by | veebr. 21, 2017 | Kultuur
Andrus Kõresaar. Foto: Martin Lazarev
Kolmapäeval, 22. veebruaril kell 18.00, toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos viies vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Külaliseks on sel korral Andrus Kõresaar, loovjuht ja innovaator, kes veab koos arhitekt Raivo Kotoviga Eesti üht edukamat arhitektuuribürood KOKO arhitektid.
Vestlusõhtu juhatab sisse Andrus Kõresaare lühiloeng, mis aruteb teemadel: kas arhitektuur on üle piiri eksporditav? Kas looming ja äri saavad eksisteerida koos? Kui suurt rolli omavad arhitektuurivõistlused kvaliteetse keskkonna loomisel? Sõnavõtule järgneb vestlus, mida suunab arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige.
Andrus Kõresaar (1975) on arhitektuuribüroo KOKO arhitektid asutaja ja kaasomanik. Büroole pani ta koos arhitekt Raivo Kotoviga aluse 2000. aastal, mil nende kavandi järgi rajati Hannoveri EXPO 2000 Eesti paviljon. Edaspidi on nad koos KOKO arhitektidega tuntust kogunud eelkõige keerukate hoonete rekonstrueerimise (Fahle maja, Rotermanni kvartali laudsepatöökoda) ning muuseumide rajamisega (Lennusadam, NUKU muuseum, Suurgildi hoone, Eesti Tervishoiu Muuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum). KOKOs töötab Andrus loovjuhina, lisaks on ta EKA kuratooriumi liige, Eesti Digikeskuse üks asutajatest ja MOTOR loovjuht.
Eesti arhitektid on Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuuri päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Mis on Eesti ruumikultuuri eripära? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Sarjas on seni üles astunud arhitektid Andres Alver, Kalle Komissarov, Veljo Kaasik ja Johan Tali. Loengute salvestused on järelvaadatavat Eesti Arhitektuurimuuseumi Youtube’i kanalil.
Esitlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige.
Sissepääs muuseumipiletiga.
Sarja toetab Eesti Kultuurkapital.
by | jaan. 11, 2017 | Kultuur
Arhitektuurimuuseum avab uuenduskuuri järel uksed eksootilise Taiwani nüüdisarhitektuuri näitusega.
Rahvusvaheliselt tuntud kollektiivi Fieldoffice Architects looming on hea näide ruumist, mis sünnib aktiivse kaasamise ja keskkonnaga arvestamise tulemusel. Nende roll arhitektina on võrreldav arsti või ravitseja omaga.
Näitust “Luues kohti: Fieldoffice Architects” saab näha 14.jaanuarist 26.veebruarini Eesti Arhitektuurimuuseumi Rotermanni soolalaos.
Reedel, 13. jaanuaril kl 17.00, peab arhitekt Sheng-Yuan Huang Arhitektuurimuuseumis avaliku loengu, millele järgneb näituse avamine kell 18.00.
Näitus on pühendatud Taiwani päritolu arhitektuuribüroo Fieldoffice Architects loomingule. Enamik büroo asutaja Sheng-Yuan Huangi projektidest paiknevad poole miljoni elanikuga Yilani linnas Taiwanis. Lisaks muutlikule poliitikale ja majandusele raputavad Yilani regulaarselt troopilised tormid ning üleujutused. Seetõttu käsitlevad arhitektid linna ja looduskeskkonda pidevas vastasmõjus toimiva tervikuna. Fieldoffice Architects keskendub eelkõige linnaehituslikele projektidele, tegeledes omamoodi linliku akupunktuuriga, vajalike sekkumistega olemasolevasse linnaruumi. Tegu on tõeliselt sotsiaalsete, avalikkuse huvide eest seisvate arhitektidega, kelle eesmärgiks on luua paremat tänast ja homset.
Arhitektuurimuuseumi direktori Triin Ojari sõnul on näitusel esitletavad hooned ja projektid sündinud küll meist erinevas kultuuritaustas ja asuvad Euroopast kaugel, ent on ometi heaks paralleeliks ka siinse linnakeskkonna uuendamisel: “Nende looming on eeskujulik näide arhitekti, kogukonna ja omavalitsuse tihedast koostööst. Fieldoffice Architects esindab mõneti ebaeuroopalikku, egovaba arhitektuurisuunda, mis on kantud arhitekti kui arsti või ravitseja rollist.” Näitusel eksponeeritakse büroo tähtsamaid töid makettide, jooniste, fotode ning tekstide abil, olulisel kohal on videointervjuud ning filmid valmis hoonetest. Näitust saadab Fieldoffice Architects’i loomingut tutvustav rohkelt illustreeritud kataloog.
