by Lislotte Minejev | jaan. 2, 2018 | Ilu & Mood
Olen nii palju oma tutvusringkonnas kuulnud, kuidas tahetakse ühel või teisel viisil moevaldkonnas läbi lüüa. Nimelt on eriti tuntuks saanud moblogijad ja youtuber’id, samuti ka moedisain ja moeajakirjandus. Oma tutvusringkonnat nägin eriti 2015.-2016. aastatel, kuidas netis “kuulsaks” saamine oli nii paljudel eesmärgiks saanud. Järsku olid kõik moeasjatundjad ja tahtsid näpunäiteid inimestele jagada. Ikka jälle ja jälle nägin sotsiaalmeedias oma tutvusringkonnast inimesi, kes olid hakanud videosid tegema või oma kirjutusi jagama. Esialgu tundus see päris normaalne, aga poole aastaga muutus see maailm nii suureks, et oli tahtmine peast kinni haarata. Mina olen blogimisega tegelenud kolm aastat ning sel hetkel tuli ka endal soov moeblogijaks hakata, mida ma lõpuks ikkagi ei soovinud teostada.
Olen aru saanud, et moes ei ole reegleid ning iga inimene on justkui omaette moeguru, kuid on siiski inimesi üle maailma, keda võetakse eeskujudeks ning kelle mõtted ning ideed tunduvad kõike ekslusiivsemad, kas või näiteks Marilyn Monroe. Nende öeldu on justkui jumala sõna ja kui neid mitte jälgida, siis oled moeühiskonnast väljas. Minu eakaaslaste seas on neid, kes üritavad olla võimalikult originaalsed ja midagi uut välja mõelda. Samas on ka neid, kuhu kaldun ka mina, kes järgivad suurkujusid, stilistika koha pealt saab kindasti välja tuua Rihanna.
Fotod: Rihanna Instagrami konto @badgalriri
Paljude seas on arusaam, et tuleb alustada tasa ja targu: kui sa Eestis tuntuks saad, siis on suurem võimalus ka mujal maailmas läbi lüüa. Mina olen, kuid samas ei ole ka selle väite poolt. Ühest küljest ma nõustun, sest kui sul on suur toetajaskond, siis võidakse võtta sinu sõna rohkem kuulda ka mujal maailmas. Kui kellelegi on juba sinu töö sümpatiseerinud, siis miks ei peaks see ka meeldima teistele inimestele?
On nii palju inimesi, kes on just laias maailmas tuntuks saanud ja alles siis teevad eestlased silmad lahti ja avastavad, et tõesti, see inimene on talendikas. Näiteks Liina Stein sai tunnustust Prantsusmaal ja Inglismaal ning siis alles Eestis. Temast olid inimesed juba kuulnud Eestis küll, kuid looming ei olnud nii tunnustatud. Iris Janvieriga oli just vastupidi: alguses löödi läbi Eestis ja nüüd on tuntuks saadud ka mujal maailmas. Nii on ka noori, kes üritavad Eestis alguses läbi lüüa, nagu on selleks üks mu klassiõde Helen Truuverk , kes on mitmetel moešõudel auhinnalisi kohti võitnud. Kuid on ka sõbranna Birgit Veegen, kes on modellindusega mujal maailmas, eriti Aasias, hea nime teinud, kuid Eestis teda väga ei teata. Nii ongi raske öelda, kuidas noored otsustavad, kuid tundub, et pigem üritatakse kodumaal midagi saavutada ja siis edasi liikuda suure maailma poole.
