Reedel lõpetab Eesti Jazzliit järjekorras 13. kontserthooaja erikontsertiga “Tallinn-67”. Kontserdiga tähistab liit 50 aasta möödumist märgilise tähtsusega jazzfestivalist Tallinn-67. Festivali taaselustavad seal esitatud jazzipalade kaudu muusikud Laura Põldvere, Ivi Rausi-Haavasalu, Siim Aimla, Mart Soo, Reigo Ahven ning Marti Tärn.
1967. aastal toimunud rahvusvaheline jazzfestival kujunes märgiliseks Eesti ja Nõukogude muusikaelus, sest tõi kokku muusikuid nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Palju kõlapinda sai Charles Lloyd Quartetti esinemine, tänu kuulsa muusiku esinemisele mainiti jazzfestivali ka New York Times’is. Teiste seas lõid jazzfestivalil kaasa tänaseks väga tuntud jazzmuusikud Tõnu Naissoo ja Raivo Tammik oma klaveritriodega. Kuigi väga populaarne festival, jäi Tallinn-67 siiski viimaseks jazzfestivaliks, sest Nõukogude Liidus nähti läänelikes vaadetes ohtu.
Kontserdil esinevad muusikud Laura Põldvere, Ivi Rausi-Haavasalu, Siim Aimla, Mart Soo, Reigo Ahven ning Marti Tärn spetsiaalselt selleks kontserdiks koostatud kavaga . Muusikapalade vahele näeb memuaare aastast 1967.Kontsert toimub algusega kell 21 NO99 Jazzklubis.
27. märtsist 2. aprillini toimuva uue muusika ja linnakultuuri festivali Tallinn Music Week jazzi lava toovad traditsiooniliselt publikuni Jazzkaar ja Eesti Jazzliit. Põnevust täis jazziõhtu kontserdid toimuvad reedel, 31. märtsil Vaba Laval, kus seekord astuvad publiku ette 8 kodumaist ja 2 välismaist ansamblit.
Jazzkaare programmijuht Anne Erm hindab kõrgelt eesti muusikute potentsiaali: „Loodan, et ka seekord pääsevad Tallinn Music Weekilt rahvusvahelisele areenile parimad artistid. Oleme kutsunud meie muusikuid kuulama mainekad festivalide korraldajad ja agentuuride esindajad Londonist Pekingini.“
Eesti jazzi esindavad kavas kaheksa eriilmelist koossseisu. Lavale astuvad Eesti Muusikaauhindadel aasta naisartisti ja parima jazzalbumi auhinnad noppinud Kadri Voorand duos bassist Mihkel Mälgandiga. Võimsalt on esindatud eesti kitarristid – Erki Pärnoja esitleb oma uut eeterlikku kava “Efterglow”, Andre Maaker pakub intiimseid ja akustilisi helimaastikke, Aasta Muusik 2016 kitarrist Robert Jürjendal koos ambientmuusiku Kaido Kirikmäega viib kuulaja rändama, trio Sooäär/Yaralyan/Ounaskari avardab jazzipiire mängides Bachi ja armeenia rahvamuusikat jazzivõtmes. Eesti jazzilegendi pianisti ja helilooja Tõnu Naissoo toob jazzi showcase’le hammondi mahlakad helid. Jazzpianist Kirke Karja kvartett mängib põnevalt struktureeritud meloodialiinidega. Los Angelesest pärit, aga Eestis resideeruv trompetist, arranžeerija ja helilooja Jason Hunter astub üles koos eesti muusikutega.
Rahvusvahelistest artistidest ilmestavad programmi montypythonlikult pöörane punk-jazzi bänd WorldService Project Ühendkuningriigist ning hingestatud hääle ja hüpnootilise lavaolekuga Debra Shaw Prantsusmaalt. WorldService Project on juhtivad spetsialistid briti punk-jazz’i vallas. Hiljuti oma kolmanda albumi avaldanud bändi looming ja live-esitus on ühtaegu põnev, üllatav ja teatraalne. Laulja Debra Shaw muusika on segu jazzist, funk’ist, soul’ist, gospelist ja bluusist. Tema ning pianisti Alessandro Sgobbio koostöös valminud singel “It’s a Soul Thing” on tõeline raadiomenuk.
