by Eeva Aleksejev | nov. 30, 2017 | Ilu & Mood
Moeblogijate ja -mõjutajate maailm on vastuolulist sära ja salapära täis: ühest küljest on nende tööks justkui oma igapäevaelu sotsiaalmeedias regulaarselt kajastada, olgu see #OOTD (Outfit of the Day) postitustena laitmatu kujundusega veebilehtedel või reisipiltidena Instagramis. Samal ajal on nad jälgijaskonnaga heas kontaktis ning meenutavad neile, kui oluline nende tugi on, sest see tõepoolest ka on oluline. Ometi on nii sarnane see, kuidas vastatakse küsimusele, mis puudutab seda, kuidas blogimisest sai täiskohaga tasutud töö, mis võimaldab elada kadestusväärset ja luksuslikku elustiili: “Ma tegin seda, mida armastan ning nägin vaeva.” Jääb mulje, justkui oleks seal veel salapärane faktor, millest ei räägita ja miks peakski?
Moemõjutaja karjäär on muutunud niivõrd ahvatlevaks, et selle saavutamise ümber on tekkinud omaette äri. Inimesed maksavad raha koolituste eest, mis lubavad sotsiaalmeedias suuremat jälgitavust. Moemõjutajad ise tunduvad kõik rääkivat sama juttu: “Ole täiesti autentne ja Sina ise, ära osta jälgijaid” jne. Mõjutajaks saada on ühtemoodi kergem ja teistmoodi raskem. Mida rohkem sotsiaalmeedias aktiivne oled, seda aktiivsem on ka Sinu profiili jälgitavus. Samal ajal tekib neid pürgijaid üha rohkem.
Mu esimene kokkupuude moeblogijatega oli 2009. aasta kevadel. Mäletan, et nägin sõbrannat sirvimas kellegi #OOTD pilte mõnes nüüdseks välja surnud sosiaalmeedia keskkonnas. Tegemist oli asiaatlike näojoontega tütarlapsega, mustad baleriinad, Chanel Classic Flap. Mõned kuud hiljem kuulsin esimest korda Tavi Gevinsonist, moeblogijate imelapsest, kes juba varajases teismeeas Pariisi ja New Yorgi moenädalate show’sid väisas. See oli Instagrami-eelne ajastu, kus blogija või mõjutaja karjäär tundus ilmatukauge maailma mastaabis, rääkimata Eestist. Selline arvamus oli tingitud ka minu enda kitsamast silmaringist. Ometi tundus moefotograafia ja -blogimise maailm minu jaoks niivõrd maagiline ja on seda siiani.
Kui mõjutajad on tihti blogijad või sellest alustanud, siis kõik blogijad pole mõjutajad. Blogija on töökoht või hobi, mõjutaja aga väljateenitud tiitel. Mõjutaja roll tundub vahel olevat oskus panna kedagi arvama, et just see Aquazzura kleit on põhjus, miks nii hea välja nähakse ning et selle pildistamine postituse jaoks võttiski kõigest paar sekundit aega. Panna inimesi unustama, et selle taga on tunde ja tunde, mis veedetud trenažööril, hilistel öötundidel postitusi kirjutades ja täiuslikku veebidisaini luues ning fotosid töödeldes. Selle taga on tunde, mis pühendatud fännide sõnumitele ja kirjade vastamisele, sest hea mõjutaja on ka oma jälgijaskonnaga heas kontaktis. Lisaks veel need tunnid, mis lähevad negatiivsete sõnumite väljafiltreerimisele.
Juba ühe Instagrami pildi taga võib olla tunde tööd. Minu jaoks oli väga silmi avav briti päritolu Amelia Liana vlog, kus ta Lõuna-Prantsusmaa reisil olles ärkas kell kolm öösel, et jõuda päikesetõusuks põllule pildistama. Meigi tegi ta autos ning kui suur oli pettumus, kui avastati, et sõidusuund oli vale, mis tähendas, et kogu ettevõtmine oli läinud vett vedama. Moemõjutaja Lydia Elise Milleni sõnul töötas ta blogi algusaegadel kolmes kohas korraga, et lubada endale luksuslikumaid oste.
