Sinise ja oranži kooslus interjööris.

Juba aastasadu tagasi märgati, et olemuselt täiesti erinevad värvid muudavad üksteist erksamaks. Kui koostati esimesed värviringid, sai kõik selgeks — need värvitoonid paiknevad üksteise vastas. Eriti lihtne on vastandvärve aga kindlaks teha neid üksteise kõrvale paigutades — kahe kõrvuti asetseva vastandvärvi vahele tundub justkui peen must joon tekkivat. Samuti võib näiteks pärast kolmekümmet sekundit punase värvi vaatamist pilku valgele seinale suunates näha rohelist laiku. Otse loomulikult kasutati seda teadmist varemgi — mõelgem kasvõi Jan Vermeerile. Just impressionistid olid aga need, kes tõid vastandvärvide võlu massidesse, sest neil oli ligipääs suurele hulgale küllaltki odavatele ja erksatele masstoodangu värvidele. Kui varem oli tulnud maksta kallist hinda, et osta veidigi kehva kvaliteediga erksat pigmenti, siis järsku oli kunstnike käsutuses tohutu kogus värve. Kuigi impressionistide peamine leivanumber oli objektide kujutamine nii, nagu need tunduvad, mitte nii, nagu need tegelikkuses eksisteerivad, siis kasutasid nad ka vastandvärve rohkem kui keegi teine iial varem. Tähtis oli luua muljeid, seetõttu on impressioniste nimetatud ka muljemaalijateks.

 

Vastandvärvid asuvad värvirattal üksteise vastas.

Kollane ja violetne. Oranž ja sinine. Punane ja roheline. Need kombinatsioonid tunduvad alguses sobimatud, ent tegelikult täiendavad üksteist suurepäraselt. Ei pea palju vaeva nägema, et leida näiteid vastandvärvide kasutamisest sisekujunduses. Mõjukatest sisekujundajatest on neid oma töös kasutanud Dorothy Draper¹. Talle oli omane luua tugevaid kontraste nii värvigammas kui ka mööblivalikus: mõisalikult baroksed või renessanslikud esemed käisid käsikäes kaasaegsetega. Tema julgetest värvivalikutest šnitti võttes on võimalik luua ruume, mis panevad lausa aukartust ja imetlust tundma. Samas aga leidub ka uusi tulijaid, kellele need toonid inspiratsiooni on pakkunud. Näiteks India Mahdavi disainib enamasti lahendusi², milles peamist rolli mängivad kaks primaarvärvi või murtud tooni, ning kombinatsioon mõjub mahendatult, ent mängib kujunduses olulist rolli.

Kuidas aga vastandvärvid enda jaoks sisekujunduses ja muudes eluvaldkondades tööle panna? Selleks on mitmeid viise. Kui panna tuppa punased seinad ja roheline diivan, võib see visuaalselt eriline ja kaunis välja näha, sobides ideaalselt mõnda muuseumisse või villasse pilku püüdvaks ruumiks. Just seetõttu armastavadki professionaalsed sisekujundajad vastandvärve — need tekitavad emotsioone. Kujutage või ette päikselist kollast tuba, mille akendel ilutsevad violetsed kanniksed või siis müstiliselt tumelillat ruumi, milles püüab pilku üksik kuldne sohva! Sõltuvalt värvide kogustest ja suhetest võivad emotsioonid varieeruda müstilisusest kodususeni.

 

Ruumi püsivalt paigutatud lillat võivad täiendada kasvõi kollased lillekimbud.


Samas aga ei pruugi vastandvärve täis ruumid oma tugeva kontrastsuse tõttu elamiseks sobida. Näiteks jätavad punased seinad ruumist tegelikkusest väiksema ja valgusvaesema mulje ning mõjutavad meid, pannes meid kergemini ärrituma. Punane koos rohelisega võib tekitada see-tuba-on-nii-intensiivne-et-ma-ei-suuda-siin-üle-viie-minuti-olla tunde. Seega tuleb eluruume kujundades teha kompromisse. Muidu neutraalsetes toonides toale vaid oranžide patjade või aktsentseina lisamine võib jätta viimistlemata mulje, ent killuke sinist mõne sisekujunduselemendi näol tasakaalustab oranži. Sel viisil jäävad rahulikud toonid põhiliseks, ent vastandvärvid toovad ruumi elevust.

 

Et vältida liiga intensiivset punase ja rohelise kooslust, tasub neid kasutada aktsendina.

Ent vastandvärvid ei pea alati olema intensiivsed või pilkupüüdvad. Üks kergemaid viise luua unikaalne, kuid meeldiv tuba, on kasutada vastandvärvide murtud ja pastelseid toone. Näiteks heleroheline ning -roosa on tuttavad juba rokokooajastust ning tibukollase ja lavendlilillaga ehitud ruum võib mõjuda korraga maheda ja uuenduslikuna.

Rääkides uuendustest — kui plaanite oma tube ümber kujundama hakata, pidage meeles, et alati tasub alustada suuremast mööblist, jätkata detailidega ning alles siis valida seina toon. Kuigi vastandvärvid on väga efektsed, on nende mõju siiski nii tugev, et enne seinte värvimist tuleks visandada disain ning koju tuua hulk värvikarte. Siinkohal pidage meeles, et värvitoon pisikesel näidiskaardil mõjub alati heledamana kui sama toon seinapinnale kantuna. Alustuseks tasuks katsetada väiksemate pindade ja seintega, et mitte sattuda juba eelnevalt kirjeldatud ruumi, milles viibimine on intensiivsuse tõttu rõhuv. Samuti võiks olla ettevaatlik punase ja rohelise vahekorra ning heleduse-tumedusega, sest muidu võib tuba ruttu muutuda aastaringseks jõulumaaks.

Tänapäeval on meie käsutuses sadu ja sadu värvitoone ning lõputult võimalusi, kus neid kasutada: tekstiil, värvisegud, keraamika, rõivad, interjöör ja eksterjöör ning kaamerad, mis kõik need toonid tõetruult fotole püüavad. Igal momendil ümbritseb meid rohkem värve kui iial varem. Olgem siis julgemad värve kasutama, sest nendega maitsekalt interjööri vürtsitades jätavad nad kustumatu mulje.

 

¹ Dorothy Draperi disanitud ruumid: https://www.dorothydraper.com/commercial/

² India Mahdavi disainilahendused: http://www.india-mahdavi.com/32/projects/bars-restaurants/germain.html;  http://www.india-mahdavi.com/1056/projects/exhibitions/ralph-pucci-new-york.html

Autor Liisa Ady Oks
Toimetaja Triinu Mölder