by | märts 14, 2017 | Kultuur
15. märtsil kl 17 avatakse Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos näitus “Kes loob linna?”, mis toob vaatajateni linna kujundamise sedakorda tegijate endi pilgu läbi – sõna saavad arendajad, linnavõim ja linnakodanikud.
Tartu näitel uuritakse, kes loovad linna ja millised on nende eesmärgid? Kuidas seda koos paremini teha?
2016. aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud arhitektuurinäitus “Kes loob linna?” on pühendatud Tartu linnavõimu, arendajate ja kodanikuaktivistide tegevuse ja ruumiliste väljundite tutvustamisele.
Samuti esitletakse kaasaegset visuaal- ja tekstikunsti, mis joonistab välja Tartu märkimisväärsed kohad ja voolib linna nägu. Linna vaadeldakse erinevate huvigruppide vaatevinklist. Linnakeskkonna mõtestatud areng sõltub nende gruppide võimest visiooni omada, dialoogi pidada ja koostööd teha. Kui me teame, millised võimalused ja vahendid on linnaruumi arengu suunamisel linnavalitsusel, kinnisvaraarendajal või linnakodanikul, siis oskame paremini koos linna luua.
Mitmekülgse väljapanekuna üles ehitatud näitusel näeb Tartu sündmusruumi kaarti, olulisemaid avaliku ruumi planeeringuid, hästi konteksti sobituvaid arhitektuuriobjekte, aga vilksamisi ka Tartu salapäraseid äärealasid, mis varjatud moel Tartu atmosfääri kujundavad. Näitust täiendavad intervjuud erinevate huvirühmade esindajatega, kelle hulgas on nii linnaplaneerimisega tegelevaid arhitekte ja ametnikke, kinnisvaraarendajaid kui linnaaktiviste.
Näituse kuraatoriteks on kunstiteadlane Pille Epner ja arhitekt Kaja Pae, kelle sõnul keskenduti näitust kokku pannes olulistele linna kujundavatele protsessidele ja initsiatiividele: “Viimastel aastatel tekkinud, kohati üsna tuline diskussioon, mis kriitiliselt küsib kvaliteetse ja Tartule omase linnakeskkonna järele, on märk üheltpoolt läbimõelduma planeerimise vajalikkusest ja teisalt soovist selle suunas liikuda.” Näitusega kaasneb ruumigurmaani kaart, mis tutvustab Tartu nüüdisarhitektuuri ja tartulikke kõrvalradu.
Näitus jääb soolalaos avatuks 23. aprillini.
Näituse raames toimub laupäeval, 1. aprillil kl 15 vestlusring Tallinna mereääre uutest visioonidest.
Kuraator: Pille Epner, Kaja Pae
Näituse kujundaja ja fotograaf: Paco Ulman
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule
Illustraator: Eleonora Kolycheva
by | veebr. 21, 2017 | Kultuur
Andrus Kõresaar. Foto: Martin Lazarev
Kolmapäeval, 22. veebruaril kell 18.00, toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos viies vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Külaliseks on sel korral Andrus Kõresaar, loovjuht ja innovaator, kes veab koos arhitekt Raivo Kotoviga Eesti üht edukamat arhitektuuribürood KOKO arhitektid.
Vestlusõhtu juhatab sisse Andrus Kõresaare lühiloeng, mis aruteb teemadel: kas arhitektuur on üle piiri eksporditav? Kas looming ja äri saavad eksisteerida koos? Kui suurt rolli omavad arhitektuurivõistlused kvaliteetse keskkonna loomisel? Sõnavõtule järgneb vestlus, mida suunab arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige.
Andrus Kõresaar (1975) on arhitektuuribüroo KOKO arhitektid asutaja ja kaasomanik. Büroole pani ta koos arhitekt Raivo Kotoviga aluse 2000. aastal, mil nende kavandi järgi rajati Hannoveri EXPO 2000 Eesti paviljon. Edaspidi on nad koos KOKO arhitektidega tuntust kogunud eelkõige keerukate hoonete rekonstrueerimise (Fahle maja, Rotermanni kvartali laudsepatöökoda) ning muuseumide rajamisega (Lennusadam, NUKU muuseum, Suurgildi hoone, Eesti Tervishoiu Muuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum). KOKOs töötab Andrus loovjuhina, lisaks on ta EKA kuratooriumi liige, Eesti Digikeskuse üks asutajatest ja MOTOR loovjuht.
