EKA Archives | YU Talent Media

Eesti mood jaekaubanduses

by Eeva Aleksejev | nov. 14, 2017 | Ilu & Mood

Eestis peab olema more commercial

Sügis 2017, Tallinn Fashion Week. Maailma moelavasid vallutanud modelli Alexandra Elizabeth Ljadovi kommentaarid Eesti moe kohta: “Nad on kasutanud kättesaadavamaid materjale, mida saab Eestis maha müüa. Eestis peab olema more commercial. […] Mis oli eelmisel aastal populaarne New Yorgis, on sel aastal populaarne Eestis.”

Otsekohene, terav ja ausalt öeldes tabav. Me ei saagi Tallinnat võrrelda suurte moepealinnadega ja tõtt-öelda ei peakski. Samas on muljetavaldav lugeda, kuidas paljud meie moeloojad löövad laineid rahvusvahelisel moeareenil. Roberta Eineri kollektsioonid müüakse lühikese ajaga läbi Saks Fifth Avenue luksuskaubamajas või kuidas neid kannavad Dua Lipa ja Lady Gaga. Kristina Viirpalu kollektsiooni näidati ka New Yorgi moenädalal ehk tegelikkuses on Eesti moeloojad ka välismaal kanda kinnitanud.

Mida aga tähendab “more commercial” või, kui vältida anglitsismi, kommertslikum? Eesti on väike, siin on moepealinnadega võrreldes oluliselt vähem kultuurilist segunemist, seega on moealast katsetamist ja subkultuure ka vähem. See tähendab, et tegelikkuses on moelavadel üsna sarnane pilt ja keskendutaksegi sellele, et toode oleks “kantav”. Eestlase maitse on tänavapilti vaadates ja üldistades minimalistlikum ja tagasihoidlikumat joont jälgiv. See ei tähenda, et ma peaksin Eesti disainerite loomingut igavaks. Kindlasti mitte, küll aga ei ole üldpilt stilistika osas ilmselgelt nii varieeruv kui mujal. Kui disainereid on juba oluliselt vähem, siis selle võrra on ka varieerumist vähem. Samas tuleb tõdeda, et selle sügise Tallinn Fashion Week pakkus erinevaid stiile ja materjalide segunemist. Ergutav oli näha erinevaid struktuure, narmaid, litreid ja varieeruvaid palette fuksiaroosast kuldseni välja. Kunstist ja popkultuurist hoolimata on mood äri nagu iga teinegi ja on seega orienteeritud kasumile, seda eriti jaekaubanduse puhul. Kui mõelda Eesti moe ja unikaalsuse peale, meenub mulle esimesena aastatetagune Liisi Eesmaa mosaiigišikk klaasikillukleit – see oli kunstiteos.

Meil on, mille üle uhkust tunda

See, et Tallinn Fashion Week ei ole samal skaalal kui Pariis, London või New York ei tähenda, et meie moemaastikul ei oleks globaalses mastaabis säravaid tähti – vastupidi. Viimase paari aastaga on mu lemmikute seas kindlasti Roberta Einer, kelle Instagram Story’d on tihti muljetavaldavad. Alustades ekraanitõmmistest lauljanna Dua Lipaga sõbrannalikest sõnumitest kuni Saks Fifth Avenue’l läbi müüdud kollektsioonideni välja. Kihvt!

Teine meenuv hetk või mälupilt oli Kriss Soonikut jälgides: kuidas ma ahhetasin, kui nägin teda Instagrami vahendusel moepiibli Vogue kontorisse sisenemas. Neid hetki on olnud veel ning sotsiaalmeedia vahendusel lemmikute jälgimine aitab neid hetki kindlasti juurde tekitada.

Ei ole see hind midagi nii kõrge

Mida ütles Kuldnõela võitja Kristina Viirpalu selle kohta, et tema Haapsalu pitsiga õhtu- või pulmakleidi eest tuleb maksta umbes 4000 eurot?

