by Liisa Ady Oks | juuli 27, 2018 | Avalehele, Kultuur, Kunst
On ammu teada, et sinine ja roheline on rahulikud ja usaldusväärsed värvid, punane kirglik, aga ka viha tekitav ning kollane rõõmus ja entusiastlik. Need teadmised on meisse meid ümbritseva maailma kaudu kodeeritud ning on olnud aineseks lugematutele kunstiteostele, muusikapaladele ja kirjutistele. Kas olete aga mõelnud sellele, et keegi võib värve hoopis teistmoodi tajuda?
Teatud bioloogiliste tõikade vastu siiski ei saa. Punane on esimene värv, mida laps nägema hakkab, sest selle pikk lainepikkus jõuab lihtsamini silmadeni. Sünd ja surm seostuvad punasega, nõnda ka tapetud loomad ja sõjas voolav veri. Samamoodi punased on mürgised marjad, tuli ja tänapäevased keelumärgid, sest see püüab meie pilku. Punane on läbi aegade olnud oluline kunstis ja religioonis, sellele omistati maagilisi tähendusi – Eestiski seoti randme ümber punaseid käepaelu – ning seda seostati kangelaslikkuse ja ristilöömisega. 1
Mis oleks aga siis, kui keegi ütleks, et tema päike on punane? Või sümboliseeriks aktsiaturul tõusu punase, mitte rohelisega? Vastavalt Jaapanis ja Ida-Aasias ongi eelnev täiesti tavaline. 1 See näitab, et kuigi värvidel on meile evolutsioonist tingituna suur mõju, pole värvitaju mõjutamata ka kultuuriruumist.
Siinkohal oleks sobiv sisse tuua ka keelte evolutsioon. Vanasti usuti, et igal kultuuril on põhilised sõnad iga vikerkaarevärvi jaoks. 1960-ndatel võrdlesid oma märkmeid aga kaks teadlast, Paul Kay ja Brent Berlin. Esimene neist oli uurinud tahitilasi Vaikse ookeani lõunaosas, teine tzeltale hõimu Mehhikos. Mõlemad uskusid, et saab olema raske, kuna neile oli öeldud, et rahvad jaotavad vikerkaart peaaegu suvaliselt. Üllatav oli aga, et tulemusi kõrvutades võis näha, et mõlemal rahval oli värvide jaotus inglise keele omale väga sarnane, kui välja jätta tõsiasi, et neil oli sinise ja rohelise jaoks üks sõna. Californiasse kolinud Kay ja Berlin palusid oma õpilastel koguda värvitermineid 20-lt San Francisco lahe äärselt keelelt ning avaldasid raamatu „Basic Color Terms: Their Universality and Evolution“. Kokkuvõtteks leidsid nad näidete põhjal, et kõigil kultuuridel on sõna musta (pimeda) ja valge (heleda) jaoks. Kui on kolmas termin, siis on selleks punane. Kui on neljas ja viies, on need roheline ja kollane (järjestus varieerub puhuti). Seejärel tuleb sinine. Kõige kõrgemal tasemel olevatel keeltel on 11 põhilist värviterminit: must, valge, hall, punane, oranž, kollane, roheline, sinine, violetne, roosa ja pruun. 2
Kahtlemata oli 20 rahvast maailma mastaabis vähe. Oma teema edasiarendamiseks koostasid nad 1970-ndatel ulatusliku misjonäride võrgustiku abil raamatu nimega „The World Color Survey“, mis sisaldas 110 kirjakeeleta rahva värvisõnu. Leiti, et kõigil rahvastel oli siiski vikerkaarevärvide jagu sõnu olemas. Selle seadis kahtluse alla Alexandre Surrallés, kes väitis, et candoshi rahva esindajatel pole värvitermineid, vaid kui neile näidata värvilist laiku ja küsida „Missugune see on?“ (neil pole ka sõna värv), ütlevad nad ainult sama värvi esemete nimetusi. Pealegi öeldi keraamilisel alusel oleva laigu kohta pigem nagu küps puuvili ja maas oleva laigu kohta nagu veri. Kuna värvisõnad ei tohiks sõltuvalt olukorrast muutuda, olla mingi eseme nimetused ja/või käia üksnes konkreetse esemete grupi kohta, leidis Surrallés, et candoshidel värvisõnu polegi. 2
Seega põhiline erinevus, millised värviterminid inimestel on, seisneb viisis, kuidas värve grupeeritakse. Kuigi teadlased on üsnagi segaduses, võib siiski arvata, et olemas on mingisugune värviterminite evolutsioon. Kuigi vahel eksisteerivad meil kõigil ka ühised värvide kategoriseerimise viisid (seda on näidanud katsed beebidega), on igal rahval oma kultuur, keel ja viis maailmast aru saada. See muudab ka teadlaste töö raskemaks, eriti kui näiteks Malaka poolsaare elanikud sobitavad kokku sinise ja punase ning ütlevad seletuseks, et mees ja naine käivad kokku. 2
Põhjuseid, miks sellesse teemasse värviterminite evolutsioon sisse tuua, on mitu. Kas poleks loogiline, et kui mingil rahval puudub sõna violetse värvi jaoks, näevad nad seda kultuurist sõltuvalt pigem siniselt või punaselt, peaaegu unustades violetse olemasolu? Seda uuriti Namiibias elavate himba inimestega, kellel pole sõna sinine. Kui neil paluti eristada rohelistest laikudest sinine, oli see neile raske või lausa võimatu. Rohelise jaoks on neil aga palju sõnu ja eri rohelistel vahet tegemine lihtne. Seega tehti vastupidine eksperiment (suur hulk rohelisi laike, üks veidi erinev) inglastega, kellel oli raske erinevust leida. 3
Kultuuriruumis, milles pole sinise värvuse jaoks kasutusel sõna, on inimestel raske sinist värvi eristada: nende jaoks näib see rohelisega sarnanevat. Foto allikas sciencealert.com.