Eesti arhitektid on Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuuri päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Mis on Eesti ruumikultuuri eripära? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Sarjas on seni üles astunud arhitektid Andres Alver, Kalle Komissarov, Veljo Kaasik ja Johan Tali. Loengute salvestused on järelvaadatavat Eesti Arhitektuurimuuseumi Youtube’i kanalil.
Esitlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige.
Sissepääs muuseumipiletiga.
Sarja toetab Eesti Kultuurkapital.
by | jaan. 11, 2017 | Kultuur
Arhitektuurimuuseum avab uuenduskuuri järel uksed eksootilise Taiwani nüüdisarhitektuuri näitusega.
Rahvusvaheliselt tuntud kollektiivi Fieldoffice Architects looming on hea näide ruumist, mis sünnib aktiivse kaasamise ja keskkonnaga arvestamise tulemusel. Nende roll arhitektina on võrreldav arsti või ravitseja omaga.
Näitust “Luues kohti: Fieldoffice Architects” saab näha 14.jaanuarist 26.veebruarini Eesti Arhitektuurimuuseumi Rotermanni soolalaos.
Reedel, 13. jaanuaril kl 17.00, peab arhitekt Sheng-Yuan Huang Arhitektuurimuuseumis avaliku loengu, millele järgneb näituse avamine kell 18.00.
Näitus on pühendatud Taiwani päritolu arhitektuuribüroo Fieldoffice Architects loomingule. Enamik büroo asutaja Sheng-Yuan Huangi projektidest paiknevad poole miljoni elanikuga Yilani linnas Taiwanis. Lisaks muutlikule poliitikale ja majandusele raputavad Yilani regulaarselt troopilised tormid ning üleujutused. Seetõttu käsitlevad arhitektid linna ja looduskeskkonda pidevas vastasmõjus toimiva tervikuna. Fieldoffice Architects keskendub eelkõige linnaehituslikele projektidele, tegeledes omamoodi linliku akupunktuuriga, vajalike sekkumistega olemasolevasse linnaruumi. Tegu on tõeliselt sotsiaalsete, avalikkuse huvide eest seisvate arhitektidega, kelle eesmärgiks on luua paremat tänast ja homset.
Arhitektuurimuuseumi direktori Triin Ojari sõnul on näitusel esitletavad hooned ja projektid sündinud küll meist erinevas kultuuritaustas ja asuvad Euroopast kaugel, ent on ometi heaks paralleeliks ka siinse linnakeskkonna uuendamisel: “Nende looming on eeskujulik näide arhitekti, kogukonna ja omavalitsuse tihedast koostööst. Fieldoffice Architects esindab mõneti ebaeuroopalikku, egovaba arhitektuurisuunda, mis on kantud arhitekti kui arsti või ravitseja rollist.” Näitusel eksponeeritakse büroo tähtsamaid töid makettide, jooniste, fotode ning tekstide abil, olulisel kohal on videointervjuud ning filmid valmis hoonetest. Näitust saadab Fieldoffice Architects’i loomingut tutvustav rohkelt illustreeritud kataloog.
Sheng-Yuan Huang (s. 1963 Taipeis) õppis arhitektuuri Tunghai ülikoolis Taiwanis ning omandas magistrikraadi Yale ülikoolis USA-s. 1994 rajas ta büroo Fieldoffice Architects. Huangi töömeetod sisaldab tihedat suhtlust elanike, tulevaste ruumikasutajatega ning hoidub teadlikult äratuntavast käekirjast, originaalitsevast wow-arhitektuurist. Sheng-Yuan Huangi sõnul on arhitektuuri juured looduses: “Elu tõeline vorm ei ole staatiline ega käegakatsutav, vaid efemeerne ning dünaamiline, olles pidevas muutuses.” Fieldoffice Architects esindab põnevat suunda, mis võib oma radikaalse lokaalsusega olla teenäitajaks ka kriisis vaevlevale globaalsele nüüdisarhitektuurile.
by | okt. 25, 2016 | Kultuur
Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 18.00, toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos neljas vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Seekord on külaliseks siinse noorema põlvkonna mitmekülgsemaid arhitekte Johan Tali, kes tegutsenud nii projekteeriva arhitekti, õppejõu kui ka kuraatorina.
Vestlusõhtu avab Johan Tali sõnavõtt, kus ta pakub omapoolse vaatenurga avalikust ruumist, lahkab ühiskondlikke projekte ja imestab arhitekti eriala ülimalt inimkeskse olemuse üle, analüüsides, kuidas see kokku mõjutab arhitekti isiklikku loometööd. Sõnavõtule järgneb avatud vestlus, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige.