Kõik need väljakutsed võivad panna silmi pööritama ja seda mitte asjata – on ka neid, kes töötavad kolmel töökohal, et üldse katust pea kohal hoida. Kunstilisest seisukohast muutuvad kõik need mured minu jaoks mõistetavamateks. Kuigi tänapäeva tehnika on järjest kompaktsem ja montaažiprogrammid järjest arenenumad, ei muuda see ilmastikku ning seetõttu leidub alati ka neid vigu, mida programm muuta ei saa. Loominguline töö on väljakutseid täis, seda ka parimatel päevadel ja parima tehnikaga.
Pean tunnistama, et sellesse maailma on tihti põnev ära eksida, lihtsalt lastagi endal uskuda, et see kõik on ainult lõbus ja muretu. Kindlasti on mõjutajad oma töös õnnelikud, kuid ei tasu unustada, et ühe pildi taga on tunde ja tunde tööd. Lisaks on oluline väärtustada autentsust, kirge ja rasket vaeva ning selle kõrvalt mõista, et suuremad tegijad ei häbene välja öelda, et just suure tehtud töö tõttu ei näe nad vajadust ka kõiki karjäärinippe välja laotada. Võib-olla leidub mõne moemõjutaja kapis olevate Louis Vuittoni kottide kuhjade taga ka mõni luukere, võib-olla mitte. Igal juhul on see töö, mis nõuab vaeva nagu iga teinegi, isegi kui litrite ja logode glamuur paistavad seda vahel ära peitvat.
tekst: Eeva Aleksejev
by Lislotte Minejev | nov. 1, 2017 | Ilu & Mood
Olles ise üks moefanaatikutest, siis moeteemaliste raamatute lugemine, filmide vaatamine või moeajakirjade sirvimine on väga tihedalt seotud minu igapäevaeluga. Minu jaoks on üleüldse väga raske välja valida lemmikut. Näiteks pidin hiljuti välja valima lemmikpildi plakatile koos kooli moe-show korraldustiimiga, aga seda oli raske teha, sest meil kõigil oli erinev arvamus iga pildi osas. Ühele meeldis pilt, kus kõik istusid, teisel kus seisti trepil, kolmandal kuidas kõik üksteise kõrval olid. Mõni uudistab selleks, et iidoliga samastuda. Mõni sellepärast, et tunda ennast teadliku ja targemana.
Kui ÕS välja võtta, tähendab sõna “inspiratsioon” sisendust, loomingulist innustust, kas see ka päriselt nii on? Tänu moekultuurile ja ajakirjadele oleme justkui üks osa sellest hiilgavas ja glamuurest maailmast. Loomulikult ei kao ära ka meelelahutus ning tungiv soov näha ja uurida, mis kellegi elus toimub, sest inimene on ju uudishimulik ja eriti noore jaoks on kellegi teise elu alati põnevam kui enda oma.
Armastan moodi ja eelkõige show’sid ning kõik raamatud, mis sellega seotud on, loeksin ise isiklikult läbi. Sellepärast ostsin ka paar kuud tagasi endale Megan Hessi „New York Through a Fashion Eye“. Mu lemmiklinn on New York ja olen hullupööra huvitatud moest, siis raamat, kus on mõlema kombinatsioon, sobis suurepäraselt. Teemade seas on autor ise, tema lemmiksöögikohad, poed, hotellid ja lõbutsemiskohad. Juures on ka illustreerivad pildid ja mitte eriti suurtele jutusõpradele ka vähe teksti. Kauniks teeb selle raamatu ka kuldselt ääristatud kaaned.
Lemmikajakiri on kahtlemata Vogue, mida loen peamiselt internetis. Ajakirja Teen Vogue olen ka koju tellinud. Kahjuks ei mõistnud ma siis nii hästi inglise keelt, et see tuli mulle kasuks alles aastaid hiljem. Ajakirja Teen Vogue juures meeldib mulle see, et kaasatakse hästi palju noori endaga koostööd tegema nii brändide kui ka ajakirja endaga. Minu isiklik lemmik oli 2014. aasta aprillikuu väljaanne, kui kaane peal oli Shailene Woodley ja just oli Eestis populaarseks saanud film “Süü on tähtedel”. Väljaanne keskendus küll rohkem filmile “Divergent”, kus Woodley samuti peaosas oli. Ajakirja kaane tekst on juba erksates ning vaikselt suvistes toonides ning Shailene armsa näoga. Mäletan, et see ajakiri käis kõige rohkem minu sõbrannade käes ringi, sest kõik tahtsid teada, mis filmis toimub.
