by | märts 14, 2017 | Kultuur
15. märtsil kl 17 avatakse Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos näitus “Kes loob linna?”, mis toob vaatajateni linna kujundamise sedakorda tegijate endi pilgu läbi – sõna saavad arendajad, linnavõim ja linnakodanikud.
Tartu näitel uuritakse, kes loovad linna ja millised on nende eesmärgid? Kuidas seda koos paremini teha?
2016. aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud arhitektuurinäitus “Kes loob linna?” on pühendatud Tartu linnavõimu, arendajate ja kodanikuaktivistide tegevuse ja ruumiliste väljundite tutvustamisele.
Samuti esitletakse kaasaegset visuaal- ja tekstikunsti, mis joonistab välja Tartu märkimisväärsed kohad ja voolib linna nägu. Linna vaadeldakse erinevate huvigruppide vaatevinklist. Linnakeskkonna mõtestatud areng sõltub nende gruppide võimest visiooni omada, dialoogi pidada ja koostööd teha. Kui me teame, millised võimalused ja vahendid on linnaruumi arengu suunamisel linnavalitsusel, kinnisvaraarendajal või linnakodanikul, siis oskame paremini koos linna luua.
Mitmekülgse väljapanekuna üles ehitatud näitusel näeb Tartu sündmusruumi kaarti, olulisemaid avaliku ruumi planeeringuid, hästi konteksti sobituvaid arhitektuuriobjekte, aga vilksamisi ka Tartu salapäraseid äärealasid, mis varjatud moel Tartu atmosfääri kujundavad. Näitust täiendavad intervjuud erinevate huvirühmade esindajatega, kelle hulgas on nii linnaplaneerimisega tegelevaid arhitekte ja ametnikke, kinnisvaraarendajaid kui linnaaktiviste.
Näituse kuraatoriteks on kunstiteadlane Pille Epner ja arhitekt Kaja Pae, kelle sõnul keskenduti näitust kokku pannes olulistele linna kujundavatele protsessidele ja initsiatiividele: “Viimastel aastatel tekkinud, kohati üsna tuline diskussioon, mis kriitiliselt küsib kvaliteetse ja Tartule omase linnakeskkonna järele, on märk üheltpoolt läbimõelduma planeerimise vajalikkusest ja teisalt soovist selle suunas liikuda.” Näitusega kaasneb ruumigurmaani kaart, mis tutvustab Tartu nüüdisarhitektuuri ja tartulikke kõrvalradu.
Näitus jääb soolalaos avatuks 23. aprillini.
Näituse raames toimub laupäeval, 1. aprillil kl 15 vestlusring Tallinna mereääre uutest visioonidest.
Kuraator: Pille Epner, Kaja Pae
Näituse kujundaja ja fotograaf: Paco Ulman
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule
Illustraator: Eleonora Kolycheva
by | jaan. 11, 2017 | Kultuur
Arhitektuurimuuseum avab uuenduskuuri järel uksed eksootilise Taiwani nüüdisarhitektuuri näitusega.
Rahvusvaheliselt tuntud kollektiivi Fieldoffice Architects looming on hea näide ruumist, mis sünnib aktiivse kaasamise ja keskkonnaga arvestamise tulemusel. Nende roll arhitektina on võrreldav arsti või ravitseja omaga.
Näitust “Luues kohti: Fieldoffice Architects” saab näha 14.jaanuarist 26.veebruarini Eesti Arhitektuurimuuseumi Rotermanni soolalaos.
Reedel, 13. jaanuaril kl 17.00, peab arhitekt Sheng-Yuan Huang Arhitektuurimuuseumis avaliku loengu, millele järgneb näituse avamine kell 18.00.
