Valio algatas toodete magususe vähendamiseks suhkrutalgud

Valio algatas toodete magususe vähendamiseks suhkrutalgud

Valio käivitas suhkru vähendamise programmi, mille eesmärk on vähendada sammhaaval ja samas maitses kompromisse tegemata jogurtite, kohupiimade ja keefiride tootegruppides lisatud suhkrute hulka.

Suhkrutalgute tulemusena on aastaks 2020 nimetatud tooterühmades lisatud suhkru kogus tänasest kuni 30% väiksem.

Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul alustas ettevõte toodete suhkrusisalduse vähendamist juba eelmise aasta lõpus, kui asuti valmistuma juunikuus lettidele jõudnud uute 150-grammiste kohupiimakreemide turule tulekuks.

„Lisaks topside kujundusele uuendasime ka kohupiimakreemi retsepti, misläbi vähendasime lisatud suhkru osakaalu kohupiimakreemides keskmiselt 13%. Tänaseks on turule jõudnud ka väiksema suhkrusisaldusega Alma kohupiimahõrgutised ning järgmisel aastal on fookuses Gefiluse tootesarja, Alma jogurtite ja 380g topsis olevate Alma kohupiimakreemide suhkrusisaldus,“ kinnitas Kalbin.

Sarnaselt Eestile on suhkrutalgud käivitatud ka Soomes, kus protsess sai alguse juba 2015. aasta kevadel ning seni on muudetud koostisega tooted tarbijate poolt ka positiivset vastukaja saanud. „Valio kontserni ühine eesmärk on tõsta tarbijate teadlikkust tervisliku toitumise ja eluviisi osas ning lisatud suhkrute vähendamine on üks osa sellest tervikust,“ kinnitas Kalbin.

Selleks, et suhkrukoguse vähendamise käigus ei peaks tegema kompromisse maitse arvelt, tuleb Kalbini sõnul vähendada lisatud suhkrute osakaalu sammhaaval. See tähendab, et toodete retsepte ja seega ka pakendeid muudetakse pea igal aastal.

„Toiduliidu tervisliku toitumise uuringu kohaselt peetakse suhkrut vaieldamatult kõige vähem tervislikuks toiduaineks. Samas näitas Põllumajandus- Kaubanduskoja tellimusel mullu sügisel läbiviidud piimauuring, et ca 70% tarbijate arvates on täna müügilolevad jogurtid ja kohupiimakreemid täpselt parasjagu magusad. Peame siiski andma inimestele aega harjuda vähemmagusa tootega – vastasel juhul kaotab toode järsu maitsemuutuse tõttu konkurentsis,“ sõnas ta.

Tema sõnul võttis Valio suhkrutalgud ette justnimelt seetõttu, et tarbijatelt laekub üha enam tagasisidet, mille kohaselt võiks turul olla laiem valik vähem magusaid tooteid. „Tarbijad muutuvad üha terviseteadlikumaks ning meie ülesanne toiduainetööstusena on vastata nende muutuvatele soovidele ja vajadustele. Samas tuletame meelde, et süsivesikute kogus piimatoodete pakendil ei võrdu valge lisatud suhkrukogusega. Võrdlused, milles toodetes sisalduvad süsivesikud arvestatakse ümber valgeks suhkruks, on eksitavad. Piimatoodetes sisalduvatest süsivesikutest moodustab pea kolmandiku looduslik piimasuhkur ehk laktoos ja marjasuhkur ehk fruktoos, mis tuleb toodetes kasutatavatest moosidest. See nüanss on teadliku toitumise seisukohast väga oluline meeles pidada,“ rõhutas Kalbin.

Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 400 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.

 

Naised tarbivad rohkem piimatooteid kui mehed

Naised tarbivad rohkem piimatooteid kui mehed

Toiduliit käivitas äsja kampaania, mille eesmärk on tuletada eestimaalastele meelde, kui väärtuslikud toiduained on piim ja piimatooted.

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on piimatooted möödunud aasta lõpus läbiviidud uuringu kohaselt eestimaalaste seas väga populaarsed, kusjuures naised tarbivad enamikke piimatooteid meestest pisut rohkem.

„TNS Emori poolt Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tellimusel läbiviidud uuring näitas, et kui naistest tarbib erinevaid piimatooteid vähemalt kord nädalas keskmiselt 62,3%, siis meeste puhul jääb see näitaja alla 60%. Eriti suur oli erinevus naiste ja meeste vahel kodujuustu ja maitsestamata kohupiima tarbimises – vähemalt kord nädalas sööb neid tooteid 68% naistest, samas kui meeste puhul on see näitaja 54%,“ rääkis Potisepp.

Tema sõnul tarbivad naised meestest sagedamini ka näiteks  jogurtit ja joogijogurtit, kohupiimakreeme ja kohupiimapastasid, naistest mõnevõrra isukamalt tarbivad mehed aga joogipiima ja võid. Kõige populaarsem piimatoode on nii meeste kui naiste seas juust – tervelt 88% nii meestest kui ka naistest ütles, et sööb vähemalt korra nädalas juustu.

Uuringust on märgata piimatoodete tarbimises erinevaid harjumusi ka inimeste rahvuse põhjal. Nii on näiteks hapendatud piimatooted nagu hapupiim, keefir ja pett mitte-eestlaste seas oluliselt populaarsem kui eestlaste seas.

„Kui eestlastest joob vähemalt kord nädalas hapendatud piimatooteid 55% elanikest, siis mitte-eestlaste seas naudib tervislikkusest pakatavaid fermenteeritud jooke vähemalt kord nädalas 67% vastanutest,“ sõnas Potisepp. Samuti tarbivad mitte-eestlased kohukesi eestlastest pea poole rohkem.

Teisalt aga näitas uuring, et juustutooted on mitte-eestlaste seas vähem populaarsed. „90% eestlastest tarbib juustu vähemalt kord nädalas, kusjuures 82% eestlastest tarbib juustu iga päev või mitu korda nädalas. Mitte-eestlaste seas tarbib iga päev või mitu korda nädalas juustu 69% ning kord nädalas 16% vastanutest. Toorjuustu tarbib regulaarselt 54% eestlastest ja 48% mitte-eestlastest,“ rääkis Potisepp.

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on piimakampaania peamine eesmärk tuletada inimestele meelde, et Eestimaal on palju häid toiduaineid, nende seas ka väga väärtuslik piim.