by Marika Juusu | veebr. 9, 2016 | Ilu & Mood
Baltika Grupi moebrändid Monton, Ivo Nikkolo, Bastion, Mosaic ja Baltman esitlevad uusi, saabuva hooaja trendidest ning värviküllusest pakatavaid 2016. aasta kevadsuviseid kollektsioone.
Monton sukeldub nii naiste- kui ka meestekollektsioonis värskesse kevadrohelusse ning toob linnarõivastesse mängulise kerguse. Brändi kevadine tärkamine äratab kaunid värvitoonid ning toob kollektsiooni nii tagasihoidliku minimalismi, itaalialiku luksuse kui ka sportliku lihtsuse. Nii naiste – kui meestekollektsioonis leidub trendikaid pastelseid toone, mis suvele lähenedes erksateks värvideks muutuvad.
Ivo Nikkolo uue kollektsiooni tagamaad ulatuvad aga Jaapanini. Seekordne kollektsioon keskendub naiselikkusele, rangus on asendunud naturaalse ja pehmema meelega ning rõhk on enesekindlusel, mis tuleneb sisemisest tasakaalust. Kollektsiooni toonid on puhtad ja lihtsad ning aktsentvärviks on just Jaapani kultuurile iseloomulik punane toon. Ivo Nikkolo brändi keskmeks on kvaliteetne disain ning brändile omane skandinaavialik esteetika on arhitektuuriliste mõjutustega.
Alati naiselikust, laia kleidivalikut pakkuvast Bastionist leiab erinevates pikkustes elegantseid kleite, efektseid seelikuid ja mugavaid jakke. Bastion aitab leida sobiva riietuse igaks ürituseks, olgu tegemist suvise aiapeo, piduliku kontserdi või formaalse tööüritusega.
10. juubeliaastat tähistav ja nii naistele kui meestele suunatud Mosaic pakub jätkuvalt ajatut elegantsi. Mosaici modernsed klassikud on seekord ammutanud inspiratsiooni eelnevate kümnendite mustritest, siluettidest ja ajastute ikoonidest ning seadnud esikohale kvaliteedi, mugavuse ja funktsionaalsuse.
Baltman on alati olnud tuntud just kõrge kvaliteedi poolest ning keskendub sellele nüüdki. Seekord on Baltmani meesterõivaste valik inspireeritud kuldsetest kahekümnendatest, kombineerides seeläbi nii trendiesemeid kui ka aegumatut klassikat. Brändi rõivad on tuntud ka oma uuenduslike kangaste poolest – peenvillase väljanägemisega kangad on veekindlad ning Baltmani pintsakutele on lisatud mobiiltelefonide kiirguskaitse, viimased on poes ka eraldi märgistatud.
Kollektsioonid jõuavad nii kauplustesse kui ka veebipoodi müügile alates 11. veebruarist. Uudisena pakub Baltika nüüd ka võimalust sooritada ostud veebipoest ja saada pakk kätte sobilikust kauplusest.
Kollektsioonide fotogaleriid saab näha SIIN
by Marika Juusu | veebr. 5, 2016 | Persoon
Kui Ahti Pikkur (23) neli aastat tagasi Pärnust Tallinna poole sõitis, oli tal kindel plaan – kuumavereline kuuekordne Eesti Meister korvpallis oli otsustanud õpingute kõrval Mereakadeemias hakata tegelema hoopis poksiga. Valitud treeningsaal juhtus aga tol hetkel remondis olema ning Ahti sattus sõbra soovitusel Sparta Spordiklubisse, kus Kevin Renno eestvedamisel tegutseb Taipoksi klubi. “Ma olin füüsiliselt tugev, olin uhke ja üleolev oma saavutuste üle. Pidudel tekkisid alati probleemid, kas nüüd just seetõttu, et olin palju Van Damme filme vaadanud, pigem oli põhjuseks minu üleüldine närviline olek. Olin rüblik, kes kasvas iseseisvalt. Taipoksi klubisse jõudes sain esimest korda tunda, kuidas kuu aja jooksul on võimalik iga päev peksa saada. Minu uhkus suruti maha ning ma muutusin totaalselt. Ülbus asendus enesekindluse ja eneseaustusega, muutes kogu minu senist ellusuhtumist,” meenutab Ahti ja lisab, et viimased on elu põhipunktid. Taipoks on ala, mis aitab end välja elada, õpetades samal ajal, kuidas leida sisemist tasakaalu. “On väga vale arusaam, et võitlusspordi trennis õpetatakse peksma või vormitase sinust mingi tapamasin,” lahkab Ahti võitlussporti sisulist mõtet.