Kõik jazzisõbrad on oodatud reedel, 31. märtsil Vabale Lavale jazzielamusi täis õhtule!
Eesti Jazzliidu ühe eesmärgina võetud Eesti jazzmuusika arendamine ja propageerimine nii kodu- kui välismaal on nüüd suuremat mõõdet võtmas. Nimelt arendati möödunud nädalal koostöösuhteid paralleelselt Londonis, Limassolis ja Vilniuses.
London Jazzil esindas Eesti Jazzliitu juhatuse liige Jaak Sooäär, kes väisas festivali koos Jazzkaare esindajatega. Eesti Jazzliit ja Jazzkaar on aastaid arendanud koostöösuhteid London Jazziga. Pikajalise töö tulemusena ja EV100 projekti kaudu saavad järgnevatel aastatel mitmed Eesti jazzmuusikud esinemisvõimaluse sellel olulisel jazzmuusika festivalil.
Limassolis esindas Eesti Jazzliitu juhatuse liige Tõnis Tüür. Kui London Jazziga on koostöösuhteid arendatud juba aastaid, siis Küprosel käis Tõnis Tüür koostöösuhteid loomas. Lisaks esindasid Eesti Jazzliitu Vilniuses Mama Jazz festivalil tegevjuht Ivi Rausi ja turunduskommunikatsioonijuht Kadri Armas. Vilnius Mama Jazz festivalil kohtusid erinevate organisatsioonide esindajad Rootsist, Lätist ja Leedust ning arutati nii käimasolevaid kui ka võimalikke uusi koostööprojekte.
“Eesti jazzmuusika edendamiseks vajalike koostöö vormide otsimine ja arendamine on Eesti Jazzliidu üks peamiseid ülesandeid,” selgitas Kadri Armas, Eesti Jazzliidu turunduskommunikatsioonijuht. “Kui London Jazziga koostöö on hea näide aastate pikkusest tööst ja selle viljadest, siis Limassoli ja Vilniuse külastused alles hakkavad tulemusi tooma. Vilniuses saime väga palju vahetut tagasisidet Eesti Jazzliidu tegemistele, meie koostööpartnerid hindavad meie panust kõrgelt. Leidsime ka olulisi uusi kontakte ning loodame, et jõuame juba peagi Eesti muusikute jaoks oluliste tulemusteni. Mulle isiklikult aga jäi meelde üks väga tore teada saamine – nimelt tuli välja, et Mama Jazz festivali selleaastane programm oli saanud mõjutusi Virgo Sillamaalt!”
Ameerika saksofonist ja helilooja John Coltrane on jazziajaloo tähtsamaid vaimseid juhte. Tema peateos “A Love Supreme” on suunanäitajaks nii 20. sajandi jazzis ja jätkuvalt aktuaalne. Kitarrist Jaak Sooääre ja saksofonist Aleksander Paali kvintett teeb selle erilise kontserdiga kummarduse jazziajaloo olulisele suurmeistrile tema 90. sünniaastapäeva tähistamiseks.
John Coltrane’i mõju jazzi arengule on selgelt tuntav ka täna, peaaegu viiskümmend aastat pärast muusiku surma. Coltrane kujunes kümnekonna absoluutses tipus oldud aastaga jazzi arvamusliidriks. Ta looming tegi lühikese aja jooksul läbi mitmeid metamorfoose ning avas jazzile tee uutesse kõrgustesse.
John William Coltrane, hüüdnimega Trane, sündis 23. septembril 1926. Oma professionaalse muusiku teed alustas ta Jimmy Heathi, Dizzy Gillespie ja Duke Ellingtoni ansamblites. Coltrane jõudis laiema avalikkuse ette 1950ndate keskel Miles Davise ja Thelonius Monki ansamblites, osaledes muuhulgas ka Davise kuulsal “Kind Of Blue” albumil. Alates 50ndate lõpust keskendus ta oma ansamblile, mis tõi jazzi mitu revolutsioonilist uuendust. Neist esimene oli uudne ja enneolematult keeruline (ent samas musikaalne!) lähenemine jazzharmooniale, n.ö. Coltrane changes, mille kuulsaim näide on pala “Giant Steps” 1959. aastal ilmunud samanimeliselt plaadilt. Mõni aasta hiljem muutus tema stiil radikaalselt aafrika ja india muusika mõjul ning tema kompositsioonide harmoonia lihtsustus oluliselt – sellest sai alguse Coltrane’i modaalse muusika periood. Siia kuulub ka tema 1964. aastal ilmunud album “A Love Supreme”, mis on jazziajaloo kõige mõjukamaid heliplaate. Süidi kõik neli osa “Acknowledgement”, “Resolution”, “Pursuance” ja “Psalm“ haaravad meelolude sügavuse, harmoonilise rikkuse ja pingestatud arenguga. Elu viimastel aastatel tegi Coltrane’i muusika läbi veel ühe suure muutuse, liikudes vaba improvisatsiooni ning eksperimentaalsuse suunal. Saksofonilegend suri 40-aastasena oma kuulsuse tipul.