Kas suudad toonilt erineva rohelise ruudu tuvastada? Foto allikas sciencealert.com.
Veel üks huvitav seos kultuuri, keele ja värvide vahel on vene keeles, milles tähistatakse erinevate sõnadega hele- ja tumesinist. Seetõttu tajuvad venelased spektri siniseid toone nüansirikkamalt. Seda testiti mõõtes nende aju aktiivsust, kui neil paluti sinise toone eristada, ja võrreldes seda teiste omaga. Professor Anna Franklini sõnul leiti, et ajutegevuses esines küll erinevusi, kuid need ilmnesid alles mõne aja jooksul pärast värvi vaatamist. See näitab, et eri rahvustest inimesed ei näe värvi teistmoodi, vaid hoopis tajuvad neid erinevalt. 4
Ning lõppude lõpuks, kas mäletate musta ja tumesinist kleiti? Või siis ikkagi valget ja kuldset?
Isegi sama kultuuriruumi või pere raames on igaühe silmad, kolvikeste arv ja nägemine individuaalsed. Seega pole sugugi ime, et kipume erinevalt nägema. Vahe on ka meeste ja naiste nägemises. Naised suudavad eristada väikeseid lainepikkuse muutuseid paremini kui mehed ja neil on ka laiem värvisõnavara. Ekraanil vilkuvaid tulesid märkasid aga mehed paremini, samuti olid nad edukamad erksuse määramisel, mille pärast võivad nad olla paremad ka kiire liikumise ja detailide nägemises. Põhjuseks võib olla testosterooni hulk, mis põhjustab neuronite paigutuse. Meestel on suurajukoores (eriti selle visuaalses osas) rohkem testosterooniretseptoreid, mis põhjustab teistsuguse nägemise. Ilmselt oli kiire liikumise ja ereduse märkamine vajalik küttimisel, värvide eristamine aga korilusel. Samadel põhjustel on meestel ka parem nägemine kaugele ja naistel lähedale. 5
Kokkuvõtteks võib öelda, et pole ime, kui esile kerkib aina enam selliseid kleidifenomene, sest värvus on teadlaste sõnul väga subjektiivne. Teiste kultuuride värviterminite kohta on aga just selle subjektiivsuse tõttu võimalik palju uut ja huvitavat teada saada, lisaks annavad need väärtuslikku infot keelte arengu kohta. Ehk peaksime meiegi oma arhailise viisi värvusi kirjeldada – lisades sõnade lõppu -karva – tagasi laiemasse kasutusse tooma?
1 https://www.colormatters.com/the-meanings-of-colors/red
2 https://www.sapiens.org/language/color-perception/
3 https://www.sciencealert.com/humans-didn-t-see-the-colour-blue-until-modern-times-evidence-science
4 https://horizon-magazine.eu/article/how-we-perceive-colour-depends-our-culture-and-language-prof-anna-franklin_en.html
5 https://www.psychologytoday.com/us/blog/brain-babble/201504/when-it-comes-color-men-women-arent-seeing-eye-eye
Autor Liisa Ady Oks
Toimetaja Taali Kuuskla
by | mai 11, 2017 | Kultuur
Foto: HeadRead/Facebook
Alanud on registreerimine kirjandusfestivali HeadRead kirjanduslikele jalutuskäikudele ja töötubadesse.