Tänaseks on Ahtist saanud Taipoksi klubi eest võitleja ning nõutud treener. Ta õpetab poksi, kickpoksi, taipoksi, viib läbi jõusaali treeninguid ja nõustab toitumisega. Kevin Renno nägi Ahtis potentsiaali ning soovis, et noormees klubi võitlejana esindaks. Perioodil, mil võitlusjanuline fighter… loe edasi ajakirjast. YU Magazine talvenumbri leiad üle Eesti erinevatest kauplustest, mille nimekirja näed SIIN Ajakirja saad tellida endale koju postkasti, kui vormistad tellimuse SIIN
Tekst: Marlen Mais
Foto: Mihhail Triboi
YU Talvenumbri spordirubriigis on veel põnevat lugemist – Elukutseline MMA võitleja Ott Tõnissaar räägib oma teekonnast UFCsse ning Eesti koondisesse kuuluv 17. aastane Kreeka-Rooma maadleja ja kahekordne Eesti meister Denis Bolunov ütleb ausalt välja miks tegeleda maadlusega. YU Magazine´i igas numbris pühendame spordirubriigi ühele konkreetsele spordialale, jagades sealjuures teiega inspireerivaid persoonilugusid. Kuna võitlussport kasvatab tasakaalu ja enesekontrolli, siis oli selle valdkonna valimine avapauguks igati loogiline samm.
by Marika Juusu | jaan. 31, 2016 | Ilu & Mood
Kui eelmisel korral oli teemaks minimalism ja põhjamaine kargus, siis seekord kirjutan urbanismist. Lähtudes Aafrika-Ameerika perspektiivist mõeldakse urbanistliku stiili all multikultuurset lähenemist. Urbanistlik mood aga seob enda alla hip-hopi ja RnB. Minu jaoks väljendub urbanistlik stiil eklektilisest rõivavalikust. Siin on esindatud värvid ja mustrid ning sisse toodud ilmekad aksessuaarid.
Õppides Eesti Kunstiakadeemias moedisaini, näen igapäevaselt lahedaid stiile oma kaastudengite näol. Sel nädalal jäi silma eklektilise stiiliga Elisabetta, kes on viimast aastat moedisaini õppiv vahetusüliõpilane Itaaliast. Temas on seda urbanistlikkust, mis väljendub tema rõivavalikus. Ta oskab teadlikult kokku sobitada värvid ja mustrida ning ka aksessuaarid. Siinkohal mainin, et enamik aksessuaare, mida Elisabetta kannab on tema enda valmistatud ja need näevad väga lahedad välja! Küsisin Elisabetta käest mis talle Eestis meeldib. Teda imponeerib, et siin on kõik nii lähedal, eriti Eesti loodus ja maapiirkonnad. Kuigi eestlase iseloom on kinnine, sobib see talle, sest nii on võimalik hoida ka oma enda privaatsust. Uurides, mis vahe on Eesti- ja Itaalia tänavamoel sain vastuseks, et Eesti tänavastiil on rohkem puhas (minimalistlik), seevastu Itaalia riietusviis värvikas ning julge. Elisabetta lemmik moeblogija on Eleonora Carisi. Elisabetta stiili saad aga jälgida Instagramis !
Esitasin Elisabettale 5 küsimust:
1. Kuidas Sa kirjeldaksid oma isiksust?
Optimistlik ja eklektiline
2. Sinu eriala?
Kasutan moedisaini suhtlusvahendina
3. Sinu lemmik rõivaese?
Riietun vastavalt tujule ja olukorrale/sündmusele
4. Rõivaese, mida Sa kunagi ei kannaks?
Ei ole eset, mida ma ei kannaks! Tahan öelda, et rõivaese, mis praegu on moest väljas on mõne hooaja pärast taas must have’
5. Sinu soovitus, kuidas olla stiilne?
Mängides värvikombinatsioonide ja aksessuaaridega, rõhutades mõnda kehaosa rohkem’
Ilusat algavat veebruarikuud!
