Olen nii palju oma tutvusringkonnas kuulnud, kuidas tahetakse ühel või teisel viisil moevaldkonnas läbi lüüa. Nimelt on eriti tuntuks saanud moblogijad ja youtuber’id, samuti ka moedisain ja moeajakirjandus. Oma tutvusringkonnat nägin eriti 2015.-2016. aastatel, kuidas netis “kuulsaks” saamine oli nii paljudel eesmärgiks saanud. Järsku olid kõik moeasjatundjad ja tahtsid näpunäiteid inimestele jagada. Ikka jälle ja jälle nägin sotsiaalmeedias oma tutvusringkonnast inimesi, kes olid hakanud videosid tegema või oma kirjutusi jagama. Esialgu tundus see päris normaalne, aga poole aastaga muutus see maailm nii suureks, et oli tahtmine peast kinni haarata. Mina olen blogimisega tegelenud kolm aastat ning sel hetkel tuli ka endal soov moeblogijaks hakata, mida ma lõpuks ikkagi ei soovinud teostada.
Olen aru saanud, et moes ei ole reegleid ning iga inimene on justkui omaette moeguru, kuid on siiski inimesi üle maailma, keda võetakse eeskujudeks ning kelle mõtted ning ideed tunduvad kõike ekslusiivsemad, kas või näiteks Marilyn Monroe. Nende öeldu on justkui jumala sõna ja kui neid mitte jälgida, siis oled moeühiskonnast väljas. Minu eakaaslaste seas on neid, kes üritavad olla võimalikult originaalsed ja midagi uut välja mõelda. Samas on ka neid, kuhu kaldun ka mina, kes järgivad suurkujusid, stilistika koha pealt saab kindasti välja tuua Rihanna.
Fotod: Rihanna Instagrami konto @badgalriri
Paljude seas on arusaam, et tuleb alustada tasa ja targu: kui sa Eestis tuntuks saad, siis on suurem võimalus ka mujal maailmas läbi lüüa. Mina olen, kuid samas ei ole ka selle väite poolt. Ühest küljest ma nõustun, sest kui sul on suur toetajaskond, siis võidakse võtta sinu sõna rohkem kuulda ka mujal maailmas. Kui kellelegi on juba sinu töö sümpatiseerinud, siis miks ei peaks see ka meeldima teistele inimestele?
On nii palju inimesi, kes on just laias maailmas tuntuks saanud ja alles siis teevad eestlased silmad lahti ja avastavad, et tõesti, see inimene on talendikas. Näiteks Liina Stein sai tunnustust Prantsusmaal ja Inglismaal ning siis alles Eestis. Temast olid inimesed juba kuulnud Eestis küll, kuid looming ei olnud nii tunnustatud. Iris Janvieriga oli just vastupidi: alguses löödi läbi Eestis ja nüüd on tuntuks saadud ka mujal maailmas. Nii on ka noori, kes üritavad Eestis alguses läbi lüüa, nagu on selleks üks mu klassiõde Helen Truuverk, kes on mitmetel moešõudel auhinnalisi kohti võitnud. Kuid on ka sõbranna Birgit Veegen, kes on modellindusega mujal maailmas, eriti Aasias, hea nime teinud, kuid Eestis teda väga ei teata. Nii ongi raske öelda, kuidas noored otsustavad, kuid tundub, et pigem üritatakse kodumaal midagi saavutada ja siis edasi liikuda suure maailma poole.
Moemaailmas proovitakse viimasel ajal läbi lüüa eriti sotsiaalmeedias. Samuti tahetakse ennast erinevalt arendada, aga ei olda kindel, kas parim on Eestis seda teha või mujal maailmas, kus konkurents on mitmeid kordi suurem. Sellegipoolest, kuigi uksed on valla, on väga palju talendikaid noori jäänud kodumaale ning üritavad kuulsust koguda siin. Ehk varsti märkavad eestlased kõiki meie moetalente ka enne, kui muu maailm neid avastab.
