by Elisabeth Orgmets | aug. 24, 2018 | Avalehele, Kultuur
Tegelikult on roogi, mida saab viie euro eest valmistada, palju. Samas otsustasin, et frikadellisupp, pelmeenid või praekartulid oleksid kuidagi liiga tavalised, et neist üldse kirjutama peaks. Ka kana ja riisi ei saa lugeda just tähtpäevatoiduks, aga siiski täna just neid tegingi. Kes jälgib süsivesikute, rasva ja valkude sisaldust toidus, saab siin oma äranägemise järgi kõik väga hästi paika sättida, kuna kõik toitainegrupid on ilusti esindatud (riis — süsivesik, kana — valk, ning vahukoorest kaste — rasv).
Hinnad jaotusid järgmiselt:
kanakoivad: 1,60€ (4 tk);
vahukoor: 0,78€;
apelsin: 0,35€Kurk: 0,20€;
riis: 0,13€ (0,54€ karp 4 pakiga).
Kõrvale võtsin gaseeritud sidrunivett (0,79€). Selle võib ka ära jätta või asendada mahla, tavalise vee või muu meelepärasega. Saab mängida ka toiduainete hinnaga. Kas valida kvaliteetsem riis või kõige odavam, näiteks Rimi Basic? Või üldsegi pruun riis? Äkki hoopis kolm kanapoolkoiba inimese kohta? Ehk kõrvale mõni toekam salat?
Kuna mulle meeldib pigem kergemat sorti liha, siis on kana mu menüüs esindatud nädalas vähemalt neljal-viiel korral. See retsept meeldib mulle sellepärast, et koore-apelsini kaste annab toidule erilise maitse. Riisile ma ise soola ei lisa ning kui kaste väheke soolasem teha, siis kompenseerib see ideaalselt maitsevahe ära ega saa arugi, et riis oleks mage.
Alustades nägi mu toidulaud välja nii:
Esimesena panin riisi keema, seejärel pistsin soola ja pipraga maitsestatud kanapoolkoivad ahju. Mõlemaga läks umbkaudu 15–20 minutit. Jätsin nad jahtuma selleks ajaks, kui kastet valmistasin.
Kastme jaoks valasin vahukoore väiksesse potti, ootasin kuni keema hakkab ning siis lisasin apelsinist väljapigistatud mahla. Maitsestasin soola ja pipraga.
Viimasel hetkel lisasin kurgile ka ühe tomati. Järgmine kord võtaksin pigem kaks kurki või soovitaksin teha nendest pigem kurgi-tomati salatit. Samuti võib kanapoolkoibadele meelepärast maitseainet lisada (broilerimaitseaine, liha üldmaitseaine).
Tegelikult läks kogu toit kahele maksma ligikaudu 4 eurot (hind sisaldab ka gaseeritud vett). Ülejäänud euro eest oleks kindlasti mõne magustoidu juurde saanud leiutada, kuid otsustasime seekord ainult põhitoiduga piirduda. Meie kõht tühjaks ei jäänud, kuigi suurema isuga sööjatel soovitan kindlasti juurde võtta kas rohkem kana või toekamat salatit.
Teksti ja fotode autor Elisabeth Orgmets
Toimetaja Anna Leontjeva
by Greetel Kala | juuli 27, 2018 | Avalehele, Kultuur
Klimbisupp on ehtne lapsepõlve maitse. Küll sai klimpe taga aetud nii piima- kui ka kanasupist ning aeg-ajalt lihtsalt puljongi seest. Meie peres ei pakkunud ema kodus klimbisuppi kuigi tihti, kuid maal vanaema juures võis seda saada pea iga päev!
Sugukonnas, kus on karjakesi lapsi, kes kõik suveks maale komandeeringusse saadeti, oli ikka oodata kaklusi parima supikausi üle ning enne söömist klimpide ülelugemist, et kõik ikka ausalt söönuks saaks ja keegi oma portsus lisasupipilvekesi juurviljade alla peitnud ei oleks.
Kiire valmimise ja koduse maitse tõttu on nostalgiline klimbisupp leidnud oma tee lapsepõlvest tänapäeva ning täidab iga päev mõnd kõhtu. Klimbimaterjal ehk muna, jahu, piim ja sool on köögikappides püsielanike kirjas, seega võib potitäie supi tegemine päästa jalavaevast poeni ja tagasi.
Retsept
Suppi saab mitu korralikku kulbitäit kahele. Väiksema isuga seltskonnas saab suppi veel külmikussegi panna ja kiirel päeval soojendada.
Koostisosad:
- 400 g (külmutatud) köögivilju
- 1,5 l vett
- 2 muna
- 1 tl soola
- jahu
- piima
Valmistamine:
Kui kasutad supipõhjana külmutatud köögivilju, pane need potti vaikselt sulama ning valmima aeg-ajalt kuuma vett lisades, kuni juurikad on üleni veega kaetud ning pajas on ligikaudu 1,5 liitrit vett. Kohe, kui vesi korralikult keema läheb, on aeg hakata klimpe potti kukutama!
Kokates värskete juurviljadega, lisa need kohe koos veega potti ning lase keeda, kuni on peaaegu valmis. Siis saab hakata klimpe lisama!
Klimpide valmistamine ei ole just suurejooneline kunstivorm, kuid vajab siiski harjutamist ning katsetamist, enne kui kõige õigem taina konsistents käppa saab.
Esmalt tuleb lüüa munad kaussi, lisada torts piima ning need siis segamini kloppida. Järgmiseks tuleb lisada kuivained ehk jahu ja sool. Jahu soovitan lisada paari supilusika kaupa ja aeglaselt sisse segada – nii saab vältida ebameeldivate jahuklimpide tekkimist tainasse. Klimbitaina segamisel tasub kasutada lusika või vispli asemel hoopiski kahvlit.
Kui supipõhi on potis juba mõnda aega keenud, on aeg kätte haarata teelusikas ja tainakauss ning asuda klimpe vorpima. Väikeste jaoks võta pool teelusikatäit tainast ning suurte jaoks terve lusikas. Kuna klimbitainas on kiire küpseja ning tahab end teinekord sooja lusika külge jätta, tasub kõrval hoida klaasi külma veega, et iga paari klimbi tagant lusikat jahutada.
Klimbisupp ei nõua väga palju segamist, siiski võib kulbiga mõned tiirud teha, et anda igale klimbile võrdne küpsemisvõimalus. Kui tundub, et kõik supipilvekesed on pinnale tõusnud, on aeg haarata supikausid ja lusikad ning võtta aega, et süüa koos köögilaua taga või mõnuleda sooja nostalgiatoiduga diivanil.
Head isu!
Teksti ja foto autor Greetel Kala
Toimetaja Anna Leontjeva
