by Kadri Toomsalu | juuni 28, 2018 | Avalehele, Disain, Sisekujundus
Valik suur ja lai? Mitu rulli peaksin ostma? YU tõttab appi!Tapeeti on kasutatud juba 16. alates sajandist. Sellega saab üsna kiiresti ruumile uue hingamise ja miljöö anda. Tapeet loob kindlasti ka hubasema mulje kui värvitud pind. Neid on väga erineva olemuse ja stiiliga, kuid annan ülevaate kõige enam kasutatavatest materjalidest.
Tapeedid jagunevad koostise ja valmistamistehnoloogia järgi nõnda:
- pabertapeet,
- tekstiiltapeet,
- vinüültapeet,
- värvitav tapeet,
- korktapeet ja
- vedeltapeet.
Pabertapeet
Sobib teadlikule tarbijale, kes pöörab erilist tähelepanu keemilisele koostisele. See on valmistatud vanapaberist ning selle värvimiseks kasutatakse linaseemneõli ja maisitärklisest valmistatud tinti. 100% ökoloogiline ja allergiavaba toode.
Tekstiiltapeet
Sellega on seinu kaunistatud juba sajandeid. Tekitab eriti sooja ja luksusliku miljöö. Tekstiilina kasutatakse villa, puuvilla, džuuti, siidi, lina ja viskoosi.
Psst! Tapeedisalongides on saadaval ka tule- ja pleekimiskindlaid tekstiiltapeete.
Vinüültapeet
Väga vastupidav ja sobib ideaalselt igasse ruumi. Jah, isegi vannituppa. Seda on lihtne paigaldada ja hiljem puhastada.
Vinüültapeedi kasutamisest võiks hoiduda, kui peres on allergikuid.
Värvitav tapeet
Tänuväärne lahendus ennekõike vanematsorti majades, kus halva ehituskvaliteedi tõttu seinte sirgeks saamine palju probleeme tekitab. Sellegipoolest on selle vahepeal suurmoeks olnud materjali hiilgeaeg möödas. Eluruumidesse pole teda õigupoolest kunagi soovitatud.
Inim- ja keskkonnasõbralikum alternatiiv on värvitav naturaalne paberist tapeet.
Korktapeet
Taastuv ja looduslik materjal kork on hea soojapidaja, kuna salvestab soojust ja peegeldab seda tagasi. See on ka hea heliisolaator: takistab helide kostmist ühest ruumist teise.
Sobib hästi allergikutele, kuna ei tekita ega kogu tolmu ja on lihtsasti puhastatav.
Vedeltapeet
Puuvillast, tselluloosist, mineraalidest ja siidkiududest loodud mass. Hea alternatiiv tavalistele tapeetidele ja värvidele. Sobib igasse interjööri hubasuse loomiseks. Vedeltapeeti on kerge parandada ja vajadusel isegi teise seina ümber tõsta.
Samuti on see helineelav ja sobiv allergikutele.
Mustrivalikul pea kindlasti meeles…
Väikesed mustrid täiendavad taustavärvi ning tuba võib tegelikkusest suuremana mõjuda.
Suured mustrid teevad visuaalselt huvitavamaks, loovad intiimse õhkkonna, kuid võivad ruumi näiliselt väiksemaks muuta.
Kuidas tapeedikulu arvestada?
- Eurorullid on 0,53m laiad ja 10,05m pikad, seega on ühes rullis ligikaudu 5 ruutmeetrit tapeeti.
| Ruumi ümbermõõt x ruumi kõrgus : 5 = vajaminev eurorullide arv. |
- Jämedakoeliste tapeetide rullid on 0,53m laiad ja 33m pikad, seega on ühes rullis ligikaudu 17 ruutmeetrit tapeeti. Jämedakoelise tapeedi puhul on vaja sisse arvestada ka akende ja uste pinnad.
| Ruumi ümbermõõt x kõrgus : 17 = vajaminev jämedakoeliste rullide arv. |
PS! Kindlasti tuleb arvesse võtta ka ruumide ja mustrite eripärasid!