Monton ja Eesti Olümpiakomitee esitlesid 13. novembril värsket olümpiakollektsiooni „1918“, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Riin Ellip lõi loo, mille eesmärgiks on võimalikult palju eestlasi peagi algavaks olümpiaks positiivselt meelestada.
Loos “Vaba”, mille sõnade ja viisi autor on Eesti muusik Riin Ellip ning produtsendiks bassimees Siim Avango, kõlavad vabadusemeelsed loosungid. Riin ise peab moebrändiga koostöö alguseks õigel ajal õiges kohas olemist ning hindab õhku, mida talle loominguks jäeti: „Montoni poolt saime loo kirjutamisel palju mänguruumi, seda suunati vaid märksõnadega, nagu positiivsus, noorus, andekus ja vabadus ise.” Ajastut iseloomustavad mõnusad rullkraega kudumid, naistel pikendatud pihaosaga kleidid ning ajastule iseloomulikud detailid.
Montoni kollektsioonijuht Pille Lauring kommenteerib koostööd: „Montoni roll on julgustada eneseväljendust ning seetõttu oleme alati avatud koostööprojektidele, mis seda eesmärki toetavad. Olümpiakollektsiooni raames, mis on kingitus EV100 sünnipäevale, soovisime esile tõsta mõnda andekat eestimaist artisti, kes veel ei ole suurt tuntust kogunud, kuid kelle energia ja loominguline meel meid väga inspireerivad. Kindlasti oleme tulemusega rahul ning loodame sarnaseid – veidi tavapärasest erinevaid – projekte ka tulevikus läbi viia.”
Montoni PyeongChangi kollektsioon on valminud limiteeritud koguses ning on müügil Montoni brändipoodides üles Eesti, e-poes Andmorefashion.com, Tallinki kruiisilaevade Megastar ja Victoria pardal, Tallinna Kaubamajas, Stockmannis ja Sportlandi kauplustes.
Monton, Eesti edukaim moebränd, kuulub Baltika Gruppi. Baltika on Baltikumi suurim brandhouse, mis koondab viite rahvusvaheliselt edukat moebrändi – Monton, Mosaic, Ivo Nikkolo, Baltman ja Bastion. Baltika jaekaubandusvõrk ulatub 130 poeni Eestis, Lätis ja Leedus, lisaks on kõige viie moebrändi kollektsioone võimalik osta e-poe Andmorefashion.com kaudu, mille kliendid asuvad 44 riigis üle maailma. Lisainfo: www.baltikagroup.com
Loole “Vaba” on valminud ka video, kus kantakse Montoni olümpiakollektsiooni riideid. Video autorid on operaator Sander Saard ning režissöör Ergo Pajuväli.
Reedel ja laupäeval, 3. ja 4. novembril kell 18:15 linastub kinos Sõprus (Vana-Posti 8) moefilmide festivali MoeKunstiKino kavasse kuuluv dokumentaalfilm “Meie, Margiela”. Film on äsja valminud ning maailma esilinastus toimus Rotterdamis alles 22. oktoobril.
Film “Meie, Margiela” (“We Margiela”, režissöör Menna Laura Meijer) käsitleb Belgia moelooja Martin Margiela moemaja pärandit ja tähtsust tänase moetööstuse ja autorluse seisukohast. Vaatajateni tuuakse moemaja kujunemislugu paralleelselt selle loomingulise arengu ja edukusega, keskendudes loovusele, autorlusele ja majanduslikule kasule praegusel neoliberaalsel ajastul. Neid teemasid ei käsitleta aga kui midagi enesestmõistetavat, vaid intervjuudest selgub, kuidas paljud Maison Martin Margiela nüüdseks kuulsaks saanud ideed ja kavandid on sündinud juhuse ja intuitsiooni tahtel, mitte hoolikalt läbi mõeldud kontseptsioonide tulemusel.
