Stiilne rulatüdruk Teele

Stiilne rulatüdruk Teele

Meie ümber on tohutult palju vingeid noori, kes kõik ajavad oma asja. Vahel tahaks kohe rohkem nende kohta teada saada. Nii võtsingi “rajalt maha” H&M kaupluses töötava Teele (21). Trehvasime ühel mõnusal kevadõhtul Pärnu rannas, tegime toredaid pilte, mille kõrvale Teele ka pisut oma elust ja stiilist rääkis.

Foto: Aliis Sinisalu

Kuidas kirjeldaksid oma riietusstiili?

 

Ütleks enda riietusstiili kohta, et peamine on mugavus. Kannan enamasti erinevaid ketse ja tuleb ette päevi, kui kombineerin riietust jalanõude järgi. Tavaliselt näen välja nagu “rulatüdruk”, seda aga alati veidi naiselikuma touchiga.

 

Millal hakkas sinu praegune stiil välja kujunema ja mis võis olla selle ajendiks?

 

See hakkas vaikselt välja kujunema Soome ja Rootsi blogisid vaadates, saades sealt inspiratsiooni. Ma isegi mitte ei mäleta, kuidas ma nendeni jõudsin. Tõenäoliselt bloggeri kaudu. Eestis tol ajal blogimine veel nii populaarne ei olnud. Jah, hästi palju andsidki tõuke minu stiilile need silma jäänud blogid, hiljem tuli muidugi mängu ka Instagram. Teiseks suureks ajendiks oli oma elukaaslase Meelisega kohtumine, kuna teda on rulasport huvitanud juba pikka aega. Meil oli küll üksteist leides juba mõlemal pisut skeiterlik stiil välja kujunenud, kuid siis sai see veel suurema tõuke. Koos oleme me olnud 5 aastat ehk selle ajaga on minu stiil põhimõtteliselt päriselt välja kujunenud.

Foto: Aliis Sinisalu

Kas sind köidab eelkõige elustiil, mis käib rulatamise juurde või ka rulasport ise?

 

Mõlemad. Meenub kohe üks multikas (mille nimi ei meenu), kus kõik keerles rulatamise ümber. Kindlasti oli ka sellel multikal “väike süü” minu stiili kujunemisel 🙂 Ma mäletan, et mulle meeldis see nn rulastiil juba 12 aastasena. Mul oli siis kindlasti kohe vaja saada oma isiklik rula ja selle ma ka sain, kuid tol ajal sõitsin väga vähe. Ma ei osanud ja tegelikult ei olnudki veel kohti, kus seda oleks korralikult teha saanud. Mingil ajal hakkas Meelis mulle sõitmist rohkem õpetama ja nüüd aastakese olen ma ka rulatamist tõsisemalt võtnud. Eks veidi hirmus on, nähes kuidas teised pidevalt üsna valusalt kukuvad. Hetkel kasutangi eeskujulikult kaitsmeid, et kukkumised liiga rängalt ei lõppeks.

 

Mis sa arvad, kui head või halvad on Eestis/Pärnus tingimused rulaspordi harrastamiseks?

 

Minu arvates on rulaspordi harrastamise tingimused läinud aastatega paremaks. Üle Eesti on ehitatud uusi väliparke ja ka Pärnus on korralik rulapark olemas. Suvel on tingimused väga head, kuid talvel on asi veidi kehvem. Õnneks on olukord paranemas, kuna näiteks Pärnusse ehitatakse sellel aastal mitu aastakümmet oodatud sisepark. Kõik ekstreemsportlased panid aasta alguses jõud kokku ja võitsime Pärnu kaasava eelarve hääletuse, tänu millele hakatakse vanasse raba ujulasse siseparki ehitama.

 

Kuidas näeb üldiselt välja sinu nädalakava?

 

Töötan H&M kaupluses. Õhtuti tavaliselt haarame rulad kaenlasse ja liigumegi sõitma või käime minu blogi jaoks pildistamas. Meilivahetused koostöö asjus ja blogiga tegelemine moodustavad üsna suure osa minu nädalakavast.

Foto: Aliis Sinisalu

Omad ka isiklikku blogi. Kust tuli mõte blogi pidama hakata?