Kirjanduslikud jalutuskäigud kuuluvad HeadReadi traditsioonide sekka ning igal aastal on jalutuskäikude kavas midagi uut. Tänavu on programmis ühtekokku viis kõnnakut, mis toimuvad neljapäevast laupäevani. Josef Katsi juhtimisel jalutatakse paar korda vanalinnas (see ringkäik on vene keeles), Maarja Vainoga Kadriorus ning Maarja Kangro ja Eva Kolditsaga Kalamajas. Jaanus Vaiksoo eestvedamisel kõnnitakse Siuru jälgedes, millega ühtlasi tähistatakse eelnimetatud kirjandusliku rühmituse sajandat aastapäeva. Jalutuskäikude toimumisajad leiab festivali kodulehelt ning osaleda saab eelregistreerimisega aadressil retk@headread.ee.
Teine traditsioon festivalil on töötoad, mida toimub tänavu lausa neli. Otsa teeb lahti loojutustaja Piret Päär, kes korraldab reedel, 26. mail kell 15 Tallinna Keskraamatukogu suures saalis esmakordselt jutuvestmise töötoa. Iga inimese elu on lugu, selle jutustamise oskus peitub teinekord aga sügaval meie sees ja Piret Päär on selle oskuse avastamise endale südameasjaks võtnud.
Itaalia kirjanik ja kunstnik Davide Cali korraldab täiskasvanutele mõeldud lastekirjanduse töötoa, kus annab hüva nõu, kuidas eelkõige piltidega lasteraamatus ka tekst paeluvaks teha. Töötuba toimub laupäeval, 27. mail kell 11 Prantsuse Instituudis.
Kirjanik Jason Goodwini krimikirjanduse töötuba vast enam tutvustamist ei vaja, sellel saab osaleda laupäeval, 27. mail kell 13 Tallinna Keskraamatukogu suures saalis.
Kaks tundi hiljem ehk kell 15 algab sealsamas saksa suulise sõna kunstniku Tobi Kunze Poetry Slami töötuba „Writing and Performing: Methods of Interaction“. Kunze on inspireeriv esineja, kes oskab publikuga väga hästi suhtlusse asuda, luues näiteks luuletusi publiku seast hüütud lauseist.
Välisesinejate töötoad toimuvad inglise keeles. Töötubadesse saab eelregistreerimine aadressil info@headread.ee. Kõik registreerimised toimuvad põhimõttel kes ees, see mees.
Kirjandusfestival HeadRead toimub 24.-28. maini, lisateavet kogu programmi kohta leiab kodulehelt headread.ee.
by Marika Juusu | juuni 13, 2016 | Kultuur
On teada fakt, et suvel on palju erinevaid üritusi toimumas. Tohutu infotulva all aga ei jõua tihti kõike jälgida ning teinekord jääb seetõttu üht-teist märkamata. Selleks puhuks toomegi teieni nädala jagu erinevad muusikalisi üritusi, kus jagub kuulamist-vaatamist igale maitesele.
esmaspäev, 13. juuni
- Tallinna keskraamatukogu suures saalis (Estonia pst 8) toimub kell 17.30 tasuta kontsert, mis kannab pealkirja „Kevadõhtu Brahmsi, Sibeliuse ja Mahleriga”. Esinevad Tuuri Dede metsosopranil ja Kärt Ruubel klaveril. Vaata lisaks siit.
- XI Tallinna kitarrifestivali raames toimub 13.−17. juuni palju huvitavaid ja välismaiseid muusikakontserte. Täna kl 19.00 on Kumu auditooriumis Vahemeremaade ja Lähis-Ida eksootika teemaline üritus, kus esineb Türgi muusik Cenk Erdoǧan. Vaata lähemalt siit.
teisipäev, 14.juuni
- Mustpeade majas esineb kl 19.00 XI Tallinna kitarrifestivali raames Šveitsi lautolegend Hopkinson Smith. Vaata lähemalt siit.
- Viimsi Vabaõhumuuseumis esitleb kl 19.00 oma suvetuuri „See pole ainult sääskede ja siilide öö” naisansambel Naised Köögis, kus laulavad ja mängivad pilli Sofia Joons, Kristiina Ehin, Katrin Laidre ja Kairi Leivo. Vaata lähemalt siit.
- Rokiklubi Tapper tähistab ülemaailmset punkmuusika ja -liikumise 40. aastapäeva ning esitleb ühte maailma legendaarseima punkbändi Ramonese kauaaegset trummarit Marky Ramone’i. Uues koosseisus Marky Ramoneʼs Blitzkriegi kontsert algab 20.00. Vaata lähemalt Facebookist.
kolmapäev, 15.juuni
- XI Tallinna kitarrifestivali raames toimub kl 21.00 Tallinna Teletornis päikeseloojanu kontsert, kus annab akustilise kontserdi Viljandi kitarritrio – Jalmar Vabarna, Argo Vals ja Jaan Jaago. Rohkem infot näed siit.