Johan Tali (1986) on arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Ta on õppinud arhitektuuri Viini Rakenduskunsti Kõrgkoolis Wolf D. Prixi ja Hani Rashidi stuudiotes (2012) ning arhitektuuri ja linnaplaneerimist Eesti Kunstiakadeemias (2008). Projekteeriva arhitektina on ta töötanud büroodes Graft Berlin, Wolfgang Tschapeller ZT ja soma architecture ZT ning installatsiooniarhitektina Tomas Saraceno stuudios. Ta oli Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni “Vaba Ruum” (2014) ning Eesti, Läti ja Leedu ühisnäituse Balti Paviljon (2016) kaaskuraator. Käesolevast sügisest on Johan Tali Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimiseriala doktorant. Loomepõhises kraadiõppes on tema esmaseks huviks geopoliitilised ja ruumilised protsessid ning taristud. Tema uurimistöö fookus on ühiskondlikul kokkuleppel põhinevate keskkondade tekkel ja mehhanismidel, mis neid kokkuleppeid ellu viia võimaldavad.
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Sarjas on seni üles astunud arhitektid Andres Alver, Kalle Komissarov ja Veljo Kaasik. Loengute salvestused on järelvaadatavat Eesti Arhitektuurimuuseumi Youtube’i kanalil.
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga
Sarja toetab Eesti Kultuurkapital
Ürituse leiab siit.
by | okt. 13, 2016 | Kultuur
Arhitektuurimuuseum korraldab 15. oktoobril kell 14:00-15:30 Tallinna linnahalli ekskursiooni, kus erikülalisena juhatab vanas ajaloolises hoones teed arhitekt Reine Karp.
Avatud Majad on ekskursioonide sari, mis viib arhitektuurihuvilised tuntud hoonetesse, kuhu tavaliselt ei pääse. Ekskursioone korraldab Eesti Arhitektuurimuuseum.
Tallinna linnahall on maja, mida tõenäoliselt teab iga eestimaalane. Ja tõenäoliselt teab seda ka vähemalt iga teine välismaalane, kes on viimaste kümnendite jooksul Tallinna külastanud. Suur linnaehituslik dominant, mis ühendab kesklinna merega, polegi nagu traditsioonilises mõttes maja – esifassaad, seinad, katus -, vaid pigem maastik, küngas, mida ületades avanevad uhked vaated linnale ja merele või kuhu saab sisse minna. 1976-1980 valminud suurehitise autoriks on üks Eesti jõulisemaid arhitekte Raine Karp koos Riina Altmäega. Sisearhitektuuri kavandasid Ülo Sirp ja Mariann Hakk, konstruktoriks oli Ago Kuddu. Moskva olümpiamängudeks V. I. Lenini nimelise kultuuri- ja spordipaleena ehitatud, kuid suupärasemalt linnahallina tuntud hoone käänulisest ajaloost saaks kirjutada keeruka mitmeosalise romaani.
Paljudel inimestel seostuvad linnahalliga isiklikud mälestused, kuid alates 2010. aastast on hoone olnud laiale avalikkusele suletud. Samas pakub jätkuvalt 4200-kohaline saal koos ümbritsevate jalutusruumide ja fuajeedega ühte grandioossemat siseruumi kogemust, mida on võimalik võrrelda vaid samuti Raine Karbi projekteeritud rahvusraamatukogu aatriumi ja trepistikuga.
Nüüd ongi ainulaadne võimalus jälle külastada 1997. aastal kultuurimälestiseks tunnistatud hoonet, mis kuulub Eesti nõukogudeaegse arhitektuuri absoluutsesse klassikasse. Erikülalisena juhatab ekskursioonil teed ja annab selgitusi maja arhitekt Raine Karp. Kas kõige uuem ettevõtmine taaselustada linnahall ka vilja kannab – seda on võimalus näha paari aasta pärast. Algus on olnud igatahes lootusrikas ja võrreldes varasemate katsetega konkreetsem. Seniks aga on veel (viimane?) võimalus näha hoonet autentsel kujul ja kuulda põnevaid lugusid hoone projekteerimisest ja ehitamisest arhitekt Raine Karbilt endalt.
Grupijuht: Mait Väljas, EAM-i teadur-kuraator Grupi suurus: 40 Keel: eesti Kogunemine kell 14:00 linnahalli peaukse ees, Mere pst 20b, Tallinn Enne ekskursiooni aga võib linnahalli kohta soojenduseks vaadata tosina aasta tagust Mati Talviku saadet “Ajaproov“.
