by | märts 14, 2017 | Kultuur
15. märtsil kl 17 avatakse Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos näitus “Kes loob linna?”, mis toob vaatajateni linna kujundamise sedakorda tegijate endi pilgu läbi – sõna saavad arendajad, linnavõim ja linnakodanikud.
Tartu näitel uuritakse, kes loovad linna ja millised on nende eesmärgid? Kuidas seda koos paremini teha?
2016. aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud arhitektuurinäitus “Kes loob linna?” on pühendatud Tartu linnavõimu, arendajate ja kodanikuaktivistide tegevuse ja ruumiliste väljundite tutvustamisele.
Samuti esitletakse kaasaegset visuaal- ja tekstikunsti, mis joonistab välja Tartu märkimisväärsed kohad ja voolib linna nägu. Linna vaadeldakse erinevate huvigruppide vaatevinklist. Linnakeskkonna mõtestatud areng sõltub nende gruppide võimest visiooni omada, dialoogi pidada ja koostööd teha. Kui me teame, millised võimalused ja vahendid on linnaruumi arengu suunamisel linnavalitsusel, kinnisvaraarendajal või linnakodanikul, siis oskame paremini koos linna luua.
Mitmekülgse väljapanekuna üles ehitatud näitusel näeb Tartu sündmusruumi kaarti, olulisemaid avaliku ruumi planeeringuid, hästi konteksti sobituvaid arhitektuuriobjekte, aga vilksamisi ka Tartu salapäraseid äärealasid, mis varjatud moel Tartu atmosfääri kujundavad. Näitust täiendavad intervjuud erinevate huvirühmade esindajatega, kelle hulgas on nii linnaplaneerimisega tegelevaid arhitekte ja ametnikke, kinnisvaraarendajaid kui linnaaktiviste.
Näituse kuraatoriteks on kunstiteadlane Pille Epner ja arhitekt Kaja Pae, kelle sõnul keskenduti näitust kokku pannes olulistele linna kujundavatele protsessidele ja initsiatiividele: “Viimastel aastatel tekkinud, kohati üsna tuline diskussioon, mis kriitiliselt küsib kvaliteetse ja Tartule omase linnakeskkonna järele, on märk üheltpoolt läbimõelduma planeerimise vajalikkusest ja teisalt soovist selle suunas liikuda.” Näitusega kaasneb ruumigurmaani kaart, mis tutvustab Tartu nüüdisarhitektuuri ja tartulikke kõrvalradu.
Näitus jääb soolalaos avatuks 23. aprillini.
Näituse raames toimub laupäeval, 1. aprillil kl 15 vestlusring Tallinna mereääre uutest visioonidest.
Kuraator: Pille Epner, Kaja Pae
Näituse kujundaja ja fotograaf: Paco Ulman
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule
Illustraator: Eleonora Kolycheva
by | okt. 28, 2016 | Kultuur
Pühapäeval, 30. oktoobril algusega kell 14.00 toimub arhitektuurimuuseumis näitusel „Kuhu kadus euro?“ ringkäik kuraatoritega, kataloogi tutvustus ja vestlusring.
Vestlust modereerib Yoko Alender, osalevad EAS rahastatud objektidega tihedalt seotud olnud arhitekt Margit Aule, tellija Evelyn Sepp ja EAS esindaja.
Näitus analüüsib ja näitab aastatel 2006-2015 Eestis Euroopa Liidu toetuste eest ehitatud objekte, mis moodustavad olulise ja äratuntava kihi Eesti linna- ja maamaastikes. Eesti Arhitektide Liit kutseorganisatsioonina soovib näitusega selgitada omavalitsustele kvaliteetse elukeskkonna vajalikkust ja inspireerivat mõju.
Näitusel on 10 objekti, mida tutvustatakse audiovisuaalse materjali ja ilukirjandusliku teksti abil lähemalt, eraldi on välja toodud ehitatud kihistuse ulatuse statistikaplokk.
Näitust korraldab Eesti Arhitektide Liit.
Toetavad: Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, EAS,Velux Eesti.
by | okt. 25, 2016 | Kultuur
Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 18.00, toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos neljas vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Seekord on külaliseks siinse noorema põlvkonna mitmekülgsemaid arhitekte Johan Tali, kes tegutsenud nii projekteeriva arhitekti, õppejõu kui ka kuraatorina.
Vestlusõhtu avab Johan Tali sõnavõtt, kus ta pakub omapoolse vaatenurga avalikust ruumist, lahkab ühiskondlikke projekte ja imestab arhitekti eriala ülimalt inimkeskse olemuse üle, analüüsides, kuidas see kokku mõjutab arhitekti isiklikku loometööd. Sõnavõtule järgneb avatud vestlus, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige.
Johan Tali (1986) on arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Ta on õppinud arhitektuuri Viini Rakenduskunsti Kõrgkoolis Wolf D. Prixi ja Hani Rashidi stuudiotes (2012) ning arhitektuuri ja linnaplaneerimist Eesti Kunstiakadeemias (2008). Projekteeriva arhitektina on ta töötanud büroodes Graft Berlin, Wolfgang Tschapeller ZT ja soma architecture ZT ning installatsiooniarhitektina Tomas Saraceno stuudios. Ta oli Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni “Vaba Ruum” (2014) ning Eesti, Läti ja Leedu ühisnäituse Balti Paviljon (2016) kaaskuraator. Käesolevast sügisest on Johan Tali Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimiseriala doktorant. Loomepõhises kraadiõppes on tema esmaseks huviks geopoliitilised ja ruumilised protsessid ning taristud. Tema uurimistöö fookus on ühiskondlikul kokkuleppel põhinevate keskkondade tekkel ja mehhanismidel, mis neid kokkuleppeid ellu viia võimaldavad.