Moemaailmas proovitakse viimasel ajal läbi lüüa eriti sotsiaalmeedias. Samuti tahetakse ennast erinevalt arendada, aga ei olda kindel, kas parim on Eestis seda teha või mujal maailmas, kus konkurents on mitmeid kordi suurem. Sellegipoolest, kuigi uksed on valla, on väga palju talendikaid noori jäänud kodumaale ning üritavad kuulsust koguda siin. Ehk varsti märkavad eestlased kõiki meie moetalente ka enne, kui muu maailm neid avastab.
by Eeva Aleksejev | nov. 14, 2017 | Ilu & Mood
Eestis peab olema more commercial
Sügis 2017, Tallinn Fashion Week. Maailma moelavasid vallutanud modelli Alexandra Elizabeth Ljadovi kommentaarid Eesti moe kohta: “Nad on kasutanud kättesaadavamaid materjale, mida saab Eestis maha müüa. Eestis peab olema more commercial. […] Mis oli eelmisel aastal populaarne New Yorgis, on sel aastal populaarne Eestis.”
Otsekohene, terav ja ausalt öeldes tabav. Me ei saagi Tallinnat võrrelda suurte moepealinnadega ja tõtt-öelda ei peakski. Samas on muljetavaldav lugeda, kuidas paljud meie moeloojad löövad laineid rahvusvahelisel moeareenil. Roberta Eineri kollektsioonid müüakse lühikese ajaga läbi Saks Fifth Avenue luksuskaubamajas või kuidas neid kannavad Dua Lipa ja Lady Gaga. Kristina Viirpalu kollektsiooni näidati ka New Yorgi moenädalal ehk tegelikkuses on Eesti moeloojad ka välismaal kanda kinnitanud.
Mida aga tähendab “more commercial” või, kui vältida anglitsismi, kommertslikum? Eesti on väike, siin on moepealinnadega võrreldes oluliselt vähem kultuurilist segunemist, seega on moealast katsetamist ja subkultuure ka vähem. See tähendab, et tegelikkuses on moelavadel üsna sarnane pilt ja keskendutaksegi sellele, et toode oleks “kantav”. Eestlase maitse on tänavapilti vaadates ja üldistades minimalistlikum ja tagasihoidlikumat joont jälgiv. See ei tähenda, et ma peaksin Eesti disainerite loomingut igavaks. Kindlasti mitte, küll aga ei ole üldpilt stilistika osas ilmselgelt nii varieeruv kui mujal. Kui disainereid on juba oluliselt vähem, siis selle võrra on ka varieerumist vähem. Samas tuleb tõdeda, et selle sügise Tallinn Fashion Week pakkus erinevaid stiile ja materjalide segunemist. Ergutav oli näha erinevaid struktuure, narmaid, litreid ja varieeruvaid palette fuksiaroosast kuldseni välja. Kunstist ja popkultuurist hoolimata on mood äri nagu iga teinegi ja on seega orienteeritud kasumile, seda eriti jaekaubanduse puhul. Kui mõelda Eesti moe ja unikaalsuse peale, meenub mulle esimesena aastatetagune Liisi Eesmaa mosaiigišikk klaasikillukleit – see oli kunstiteos.
Meil on, mille üle uhkust tunda
See, et Tallinn Fashion Week ei ole samal skaalal kui Pariis, London või New York ei tähenda, et meie moemaastikul ei oleks globaalses mastaabis säravaid tähti – vastupidi. Viimase paari aastaga on mu lemmikute seas kindlasti Roberta Einer, kelle Instagram Story’d on tihti muljetavaldavad. Alustades ekraanitõmmistest lauljanna Dua Lipaga sõbrannalikest sõnumitest kuni Saks Fifth Avenue’l läbi müüdud kollektsioonideni välja. Kihvt!
Teine meenuv hetk või mälupilt oli Kriss Soonikut jälgides: kuidas ma ahhetasin, kui nägin teda Instagrami vahendusel moepiibli Vogue kontorisse sisenemas. Neid hetki on olnud veel ning sotsiaalmeedia vahendusel lemmikute jälgimine aitab neid hetki kindlasti juurde tekitada.
Ei ole see hind midagi nii kõrge
Mida ütles Kuldnõela võitja Kristina Viirpalu selle kohta, et tema Haapsalu pitsiga õhtu- või pulmakleidi eest tuleb maksta umbes 4000 eurot?