“Sellise käsitöömahu eest ei ole see hind midagi, mujal maailmas algavad sellise kontseptsiooniga kleiditootjate hinnad viiest tuhandest eurost. Kui tahan inimestele palka ja renti maksta, siis on fakt see, et ma ei saa tellijale peale maksta. Pean oma hinnaga midagi ikka teenima, muidu ei ole sellel mõtet.”

Eesti mastaabis võib selline hind tunduda üüratu, kuid tõepoolest, kui hakata lahkama kleidile kuluvaid töötunde, rääkimata materjalikulust, on Viirpalu öeldu igati õigustatud. Kuigi enne rääkisin võrdlemise mõttetusest, siis kõrvalmärkusena olid Balmaini 2014. aasta sügiskollektsiooni kleidi tikandid väärt 25 tuhat eurot. Haapsalu pits on luksuskaup ning seega on Viirpalu kleitide praegune hind kindlasti madalam, kui see oleks mujal.

Kust alustada? Üks detail korraga

Mida endale osta, kui nelja tuhande euro väärtuses õhtukleit kuidagi elustiili ja eelarvesse ei sobitu? Mina näiteks soetasin firma Helk helkurehte. Helkurid on praktilised ja nende puudumise eest võib saada trahvi, ometi ei tundunud mulle kui disaini- ja esteetikaentusiastile supermarketis reas olev tootevalik kuigi… ahvatlev. Nähavus nähtavuseks, aga kuskil turvalisuse ja disaini vahel peab olema kuldne kesktee. Helk ei ole muidugi ainus variant, sarnaseid tooteid on ka teistelt Eesti brändidelt.

Teine variant on pesu. Kui palju räägitakse sellest, et seksikal ning kvaliteetsel pesukomplektil on enesekindlust lakke tõstev võime. Ilus pesu on riietuskomplekti all justkui tugev selgroog, mis ei ole küll nähtaval, aga mille mõju on kindlasti näha. Keegi ei pea teadma, mis on igapäevase teksade ja teesärgi komplekti all, ometi annab see midagi erilist, pesu olgu korralik. BonBonist on siinkohal paljud lemmikud leidnud enda tee minu kappi.

Eesti moel on jaekaubanduses oma koht. Kuigi Tallinn Fashion Week ongi ehk kommertslikum mõnest teisest moenädalast, ei saa me jääda end suurlinnadega võrdlema. Meie disainerid teevad koostööd maailmakuulsate brändide ja artistidega ning meie moeloojaid tunnustatakse nii Eestis kui ka välismaal. Mina hoian igal hooajal silma peal TFW sündmustel ja Instagrami vahendusel näen igapäevaselt oma lemmikmoeloojate töökust ja loomingulisust. Müts maha!

Stilistikatudeng Kadri Vahar: “Ärge jäljendage. Jääge iseendaks!”

by | mai 27, 2017 | Elustiil, Persoon

Foto: Piret Mägi

Mitte ainult tuntud ja tunnustatud nimed ei innusta ja inspireeri. Seda teevad ka noored kirglikud stilistikatudengid, kes oma karjääri alles üles ehitavad, aga kellest on sirgumas hinnatud tulevikutegijad. Püüdsime kinni EKA moestilistika tudengi Kadri Vahari ja rääkisime temaga erialast, valikutest, väljakutsetest ja noortest üldse.

Räägi palun pisut oma taustast. Kust sa tuled ja milline seos on sul moe ja stiiliga?

Olen läbinisti pealinna laps, üles kasvanud Lasnamäe getos. Ma arvan, et moeteema tuli minu ellu ema kaudu. Ta on väga moodne naine. Kuhjas kodu moeajakirjadega üle ja võttis meid õega ikka moeetendustele kaasa. Viimastel aastatel on mitu kantavaimat kleiti pärit just ema nooruspõlve riidekapist.

Millest tekkis soov ja kirg hakata õppima moestilistikat?

Olen käinud hulgaliselt filmi- ja reklaamivõtetel, kus mulle see amet silma jäi. Ometi ei teadnud, et seda ka kusagil õppida saab. Kui sattusin EKA kujunduskunsti eriala kuulutust nägema, mille alla kuulub ka moestilistika, siis teadsin kohe, et pean sinna minema.