Coltrane’i muusika kõlab paljudel maailma kontserdilavadel ka täna. Tema teost “A Love Supreme” on plaadistanud vaid vähesed, sest see nõuab muusikutelt täit keskendumist ja briljantset tehnikat. 21. sajandi salvestustest on tuntuim Branford Marsalise kvarteti versioon.
Jaak Sooäär on oma loomingulisel teel alati avatud uutele väljakutsetele. Arvukate Eesti ja rahvusvaheliste koosseisude loomingulise liidrina mängib ta muusikat jazzist roki ja klassikani. Aleksander Paal on Eesti jazzi noore generatsiooni saksofonitäht, kes lähtub oma loomingus jazzi suurmeistrite, sealhulgas ka John Coltrane’i loomingust.
Aleksander Paal (saksofon), Jaak Sooäär (kitarr), Joel Remmel (klaver), Heiko Remmel (kontrabass) ja Anssi Trikkonen (trummid) kvintett kontsert toimub reedel, 16.septembril algusega kell 21:00 teatris NO99. Kontserdiga avab Jazzkaar Sügisjazzi hooaja koostöös Eesti Jazzliiduga. Piletid saadaval Piletilevist
Eesti Jazzliit alustab 9. septembril järjekorras 13. hooaega. Avakontserdil NO99 jazzklubis esineb legendaardne Tafenau-Aimla kvintett – suurepärased saksofonistid Raivo Tafenau ja Siim Aimla, keda saadavad trummidel Kaspar Kalluste, kontrabassiga Peedu Kass ja klahvpillidel Joel Remmel.
Hooaja avaüritusel tutvustatakse ka liidu uut juhatust ja tegevmeeskonda.
Eesti Jazzliidu eesmärgiks on Eesti džässmuusika arendamine ja propageerimine nii kodu- kui välismaal. Jazzliit korraldab džässialast koostööd muusikute ja organisatsioonide vahel, mis publiku jaoks tähendab laia kontserdikava erinevates kontsertpaikades üle Eesti. Liitu on läbi aastate suunanud ja juhtinud jazzmuusikud ise ning traditsioon jätkub ka nüüd, kui ülesanded võtab üle uus juhatus eesotsas juhatuse esinaise Laura Põldverega. Uude juhatusse kuuluvad lisaks endine esimees Peedu Kass, uus tegevjuht Ivi Rausi, liidu asutajad Jaak Sooäär ja Tanel Ruben, Tõnis Tüür, Reigo Ahven.
Laura Põldvere on öelnud, et tal on kindel nägemus liidu tulevaste tegemiste osas: „Mulle meeldivad olukorrad, kus mul on visioon, aga ma pole päris kindel, kuidas seda ellu viia. Jazzliiduga on täpselt nii. Ma ei tea veel õiget lahendusteed, aga olen piisavalt motiveeritud ja põikpäine, et tulemuseni jõuda. Ma usun, et ees ootavad põnevad ajad.”
Lisaks uuele juhatusele muutub ka liidu tegevmeeskond – uueks tegevjuhiks on Ivi Rausi, progammi asub koostama Hanna-Liina Jaanus ning kommunikatsiooni ja turundust juhtima Kadri Armas. Uue tegevmeeskonna üheks ülesandeks on džässmuusikale laiema kõlapinna leidmine läbi programmi, kommunikatsiooni ja partnerlussuhete.
Eesti Jazzliidu hooaja avakontsert on avalik üritus, milleks on võimalik pileteid soetada Piletilevist.