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Sarjas on seni üles astunud arhitektid Andres Alver, Kalle Komissarov ja Veljo Kaasik. Loengute salvestused on järelvaadatavat Eesti Arhitektuurimuuseumi Youtube’i kanalil.
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga
Sarja toetab Eesti Kultuurkapital
Ürituse leiab siit.
by | okt. 13, 2016 | Kultuur
Arhitektuurimuuseum korraldab 15. oktoobril kell 14:00-15:30 Tallinna linnahalli ekskursiooni, kus erikülalisena juhatab vanas ajaloolises hoones teed arhitekt Reine Karp.
Avatud Majad on ekskursioonide sari, mis viib arhitektuurihuvilised tuntud hoonetesse, kuhu tavaliselt ei pääse. Ekskursioone korraldab Eesti Arhitektuurimuuseum.
Tallinna linnahall on maja, mida tõenäoliselt teab iga eestimaalane. Ja tõenäoliselt teab seda ka vähemalt iga teine välismaalane, kes on viimaste kümnendite jooksul Tallinna külastanud. Suur linnaehituslik dominant, mis ühendab kesklinna merega, polegi nagu traditsioonilises mõttes maja – esifassaad, seinad, katus -, vaid pigem maastik, küngas, mida ületades avanevad uhked vaated linnale ja merele või kuhu saab sisse minna. 1976-1980 valminud suurehitise autoriks on üks Eesti jõulisemaid arhitekte Raine Karp koos Riina Altmäega. Sisearhitektuuri kavandasid Ülo Sirp ja Mariann Hakk, konstruktoriks oli Ago Kuddu. Moskva olümpiamängudeks V. I. Lenini nimelise kultuuri- ja spordipaleena ehitatud, kuid suupärasemalt linnahallina tuntud hoone käänulisest ajaloost saaks kirjutada keeruka mitmeosalise romaani.
Paljudel inimestel seostuvad linnahalliga isiklikud mälestused, kuid alates 2010. aastast on hoone olnud laiale avalikkusele suletud. Samas pakub jätkuvalt 4200-kohaline saal koos ümbritsevate jalutusruumide ja fuajeedega ühte grandioossemat siseruumi kogemust, mida on võimalik võrrelda vaid samuti Raine Karbi projekteeritud rahvusraamatukogu aatriumi ja trepistikuga.
Nüüd ongi ainulaadne võimalus jälle külastada 1997. aastal kultuurimälestiseks tunnistatud hoonet, mis kuulub Eesti nõukogudeaegse arhitektuuri absoluutsesse klassikasse. Erikülalisena juhatab ekskursioonil teed ja annab selgitusi maja arhitekt Raine Karp. Kas kõige uuem ettevõtmine taaselustada linnahall ka vilja kannab – seda on võimalus näha paari aasta pärast. Algus on olnud igatahes lootusrikas ja võrreldes varasemate katsetega konkreetsem. Seniks aga on veel (viimane?) võimalus näha hoonet autentsel kujul ja kuulda põnevaid lugusid hoone projekteerimisest ja ehitamisest arhitekt Raine Karbilt endalt.
Grupijuht: Mait Väljas, EAM-i teadur-kuraator Grupi suurus: 40 Keel: eesti Kogunemine kell 14:00 linnahalli peaukse ees, Mere pst 20b, Tallinn Enne ekskursiooni aga võib linnahalli kohta soojenduseks vaadata tosina aasta tagust Mati Talviku saadet “Ajaproov“.
by | okt. 3, 2016 | Kultuur
Teisipäeval, 4. oktoobril kell 18.00, esineb Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos arhitekt Veljo Luik.
Tegemist on vestlusõhtu sarjaga „Eesti arhitektid“. Luik on arhitekt ja õppejõud, kes on tugevalt suunanud siinse arhitektuurikultuuri arengut. Tegevarhitektina on Kaasik projekteerinud hooneid peamiselt Eesti maapiirkondadesse, kuid ta on osalenud ka linnaehituslike ansamblite planeerimisel ning avaliku ruumi kavandamisel.
Vestlusõhtu avab Veljo Kaasiku lühiloeng, kus ta räägib arhitektuurist oma isikliku kogemuse toel. Milline roll on vastuoludel ja inetusel arhitektuuris? Mis on see argiproosa, millega arhitekt igapäevaselt vastamisi seisab? Millised on huvitava ja kvaliteetse arhitektuuri loomise eeldused? Sõnavõtule järgnevas avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, on oodatud osalema ka publik.
Veljo Kaasik (1938) on arhitekt ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. Pärast ERKI lõpetamist (1964) töötas ta peamiselt maaehitisi kavandavates projekteerimisasutustes (Eesti Maaehitusprojekt, EKE, EKE projekt). 1990. aastal sai Kaasikust toonase Tallinna Kunstiülikooli arhitektuurikateedri juhataja. Taasiseseisvunud Eestis on tema põhitegevuseks olnud õppejõutöö. Samuti on ta kirjutanud linnaehitusteemalisi artikleid. Tema tuntumate ehitiste seas on Tallinna Vabaduse väljak (koostöö Andres Alver, Tiit Trummal, I järk 2009) ning postmodernistlik Venna maja (1975-85). Selle aasta kevadel omistas Vabariigi Valitsus Veljo Kaasikule riikliku kultuuri elutööpreemia.
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Sarjas on seni üles astunud arhitektid Andres Alver ja Kalle Komissarov.
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige, sisse pääseb muuseumipiletiga.
Ürituse leiad üles siit.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