Esimene kursus hakkab lõppema. Milliseid kogemusi oled siiani saanud?

Endalegi üllatuseks on väike sissejuhatus juba tehtud ja seda tänu vägevale kooliprojektile „Drag race“. Tegemist oli NO99 teatrietendusega, kuhu olid kaasatud lavakunstikool, kunstiakadeemia ja Grimmikool. Meie kui moestilistika tudengite ülesandeks oli riietada lavakunstikateedri tudengid drag queen’ideks. See oli täiesti pöörane ülesanne, aga tõmbas meid seda enam käima, pani pingutama. Lõpptulemus oli sedavõrd lahe, et kogu meie grupi emotsioonid olid laes veel pikalt pärast etenduse lõppu. Teater on täiesti eraldi kategooria moestilistikas ja see oli võrratu kogemus.

Millist positiivset ja negatiivset nõu oled stilistikaalaselt saanud?

Nõuandeid on palju jagatud, millest enamik teineteisega kattuvad. Ülekaalukalt on jäänud meelde, et stilistitöö on sada protsenti suhtlemine ja suhtlemisoskus. Negatiivse poolena tuuakse välja meeletut asjade tassimist ning valmisolekut tulema toime väga suurte egodega.

Kas sul on oma mentor? Kas ja miks on üldse mentorit vaja?

Veel ei ole, aga mul on mõttes paar inimest, kellelt soovin nõu küsida. Ma arvan, et mentorit on tarvis igas valdkonnas. See aitab vastavale alale ennast kiiremini ja paremini sisse seada. Saad teada oskusteavet, juhiseid ning ehk ka vajalikke tutvusi.

Kuidas näevad sind sõbrad, tuttavad ja perekond stilistina? Kuidas sa iseennast näed?

Kui teatasin perele ja sõpradele, et lähen moestilistikat õppima, ütlesid nad, et see on nii minulik. Nad toetavad mind ja mu valikuid ning on minu pärast õnnelikud, sest näevad, et valdkond paneb mul silmad särama. Ise kujutan ennast ette ümbritsetuna riidehunnikutest. Tõenäoliselt on mu kodu üks suur ladu.

Millised väljakutsed on algaja puhul stilistiameti juures?

Siiani on olnud väljakutseteks leida projektide juures ühine ja aktsepteeritav look. Kindlasti suurim katsumus on leida koostööpartnereid, veenda kedagi riideid ja aksessuaare laenutama. Aga see kõik annab hea kogemuse. Olen väga tänulik YU-le, et nad on mulle andnud võimaluse ennast ajakirja kaudu teostada.

Mis on sinu suurim eesmärk?

Rakendada võimalikult palju infot ja võimalusi, mis just kooli kaudu pakutakse. Väga lihtne on kooliväliselt kõrvalisi projekte tehes end ära kaotada ja koolile käega lüüa. Minu eesmärk on kindlasti kool ära lõpetada. Seejärel sean uue eesmärgi.

Milline on sinu isiklik stiil?

Ma pole kunagi pikalt ühte kindlat joont taga ajanud. Stiil muutub tuju järgi, täpselt nagu mu juuksevärvgi.

Kas ja millist sõnumit annavad noored edasi oma riietumisstiiliga?

Noored üritavad leida kohta, kuhu kuuluda. Kõige kergem eneseväljendusviis selleks on riietus. Näiteks punkarid ja emod annavad edasi sõnumit, et neil on ühiskonnast ükskõik.

Mis on su lemmikrõivaese ja -aksessuaar?

Need muutuvad periooditi. Mul on olnud mütside ajastu, ehete ajastu ja käekottide ajastu. Praegu on kõik kuidagi väga minimalistlik ja aksessuaarivaba. Viimase paari aastaga on meeldima hakanud seelikud ja midikleidid.

Mis sa arvad, kas ja kuidas mõjutab noorte riietumisstiil tänapäeva ühiskonda?