Näitus on pühendatud Taiwani päritolu arhitektuuribüroo Fieldoffice Architects loomingule. Enamik büroo asutaja Sheng-Yuan Huangi projektidest paiknevad poole miljoni elanikuga Yilani linnas Taiwanis. Lisaks muutlikule poliitikale ja majandusele raputavad Yilani regulaarselt troopilised tormid ning üleujutused. Seetõttu käsitlevad arhitektid linna ja looduskeskkonda pidevas vastasmõjus toimiva tervikuna. Fieldoffice Architects keskendub eelkõige linnaehituslikele projektidele, tegeledes omamoodi linliku akupunktuuriga, vajalike sekkumistega olemasolevasse linnaruumi. Tegu on tõeliselt sotsiaalsete, avalikkuse huvide eest seisvate arhitektidega, kelle eesmärgiks on luua paremat tänast ja homset.
Arhitektuurimuuseumi direktori Triin Ojari sõnul on näitusel esitletavad hooned ja projektid sündinud küll meist erinevas kultuuritaustas ja asuvad Euroopast kaugel, ent on ometi heaks paralleeliks ka siinse linnakeskkonna uuendamisel: “Nende looming on eeskujulik näide arhitekti, kogukonna ja omavalitsuse tihedast koostööst. Fieldoffice Architects esindab mõneti ebaeuroopalikku, egovaba arhitektuurisuunda, mis on kantud arhitekti kui arsti või ravitseja rollist.” Näitusel eksponeeritakse büroo tähtsamaid töid makettide, jooniste, fotode ning tekstide abil, olulisel kohal on videointervjuud ning filmid valmis hoonetest. Näitust saadab Fieldoffice Architects’i loomingut tutvustav rohkelt illustreeritud kataloog.
Sheng-Yuan Huang (s. 1963 Taipeis) õppis arhitektuuri Tunghai ülikoolis Taiwanis ning omandas magistrikraadi Yale ülikoolis USA-s. 1994 rajas ta büroo Fieldoffice Architects. Huangi töömeetod sisaldab tihedat suhtlust elanike, tulevaste ruumikasutajatega ning hoidub teadlikult äratuntavast käekirjast, originaalitsevast wow-arhitektuurist. Sheng-Yuan Huangi sõnul on arhitektuuri juured looduses: “Elu tõeline vorm ei ole staatiline ega käegakatsutav, vaid efemeerne ning dünaamiline, olles pidevas muutuses.” Fieldoffice Architects esindab põnevat suunda, mis võib oma radikaalse lokaalsusega olla teenäitajaks ka kriisis vaevlevale globaalsele nüüdisarhitektuurile.
by Marika Juusu | dets. 13, 2016 | Kultuur
Pärnus Uue Kunsti muuseumis saab näha rikkaliku filmivalikuga jõulukino kuni 7. jaanuarini.
Iga päev kell 18.00 (v.a 24., 25. ja 31.12.2016) toimuvad põnevad kinoseansid alates lastefilmidest lõpetades dokumentaalidega.
Pilet seansile on 4 eurot, sooduspilet filmimaailma maksab 2 eurot.
Täieliku jõulukino kava leiab siit.
Pärnu Filmifestivaliga koostöös toob Uue Kunsti Muuseum pärnakateni uue Art House-tüüpi kino. Väärtfilme nii Eestist kui välismaalt tuuakse esialgu vaatajateni jõulukino programmina, mille kava on koostatud lisaväärtuse-põhiselt – nimelt peame lisaväärtuseks seda, et kavast leiab filme millel on nii hariduslik sisu kui ka kõrge kunstiväärtuslik taust.
Kavast leiab ka meelelahutuslikke filme kogu perele, aga ka uuemat Euroopa filmiloomingut.
by | mai 12, 2015 | Elustiil
Tekst: Kaili Viljak
Kaili Viljak
Üks tark mees ütles mulle kunagi, et Eestis on kaks aastaaega märg ja porine kevad, mis kestab pool aastat. Selle sisse mahub kolm päeva suve ning teine pool aastast on külm ning vihmane sügis mustade jõuludega. Ei tahaks nõustuda selle väljendiga, kuid selle aastane kevad on nagu teismeline, kes ei suuda ära otsustada, mida täpsemalt tahab, kas sooja päikeselist ilma või tuult ja vihma. Nii nagu kevad, on kultuur kirju ning leidub igale maitsele midagi, ka siis, kui ilm kõige soosivam pole.