“Sellise käsitöömahu eest ei ole see hind midagi, mujal maailmas algavad sellise kontseptsiooniga kleiditootjate hinnad viiest tuhandest eurost. Kui tahan inimestele palka ja renti maksta, siis on fakt see, et ma ei saa tellijale peale maksta. Pean oma hinnaga midagi ikka teenima, muidu ei ole sellel mõtet.”
Eesti mastaabis võib selline hind tunduda üüratu, kuid tõepoolest, kui hakata lahkama kleidile kuluvaid töötunde, rääkimata materjalikulust, on Viirpalu öeldu igati õigustatud. Kuigi enne rääkisin võrdlemise mõttetusest, siis kõrvalmärkusena olid Balmaini 2014. aasta sügiskollektsiooni kleidi tikandid väärt 25 tuhat eurot. Haapsalu pits on luksuskaup ning seega on Viirpalu kleitide praegune hind kindlasti madalam, kui see oleks mujal.
Kust alustada? Üks detail korraga
Mida endale osta, kui nelja tuhande euro väärtuses õhtukleit kuidagi elustiili ja eelarvesse ei sobitu? Mina näiteks soetasin firma Helk helkurehte. Helkurid on praktilised ja nende puudumise eest võib saada trahvi, ometi ei tundunud mulle kui disaini- ja esteetikaentusiastile supermarketis reas olev tootevalik kuigi… ahvatlev. Nähavus nähtavuseks, aga kuskil turvalisuse ja disaini vahel peab olema kuldne kesktee. Helk ei ole muidugi ainus variant, sarnaseid tooteid on ka teistelt Eesti brändidelt.
Teine variant on pesu. Kui palju räägitakse sellest, et seksikal ning kvaliteetsel pesukomplektil on enesekindlust lakke tõstev võime. Ilus pesu on riietuskomplekti all justkui tugev selgroog, mis ei ole küll nähtaval, aga mille mõju on kindlasti näha. Keegi ei pea teadma, mis on igapäevase teksade ja teesärgi komplekti all, ometi annab see midagi erilist, pesu olgu korralik. BonBonist on siinkohal paljud lemmikud leidnud enda tee minu kappi.
Eesti moel on jaekaubanduses oma koht. Kuigi Tallinn Fashion Week ongi ehk kommertslikum mõnest teisest moenädalast, ei saa me jääda end suurlinnadega võrdlema. Meie disainerid teevad koostööd maailmakuulsate brändide ja artistidega ning meie moeloojaid tunnustatakse nii Eestis kui ka välismaal. Mina hoian igal hooajal silma peal TFW sündmustel ja Instagrami vahendusel näen igapäevaselt oma lemmikmoeloojate töökust ja loomingulisust. Müts maha!
by Margrit Malva | nov. 9, 2017 | Ilu & Mood
Moevabrik külastas inspiratsiooni saamiseks Tallinn Fashion Weeki. Nüüdseks on tormilisemad arvamused ja komentaarid avalikusele erinevates väljaannetes läbiekseldatud ja oleks sobiv aeg oma muljed ette laduda. Lavakardinad on sulgunud ja Eesti disaini sügisannid on nähtud. Nüüd saab igaüks omale meelepärased valikud teha ning nautida. Milline kuma jääb nende mälestusesse ja millised kajastused jäävad silma? Iga disaineri looming on omanäoline ja originaalne.
Esimese päeva vikerkaar tekitas nii elevust kui ka eelarvamust ja seega jäin huviga ootama ja jälgima ülejäänud päevade värvipaletti. Moevaldkonna tippspetsialistid kogunevad igal aastal ja uued stiilinimetustega moevärvid avalikustatakse n-ö värviraamatutes. Igal pool maailmas lähtutakase moe loomisel ja moekaupade sisseostmisel peaasjalikult raamatus märgitud trendidest.
Kirevate sulgede, tikandite ja rüüzide pillerkaar paneb imestama meie vaos hoitud temperamenti, kuid võib olla on moevärvid need, mis tasakaalustavad päikesesära puudumise. Moenädala nii avasid kui ka lõpetasid indiaanlased, kes on teada tuntud oma kireva sulestiku ja ohtrate värviliste näomaalingute poolest. Kristian Steinberg näiteks liitis Jaapani sulekangast efektselt õliläikelise nahaga. Kanga läige on maailma moetrendides sügis- talvistes kollkestioonides silma jäänud nii, mõnegi tunnustatud moelooja kollektsioonis domineerima.