 

Inspiratsiooni sain nendest juba juttu olnud Rootsi ja Soome blogidest. Mõtlesin, et miks mitte ise proovida. Esialgu küll kirjutasin nö enda jaoks, harjutamiseks. Mõne aja pärast hakkasin sõpradele/tuttavatele jagama ning aja möödudes hakkas jälgijaskond kasvama. Blogimisega olen samuti umbes 5 aastat tegelenud ning praegu on blogil minu elus üsna suur roll. Muidugi jällegi Meelise abiga sai blogi suurema hoo sisse, kuna ta on minu isiklik fotograaf, kelle tehtud pildid minu blogis ka enamasti näha on. Enne teda pidin ma alati spetsiaalselt kedagi otsima, kes minust paar klõpsu teha saaks.

Huvi korral piilu Teele blogisse, mille sisu on peamiselt elustiil ja mood.

Milliseid soovitusi annaksid teistele noortele oma stiili leidmiseks?

 

Tee, mida armastad! Oluline on jääda iseendaks. Püüdes kõikidele meele järgi olla, on kerge ennast ära kaotada. Fakt on see, et kõigile ei ole võimalik meeldida. Kui jääd iseendaks, peegeldub Sinu siirus ja tõeline pale ka väljapoole.

Foto: Aliis Sinisalu

Foto: Aliis Sinisalu

Foto: Aliis Sinisalu

Foto: Aliis Sinisalu

 

 

Hea sõber, jäta oma kommentaar, milline on Sinu lemmik riietusstiil!

 

 

Pühad toovad Pärnusse rikkalikku kinoprogrammi

Pühad toovad Pärnusse rikkalikku kinoprogrammi

Pärnus Uue Kunsti muuseumis saab näha rikkaliku filmivalikuga jõulukino kuni 7. jaanuarini.

Iga päev kell 18.00 (v.a 24., 25. ja 31.12.2016) toimuvad põnevad kinoseansid alates lastefilmidest lõpetades dokumentaalidega.

Pilet seansile on 4 eurot, sooduspilet filmimaailma maksab 2 eurot.

Täieliku jõulukino kava leiab siit.

pulmafim

Pärnu Filmifestivaliga koostöös toob Uue Kunsti Muuseum pärnakateni uue Art House-tüüpi kino. Väärtfilme nii Eestist kui välismaalt tuuakse esialgu vaatajateni jõulukino programmina, mille kava on koostatud lisaväärtuse-põhiselt – nimelt peame lisaväärtuseks seda, et kavast leiab filme millel on nii hariduslik sisu kui ka kõrge kunstiväärtuslik taust.

Kavast leiab ka meelelahutuslikke filme kogu perele, aga ka uuemat Euroopa filmiloomingut.

Jõulukino plakat

Pärnu kohvik üllatab uute maitsetega

Pärnu kohvik üllatab uute maitsetega

Pärnus Pühavaimu tänaval asuv MUM kohvik üllatab oma uudsete maitsete poolest.

Toidukoha slogan “hingeliselt meeldiva toidu restoran” iseloomustab hästi hubase atmosfääri, hea teeninduse ning põneva menüü kooslust.

Rikkaliku menüü valikus on lisaks mereandidele ka mitut sorti liha. Samuti on MUMil olemas päevamenüü, mis on väga rikkalik ja vahelduv. Klientide eriliseks lemmikuks peetakse aga ka laia ja isuäratavat koogivalikut.

YU külastas kaanestaari konkursi raames MUM kohvikut, kus meid kostitati mereannihautise, röstitud kammkarbi, krevettide ning sinimerekarpidega ning suud tegi magusaks Baileyse brüleekreem vürtsikate metsamarjade ja mandliküpsisega.

 

 

Mood kolib suveks Pärnusse!

Mood kolib suveks Pärnusse!

Juulis saab Eesti parimat disaini avastada suvises Pärnus. Sel puhul küsisime Tiina Talumehe ja Riina Põldroosi käest, miks nad armastavad Pärnu suve ja mis neid võlub suvepealinnas.

Disainerid räägivad ka sellest, milliseid kleite nad valisid M.O.M Pärnu pop-upi jaoks ja miks. Pop-up pood jääb avatuks igal juulikuu nädalavahetusel Hedon spaa & hotellis reedeti kl 12.00-19.00 ja laupäev-pühapäev kl 10.00-19.00.

Tiina Talumees: Pärnu on läbi aegade olnud minu lemmikuid kohti, kus suvel mõnusalt aega maha võtta. Pärnu seostub mulle mahedate õhtutega suveterrassil, lõõgastavate spaahoolitsuste ja lõhnavate lõputute roheliste alleedega. Mulle tundub, et suviti on Pärnus mingi täiesti teine ajaarvestus, teine hingamine. Inimesed on heatujulised ja suhtlusaltid.