Lemmikfilmi mul kahjuks ei ole, aga väga meeldib mulle igal aasta käia MoeKunstiKinos. Sel aastal käisin vaatamas filmi „Haute Couture’i uued valitsejannad“, mis ei olnud siiski nii põnev, kui olin lootnud. Väga oleks veel tahtnud minna vaatama midagi, kuid kiire elutempo juures polnud see kahjuks võimalik. Kuulsin tuttavate käest, et „Z-moemaja“ olevat olnud väga hea.
by Eeva Aleksejev | okt. 23, 2017 | Ilu & Mood
Eelmisel nädalal tuvustati ajakirjanikele esmakordselt Eesti meeste moemaastiku uusi säravaid tähti, DeMoogi nahast kikilipse ja lipsuaksessuaare. Eesti käsitööna ja vaid hoolikalt valitud materjaliest valmivatest kikilipsudest ja lipsusõldemest rääkisid DeMoog Design House’i brändi loojad Meelika Tammeveski ja Lauri-Kaarel Meri ning DeMoogi nahatöömeistri Monika Vana juhendamisel sai oma silmaga näha, kuidas valmib üks ehe nahast kikilips.
Väikse pereettevõttena loodud DeMoog valmistab põhjamaise disainiga nahast kikilipse ja kogu maailmas eksklusiivseid lipsusõlmi Nu Windsor. Ettevõtte tootevalikus on kahte erinevat tüüpi loomanahast kikilipsud, Butterfly ja Batwing kikid, ning kogu maailmas eksklusiivne Nu Windsor lipsusõlm, mis on mõeldud disainielemendina meeste pikale lipsule. Lisaks kolmele erinevale värvitoonile on Nu Windsori tootevalikus ka eriti omanäolised, Eestis taimpargitud kalanahast valmistatud lipsusõlmed. Kõik tooted valmivad 100% Eesti käsitööna ja vaid hoolikalt valitud materjalidest. DeMoog Design House’i brändi taga seisavad elukaaslased Meelika Tammeveski ja Lauri-Kaarel Meri. “DeMoog sai alguse täpselt aasta tagasi sügisel, kui olime minemas Lauriga viisakamale üritusele. Ülikond seljas, lemmikkingad jalas, aga sobivat lipsu härrale polnud. Nahk materjalina keerles mu peas juba aastaid ning samuti soov midagi ise oma kätega teha. Kui esimene Nu Windsori prototüüp valmis, oli selge, et oleme loonud midagi väga ilusat ja väärtuslikku – Nu Windsor aitab eristuda ja meelde jääda ning muudab paljukantud lipsu justkui uueks,” sõnas Tammeveski.
Nu Windsor on efektne lipsusõlme aksessuaar, mis kinnitub tavalise lipsusõlme peale. Oma nime sai Nu Windsor maailmas tuntud kahekordse lipsusõlme kinnitusviisi ehk Windsori järgi. Lipsusõlme on võimalik fikseerida kahes laiuses, seda vastavalt standardsete laia ja kitsa lipsu mõõtmetele. Lisaks disainielemendile on sel ka praktiline eesmärk, hoides lipsusõlm kindlalt fikseerituna. Tammeveski sõnul on DeMoogi sihiks luua ajatut disaini. “Nahk materjalina kestab sisuliselt igavesti, samuti ei lähe kunagi moest šikk kikilips ega lipsumood. DeMoogi nahast kikid ja lipsuaksessuaarid ongi mõeldud olema ajatud, kandes edasi ehedaid härrasmehelikke väärtuseid ja seda põlvest-põlve – vanaisalt lapselapsele, isalt pojale,” lisas ta.
NuWindsor lipsusõlmed ja Butterfly kikilipsud on Euroopa tööstusdisaini kaitse all ning nende ainuesindus ja tootmisõigus kuulub DeMoog Design House brändile. Ettevõtte tootevalikusse lisanduvad peagi nahast püksirihmad, traksid ja mansetinööbid. DeMoogi tooteid saab tellida ettevõtte kodulehelt www.demoog.ee, osta Tallinna Kaubamajast, Eesti disaini esitlus- ja ostukeskkonnast, Tallinn Design House’ist, disainipoest LesPetites ning KUMU ja ERMi muuseumipoodidest.
Fotod & Sisu: DeMoog Design