Nutiühiskonnas paraku mõjutab noorte riietumisstiil paljugi. Instagram ja Snapchat on põhimõtteliselt ju selle peale üles ehitatud, et saaks näidata, mida, kuidas ja kus kantakse. On neid, kes võtavad seda kui meelelahutust ja ammutavad inspiratsiooni, aga kahjuks on ka neid, kes hakkavad ennast teistega võrdlema, mõistmata, et fotod on filtreeritud, võltsid ja neil on poseeritud. Nad satuvad ahastusse, tekivad kompleksid, mis viivad depressioonini.

Millist nõu annaksid noortele, kes ei oska endale sobivaid rõivaid ja värve valida?

Ärge jäljendage. Jääge iseendaks. Lahedaks ei tee riietus, vaid suhtumine ja enesekindlus.

Eheteloome pakub Sofia Hallikule intellektuaalset naudingut

by | juuni 21, 2016 | Ilu & Mood

Sofia Hallik on nüüdseks semestri Eesti Kunstiakadeemia doktoratuuris õppinud noor ehtekunstnik, kes keskendub oma loomingus peamiselt analüüsi teel sündinud ehk investigative ehtele.

Tema jaoks toimib ehe ühes revolutsioonilise ja radikaalse meetodiga, mis võimaldab paremini edasi anda ka doktoritöös uuritava täiuslikkuse ideed. Ühe esiletõusva ja teistest eristuva joonena toob Sofia välja intiimsuse: „Kõige adekvaatsema vastuse sellele küsimusele oskavad anda aga vaatajad või minu tööde omanikud. Enda töid on raske hinnata kõrvalseisja pilguga.“ Seejuures toob ta välja aga mõned vaatajate esiletõstetud märksõnad: seksuaalsus, minimalism ja steriilsus – eks igaüht kõnetab ehe isemoodi.

Mõistes oma kirge ilu vastu, otsustas Sofia juba varajases koolieas, et kunst on midagi, millega soovib edaspidi tegeleda. Nüüdseks on ehteloome tema jaoks kui piiramatu tegevus, mis pakub emotsionaalset ja intellektuaalsest naudingut igas etapis: idee sünd, töö materjaliga, valmis ese, ehe uue omaniku kehal. Lisaks sellele on ehe draama, mis on esitatud erootiliselt ilusas ja esteetilises kestas. Selles on oma ilu, mis peidab end eseme sügavuses pinnale pürgimata.

Oma esimese töö, prossi, valmistas ehtekunstnik portselanist. Kuigi materjal ise seostub nii tütarlapseliku kapriissuse ja hapruse kui ka meheliku stabiilsuse ja tugevusega ning seetõttu Sofiale ka väga muljet avaldab, on ta selle kõrvale leidnud teisi meelierutavaid materjale. Praegusel hetkel pöörab ta suurt tähelepanu kummile, mille alkeemia üllatab ja intrigeerib. „Mitte keegi ei oska oodata, et see on kumm ja veel enam painduv materjal. Tavaliselt aetakse see kergesti segi kristalli või klaasiga,“ lisab Sofia.

Praegusel hetkel näeb Sofia ennast aga igati konkurentsivõimelise kunstnikuna olenemata sellest, millisesse „kaalukategooriasse“ ta teistega võrreldes kuulub. Iga valmistatud ehe viib teda järjest uue potentsiaalse ehte ja ideeni. Niisamuti on ka stiiliga, mis kohandub vastavalt ajastule ja hetke olemusele.

Noore ehtekunstniku tulevikuplaanides ei jagu ruumi tagasihoidlikkusele. Praegusel hetkel tegeleb ta ehtekunsti näituse kureerimisega Narvas Kreenholmi villas. Kavas on viis näitusesaali: EKA ehte- ja sepakunsti kateedri looming, sepakunst, EKA ehte- ja sepakunsti õppejõu ehted, põlevkivi projekti näitus ja SA Noor Ehe stipendiaatide looming. Lisaks valmistub Sofia esteetika ja visuaalkultuuri loengu lugemiseks suure, üle 100 kuulajaga auditooriumi ees. Viimasena on plaanis üllatus, millest me kõik õige pea kuulda saame.