Reila Saarmäe
by Marika Juusu | jaan. 29, 2016 | Kultuur
1. Kuidas sattusid fotograafia juurde?
Kunstihuvi oli mul juba varases lapsepõlves, mäletan end pidevalt joonistamas, värvimas, maalimas. Ka koolis kritseldasin kõikvõimalikele vihikuservadele. Põhikooli ajal sain vanematelt kingiks kompaktkaamera, millega asusin kohe katsetama. Esialgu pildistasin peamiselt detaile. Mäletan, et tegin mõned fotod ka kooli ajalehte ja see tundus tol ajal muidugi väga suur asi. Fotograafiahuvi muutus tõsisemaks põhikooli lõpuaastatel, kui sain oma esimese peegelkaamera. See oli võrreldes varasema kompaktkaameraga nagu öö ja päev ning alles siis hakkasin mõistma säriaja, ava, ISO ja teiste parameetrite tähendusi. Esialgu toimus kõik katse-eksituse meetodil. Hakkasin peagi pidama ka fotoblogi, mida nüüd on olnud põnev tagantjärgi vaadata. Inimeste pildistamisele hakkasin rohkem keskenduma alles 2012. aastal kui üks kunagine kooliõde palus mul oma lapseootust jäädvustada. Neid pilte nägi omakorda tema sõbranna, kes soovis ka endast pilte ning nii hakkas lumepall veerema.
2. Kas ja kus oled oma eriala omandanud?
Minu puhul on nii, et olen kõrghariduse omandanud hoopis majanduse valdkonnas – magistrikraadi sain ärirahanduse ja majandusarvestuse erialal. Usun, et majandusteadmised tulevad kasuks igal tegevusalal. Kunstiga olen aga tasapisi koguaeg tegelenud, käinud huvialaringides ja kunstikoolis ning hiljem täiendanud end koolitustel. Olen püüdnud end pidevalt arendada, antud valdkonnas toimub parim õppimine ka läbi praktika.
3. Millisele stiilile oled peamiselt fokusseeritud? Miks?
Stiil on ajas muutuv. Kui vaatan oma fotoblogi esimesi katsetusi ja võrdlen neid praeguste töödega, on erinevus märgatav. Aja jooksul hakkad tehnikat rohkem valdama ja see omakorda mõjutab ka stiili, sest tekib rohkem valikuvõimalusi. Kunstitunnetuslik pool on aga ilmselt see, mis peab olema inimesel kaasa sündinud. Kuigi stiili on keeruline sõnadesse panna, ütleksin enda puhul, et lähtun peamiselt esteetilisusest, emotsioonidest ja ilust. Varem eelistasin pastelsemaid toone, nüüd meeldib värve rohkem rõhutada. Kui saab valida, eelistan loomulikku päevavalgust ja seetõttu on suvised õuesessioonid mu vaieldamatud lemmikud.
4. Kuidas sünnib Sinu looming?
Kõik ilus ja huvitav, mis inspireerib, võib loomeprotsessi mõjutada. Fantaasiapildistamise puhul teen tavaliselt enne korralikult eeltööd, mõtlen detailid läbi, organiseerin vajalikud vahendid. Olen loomult hästi põhjalik. Mul tekib tavaliselt palju ideid, millest tuleb valik teha. Püüan oma nägemuse ellu viia, kuid jätan alati ka mingi mänguruumi, sest fotograafias tulebki kasutada seda, mis parajasti olemas või mida situatsioon võimaldab. Mängulisus on hästi oluline.
Ka portreede, paaride ning perede pildistamisel teen mingil määral eeltööd ja suhtlen kliendiga põhjalikult ootuste osas. Väga palju sõltub aga ikkagi hetkeolukorrast, mängin tavaliselt situatsiooniga, kasutan olemasolevat. Iga fotosessioon on kordumatu nagu iga pildistatav karaktergi. Kaasan kliendi ka mõtteprotsessi, olen ideedele avatud, püüan oma nägemust võimalikult selgelt edasi anda ning arusaadavalt juhendada. Püüan luua õhustiku, mis on vaba ja mugav, et klient tunneks end hästi.