Sära ja sädelus on välja murdnud õhtumoe ahistavast nišist ja kes tähelepanu ei pelga, võib seda kanda igal pool. Karolin Kuusiku loodud Tallinn Dollsi kollektsiooni põnevaim osa vallutas just värvilise litrisäraga. Põnevaima sillerduse tõi lavale Riina Põldroos, kes näitas seda trikoode ja kalasabana kehale voogavate õhtukleitidega. Virvendava veepinna värvid ja veealused sillerdused – vaevalt on võimalik moematerjali veel elavamasse vormi valada. Iris Janvier loomingus on litrid esitletud modernsemas võtmes ja ühendatud sportliku joonega. Mari-Liis Saretok viis vaatajad oma Kokomo kollektsiooni raames argipäeva kombineerides litsisära dresside või viigipükste ja meestekingadega. Kasutatud on linnu- ja liblikamotiive, mille puhul tekivad paratamatud paralleelid suve ja sära ihalusega.
Piret Kuresaar Design. Foto: Erlend Štaub
Värviteraapilises mõttes on hea, kui vahele pikitakse puhtaid ja neutraalseid toone, seekord võib välja tuua mõne üksiku disaineri, kelle värvikeel on puhas ja selge. Looduslähedasemad värvitoonid esitles Vilve Unt oma ühtlases ja sisainipuhtas kollektsioonis. Kasutades värve summutatud võtmes. Koos Piret Kuresaarega moodustasid nad kohati sünge meeleolu, mis mõjus vaatale värskendavalt. 2017 sügise värviratast keerutades võib võidužetooni paigutada eksimatult värvilisele, sest halli, musta või valget oli kollketsioonides vähe. Õnneks selles vallas joonduvad ka meie disainerid maailma lipulaevadega, sest värvi on Pariisi ja Milano moelavadel rohkem kui kunagi varem.
Väheste disainerite loomingust loonistub välja ühtne värvisõnum, pigem on värvikasutus kaootiline ja kombinatsioonid ei edasta kollektsiooni sõnumit. Eesti mood on võtnud eesmärgiks maailmale paista säravalt ja kirevalt, rohkes pitsivahus ja litriläikes. Julgustavaks noodiks tooksin välja Kristjan Steibergi konseptuaalse lähenemise ja Xenia Joosti julgete lõigega kõneka värvivalikuga kollektsiooni. Disainer võiks lavale tuua kontseptsioone, moodi. Anda vormi sellele, mida me mõtleme ja tunneme järgmisel aastal. Mood on valdkond, mille suhtes igaühel on oma arvamus, kuid tihti on need arvamused palju pinnapealsemad kui mood ise.
by | märts 16, 2017 | Ilu & Mood
Foto: Raul Mee
Eile, 15. märtsil sai alguse kaheteistkümnes Tallinn Fashion Week, mis tervitab moesõpru 15.-17. märtsini. Moenädala avaetenduseks oli moekeskuses Defitsiit toimunud šõu, kus esitleti Wear-Artsi kunsti ja moodi ühendavat rõivakollektsiooni.
15.-17. märtsil toimuv kevadine Tallinn Fashion Week sai avapaugu eile õhtul, mil toimus suurejooneline kunstile ja moele pühendatud etendus. Nimelt astus moekeskuses Defitsiit üles rõivabränd Wear-Arts ning tõi moepubliku ette Eesti kunstist inspireeritud kollektsiooni. Jüri Arraku, Leonhard Lapini ja Maarit Murka kunstiteostest ning vabadusest ja noorusest juhinduva rõivakollektsiooni autoriteks on Eesti Kunstiakadeemia noored ja andekad moetudengid.
