega kontrolltöid, panna kokku lihtsalt väike raamat piltide ja mõningase jutuga, kuid tegelikkuses ei suuda ma enam isegi kokku lugeda neid unetuid öid, kus meeleheitel ja pisarates ühe projekti kallal pusisin. Üks kõige kohutavamaid kogemusi oli sisseostu ja müügi projekt, mille kallal töötasin päris kaua ning paar päeva enne tähtaega läks mu arvuti katki ja kaotasin kogu töö, mida olin teinud InDesignis ja Illustratoris (Illustrator on mu jaoks kõige närvesöövam programm üldse ja teadmine, et pean kõik uuesti tegema tekitas paanikat). Istusin siis mitu päeva järjest koolis ja tegin kogu oma töö uuesti algusest peale, olles ise närvivapustuse äärel. Projekt oli koostöös River Islandiga ning hiline sisseandmine ei tulnud isegi mõttesse. Kõik pidi saama õigeks ajaks valmis, et näidata austust õppejõudude vastu, kes nägid nii palju vaeva ning kutsusid RI inimesi meile rohkem brändist, stiilist ja kontoritöö toimimisest rääkima. Pärast esimese aasta lõpetamist ja teise alustamist mäletan ma siiani kõvasti rohkem nendest moodulitest, kui gümnaasiumis pähe õpitud matemaatikavalemitest ja rakubioloogiast, ning leian, et iseseisvate projektide kallal töötamine on poole suurema kasuteguriga, kui ühekordne eksamiks või kontrolltööks tuupimine.
Teine aasta algas ülihuvitava projektiga, milleks oli visual merchandising Selfridges’i jaoks. Ülesanded jagati kätte juba suvel. Pidin koguma erinevat materjali Selfridges’i kohta ning panema kokku esitluse, mida esitleda õppejõududele. Mida ma aga ei teadnud oli see, et see projekt oli reaalne koostöö kaubamajaga ning regulaarselt rääkisime oma grupiga Selfrdiges’i visual merchandising osakonnaga oma ideedest. Minu grupi idee oli tuua Selfridges’i kaubamajja Kanye Westi Yeezy Season 2 nahatoonide järgi ning lisada sellele juurde ka Giuseppe Licari Humus näitus tähistamaks erinevate inimeste erinevaid eluteid. Lisaks tegime ettepaneku tuua Selfridges’i, inspireerituna nende Fragrance Lab projektist, Beauty Lab´i, mis pakub inimestele võimalust luua personaliseeritud ilutooteid koostöös A la Carte brändiga. Oma ideede tutvustamiseks tegime raamatu, täpsemalt 220 lehekülge (mille printimine ja köitmine oli põhimõtteliselt sama kallis, kui mu vee- ja elektriarve) ning esitlesime lühiversiooni sellest Selfridges’i kontoris. Närvid ütlesid muidugi mitu korda üles ja töö sai valmis sisseandmise tähtpäeval. See terve päev oli täielik kaos. Hommikul printima minnes oli töökoja ees pommiähvardus ja terve tänav suleti. Kell oli 11:20 ning inimestel keelati hoonetest väljuda, kuid kell 12:00 oli viimane hetk töö sisseandmiseks. Kui tähtajast üle minna, siis kaotaksid mitmeid protsente oma lõpphindest – ühe sõnaga totaalne paanika. Õnneks lõppes kõik hästi ning jõudsime oma idee tutvustuse üle anda lausa 10 minutit enne tähtaega. Esitluse eel oli närv päris suur, sest ma polnud varemalt nii tähtsa publiku ees esinenud. Kui tavaliselt olen ärevusest poolsurnud ja närvid ütlevad üles ka kõige väiksemat esitlust tehes, siis seekord tänu nende inimeste loodud sõbralikkusest pakatavale õhkkonnale läks kõik kiirest ja pingevabalt. Nüüd jääb üle vaid oodata hinnet. Tänu sellele projektile sain Selfridges’i praktikale, sest nende tiimile meeldis ülikooliga väga koostööd teha, mistõttu pakuti välja ka mitu kohta tudengitele kogemuste saamiseks.
Kõigile, kes tahavad õppida moodi minule sarnasel viisil, soovitan soojalt vaadata välismaiste ülikoolide poole. Teiste riikide kohta ei oska öelda, kuid kuigi siin Inglismaal on õppimine ja elamine kallis, on kõik võimalused, mida ülikool õpilaste jaoks loob, seda väärt!
Anna Hendrikson