Autor Anni Velks
Toimetaja Kadri Toomsalu
by Kadri Toomsalu | juuni 22, 2018 | Avalehele, Elustiil
Kohvik Läti Saatkond asub Tõrvas Valgamaal. Kuna Tõrvat peetakse Kagu-Eesti suvituslinnaks, on see hea söögikoht, kus peale ujumist end veidi kosutada.
Kohvik Läti Saatkond. Foto allikas Läti Saatkonna Facebooki leht.
Kohvikul on välisterass ning sees mõnus ja hubane vibe: istekohti leidub nii toolidel kui ka diivanitel, taustaks mängib muusika. Toiduvalik on lai: hommikusöökidest pitsadeni. Pearoogade kõrval pakutakse erinevad salateid, suppe ja pastaroogi, samuti on valikus mitmeid taimetoiduroogi. Maiasmokadki ei pea pettuma, sest menüüst leiab šokolaadi-fondant’i, erinevate lisanditega jäätisepalle, palju kooke ja saiakesi. Kohviarmastajale on valikus palju kohvijooke. Kui kohapeal süüa ei jõua, saab eine ka kaasa osta.
Südamlik cappuccino. Foto autor Merit Mäekalle.
Muide — road näevad väga isuäratavad välja! Toidud, mida maitsesin, viisid lausa keele alla. Külastasin kohvikut sõpradega ning nõnda avanes võimalus lausa mitut rooga maitsta. Tellisime Caesari salati paneeritud kanaga, kanafileetasku toorjuustu, päikesekuivatatud tomatite, ürdikartulite ja virsikusalatiga, lõhefilee köögivilja-kuskussi, värske salati ja kirsikastmega ning vürtsise krevetisupi. Eelnevalt olen proovinud ka erinevaid pitsasid ning ka nendes pole pidanud pettuma. Hinnad on keskpärased, kuid kvaliteet hinda väärt. Teenindus on kiire ning klienditeenindajad väga sõbralikud.
Kui oled Tõrvasse tulemas, tasub see koht kindlasti külastamist. Kohvik asub kesklinnas ning on avatud hommikul 8.30-st kuni õhtul 20.00-ni. Autoga reisijaid ootavad parkimiskohad. Rohkem infot saab kohviku Facebook’i lehelt.
Autor Merit Mäekalle
Toimetaja Kadri Toomsalu
by Kadri Toomsalu | juuni 20, 2018 | Avalehele, Disain, Ettevõtlus, Ilu & Mood, Turundus & müük
Karin Kallas. Foto autor Davide Annibale.
Soojal suveõhtul sain Tallinna vanalinnas pesitsevas kohvikus kokku Karin Kallasega, et rääkida ettevõtlusest. Tutvusime 2017. aasta septembris Disainiööl, kui sattusin tema Müürivahe stuudiosse. Olin hämmastunud, sest tooted olid viimistletud viimse detailini ja disain oli minimalistlik, kuid silmapaistev. Muidu küllaltki valiva ja kriitilise pilguga inimesena oleksin sealt endagi üllatuseks nii mõndagi soetada tahtnud. Taas kohtudes jõime Kariniga kohvi ning rääkisime brändi loomisest, üles ehitamisest, turundusest ja kõige sellega kaasnevast.
Algus
Stuudio Nahk teeb kvaliteetseid nahkkotte ning -aksessuaare. Hetkel Tallinna vanalinnas Müürivahe 17-1 aadressil paiknev stuudio loodi 2012. aastal. Karin on õppinud EKAs nahakunsti ning lõputööks tegi ta jalatsikollektsiooni. Projekt oli seotud Stuudio Nahaga ning sellest hakkasid edasi arenema kottide ning aksessuaaride ideed. Taoline ettevõtmine nõuab aega, pühendumist ning kindlat visiooni.