“Olen väga üllatunud, kui hästi ja moodsalt tõlgendasid noored disainerid kunsti perspektiivi. Need lõiked on kui laserterad, mis kannavad edasi kunstnike töid ja mõtet,” kommenteerib kollektsiooni brändi Wear-Arts looja Mari Martin. “Mood on kui lõuend, mis toob kunsti inimese teadvusele lähemale ning kannab seda seejärel ka edasi.”
Wear-Artsi värske kollektsiooni “The Art Club” autoriteks on Mari-Ly Kapp, Kertu Kivisik, Kaia Kuusmann, Sandra Luks, Sirli Pohlak, Pamela Põld, Kerttu Reinmaa, Eliise Saar ja Aleksandra Tšusovljanova (Närjänen).
Eilse etendusega lansseeriti ka veebimüügi keskkond Pre-o-Porter, kust moesõbrad nüüdsest Wear-Artsi kollektsiooni osta saavad. Selle platvormi kaudu on kollektsiooni võimalik tellida enne selle ametlikku tootmist ja magusa soodushinnaga. Toode jõuab tellijani ühe kuu jooksul ning lisaks Wear-Artsile löövad seekordsetest Tallinn Fashion Weeki disaineritest projektis kaasa ka Kaidi Kuur ja Diana Arno.
Täna õhtul liigub Tallinn Fashion Week juba Hilton Tallinn Park hotelli, mis on seekordse moenädala ametlikuks toimumiskohaks ning kus astuvad täna üles Kaidi Kuur, Mammu Couture, YEAR by Raivo Holm, Diana Denissova ja Iris Janvier.
Fotod: Raul Mee
by | märts 15, 2017 | Ilu & Mood
Rahvusvaheliselt edukaim Eesti moebränd Monton tähistab tänavu oma 15. sünnipäeva ning toob Tallinn Fashion Weeki raames lavale vastandite võlust inspireeritud erikollektsiooni, millest suur osa on valmistatud käsitööna.
Erikollektsiooni on loonud Montoni disainimeeskond, kuhu kuulub kaheksa andekat disainerit Eestist, Soomest ja Leedust.
Erikollektsioon “Duality” sündis Montonile omaselt kahe juhusliku pooluse kokkupuutepunktis, seal kus nendevahelisest dialoogist tekib midagi sootuks uut, mõneti ootamatut, aga ka andekat ja huvitavat. Nii ühendasid Montoni disainerid uues erikollektsioonis kaks väikest saareriiki, kes on iseloomult vastandlikud – troopiline ja emotsionaalne Kuuba ning karge ja puhas Island.
Erikollektsiooni kangad on hoolikalt valitud; värvid ja mustrid peegeldavad kahe saareriigi omadusi. Erikollektsioon on loodud naistele ja meestele, kes on andekad ja julged ning kelle jaoks on riietus üks viis enese väljendamiseks.
Suur osa erikollektsioonist on valminud käsitööna. Lisaks valmivad kollektsiooni osana spetsiaalsed Tallinna moenädala etenduseks valmistatud peakatted, mis on saanud inspiratsiooni lillelised ja kuumast Kuubast ning kargest ja jahedast Islandist. Kollektsiooni on panustanud kõik Montoni disainerid, kellest igaüks on lisanud sellesse tükikese oma isiklikust käekirjast, luues samas tervikliku kooskõla. Montoni disainimeeskonda kuuluvad Pille Lauring, Hanna Haring, Triin Kaiv, Catlin Kaljuste, Ryte Krakauskaite, Minja Penttinen, Kirthy Kold, Peeter Rästa ja Sille Sarapuu.
Erikollektsiooni kuulub ühtekokku 30 komplekti nii naistele kui ka meestele, millest viis valitud eset jõuavad Tallin Fashion Weeki järgselt enamlevinud suurustes, kuid limiteeritud kogustes müügile Montoni brändipoodidesse nii Eestis, Lätis kui ka Leedus.
Montoni erikollektsiooni “Duality” esitlus toimub Tallinn Fashion Weeki raames 17. märtsil kell 18.00 Tallinn Hilton Park Hotellis.