Toimetaja: Mari-Liis Koemets

mariliis@yu.ee

YU Magazine on ajakiri inimestest, kes inspireerivad ning suunatud lugejaskonnale, kes soovib olla inspireeritud. Väljaannet saab osta nii müügipunktidest üle Eesti, tellida postiga (üksiknumbri hind 6,50 €) või lugeda hoopis digiversioonis (üksiknumber hinnaga 1,99 €). Nüüdsest müügil ka YU suvenumber.

Hüpe värskesse Eesti aksessuaaridisaini

by | mai 9, 2016 | Ilu & Mood

29. mail avatakse Tallinnas Tali disainipoes noorte disainerite näitus Hüpe/Hype, mis kutsub mõnusale pärastlõunasele peole värsket ehte- ja aksessuaariloomingut uudistama.

Tegemist on Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskonna magistrantide koostööprojekti esmaesitlusega, kus saab näha noorte disainerite loodud põnevaid ning omanäolisi aksessuaare ja tarbeesemeid. Kõik tooted on valminud Tanel Veenre ja Helene Vetiku juhendamisel.

„Kevadine aksessuaaride väikeseeria kursus on alati mõnus pahvak noort entusiasmi ja mängu ilu. Ma siiralt usun ja loodan, et nende kursuste tulemusena muutub kohalik disainiareen elavamaks, kelmikamaks ja värvikamaks“, selgitab Veenre ning lisab „eriline salasoov oleks näha mõnest vingest ideest sündimas hitt-toodet, mis 20 aasta pärast on igas eesti kodus kui armastatud disainiklassik“.

Seekord ei tehta väikseid samme. Näitus Hüpe/Hype on kui hüppelaud, mis viib Eesti noort disaini ikka üha kõrgemale ning kaugemale. Mõned liigagi pikaks ajaks seisma jäänud mõtted tuuakse päevavalgele kõrvuti värske loomepuhanguga, mis kursuse raames on arendatud reaalseteks toodeteks. Näitus on kui tõuge realiseerimaks idee ning andmaks sellele vorm, mis siis edaspidi juba laias maailmas edasi toimetada saab, oma kandja leida ning uusi keskkondasid avastada võib. Värsked lahendused ja põnevad materjalikasutused kajastuvad mitmekülgsetes, isegi ootamatutes lahendustes, mida igal huvilisel on võimalik ka kohapeal soetada. Endale sobiva leiab nii ehtegurmaan, loomasõber kui ka kodukaunistaja.

23 tudengi seas on valik erinevate valdkondade esindajaid, seal hulgas naha-, tekstiili- ja ehtekunstnikke, moetudengeid, seppasid, keraamikuid ning tootedisainereid. Kursuse töödest loodud ekspositsiooni saab uudistada kaks nädalat, mille järel poe esindajad oma valiku teevad ning osa toodetest ka püsivalt müügile võtavad.

Veenre ning Vetiku juhendatud kursuse näituse fännileht asub siin.

Tööde autorid on: Maria Naur, Kelian Luisk, Maarja Roolaht, Jana Žgun, Aivar Reidla, Maarja Mäemets, Andreas Lichfeld, Kristina Puz, Anželika Mändmaa, Denizay Apusoglu, Kadi Adrikorn, Viktorija Domarkaite, Toomas Mäelt, Anni Ilves, Federica Cogliandro, Marta Vaarik, Maria Kahnwailer, Moonika Kase, Hannes Tõnuri, Britta Liisa Brutus, Madli Väli, Kadi Kibbermann ja Piret Mägi.