17. aprill 16. august saab minna Kumu näitusesaali uudistama “Kunstirevolutsioon 1966” kollektsiooni, tolleaegsete noorte tegijate kunstis ilmnenud uuenduste ning strateegiatega. Tööd olid küll vastuolus nõukogudeaegsete vaadetega, kuid sellegi poolest nägi valminud kunst ilmavalgust ning avardas nii mõnegi vaatleja piiri keelatu ning lubatu vahel.
Vanemast ajast uuemasse tulles, on 14. märts 25. mai Uue kunsti muuseumis üleval Eesti kaasaegne maalikunst koos taaskasutusteemalise näitusega nimega “Anna uus elu: Disain.” Viimane on juba kolmas oma sarjas ning vaatajaskonnas populaarsust kogunud näitus, sest lisaks silmailule pakub see ka põnevaid ideid, kuidas anda uus elu kasutamiskõlbmatule ning leida sellele koht kodusesse miljöösse.
Vastuolu on sütitanud alati meeleolukaid arvamusavaldusi, nii soovitan minna näituse saali ka neil, kes tavaliselt sellistesse kohtadesse ei satu ning kindlasti võtta kaasa mõni sõber, kellega saab hiljem muljetada antud teemadel. Leian, et see avardab meeli ning mõned tunnid kunsti nautides annab tavalisse sombusesse kevadilma veidikene vürtsi ning värskust.
See aasta on kuulutatud muusikaaastaks. Selle raames toimuvad üle Eesti erinevad musikaalsed üritused muuseumides, mille eesmärgiks on kutsuda märkama vaikust ja helisid. Tammsaarest ei saa üle ega ümber MÖÖ raames, soovitan käia ära A. H. Tammsaare muuseumis kuulamas Urmo Kütismaa esinemist, proovida keerukat kandlemängu ning laulda ühine regilaul. Väiksematele jagub tegevust mängunurgas, kus saab mängida karjalaste mänguasjadega ja võtta osa maastikumängust. C. R. Jakobsoni talumuuseumis saab valmistada oma enda muusikariista ning kuulata Silver Sepa esinemist enda valmistatud fantaasiapillide saatel. Lisaks sellele, saab Uue kunsti muuseumis peale eespool mainitud näituste vaadata musikaalseid dokumentallfilme erinevatest riikidest.
Kel aga siseruumidest kõrini saab, siis kummikud jalga ja kevadet otsima. Ka looduses on oma kultuur ning kunst, mille nägemiseks tänapäeva kiire tempo juures kõigil aega ei jagu. Mõeldakse küll, et tean väga hästi, milline on kevad, kuid nagu vanasõna ütleb, et aastad pole vennad, nii on ka iga päev kevades erinev. Pärast kõike seda inimkultuuri, soovitan võtta aeg maha ja keskenduda mõne hetke ka sellele, mis on meie ümber ning nagu muusikaaasta motoks kujunes, kuulata vaikust ning helisid. Muuseumi Öö erinevate programmidega saab tutvuda all olevatel linkidel.
Kumu kunstimuuseum
http://programm.muuseumioo.ee/map/museum?id=158
Uue kunsti muuseum
http://programm.muuseumioo.ee/map/museum?id=217
A. H. Tammsaare muuseum
http://programm.muuseumioo.ee/map/museum?id=107
C. R. Jakobsoni talumuuseum
http://programm.muuseumioo.ee/map/museum?id=146
Välja jäänud muuseumide programme ja eksponaate saab uurida siit:
http://programm.muuseumioo.ee/