Moemaja on juhitud suure pühendumusega ning paljuski kõhutundele tuginedes ja loomingulisi riske võttes. Nagu moemaja kaasasutaja Meirens ütleb: „Kui tahta kõigile meele järele olla, siis ei jõua mitte kuhugi. Oluline on teistest erineda, sest pikemas perspektiivis annab see vabaduse süsteemile mitte alluda.“ Filmi soovitab noorte kunstitriennaal Eksperimenta! ning seanssidele teevad sissejuhatuse Eksperimenta! juht Annely Köster ning tunnustatud moelooja Marit Ilison.
Piletid on müügil Piletilevis ja kino Sõpruse kassas. Pileti hind on 6 eurot. Film linastub ingliskeelsena.
Olles ise üks moefanaatikutest, siis moeteemaliste raamatute lugemine, filmide vaatamine või moeajakirjade sirvimine on väga tihedalt seotud minu igapäevaeluga. Minu jaoks on üleüldse väga raske välja valida lemmikut. Näiteks pidin hiljuti välja valima lemmikpildi plakatile koos kooli moe-show korraldustiimiga, aga seda oli raske teha, sest meil kõigil oli erinev arvamus iga pildi osas. Ühele meeldis pilt, kus kõik istusid, teisel kus seisti trepil, kolmandal kuidas kõik üksteise kõrval olid. Mõni uudistab selleks, et iidoliga samastuda. Mõni sellepärast, et tunda ennast teadliku ja targemana.
Kui ÕS välja võtta, tähendab sõna “inspiratsioon” sisendust, loomingulist innustust, kas see ka päriselt nii on? Tänu moekultuurile ja ajakirjadele oleme justkui üks osa sellest hiilgavas ja glamuurest maailmast. Loomulikult ei kao ära ka meelelahutus ning tungiv soov näha ja uurida, mis kellegi elus toimub, sest inimene on ju uudishimulik ja eriti noore jaoks on kellegi teise elu alati põnevam kui enda oma.
Armastan moodi ja eelkõige show’sid ning kõik raamatud, mis sellega seotud on, loeksin ise isiklikult läbi. Sellepärast ostsin ka paar kuud tagasi endale Megan Hessi „New York Through a Fashion Eye“. Mu lemmiklinn on New York ja olen hullupööra huvitatud moest, siis raamat, kus on mõlema kombinatsioon, sobis suurepäraselt. Teemade seas on autor ise, tema lemmiksöögikohad, poed, hotellid ja lõbutsemiskohad. Juures on ka illustreerivad pildid ja mitte eriti suurtele jutusõpradele ka vähe teksti. Kauniks teeb selle raamatu ka kuldselt ääristatud kaaned.
Lemmikajakiri on kahtlemata Vogue, mida loen peamiselt internetis. Ajakirja Teen Vogue olen ka koju tellinud. Kahjuks ei mõistnud ma siis nii hästi inglise keelt, et see tuli mulle kasuks alles aastaid hiljem. Ajakirja Teen Vogue juures meeldib mulle see, et kaasatakse hästi palju noori endaga koostööd tegema nii brändide kui ka ajakirja endaga. Minu isiklik lemmik oli 2014. aasta aprillikuu väljaanne, kui kaane peal oli Shailene Woodley ja just oli Eestis populaarseks saanud film “Süü on tähtedel”. Väljaanne keskendus küll rohkem filmile “Divergent”, kus Woodley samuti peaosas oli. Ajakirja kaane tekst on juba erksates ning vaikselt suvistes toonides ning Shailene armsa näoga. Mäletan, et see ajakiri käis kõige rohkem minu sõbrannade käes ringi, sest kõik tahtsid teada, mis filmis toimub.
Lemmikfilmi mul kahjuks ei ole, aga väga meeldib mulle igal aasta käia MoeKunstiKinos. Sel aastal käisin vaatamas filmi „Haute Couture’i uued valitsejannad“, mis ei olnud siiski nii põnev, kui olin lootnud. Väga oleks veel tahtnud minna vaatama midagi, kuid kiire elutempo juures polnud see kahjuks võimalik. Kuulsin tuttavate käest, et „Z-moemaja“ olevat olnud väga hea.