5. Kust ammutad inspiratsiooni?
Absoluutselt kõik ilus ja huvitav võib inspireerida. Näiteks moekunst, disain, abstraktne kunst, mõni huvitav detail, kunstinäitused, loodus, muusika või mõni inimene. Eelmisel aastal inspireeris mind väga näiteks Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis toimunud näitus Uus Põhjamaade moeillustratsioon II, mis tekitas suure tahtmise ise midagi graafilist või illustratiivset joonistada. Kindlasti kandub selline inspiratsioon mingil määral edasi ka fotokunsti.
6. Kes on Sinu klient?
Nüüdseks olen pildistanud nii portreesid, beebiootust, paare, perekondi, tüdrukuteõhtuid, üritusi, fantaasiasessioone kui ka tooteid ja kinnisvara. Sel suvel pildistasin oma esimese täispika pulma. Ühte kindlat žanri praegu pole, mulle meeldib mitmekesisus. Enamasti pildistan inimesi ja see pakub kindlasti ka kõige rohkem väljakutseid.
7. Mida pead fotograafia juures kõige olulisemaks?
Fotograafia on valguse kunst, mille puhul on olulised esteetiline tunnetus ning hea selgitusvõime. Minu jaoks aitab see ümbritsevat hoopis teise pilguga näha, läbi objektiivi märkan rohkem ilu ja pisidetaile. Fotograafia aitab justkui aja maha võtta ja keskenduda ilu otsimisele. On suurepärane, et saan oma nägemust läbi fotode ka teistega jagada. Vau-efekti tekitavad enamasti sellised pildid, mille puhul vaataja hindab, et ta ise poleks sellist nüanssi märganud või sellise lahenduse peale tulnudki
8. Kas Sul on eeskujusid?
Olen aeg-ajalt olnud inspireeritud kunstnikest, kelle töid imetlen. Kui tuua mõned nimed, siis näiteks Iris van Herpen (moedisainer, kes kasutab muuhulgas ka 3D printimistehnikat), Brooke Shaden ja Kirsty Mitchell (fantaasiaküllased fotod), Lara Jade (täiuslikkuseni viimistletud puhta joonega fotod) jne.
Ka Eesti fotomaastik on minu hinnangul tugeval tõusuteel. Meil on juba praegu palju häid fotograafe. Tase on kõrge ja andekaid tegijaid jagub. Ilmselt on aga vähe neid, kelle käekirja puhul saab ka ilma pildi alt nime lugemata autorist aru. Kui keegi on sellisele tasemele jõudnud, hakkab see kohe silma. Meelde tulevad näiteks Valdur Rosenvaldi, Mait Jüriado, Anrike Pieli ja Liisa Härmsoni tööd. Seal on see maagiline sõnuseletamatu miski minu jaoks olemas.
9. Mida pead enda suurimaks saavutuseks?
Püsivust ja eneseületusi. Aga loodan, et suurimad saavutused on alles ees.
10. Mille kallal praegu töötad?
Hetkel töötan paari uue fotoprojekti kallal, mõtlen nende kontseptsioonide üle. Mõnda aega tagasi sai valmis ka minu uus koduleht ja olen seal hetkel oma fotoblogi arendamas (http://www.anneliloorits.com). Mul on suur soov sinna tihedamini postitama hakata ning peamisteks teemadeks on fotograafia, disain ja kunst.
11. Mida soovitad algajale fotograafile?
Teooria ja praktika käivad käsikäes. Soovitan hästi palju järgi katsetada ja haarata kinni erinevatest võimalustest, mida elu pakub. Samuti katsetada erinevaid žanreid, kohe ei peagi teadma, mis valdkonnale keskenduma peaks.