ERKI Moeshow 2015

by Marika Juusu | mai 26, 2015 | Ilu & Mood

Pildil: Marlen Mais, Andra Nõlvak, Aili Sture

Foto ja video: Marie Sade

Tekst: Marlen Mais

ERKI Moeshow 2015 on selleks korraks läbi, kuid minu kujutluspildis kestab mõningate kunstnike spektaakel endiselt edasi. Meenutan tõdedes, kui väga mulle meeldis, et disainerid oma kollektsioonide esitluse juurde ka väikese vaatemängu olid õmmelnud. 25-e kollektsiooni peale konstrueeriti korralik doos koloriitset emotsiooni, mistõttu oli laval toimuvat ühteaegu nii põnev vaadata, kui ka nauditav kuulata. Ajataju kadus täielikult ning esimese vaatuse lõppedes tabasin end mõttelt, et mismõttes nii kiiresti läkski või!

Teele Koel´i kollektsiooni „Warmth of Heritage“ kandsid hästi välja pikkade punupatsidega modellid, kes end pehmetes läbiõmmeldud Muhu tikanditest inspireeritud mustrites küljelt küljele õõtsutasid. Ma pole taolist lavalist liikumist modellide puhul varem täheldanud. Antud konteksti sobis see aga suurepäraselt nagu jakkide hõlmi kattev ja kaunistav läbi ööside punutud pael.

Iris Vilu kollektsiooni „Froteesus“ puhul oli vanadele kappi seisma jäänud froteerätikutele antud uus hingamine. Olen kindel, et igaüks, kes tundis kasutatud materjalide pildil ära Olümpia karu, koges kerget nostalgialainet endast üle voogamas.

Kindlasti jäi mulle meelde Anu Ernitsa aksessuaaride kollektsioon „Sulgkaal“, kus materjalidena oli kasutatud 25 ja 50 kiloseid suhkru-, soola- ning jahukotte. Lavalisele liikumisele pani efektse punkti modell, kes vihmasabinas justkui suunataju oli kaotanud ning näitepõrandale viimaks üksinda kohmitsema jäi. Kuid nii vist pidigi olema. Väga hästi mängitud.

Gerda Retter, Egle Jaago, Kaari Sibrits, Helene Sepp, Erika Kool ning Liis Turnau ühine kollektsioon nimega „Manivald“ tegi silmale kahe käega pai. Nahast aksessuaarides näisid modellipoisid maskulliinsete sõdalastena.

Katrin Aasmaa kollektsioon „0” esitlus oli ühelpoolt koomiline, teiselt aga vägagi eluline. Disainer tõi lavale maski taha peidetud ostukäruga maailmakodaniku ning asetas ta negatiivse infosumina keskele. Hullult meeldis Jamie xx – Gosh tekitatud müra.

Üheks suurimaks lemmikuks oli Silvia-Sigrid Sillaotsa „RetroGrade”. Geomeetriliste kujundite ning julgete värvidega kudumikollektsioon tekitas modellide liikumises tunde justnagu oleks tegemist arvutimängu lõksu jäänud pisikeste värviliste robotitega.

Kairi Katmann´i „I can see you” puhul jäi vaataja jälgima esimest lavale saabunud rõivakandjat ja kampsunile tikitud silma ega pannud esialgu tähelegi, kui mitmetasandilise areeni erinevatesse nurkadesse kerkisid üles järjest uued mannekeenid. Nemad olid sind juba näinud enne, kui sina neid jõudsid märgata.

Loomulikult tegi šokeerivalt võimsa etteaste Taavi Turk oma kollektsiooniga „Nälg“. Suid lahti hoidvad rauad, põdrasarved ja verised lihakäntsakad tekitasid publiku seas furoori. Inimesed on aga vere suhtes alati kahtepidi reageerinud. On neid, kelle jaoks veri on kosutav, toob elu, kuid on ka neid, kes seda nähes minestavad.

ERKI Moeshow võitja Kristel Kuslapuu haaras vaatajaskonda juba oma esitlusvideoga, seetõttu ei tulnud tema värvika kollektsiooni „Niina“ võit sugugi üllatusena. Maikuu viimasel laupäeval on võimalik Kristiine keskuse aatriumis ERKI Pop-Up poes heita pilk kõigile üritusel nähtud kollektsioonidele, kus neid saab käega katsuda ning soovi korral isegi selga proovida.

« Older Entries