by | sept. 23, 2016 | Kultuur
25. septembril kell 14.00 avatakse kuraatoriekskursiooniga näitus „Maailma loomine. Näitus projekteerimise ajaloost“, mis keskendub arhitekti töövahenditele alates joonisest ja lõpetades arvutiprogrammidega.
Näituse kuraatoriks on arhitekt Kalle Komissarov, kes vaatleb tavapäraselt kunstiteadlaste ja muuseumitöötajate valdkonda kuuluvaid teemasid praktiku pilgu läbi ja teeb seda arhitektuurseid tööriistu kasutades. Peateemana tuuakse välja, kuidas joonis kui arhitekti töövahend on viimase saja aasta jooksul mõjutanud arhitektuuri kujutamist ning kuidas see on valmis ehitatud majadesse edasi kandunud. Näitus on kantud veendumusest, et projekt on arhitekti väljund ning vahend mõjutab tulemust.
Komissarovi sõnul otsis ta arhitektiameti algpõhjust: „Mida teevad arhitektid? Nad ei ehita maju – nad projekteerivad neid. Aga see ei saa ju olla kõik! Ei saa ju olla eesmärk joonistada aastakümnete viisi ruutude sisse teisi ruute, trepitõuse, kraanikausse või aknaid. Midagi peab seal taga veel olema. See kõik on maailma loomine! Arhitektid loovad maailma – loovad oma maailmu, olgu need siis kasvõi taskumaailmad. Ja see, mis neid tegema sunnib, on loomisrõõm. See soov on ajatu ja niikaua kui loomisrõõmu jagub, tuleb arhitektuuriga tegeleda.“
Näitus on üles ehitatud mitmekülgse väljapanekuna, kus publik on oodatud ka ise kaasa lööma: proovida saab nii erinevaid joonestusvahendeid kui ka makettide valmistamist.
Töötuba lastele
Pühapäeval 25. septembril ootab Eesti Arhitektuurimuuseum 5−11-aastaseid lapsi arhitekti elukutset tutvustavasse töötuppa. Tutvume üheskoos erinevate joonestusvahenditega ja proovime, kuidas need töötavad. Lõpuks meisterdame ühistööna suure linnamaketi. Osalemine on lastele tasuta, töötuba kestab 1,5−2 tundi.
by | sept. 19, 2016 | Kultuur
Eesti Arhitektuurimuuseumil on käimas arhitektuurifoto võistlus, mille peamiseks eesmärgiks on arhitektuurifoto kui spetsiifilise fotožanri elavdamine.
Professionaalsetele fotograafidele ja tõsimeelsetele asjaarmastajatele suunatud võistluse teemaks on arhitektuur ja ehitatud keskkond Eestis.
Võistlus koosneb kahest teemaplokist ning esitamisele kuuluvad kahest kuni neljast fotost koosnevad seeriad. Esimese ploki teemaks on klassikaline portreteeriv arhitektuurifoto, mis dokumenteerib objektiivselt Teise maailmasõja järgselt rajatud ja Eestis asuvat arhitektuuriteost või linnaruumi. Teises plokis saab aga kohalikule arhitektuuripärandile läheneda täiesti vabalt, ainsaks piiriks pildistaja fantaasia. Teine plokk on ühtlasi ajaliselt määratlemata.
Kummagi teemaploki peaauhinnaks on 1000 €. 
Viimane muuseumi korraldatud arhitektuurifoto võistlus toimus 15 aastat tagasi, 2001. aastal. Toonane võistlus koosnes samuti kahest teemaplokist: arhitektuur enne ja pärast 1990. aastat. Ajaloolise arhitektuuri kategoorias võitis rootslane Michael Perlmutter seeriaga Tallinna Liiva kabeli interjöörist, uuema arhitektuuri kategoorias läks võit jagamisele Arne Maasiku Tallinna botaanikaaia palmimaja ning Peeter Sirge Coca-Cola Plaza kinohoone seeriate vahel.
Käesoleva võistlusega loodab Eesti Arhitektuurimuuseum panna aluse arhitektuurifoto võistluse traditsioonile ning ühtlasi avastada fotograafe, kellega edaspidi koostööd teha. Fotode esitamise tähtaeg on 27. november 2016. Näitus võidutöödest ja ülejäänud fotode paremikust avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis 2017. aasta kevadel. Jooksvat infot võistluse kohta saab võistluse kodulehel.
Võistluse täpsemad tingimused saad alla laadida siit.
Täpsustavad küsimused võistluse reeglite kohta palume esitada info@arhitektuurimuuseum.ee.
Võistlust toetab Eesti Kultuurkapital.
by | sept. 11, 2016 | Kultuur
Alates 15. septembrist on Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos avatud Serbia juurtega Austria kunstniku Peter Skubicu näitus “Peeglid on nähtamatud” (“Mirrors are not visible”).
Näituse kuraatoriks on Tanel Veenre.
Näitusel on eksponeeritud 15 ruumiobjekti kunstniku rahvusvaheliselt kõige tuntumast teemast, milles poleeritud teras ja puhas värv on pandud suhtlema peegeldustes ja väljapeetud proportsioonides. Sealhulgas on väljas ka tema kõige esimene peegelduse töö kuue vaibaga aastast 1990.
Peegel on ühe olulisema leitmotiivina mänginud olulist rolli Skubici loomingus juba 35 aastat, meister ise näeb peeglis midagi enamat kui lihtsalt visuaalset kategooriat: see tähistab reaalsuse eitust. Pahupidi reaalsuse simulaatorina avab peegel lõputu tõlgenduste Pandora laeka.
Hoolimata kõrgest east, on vanameister täis loomislusti ja Tallinnas on väljas ka värske sari väiksemaid peegelobjekte ning kevadel Münchenis suurürituse Schmuck raames esitletud ehted sarjast „Nix Dahinter“ („Midagi pole taga“).
Peter Skubic (s 1935) on Serbia juurtega Austria kunstnik. Alates Viini kunstiülikooli lõpetamisest on ta jõuliselt kaasa rääkinud nii ehtekunsti kui ka vabade kunstide vallas. Loomuomase provokatiivsuse ja seikluslikkusega on Skubic olnud üks nüüdisaegse ehte jäälõhkujaid, liikudes jõuliselt ka tegevuskunsti, kehakunsti ja ruumiobjektide mängumaale. Peter Skubic on Eesti Kunstiakadeemia audoktor.
Peter Skubicu näitus “Peeglid on nähtamatud” / “Mirrors are not visible” Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn) 15.09.–30.10.2016
Idee algataja: Kadri Mälk
Kuraator: Tanel Veenre
Trükise toimetajad: Kadri Mälk, Tanel Veenre
Näituse kujundaja: Nils Hint
Graafiline kujundaja: Aadam Kaarma
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Austria Suursaatkond, Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Arhitektuurimuuseum on avatud K–R 11:00-18:00, L–P 10:00-18:00
Töötuba lastele