EKAs õppides sai Karin praktikale Ivo Nikkolo brändi juurde, mis laiendas tema arusaama erialast. Eestis suure brändi juures õppides on võimalus saada meeletult kogemusi, tutvusi ning teatud aspekte võib teise nurga alt nägema hakata. Olles õppinud ja elanud erinevates Euroopa linnades, on Karinil nii mõndagi jagada. Näiteks kolis ta aastaks Itaaliasse teadmisega, et läheb õppima nahakunsti. Ta võeti kooli vastu, kuid kohale jõudes teatati, et sellist eriala pole ning ta suunati hoopis moe erialale. Olgugi et kõik ei läinud plaanipäraselt, selline kogemus paigas, mis on tuntud moe Mekana, tuleb alati kasuks ja on väga arendav. Itaalias veedetud aasta õpetas, kuidas moetööstus tegelikult toimib ja milliseid termineid kuskil kasutatakse. Ainult raamatust õpitust alati ei piisa, kogemus on tohutult oluline.
Stuudio Nahk käevõrud Metal. Foto autor Getter Kuusmaa.
Stuudio Nahk
Disainerkotid ja -aksessuaarid sünnivad Tallinna vanalinnas ning mida kantakse üle maailma. Stuudio on alguse saanud väikesest ideest ning teoks saanud sihikindlalt vaeva nähes. Kõik hakkas kasvama, kui tiim suurenes ja esimene stuudio renditi: siis tekkis võimalus millelegi konkreetsele keskenduda. “Korraldasime tööjaotuse ning tekkis suurem vastutus. Kõike ei ole võimalik ega mõtet üksinda teha,’’ ütles Karin.“Ühel hetkel kirjutas meile kunagine loomeinkubaatori pood Zero, et soovib meie tooteid enda kaupluse tootevalikusse.’’ Alguses oli Karin väga skeptiline ega uskunud eriti, et keegi võiks tema tooteid osta. Varsti tuli neilt aga uus kõne, sest mitmed Stuudio Naha tooted olid välja müüdud ning sooviti kaupa juurde. Juurde tootmiseks tuli appi elukaaslane, kes on hoopiski õiguse ja riigiteaduse taustaga ega tea nahast suurt midagi, kuid ulatas sellegipoolest abikäe. Ta õppis lõikeid tegema ning tiim oligi kohemaid suurem ja tugevam. Hiljem tulid appi ka praktikandid.
Kavandid
“Ma ei tee kavandeid,’’ ütles Karin ja naeris. “Analüüsin ideid pikalt. Vahel kritseldan midagi mõnele paberile ja panen kindlasse kohta. Hiljem üle vaadates teen lõpliku otsuse, kas idee on piisavalt hea või mitte. Vahel ei meeldi mulle mõni vana idee üldse, teinekord mõtlen, miks mõni juba ellu viidud ei ole.” Istusime kohviku õuetoolidel ning Karin ütles äkitselt, et tema jaoks on linnapildis kõndivaid kotte rohkem kui inimesi. Ta paneb alati inimeste käekotte esimesena tähele. “Paljud Stuudio Nahk tehtud kotid kannavad inimeste nimesid, sest see seob paremini. Mõned nimed on tulnud ka tuttavate või sõbrannade järgi. Kotti vaadates mõtlen, et see sobiks just talle.’’
Kott Bianca. Foto autor Getter Kuusmaa.
Tootmine
Enamik nahast tuleb Itaaliast ja Hispaaniast. Olenevalt tootest on ka erandeid: materjal tarnitakse vastavalt tooteiseloomule ja värvitoonile. “Uue toote puhul alustan mõõtudest, lõigetest ja materjialist. Esimese prototüübi püüan alati teha nii hea, et selle saaks vähemalt selle ülesse pildistada. Väikesed tehnilised vead lihvin edaspidise järeltöötluse ja viimistluse käigus. Teeme praegu näidiseid, et tootmist kolida. Tahaksime Itaaliasse minna, sest seal on vastav kultuur ja oskused. Otsime kohta, kus oleks parem masinapark, sest see annaks meile võimaluse panustada rohkem aega turunduse ja müügi arendamisse. Mitte et meile ise teha ei meeldiks, vaid pikas perspektiivis on oluline mõelda ka iseendale. Vahel toodamegi ette, saaksime tootmispausi lubada ja veidi puhata.”