- Kännukuke raamatukogu hoovis (E. Vilde tee 72) toimub kl 18.00 traditsiooniline luulepiknik muusikaga. Piknikul esitab luulet Katrin Väli, muusika ja lauluga toetab Priidik Hallas. Luulepiknikul on ka vaba lava, kus soovi korral saavad oma loomingut ette kanda ka osalejad.
- Telliskivi Loomelinnakus (Telliskivi 60a) toimub kl 19.30 tantsuetendus ja -kontsert „Hingelinnud”, mis vaatleb linnulikkust inimloomuse metafoori või võrdkujundina, näitab maailma ning inimesi salapärase, hapra ja muutlikuna. Vaata lähemalt siit.
neljapäev, 16. juuni
- XI Tallinna kitarrifestivali raames toimub kl 19.00 Mustpeade majas Hispaania kitarrilegendi Ricardo Galléni kontsert. Lisainfot näed siit.
- Restoran Al Bastione suveaias astub kl 19.00 laval üles armastatud Elina Born, millele lisaks saad nautida autentset itaalia kööki. Vaata lähemalt siit.
- Kadrioru pargis toimub kl 18.00 suvehooaja avamine, kus esineb Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli puhkpilliorkester. Lisainfot kontserdi kohta leiad siit.
- Nordea kontserdimajas esineb kl 19.00 vene lavalaudade kustumatu täht Ruki Vverh! Vaata lähemalt siit.
reede, 17. juuni
- Tantsuansambel Parvepoisid tervitavad reedel kl 14.00 kõiki Nõmme turul viibijaid tasuta kontserdiga.
- XI Tallinna kitarrifestivali raames toimub kl 19.00 Kumu auditooriumis Argentiinast pärit tangomuusikute Mirta Alvareze ja Fabian Carbone kontsert. Vaata lähemalt siit.
- Restoran Al Bastione suveaias astub kl 19.00 üles imeline hõbehääl Ines. Lisainfot näed siit.
- Vanalinnas, Tervendavad Helid stuudios (Uus tn 19) toimub kl 19.00 huvitav Hang lamamiskontsert, kus esineb Portugali muusik-multiinstrumentalist Fernando Lyra ning õhtu maiuspalaks on müstilise kosmilise kõlaga pill hang trumm. Lisainfo leiad Facebookist.
- Viimsi Vabaõhumuuseumi Kingu talus algab kl 20.00 Viimsi Valgete Ööde festival, kus astuvad üles eurolaulik Jüri Pootsmann ja ansambel Dagö. Vaata lisaks siit.
laupäev, 18. juuni
- Hirvepargis Kalambuuri kohviku ees (Toompuiestee 8) algab kl 13.00 huvitav svingipidu-rattaretk Swing&Ride, kus saab keskpäeval svingida hoogsa muusika saatel ning pärast seda teha sportliku rattaretke vanalinnas. Vaata lähemalt siit.
- Kumu kunstimuuseum tähistab oma 10. tegutsemisaastat ja suve algust suure muusika- ja kunstipeoga Kumu ÖÖ. Õhtu langedes algavad kl 19.00 neljal laval kontserdid, mis pakuvad audiovisuaalseid elamusi nii eksperimentaalse elektroonika, eeterliku indie, kunstpopi kui džässi austajatele. Esinevad briti dream-popbänd A.R.Kane, Taani indiepopbänd Dinner, Ameerika eksperimentaalmuusika täht Eric Copeland, kitarrist-helilooja Robert Jürjendal ja ambient-muusik Kaido Kirikmäe, Etioopia päritolu Soome laulja Mirel Wagner, elektroonilise muusika artist Paul Jebanasam koos audiovisuaalkunstniku Tarik Barriga, Florida psühho-popi duo Prince Rama, eesti veteran-indibänd Röövel Ööbik jpm. Vaata lähemalt siit või Facebookist.
- Restoran Al Bastione suveaias esineb kl 19.00 alati särav laulik Liis Lemsalu. Vaata lähemalt siit.
- Viimsi Valgete Ööde festivali raames esineb kl 20.00 Viimsi Vabaõhumuuseumi Kingu talus kosmiline muusik Mick Pedaja ja Brides in Bloomi bändist tuntud Mikk Tammepõld. Lisainfo leiad siit.
pühapäev, 19. juuni
- Viru keskuse aatriumis algab kl 12.00 üritus „Global Village” ehk suurim maailma kultuuride vaheline pidustus, kus esitlevad rohkem kui 30 riigist pärit noored oma maa kultuuri läbi laulu, tantsu, toidu, rahvusriiete, muusika ja traditsioonide. Vaata lähemalt Facebookist.
Fotod: flickr.com
Toimetaja: Andra Stražev
andra@yu.ee