12. Millised on Sinu tulevikuplaanid?
Soovin ühel hetkel luua päris oma fotopesa ehk koha, mis on nii fotostuudio kui inspireeriv tööruum. Samuti soovin edasi arendada disainivaldkonda ja ühendada erinevad kunstihuvid tervikuks. Mul on palju mõtteid, aga neist saab ühel heal päeval loodetavasti blogist täpsemalt lugeda 🙂
Anneli facebooki fotoleht
Koduleht ja blogi
Instagram
by Marika Juusu | jaan. 25, 2016 | Elustiil
Möödunud aasta lõpus, kui Martin Nikolajev (19) koolist koju jalutas, tekkis tal ümbrust vaadates ühtäkki mõte. Idee süvenes ja nii lükkaski noormees viivitamata käima projekti/liikumise nimega XPLORE TLN, mille eesmärk on korraldada photo walke, pannes inimesi märkama enda ümber toimuvat.
Miks peaks liikumisest osa võtma?
See on eelkõige loodud fotograafiahuvilistele, nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Liikumine ühendab kõiki nö ”ühe katuse alla”. Tekib võimalus õppida mõnelt teiselt fotograafilt, küsida miskit, mis on jäänud arusaamatuks ning muidugi luua uusi tutvusi! Hetkeseisuga on photo walkidest osa võtnud näiteks Eesti fotograaf Jake Farra ning Hooligan Hamleti üks toimetajatest Mikk Lemberg. Huvi sellise ”jalutuskäigu” vastu on suur ning iga kord, kui pildi üles riputan, täituvad kohad väga kiiresti! Iga inimene näeb maailma erineva nurga alt, seega tutvudes uute inimestega avardame me ka enda maailmapilti. Kõndides mööda täpselt sama teed, saame me väga erinevad pildid. Kes ja mida tähtsaks peab, kuidas ta seda jäädvustab.
Kes võivad liikumises osaleda?
Osa võivad võtta kõik inimesed, kel on vähegi huvi kajastada meie pealinna (tulevikus ka kogu Eesti) ilu.
Kuidas osaleda?
Hetkeseisuga on paigas plaan, mille alusel korraldan XPLORE TLN raames photo walke üks kord kuus.
Photo walkist teavitan inimesi instagrami kaudu, täpsemalt aga lisades sinna pildi kirjeldusega kuidas liituda (ehk siis mine facebooki, kirjuta XPLORE TLN lehele, et soovid liituda ning vabade kohtade olemasolul oledki kaasatud!). Piirarvuks on 10 inimest. Suurema seltskonnaga oleks linnas keerulisem liigelda. Iga uue photo walki seltskond on erinev, olenevalt sellest, kes kümme kiiremat olid. Seega just esimesed kiiremad on need, kes saavad osa võtta. Kui seltskond on koos, luuakse facebooki grupp ning sealt edasi juba pannakse paika päev/kellaaeg, kohtumispaik ning marsruut mida mööda plaanitakse liikuda.
Mis on projektis osalemise tulemus?
Tulemuseks on tõesti olnud toredad tutvused, uued kogemused, uute paikade avastamine, oma pildistamismaailma teadmiste avardamine. Sisuliselt on see kui iga tavaline klubi või muu taoline, kus saavad kokku ühiste huvidega inimesed ning teevad miskit koos. Välismaal on see suhteliselt levinud, kuid Eestis on taolisi ülesvõtmisi olnud vähevõitu. Seega miks mitte? Instagramis on leht nimega XPLORETLN, kuhu saab ka väljastpool photo walke enda pilte lisada, kasutades oma foto üleslaadimisel hashtagi #xploretln ning hea õnne korral laetakse see ka xploretln lehele üles 🙂 Antud projekt pole miskit uut ega erilist, kuid on tore näha, et on olemas inimesi, kes jagavad minuga samu huve ning on valmis pildistamistel kampa lööma.
Millal projekt lõpeb?
Lõpp-kuupäeva sel pole, kuna peamiseks mõtteks/ideeks on järjepidevalt kokku koguda erinevate fotograafide jäädvustusi Tallinnast (tulevikus ka tervest Eestist)!
Fotode autorid: Taaniel Malleus, Martin Nikolajev, Kajar Kattai, Kert Saarma, Karmen Alamets, Jake Farra