Tallinna moefilmide festival MoeKunstiKino näitab novembrikuu alguses eriseanssidena värskelt maailmas esilinastunud dokumentaalfilmi “Meie, Margiela” (“We Margiela”), seanssidele teevad sissejuhatuse tunnustatud moelooja Marit Ilison ning noorte kunstifestvali Eksperimenta! peakorraldaja Annely Köster.
“See on üdini siiras ja hinge puudutav film,” kinnitab Ilison. “Kohustuslik kõigile, kes moe vastu huvi tunnevad, sest linateos paotab natukene ust sellesse salapärasse vaimusesse, mis näiteks minu jaoks andis moele kui distsipliinile mõtte.”
Moelooja sõnul on Martin Margiela disainerite disainer, kes kas meeldib väga või üldse mitte. “Moeajalukku on ta ennast koos oma kaaskonnaga kirjutanud sügavate rasvaste tähtedega, sest selline lähenemine – moonutatud lõiked, narmendavad servad, kaetud nägudega modellid – oli 1980. aastate lõpuaastatel, ajal, mil valitses versacelik kuld-kard ja supermodellid, publikule täielik šokk,” selgitab Ilison. “Praegu, 30 aastat hiljem, on šõud tehasehoonetes ja streetcasting tavalised asjad, kuid moeajaloo vaates on Margiela ja tema äripartner Jenny Meirens absoluutsed pioneerid.”
MoeKunstiKino korraldaja Helen Saluveeri sõnul on tähelepanuväärne, et alles 22. oktoobril maailmas esilinastunud film juba Eestisse jõuab. “Mul on väga hea meel, et saame nii olulist moedokumentaali kohe ka kodumaisele publikule näidata,” sõnab Saluveer. “Kuigi MoeKunstiKino festivalinädal oli oktoobrikuu alguses, siis selle filmi puhul teeme eriseansid novembris, kuna enne ei olnud seda lihtsalt võimalik Eestis linastada.”
Film “Meie, Margiela” (“We Margiela”, režissöör Menna Laura Meijer) käsitleb Belgia moelooja Martin Margiela moemaja pärandit ja tähtsust tänase moetööstuse ja autorluse seisukohast. Vaatajateni tuuakse moemaja kujunemislugu paralleelselt selle loomingulise arengu ja edukusega, keskendudes loovusele, autorlusele ja majanduslikule kasule praegusel neoliberaalsel ajastul. Neid teemasid ei käsitleta aga kui midagi enesestmõistetavat, vaid intervjuudest selgub, kuidas paljud Maison Martin Margiela nüüdseks kuulsaks saanud ideed ja kavandid on sündinud juhuse ja intuitsiooni tahtel, mitte hoolikalt läbi mõeldud kontseptsioonide tulemusel.
Moemaja on juhitud suure pühendumusega ning paljuski kõhutundele tuginedes ja loomingulisi riske võttes. Nagu moemaja kaasasutaja Meirens ütleb: „Kui tahta kõigile meele järele olla, siis ei jõua mitte kuhugi. Oluline on teistest erineda, sest pikemas perspektiivis annab see vabaduse süsteemile mitte alluda.“
Filmi soovitab oma kavas ka koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal Eksperimenta! 2017 “Kunst ja majandus”.
Filmi “Meie, Margiela” (“We, Margiela”) eriseansid toimuvad 3. ja 4. novembril kell 18:15 kinos Sõprus (Vana-Posti 8, Tallinn). Piletid on müügil Piletilevis ja kino Sõpruse kassas. Film linastub ingliskeelsena. MoeKunstiKino esitleja on Viru Keskus. Festivali toetajad ja partnerid on ka DHL Express, Rahva Raamat, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuriamet, Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemia, ajakiri Säde, ETV2 ja kino Sõprus.