Müük
Eelmisel aastal müüdi kõige rohkem kaupa just enda stuudiost, sel aastal aga erinevatest butiikidest ja poodidest. “Kotti on enamasti lihtsam müüa kui riideid,” nendib Karin. “Internetipood on tore, kuid kui tegemist on kalli tootega, siis ei ole inimesed eriti usaldavad. Mõnes riigis, näiteks Lätis, ei ole internetikaubandus sugugi populaarne. Müük sõltub palju ka sellest, mis hetkel moes on, see käib lainena. Kogu senine kaubandusmudel on kokku kukkumas ja vananenud ning seetõttu on kõik ettevaatlikud.”
Praegu läheb ekspordiks umbes veerand toodangust. “Me pole veel jõudnud eksporti nii palju panustada, kui võiks. Alates selle aasta jaanuarist oleme sellele rohkem rõhku pannud. Palkasime müügijuhi, kes just välismaa klientidega tegeleb. Tahame oma tooteid müüa butiikides, kuid keeruline on õiget kohta leida. Kohati on see justkui katse-eksitusmeetod. Müügijuht on praeguseks saatnud umbes nelisada kirja ja saanud ainult kolm positiivset vastust. Põhilisteks vastusteks on kas A — nad ei võta kaupa, sest tootevalik on juba piisavalt suur või B — neil on praeguse hooaja kaup juba tellitud ning peab ootama kuni uuesti tellima ja valima hakatakse. Moemaailmas peab kogu aeg sihtima õiget kuud ja hetke. Muidugi on ka öeldud, et neil on juba sarnane bränd sees, mis on tuntum ja müüb seega paremini. Panime oma asju ka USA platvormile müüki, kuid seal oli populaarne ainult üks toode — sülearvuti kott — muu paraku ei müünud. Vahepeal oli tunne, et keegi ei taha meid. Alguses läks kõik südamesse, aga pärast kasvas paks nahk. Kulus viis kuud enne, kui midagi looma hakkas.”
Kott Lola. Foto autor Getter Kuusmaa.
Stuudio Nahk on kaalunud ka messidel eksponandina osaleda, kuid liikvel on teooria, et samal messil peaks käima vähemalt kolm aastat järjest. “Süsteem on järgmine: esimesel aastal oled uustulnuk, teisel vaadatakse, et oled veel elus ning kolmandal aastal usutakse, et kui toimid, teed ajad asja järelikult hästi. Meie eelistame siiski kauplustede juurde jääda, kuid peamiselt täiustame ikka enda brändi ja poodi, meie vundamenti. Päris oma asi tagab meile sõltumatuse ning võõraste poodide juurdehindlus on meeletu, ligi pool hinnast. Muidugi on veel üks võimalus show room’ides eksponeerida.”
Noorele loojale
“Nooremale endale annaksin nõu mitte kõike ise teha. Ära ürita teha kollektsiooni miljonist tootest, vaid leiuta paar kindlat mudelit, viimistle ning tooda vajadusel erinevaid värve. Ära otsi inspiratsiooni Pinterestist, vaid tänavatelt, loodusest ja mujalt päris maailmast. Kellegi pealt maha ei ole mõtet teha. Igal pool on nii palju crap’i. Kui midagi teed, siis ole ainulaadne (pardon my French)! Kui sulle miski huvi pakub, siis avasta kohe ja varakult. Ära mine ülikooli ajal tööle baari vms, mine huvialaga klappivasse keskkonda. Kui mood, siis näiteks Zara. Julge küsida! Kõike ei saa ise teada ning alati on hea konsulteerida asjatundjaga.”
Kuidas alustada
“Eestis on palju asutusi, kes toetavad noori hakkajaid tegijaid. Tehakse koolitusi ning workshop’e. Meie käisime ka paljudel koolitustel, alustades turunduse ja brändinguga ning lõpetades esinemisega. Käisime loomeinkubaatori suvekooli seminaril õppimas, kuidas ennast müüa, sest see on oluline osa kunstimaailmas hakkama saamisest. Selles aspektis tasub alati vaadata, kuidas teised teevad, ning praktika õpetab meeletult.”
Autor Gerli Tooming
Toimetaja Triinu Mölder
Video autor Getter Kuusmaa