Sellest meeleolust lähtudes valisin välja ka Pärnu tunnet edasiandvad prindid ja mudelid. Mugavad lühikesed suvekleidikesed, pits ning mänglev plissee (pressitud kurrustik rõival – toim)  tundus lausa perfektne sellesse atmosfääri.

Riina Põldroos: Pärnu on minu jaoks tõeline lapsepõlvemaa. Mul elas vanaema siin ranna ligidal, nii et olen kõik oma koolivaheajad siin veetnud, tänavatel, parkides ja rannas mänginud, igas kohvikus jäätist söönud! See on minu jaoks üks erilisemaid linnasid üldse, tahan siia alati tagasi tulla.

Valisin kleidid, mis oma kerge olekuga seda muretut suvist kuurordielu edasi annaksid. Siia sobivad kangad, mis iga briisiga liiguvad ja kaasa tantsivad. Värvid, mis meenutavad päikest, lilli ja taevast.

hedon spaa, moeloojad on majas

Moeloojad On Majas ehk M.O.M. on koht, kus saavad kokku Eesti disaini armastavad moehuvilised ning andekad Eesti moeloojad. M.O.M. hüpikpoed leiad suvel mitmetest kaunitest Eesti linnadest. Kõikidel M.O.M üritustel on moeloojad ise kohal, mistõttu on see suurepärane võimalus Eesti disaineritega silmast-silma kohtuda. Veel enam, see on ainulaadne võimalus disainerite nõuannete abil täiendada oma garderoobi hooaja lemmikutega. Pärnus esitavad uut loomingut IRIS JANVIER, Tiina by Tiina Talumees, Embassy of Fashion ja Kirill Safonov.

Täna algab Pärnu filmifestival

Täna algab Pärnu filmifestival

Täna, 11. juulil, algav Pärnu dokumentaalfilmide festival on jõudmas kuldsesse keskikka, sest Eesti vanima filmipeona tuleb ta juba kolmekümnendat korda.

Samas on festival jäänud truuks oma sünnil antud tõotusele kaitsta põlisrahvaste keeli ja kultuuri, riigita rahvakildude õigust elule Päikese all.

11.-17. juulil esitatakse põhiprogrammi, kus lisaks kuuele filmile, mis võistlevad ETV-s Eesti Rahva Auhinnale ja mida ühendab mõte„Lapsed on targemad“, tuleb teatris Endla ja Uue Kunsti Muuseumis ekraanile veel sadakond dokki. Aga needki kõnelevad ajastu valusatest probleemidest. Lahkumisest maadest, kus elu pole enam võimalik, armastusest ja vägivallast perekonnas, inimeseks jäämisest ka kõige ebainimlikumates olukordades.

Merematk

Festivali avab esmaspäeva õhtul kell 19 Endla teatris perearst Madis Veskimägi oma filmipäevikuga „Merematk Tõstamaalt Pärnu ja tagasi“, on ju käimas merekultuuri aasta.

Avapeol pakume kuulata Mari Kalkuni kontserti, põimitud eksperimentaalsete lühifilmidega. Esmaspäevast kuni reedeni saab Endlas ette- ja järelvaadata ka ETV-s etenduvaid võistlusfilme. Siis on filmisõpradel lihtsam langetada otsus, milline dokk teemal „Lapsed on targemad“ hääletada Eesti Rahva Auhinnale. Selle aupalga võitja selgub ETV otseülekandes festivali auhinnagalalt laupäeva hilisõhtul.

Mari Kalkun. Foto Rene Suurkaev

Esmakordselt ilmuvad linale filmid, mida pole enam jäädvustatud inimkätega, vaid hoopis turvakaamerate ja droonidega. Juubelifestivalil troonivad siiski need tööd, kuhu on pandud suur annus inimhinge ja südant. Eriti hingestatud on tudengifilmid Venemaalt, Poolast, Mehhikost, Egiptusest ning Eestist. Mitme riigi filmiõpilased sõidavad Pärnu mitte üksnes omi töid esitlema, vaid ka arutlema dokumentalistide rolli üle maailmaparandajatena.

 

 

Rohkem infot:

Festival Facebookis

Festivali kava Pärnus

Festivali e-kataloog treileritega

Festivali ajaleht.

11.-17. juulini kestab XXX Pärnu Filmifestivali võistlusprogramm Pärnus ning 11.-24. juuli esitatakse valikkava Pärnus, Viljandis, Heimtalis, Urvastes, Jõhvis, Manijas, Ares, Toris, Tõstamaal ja Värskas