Sheng-Yuan Huang (s. 1963 Taipeis) õppis arhitektuuri Tunghai ülikoolis Taiwanis ning omandas magistrikraadi Yale ülikoolis USA-s. 1994 rajas ta büroo Fieldoffice Architects. Huangi töömeetod sisaldab tihedat suhtlust elanike, tulevaste ruumikasutajatega ning hoidub teadlikult äratuntavast käekirjast, originaalitsevast wow-arhitektuurist. Sheng-Yuan Huangi sõnul on arhitektuuri juured looduses: “Elu tõeline vorm ei ole staatiline ega käegakatsutav, vaid efemeerne ning dünaamiline, olles pidevas muutuses.” Fieldoffice Architects esindab põnevat suunda, mis võib oma radikaalse lokaalsusega olla teenäitajaks ka kriisis vaevlevale globaalsele nüüdisarhitektuurile.
by | okt. 3, 2016 | Kultuur
Teisipäeval, 4. oktoobril kell 18.00, esineb Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos arhitekt Veljo Luik.
Tegemist on vestlusõhtu sarjaga „Eesti arhitektid“. Luik on arhitekt ja õppejõud, kes on tugevalt suunanud siinse arhitektuurikultuuri arengut. Tegevarhitektina on Kaasik projekteerinud hooneid peamiselt Eesti maapiirkondadesse, kuid ta on osalenud ka linnaehituslike ansamblite planeerimisel ning avaliku ruumi kavandamisel.
Vestlusõhtu avab Veljo Kaasiku lühiloeng, kus ta räägib arhitektuurist oma isikliku kogemuse toel. Milline roll on vastuoludel ja inetusel arhitektuuris? Mis on see argiproosa, millega arhitekt igapäevaselt vastamisi seisab? Millised on huvitava ja kvaliteetse arhitektuuri loomise eeldused? Sõnavõtule järgnevas avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, on oodatud osalema ka publik.
Veljo Kaasik (1938) on arhitekt ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. Pärast ERKI lõpetamist (1964) töötas ta peamiselt maaehitisi kavandavates projekteerimisasutustes (Eesti Maaehitusprojekt, EKE, EKE projekt). 1990. aastal sai Kaasikust toonase Tallinna Kunstiülikooli arhitektuurikateedri juhataja. Taasiseseisvunud Eestis on tema põhitegevuseks olnud õppejõutöö. Samuti on ta kirjutanud linnaehitusteemalisi artikleid. Tema tuntumate ehitiste seas on Tallinna Vabaduse väljak (koostöö Andres Alver, Tiit Trummal, I järk 2009) ning postmodernistlik Venna maja (1975-85). Selle aasta kevadel omistas Vabariigi Valitsus Veljo Kaasikule riikliku kultuuri elutööpreemia.
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Sarjas on seni üles astunud arhitektid Andres Alver ja Kalle Komissarov.
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige, sisse pääseb muuseumipiletiga.
Ürituse leiad üles siit.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
by | sept. 23, 2016 | Kultuur
25. septembril kell 14.00 avatakse kuraatoriekskursiooniga näitus „Maailma loomine. Näitus projekteerimise ajaloost“, mis keskendub arhitekti töövahenditele alates joonisest ja lõpetades arvutiprogrammidega.
Näituse kuraatoriks on arhitekt Kalle Komissarov, kes vaatleb tavapäraselt kunstiteadlaste ja muuseumitöötajate valdkonda kuuluvaid teemasid praktiku pilgu läbi ja teeb seda arhitektuurseid tööriistu kasutades. Peateemana tuuakse välja, kuidas joonis kui arhitekti töövahend on viimase saja aasta jooksul mõjutanud arhitektuuri kujutamist ning kuidas see on valmis ehitatud majadesse edasi kandunud. Näitus on kantud veendumusest, et projekt on arhitekti väljund ning vahend mõjutab tulemust.
Komissarovi sõnul otsis ta arhitektiameti algpõhjust: „Mida teevad arhitektid? Nad ei ehita maju – nad projekteerivad neid. Aga see ei saa ju olla kõik! Ei saa ju olla eesmärk joonistada aastakümnete viisi ruutude sisse teisi ruute, trepitõuse, kraanikausse või aknaid. Midagi peab seal taga veel olema. See kõik on maailma loomine! Arhitektid loovad maailma – loovad oma maailmu, olgu need siis kasvõi taskumaailmad. Ja see, mis neid tegema sunnib, on loomisrõõm. See soov on ajatu ja niikaua kui loomisrõõmu jagub, tuleb arhitektuuriga tegeleda.“
Näitus on üles ehitatud mitmekülgse väljapanekuna, kus publik on oodatud ka ise kaasa lööma: proovida saab nii erinevaid joonestusvahendeid kui ka makettide valmistamist.
Töötuba lastele
Pühapäeval 25. septembril ootab Eesti Arhitektuurimuuseum 5−11-aastaseid lapsi arhitekti elukutset tutvustavasse töötuppa. Tutvume üheskoos erinevate joonestusvahenditega ja proovime, kuidas need töötavad. Lõpuks meisterdame ühistööna suure linnamaketi. Osalemine on lastele tasuta, töötuba kestab 1,5−2 tundi.
